1-25-3111/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

30. märts 2026

Kohtuasja number

1-25-3111

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Tiit Lõhmus ja Marina Ninaste

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi

Aleksandr

Tretjakovi

süüdistuses

karistusseadustiku § 118 lg 1 p 1 järgi, üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 9. detsembri 2025. a otsus

Apellandid

1) Aleksandr Tretjakovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil

2) Aleksandr Tretjakov

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Aleksandr Tretjakov, isikukood 38201120268, elu- ja

töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud,

vahistatud alates 5. aprillist 2025

Kaitsja

-

vandeadvokaat Leelo Viil (määratud kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Liina Pikma

Kannatanu

-

V.S.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Jätta Viru Maakohtu 9. detsembri 2025. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Vanalinna Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 312 eurot 48 senti (sealhulgas käibemaks 60 eurot

48 senti). Jätta see menetluskulu Aleksandr Tretjakovi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

või kannatanu advokaadi vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes

leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Aleksandr Tretjakovi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi selles, et ta lõi

5. aprillil 2025 kella 21.26 paiku Kiviõlis korteris ühise alkoholi tarvitamise käigus ühe korra

noaga V.S. ile paremale poole rindkerre. See ulatus kõhuõõnde ja vigastas maksa ning tingis

verekaotusest tingitud šoki, mis on eluohtlikud tervisekahjustused.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 9. detsembri 2025. a otsusega tunnistati A. Tretjakov süüdi KarS § 118 lg 1 p 1

järgi ja teda karistati 5-aastase vangistusega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja seisukohad olid

lühidalt järgmised.

3. Vaidlust pole selles, et 5. aprillil 2025 olid korteris koos A. Tretjakov, V.S. ja viimase abikaasa

A.S. ning nad tarvitasid palju alkoholi. A. Tretjakov tunnistas, et tema lõi kannatanut ühel

hetkel noaga, mida kinnitavad ka kannatanu enda ning A.S. ja sündmuskohale saabunud

politseiniku A.P. i ütlused. Ekspertiisiaktis nr 25E-AOI00121-01 on kindlaks tehtud, et

kannatanule põhjustati eluohtlikud tervisekahjustused. Noahaav vigastas maksa ja verekaotus

tingis šokiseisundi.

4. Sõlmküsimus langeb sellele, millisel põhjusel lõi A. Tretjakov V.S. i noaga. Süüdistatava

versioonid ei pea paika ja tema ütlused on ebausaldusväärsed. Ta keeldus maakohtus ütlusi

andmast, mistõttu avaldati kohtueelse menetluse ütlused. A. Tretjakov kuulati üle 6. aprillil ja

13. mail 2025. Esimene kord rääkis ta sellest, kuidas V.S. tõusis diivanilt ja soovis A.

Tretjakovi kahvliga torgata, kuid süüdistatav jõudis kahvli kannatanu käest maha lüüa, misjärel

lähenes kannatanu talle uuesti ning viimast eemale tõugates torkas A. Tretjakov V.S. i noaga

kõhtu. A. Tretjakovi sõnul istus A.S. sel ajal samas toas laua taga ja palus neil lõpetada. A.

Tretjakov ei jäänud järgmisel ülekuulamisel selle juurde, vaid rääkis hoopis sellest, kuidas

kannatanu tõusis järsult püsti, lähenes talle ning haaras tema kaelast ja kägistas teda, mille tõttu

võttis süüdistatav laualt noa ja lõi sellega kannatanut. A. Tretjakovi väitel ei näinud A.S. seda

pealt, kuna tuli köögist alles pärast noahoopi. Politsei rinnakaamera salvestiselt kuuldub veel üks

süüdistatava versioon, mille järgi lõi V.S. i noaga keegi Juri Tallinnast.

5. Miski ei osuta A. Tretjakovi hädakaitseseisundile. Versiooni kahvliga ründamise kohta ei toeta

ükski teine tõend. Samuti ei kinnita tõendikogum seda, et kannatanu kägistas süüdistatavat.

Politsei rinnakaamera salvestiselt kostuvad politseiniku korduvad küsimused A. Tretjakovile

selle kohta, mis juhtus. Viimane ei maini aga kordagi seda, et neil oli kannatanuga konflikt ja et

ta kägistas süüdistatavat. A. Tretjakov selgitab, kuidas V.S. i lõi noaga Juri. Süüdistatava kaelal

polnud ka kägistamise jälgi.

6. Tõendatud pole seegi, et A. Tretjakov torkas V.S. i noaga kogemata. A.S. sõnul läks ta ühel

hetkel kööki ja enne seda oli tal A. Tretjakoviga konflikt, sest viimane elas juba mitmendat kuud

tema ja V.S. i korteris ega maksnud millegi eest. Siis suundus A.S. kööki ja seal olles ei

kuulnud ta, et süüdistatav ja kannatanu oleksid omavahel tülli läinud. A. Tretjakov pole ise

osutanud raha pärast tekkinud konfliktile, vaid kõneles muusika mängimisest tingitud tülist.

Lisaks istus kannatanu koos abikaasaga alkoholi tarvitamise ajal voodil ja kui A.S. tuli köögist

tagasi elutuppa, oli V.S. endiselt voodis, ent tal oli noahaav. Neid sõnu kinnitab politsei

rinnakaamera salvestiselt nähtuv. A. Tretjakov tegutses V.S. i noaga lüües otsese tahtlusega

KarS § 16 lg 3 mõistes.

2(6)

7. A. Tretjakovi süü pole väike, sest ta lõi kannatanut noaga rindkerre, kus asuvad teadaolevalt

elutähtsad organid. V.S. ei kujutanud talle ohtu. Süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega.

Karistust kergendab süü tunnistamine ja see, et A. Tretjakov kutsus ise kannatanule kiirabi.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda on varem korduvalt karistatud ja ta on kandnud

ka vangistust. A. Tretjakovi karistusandmetest nähtub, et tal on probleem alkoholi

liigtarvitamisega ja ta on ka vägivaldne. Tema vangistust ei saa jätta tingimisi täitmisele

pööramata.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kaitsja apellatsioon

8. Maakohtu otsuse vaidlustas A. Tretjakovi kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja A. Tretjakovi

õigeksmõistmist või tema teo ümberkvalifitseerimist KarS § 119 lg 1 järgi. Kaitsja väited on

lühidalt järgmised.

9. Kuigi vaidlust pole selle üle, et A. Tretjakov tekitas V.S. ile noaga eluohtliku vigastuse, on

tõendamata süüdistatava tahtlus. Pole alust kahelda A. Tretjakovi ütlustes, et ta ei soovinud

kannatanule rasket vigastust tekitada. Süüdistatav ei mäletanud paljusid asjaolusid raske

alkoholijoobe tõttu, ent tema räägitu on eluliselt usutav ja see pole vastuolus teiste tõenditega.

A.P. i väitel oli A. Tretjakov purjus ja ehmunud. Sellises seisundis inimene ei pruugi olla

suuteline adekvaatselt hindama, mis juhtus. V.S. ei mäletanud vigastuste tekkimisest midagi.

A.S. ei näinud, kuidas kannatanu viga sai. A. Tretjakovi on iseloomustatud heatahtliku ja

rahuliku inimesena.

10. Süüdistatav ei tegutsenud tahtlikult. Nii A. Tretjakov kui ka V.S. võisid kaotada tasakaalu,

mispeale vigastas süüdistatav tahtmatult kannatanut noaga. A. Tretjakovi sõnul soovis ta V.S. i

üksnes eemale tõugata. Süüdistatav helistas ise Häirekeskusesse ja oli ehmunud.

11. A. Tretjakov võis tegutseda hädakaitses, kuna tema väitel ründas kannatanu teda ja seda pole

ümber lükatud. Süüdistatav kaitses end kannatanut noaga lüües ega ületanud hädakaitse piire.

12. Karistus on liiga karm. A. Tretjakovi süü oli väike, kuna ta lõi ühe noalöögi ja kannatanu

paranes sellest. Lisaks helistas A. Tretjakov Häirekeskusesse. Arvesse tuleb võtta kahetsust

KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes, mida ta väljendas maakohtu istungil. Kannatanu enda pidev alkoholi

tarvitamine asotsiaalsete inimestega soodustab konfliktide tekkimist. Kohus ei põhjendanud,

miks tuleb mõista reaalne vangistus.

Süüdistatava apellatsioon

13. Maakohtu otsuse vaidlustas ka A. Tretjakov, kes taotleb teo ümberkvalifitseerimist KarS § 119

järgi. Ta märgib, et lõi kannatanut noaga enesekaitseks ja see polnud ettekavatsetud. V.S. ja

A.S. olid väga purjus ja käitusid ebaadekvaatselt. A. Tretjakov ise andis esmaabi ja helistas

Häirekeskusesse. Kui A.S. läks kööki, tuli V.S. süüdistatava juurde ja hakkas teda kägistama.

A. Tretjakov tundis hapniku puudust. Tema käes oli nuga seepärast, et ta lõikas parasjagu

tomatit. Ta soovis kannatanut kõigest eemale tõugata, aga haavas teda kogemata. A. Tretjakov

tahab minna alkoholi sõltuvusravile.

Prokuratuuri vastus apellatsioonidele

14. Prokuratuur leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud. A. Tretjakov valetas sündmuskohale

saabunud politseinikele, mis osutab tahtlikule teole.

3(6)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Sissejuhatus

15. Kolleegium leiab, et maakohus tunnistas A. Tretjakovi süüdistuse piires õigesti süüdi KarS §

118 lg 1 p 1 järgi. Kuigi ringkonnakohus näeb vaidlustatud otsuses väljaspool apellatsioonide

piire mõningaid puudujääke süüdistatava ütluste kajastamisel, tahtluse tuvastamisel ja talle

karistuse mõistmisel, ei tingi need siiski otsuse muutmist. Ülejäänud osas ei korda kolleegium

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes täiel määral maakohtu

otsuse põhjendusi. Kolleegium vastab esmalt apellatsioonide väidetele süüküsimuse (a) ja

seejärel karistuse (b) kohta. Lõpetuseks võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse

tulemuse ja lahendab kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse (c).

(a) Süüküsimus

16. Kolleegium nõustub maakohtuga, et A. Tretjakovi kohtueelses menetluses antud ütlused selle

kohta, miks ta V.S. i noaga lõi, on ebausaldusväärsed. Samas jättis kohus osa süüdistatava ütlusi

kajastamata, mistõttu on ütluste analüüs vaidlustatud otsuses poolik.

17. Juba esimesel ehk 6. aprillil 2025 toimunud ülekuulamisel rääkis A. Tretjakov sellest, kuidas ta

pani muusika mängima, kuid V.S. soovis, et nad läheksid magama. Seejärel tõusis kannatanu

püsti, läks süüdistatava juurde ja haaras tal ootamatult kahe käega kaelast kinni. Samal ajal

lõikas süüdistatav väidetavalt noaga tomatit. Lisaks nähtub tema ütlustest seegi, et kannatanu

lähenes talle kahvliga, mille ta lõi enda sõnul kannatanul käest, misjärel tuli viimane ikka tema

poole, kuni A. Tretjakov tõukas teda eemale, tabades selle käigus V.S. i tahtmatult enda käes

olnud noaga. Hilisemate ütlustega vastuollu minnes ütles süüdistatav ka seda, et A.S. vaatas

juhtunut pealt (II kd, tl 101). Järgmisel ülekuulamisel, mis toimus 13. mail 2025, muutis A.

Tretjakov oluliselt enda versiooni. Kuigi ta kõneles uuesti tülist muusika mängimise pärast,

päädis see tema väitel hoopis sellega, et V.S. ähvardas talle peksa anda. A. Tretjakov vastas

sellele „mul on ükskõik“, mispeale tõusis kannatanu väidetavalt püsti, tuli tema juurde, võttis

kätega kaelast kinni ja hakkas pigistama ning surus ka jala vastu kõhtu. Süüdistatav tõukas

kannatanu eemale, kuid viimane lähenes talle uuesti, hakkas teda kägistama ja surus jälle jala

kõhtu, millele järgnes see, et A. Tretjakov võttis laualt noa, mida ta ei kasutanud parasjagu, ent

millega oli varem tomatit lõiganud, ning lõi sellega V.S. i huupi (II kd, tl 113). A.P. i ütlustest ja

politsei rinnakaamera salvestiselt selgub, et A. Tretjakov rääkis politseiga kokku puutudes pea

kogu aja kellestki teisest, kes väidetavalt lõi V.S. i noaga (versioon lööjast, keda A. Tretjakov

nimetas Juriks, oli süüdistataval päris üksikasjalik, muu hulgas ütles A. Tretjakov, et Juri ründas

ka teda ennast ning nad kaklesid), A.S. osutas aga kohe A. Tretjakovile kui lööjale (vt KoTo, tl

27 ja II kd, tl 30 kuni 34 pd).

18. A. Tretjakov keeldus maakohtu menetluses ütlusi andmast. Apellatsioonis kõneleb ta sellest,

kuidas V.S. tõusis püsti ja hakkas teda kägistama. Selle peale lõi süüdistatav kannatanut

väidetavalt noaga, mis oli tema käes, sest ta lõikas sellega samal ajal tomatit. A. Tretjakovi

apellatsiooni järgi soovis ta V.S. i üksnes eemale tõugata.

19. Seega sisaldab A. Tretjakovi erineval ajal (sh apellatsioonis) räägitu olulisi ebakõlasid. Ehkki

süüdistatav ei tunnistanud esialgu politseile V.S. i noaga löömist, ütles ta hiljem kohtueelses

menetluses seda, et tal tekkis kannatanuga tüli muusika mängimise pärast ja seetõttu tungis

viimane talle kallale. A. Tretjakovi versioonid erinevad märgatavalt eeskätt selles, missugusel

viisil kannatanu teda ründas ja kuidas täpselt vastas süüdistatav sellele. Need on süüküsimuse

lahendamise seisukohalt olulised asjaolud ja tema kaitseversiooni hindamisel määravad.

4(6)

20. Ühestki teisest tõendist ei nähtu midagi sellist, mis kergitaks esile kahtluse, et V.S. võis A.

Tretjakovile muusika mängimise tõttu kallale tungida, millest tingituna lõi süüdistatav teda

noaga või tegi seda kogemata kannatanut eemale tõugates. V.S. ei mäletanud paljuski juhtunut.

Küll aga sõnas kannatanu, et tema ja A. Tretjakovi vahel polnud konflikti (KoTo tl 28 pd). 11.

aprilli 2025. a asitõendi vaatlusprotokollist selgub, et juba sündmuskohal eitas V.S. kellegagi

tülitsemist ja ütles, et tema lihtsalt istus voodi peal, kui sai noalöögi (II kd, tl 31). Samas meenus

A.S. le, et ta tülitses A. Tretjakoviga, kuna viimane elas tema ja kannatanu juures ega maksnud

millegi eest. Seepeale läks A.S. kööki ning süüdistatav ja kannatanu jäid tema väitel vist

elutuppa tülitsema (KoTo, tl 30 ja 30 pd, vt ka II kd, tl 32). Köögist tagasi tulles nägi A.S. verist

V.S. i voodis ning nii ta ise kui ka A. Tretjakov helistasid Häirekeskusesse. Tunnistaja sõnul

käis A. Tretjakov vahepeal vist nuga pesemas (KoTo, tl 30 pd). A.S. iseloomustas V.S. i

rahumeelse inimesena (KoTo, tl 31). Maakohus osutas asjakohaselt ka sellele, et A. Tretjakovi

väidetud kägistamine oleks küllap jätnud nähtava jälje tema kaelale, kuid politsei rinnakaamera

salvestisest sellist vigastust ei ilmne (vt salvestised nimega „P33437 [--]“ ja „U01930 [--]“,

samuti II kd, tl 105–107, vt ka maakohtu otsuse lk 7–8).

21. Kuigi ka A.S. mainis võimalikku tüli A. Tretjakovi ja V.S. i vahel, ei kinnita see siiski

süüdistava vastukäivaid versioone. Kolleegium leiab, et olemasolev tõendikogum ei võimalda

neid versioone pidada tõsiselt võetavaks ja apellatsioonides väidetu ei tingi maakohtu otsuse

muutmist. Süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistust kritiseerivate

argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada (vt ka RKKK

03.04.2020, 1-18-2232/179, p-d 66 ja 67). Praegu puuduvad usaldusväärsed tõenduslikud

pidepunktid, et rääkida V.S. i võimalikust kallaletungist A. Tretjakovile.

22. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et A. Tretjakov tegutses tahtlikult. Samas möönab

ringkonnakohus sedagi, et vaidlustatud otsuse põhjendus on kohati vastuoluline. Kõigepealt

märgib maakohus, et A. Tretjakov tegutses otsese tahtlusega kuriteo toimepanemisel. Seejärel

leiab kohus, et noaga löömisel oli süüdistataval hoopis eesmärk tervisekahjustus tekitada, pärast

seda räägib kohus sellest, kuidas A. Tretjakov sai aru ja möönis, et tekitab tervisekahjustuse

ning pidi aru saama, et põhjustab just eluohtliku tervisekahjustuse. Lisaks on vaidlustatud

otsuses kirjas ka järgmine lause: „Maakohus on seisukohal, et lüües teist isikut noaga

rindkere piirkonda ei ole võimalik teadvustada, et see tekitab kannatanule

tervisekahjustusi“ (maakohtu otsuse lk 9–10). Selline põhjendus osutab läbisegi kavatsetusele

ning otsesele ja kaudsele tahtlusele, aga ka võimalikule ettevaatamatusele (vt viimase kohta

RKKK 03.03.2022, 1-20-3306/139, p-d 14 ja 15).

23. Kolleegium loeb tõendatuks, et A. Tretjakov tegutses KarS § 118 lg 1 p-s 1 sätestatud

koosseisuteo (s.t KarS § 121 lg 1 alt 1 pärase teo) ehk noalöögi suhtes kavatsetult (§ 16 lg 2). Ta

haaras noa või kasutas juba enda käes olnud nuga ja lõi tuvastamata põhjusel V.S. i ühe korra

küllaltki pikateralise noaga rindkerre, kus teadaolevalt asuvad elutähtsad organid. Võttes arvesse

seda, et süüdistatav kasutas nuga ja lõi sellega kannatanut just rindkerre ning tekitas 2–3 cm

sügavuse kõhuõõnde ulatuva haava (vt ka maakohtu otsuse lk 5–6), põhjustas ta KarS § 118 lg 1

p-s 1 toodud raske tagajärje vähemalt kaudse tahtlusega. A. Tretjakov pidas sellistel asjaoludel

vähemalt võimalikuks ja möönis, et tema noahoop rindkerre võib vigastada mõnda elutähtsat

organit ja tekitada ka suurema verekaotuse (vt ka maakohtu otsuse lk 5–6). Seda järeldust ei

kõiguta see, et A. Tretjakov kutsus ise V.S. ile abi. See võib menetletava juhtumi asjaoludel

näidata, et tema tahtlus ei ulatunud kannatanu surma põhjustamiseni, aga ei muuda seisukohta,

et teo toimepanemise hetkel tegutses ta eluohtliku vigastuse põhjustamise suhtes kaudse

tahtlusega, arvestades ründevahendit ning seda, kuidas ja kuhu kohta kannatanu kehal ta lõi.

(b) Karistus

5(6)

24. Kolleegium ei pea põhjendatuks A. Tretjakovi karistuse muutmist. Maakohus leidis, et tema süü

„ei olnud [--] väike“ (otsuse lk 12). Lisaks osutas kohus süüdistatava varasematele korduvatele

karistustele (sh kehalises väärkohtlemises, otsuse lk 13) ning arvestas karistust kergendava

asjaoluna süü tunnistamist ja kiirabi kutsumist (otsuse lk 12). See tingis A. Tretjakovile 5-

aastase vangistuse mõistmise, mis on KarS § 118 lg-s 1 ette nähtud sanktsioonivahemiku

alammäärale (4-aastane vangistus) lähedane määr. Maakohtu otsuses on piisav põhjendus, miks

ei saa seda vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata (vt maakohtu otsuse lk 12–13).

25. KarS § 57 lg 1 näeb ette, et karistust kergendavad muu hulgas süü ülestunnistamisele ilmumine

ja puhtsüdamlik kahetsus. Kolleegium märgib, et esimest neist ei saa pidada pelgalt süü

tunnistamiseks ja see pole ka karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 2 mõistes (vt RKKK

03.12.2004, 3-1-1-112-04, p 8 ja 20.02.1996, 3-1-1-23-96). Süü ülestunnistamisele ilmumine

tähendab kuriteo toime pannud isiku vabatahtlikku, st enda algatusel pöördumist kohtueelse

uurimise asutusse, prokuratuuri või kohtusse ning kõigi talle teadaolevate kuriteo asjaolude

täielikku avaldamist. Kui aga kuriteo toimepanija ise küll vabatahtlikult süü ülestunnistamisele

ei ilmunud, kuid kriminaalmenetluse käigus annab ütlusi, milles tunnistab puhtsüdamlikult oma

tegu, on tegu puhtsüdamliku kahetsusega, mitte süü ülestunnistamisele ilmumisega (RKKK

03.12.2004, 3-1-1-112-04, p 8). Kolleegium mõistabki praegu maakohtu otsust nii, et kohus

pidas süü tunnistamise all silmas just kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi. Kaitsja apellatsioonis on

osutatud, et karistust kergendab A. Tretjakovi kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes, mida on

kohus seega juba arvesse võtnud.

26. Karistuse vähendamist ei tingi seegi, et A. Tretjakov lubab apellatsioonis läbida sõltuvusravi.

Tal on juba küllaltki pikaajaline probleem alkoholi kuritarvitamisega, kuid varem pole ta sellega

tulemuslikult tegelenud. Seepärast ei saa osutatud lubadusele anda märgatavat kaalu.

Kokkuvõttes ei too apellatsioonid kaasa A. Tretjakovi karistuse kergendamist.

(c) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu

27. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru

Maakohtu 9. detsembri 2025. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

28. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

312,48 euro (sh käibemaks 60,48 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu

otsusega tutvumiseks 60 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 150 minutit. Kolleegium peab

taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle täies ulatuses. KrMS § 185 lg 2 järgi peab menetluskulu

kandma A. Tretjakov. Kolleegium selgitab, et juhul kui A. Tretjakov ei tasu 312,48 eurot ühe

kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole,

saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle

saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)