3-26-922/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-922

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks.

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

QQQ Kood: gggggggg maksukohustuslase number taotluse

esitanud riigis: 50786410 Aadress: XXX, JUDETUL

ILFOV, 077010 COMUNA AFUMATI Rumeenia.

Kolmas isik – CCC (registrikood yyyyyyyy)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.

2. Anda luba Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks arestida mistahes

CCC poolt QQQ-ile tasumata nõuded kogusummas 122 978,51 eurot ning kohustada

CCC-d täitma mistahes kohustused kogusummas 122 978,51 eurot QQQ ees QQQ

asemel Maksu- ja Tolliametile.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus

määruse kätte CCC-le. Maksu- ja Tolliametil tuleb korraldada ise Rumeenia pädeva

asutuse abiga MTA poolt halduskohtule esitatud taotluse ning kohtumääruse

kättetoimetamine puudutatud isikule QQQ ning teavitada kohut viivitamatult

kättetoimetamisest või selle võimatusest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

/…/

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS ja maksukorralduse

seadus (MKS) ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust

otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada

vara säilimist tagavaid meetmeid. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele

vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab kohtunik

loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda

kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse

kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi

regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2), pöörata sissenõue rahalisele õigusele

täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3) ja arestida

muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata MKS § 130 lg 1 p 3 alusel, samuti

taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse

registrisse.

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine,

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on

võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1

nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on

käimas.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Euroopa Kohus leidis 20. jaanuari 2021. a otsuses kohtuasjas C-420/19 (mille ese on

Riigikohtu (Eesti) 29. mai 2019. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotlus ning mis käsitleb

direktiivi 2010/24/EL artikli 16 tõlgendamist), et direktiivi 2010/24/EL artiklit 16 tuleb

tõlgendada nii, et taotluse saanud liikmesriigi kohtud, kes lahendavad ettevaatusabinõusid

käsitlevat taotlust, on seotud taotluse esitanud liikmesriigi asutuste hinnanguga sellele, kas

nende abinõude rakendamiseks seatud tingimused on faktiliselt ja õiguslikult täidetud, eriti

juhul, kui see hinnang sisaldub artikli 16 lõike 1 teises lõigus ette nähtud dokumendis, mis on

taotlusele lisatud.

6. Rumeenia maksuhalduri 26.01.2026 MTA-le esitatud taotluse ega MTA 30.03.2026

esitatud taotluse järgi ei ole ei Eesti ega Rumeenia maksuhalduri nõue esitatud CCC vastu.

CCC-l on Rumeenia maksuhalduri edastatud teabe kohaselt eelduslikult eraõigussuhtest

tulenev rahaline kohustus puudutatud isiku ees. Rumeenia maksuhalduri ettevaatusabinõude

kohaldamiseks esitatud taotluse ja MTA taotluse sisu ja eesmärk on arestida äriühingu

puudutatud isiku nõue CCC vastu ja kohustada CCC-d täitma see kohustus maksuhaldurile.

Kohus selgitab, et kuigi MTA taotluses on CCC määratletud isikuna, kelle suhtes loa andmist

taotletakse, peab kohus asjakohaseks käesolevas määruses käsitada äriühingut QQQ isikuna,

kelle suhtes loa andmist taotletakse tulenevalt asjaolust, et äriühing QQQ on isik, kelle vastu

on suunatud Rumeenia maksuhalduri poolt läbi viidav menetlus. Kuivõrd CCC on üksnes isik,

keda käesoleva määrusega kohustatakse täitma eraõigussuhtest tulenev rahaline nõue

puudutatud isiku asemel MTA-le, peab kohus asjakohaseks käsitada CCC-d käesolevas

menetluses kolmanda isikuna. Eeltoodu ei mõjuta MTA poolt taotletud täitmist tagava

toimingu sisulist kohaldamist.

7. Rumeenia maksuhalduri esitatud taotlusest nähtuvalt on äriühingu QQQ tõenäoline

võlgnevus Rumeenia maksuhalduri ees kogusummas 122 978,51 eurot. Nõuete suhtes ei ole

veel kohaldatud taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist meedet.

Ettevaatusabinõude kasutamist Rumeenia maksuhalduri poolt on peetud õigustatuks seetõttu,

et puudutatud isik ei deklareerinud täielikult sõidujagamise platvormide kasutamise kaudu

teenitud tulusid ja sellega seonduvalt on tekkinud kohustus täiendavate maksude tasumiseks.

Samuti leiti, et ettevõte ei registreerunud käibemaksukohustuslasena ja ei esitanud

käibemaksudeklaratsioone. Sellest tulenevalt leiti, et ettevõte ei deklareerinud maksuametile

kogutud käibemaksu summas 268 119 RONi. Rumeenia maksuhalduril on äriühingu

maksukäitumist arvestades kahtlus, et esineb suur oht, et puudutatud isik hoidub maksude

tasumisest kõrvale. Seega on Rumeenia maksuhaldur tuvastanud asjaolud, millest tulenevalt

on maksunõude 122 978,51 eurot määramine äriühingule QQQ tõenäoline, ning põhjendanud

on kahtlust, et menetluse tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohtul ei ole põhjust seada kahtluse alla Rumeenia maksuhalduri

MTA-le esitatud teavet.

8. Rahvusvahelise ametiabi andmist (ettevaatusabinõude rakendamist) saab pidada kooskõlas

olevaks Eesti õigusnormide ja halduspraktikaga. Taotletavat meedet saab lugeda CCC (ja

puudutatud isiku) õiguste ja huvide proportsionaalseks ja eesmärgipäraseks riiveks. MTA on

esile toonud, et lõpetab CCC ja puudutatud isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui

täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui puudutatud isik on

esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks MKS § 120 lg 1 p 3 ja §

121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab

lisaks Rumeenia maksuhalduri maksunõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus

oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti,

siis on kantava deposiidi väärtuseks 122 978,51 senti.

9. Kohus rahuldab MTA taotluse ning annab MTA- le loa arestida Eesti Vabariigi kasuks

(MTA kaudu) mistahes CCC poolt QQQ-ile tasumata nõuded kogusummas 122 978,51 eurot

ning kohustada CCC-d täitma mistahes kohustused kogusummas 122 978,51 eurot QQQ ees

QQQ asemel Maksu- ja Tolliametile.

10. Kohus toimetab määruse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada loa alusel

täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte CCC-le. Äriühingule

QQQ määruse või sellekohase teabe kättetoimetamine ja vajadusel tõlkimine tuleb korraldada

MTA-l (koostöös Rumeenia pädevate ametiasutustega).

11. Kohus selgitab täiendavalt, et määrusega antud loa alusel CCC poolt äriühingule QQQ

tasumisele kuuluvate summade tasumine maksuhaldurile tuleb lugeda CCC poolt samas

summas kohustuse täitmiseks äriühingu QQQ ees. Kohtu antava loa järelmiks on seega, et

CCC poolt äriühingule QQQ võlgnetava võimaliku summa tasumisel maksuhaldurile ei saa

äriühing QQQ nõuda CCC-lt teistkordselt vastava summa tasumist endale.

12. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik