2-25-19645/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-19645

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.03.2026 Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19645

Hagi ese

B2 Impact OÜ hagi L Li vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4 125,67 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ

(registrikood 11542046),

lepinguline esindaja: Marie Tsine

Kostja: L L (isikukood xxxx)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2-25-19645

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Hageja esitas 18.11.2025 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes.

2.

19.12.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse kohaselt on nõude

aluseks esialgse võlausaldaja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja

vahel 21.11.2021 sõlmitud laenulimiidi leping, millega võimaldati kostjale krediiti kuni 4

000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3 917,32 eurot, intressi 40,45

eurot, viivise 132,90 eurot ning sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Seega tugineb hageja hagiavalduses ja hagiavalduse täpsustuses asjaolule, mille

kohaselt esialgne krediidiandja Multitude Bank p.l.c ja kostja sõlmisid 21.11.2021

laenulepingu, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti ülempiiriga 4000 eurot ja leping

sõlmiti tähtajatuna. Lepingu kohaselt anti laenu intressimääraga 45,2965% aastas, krediidi

kulukuse määraga 55,99% eeldusel, et laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata

ja täies mahus ning laen makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike

tagant.

4. Kostja kasutas laenulimiiti kokku 5921 euro ulatuses. Kostja kohustus laenu tasuma

igakuiselt esialgse krediidiandja poolt esitatud arvete alusel. Hagiavalduse kohaselt on kostja

laenulepingu alusel teostanud tagasimakseid kokku summas 7223, 66 eurot, millest

põhinõude katteks arvestati 2003, 68 eurot, kulude katteks 149, 47 eurot ja intressi katteks

5070, 51 eurot.

5. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata

kokku lepitud osamaksed: 2025 aprilli osamakse summas 204, 61 eurot maksetähtajaga

21.04.2025; 2025 maikuu osamakse summas 211,90 eurot, maksetähtajaga 21.05.2025; 2025

juunikuu osamakse summas 219,69 eurot, maksetähtajaga 21.06.2025; 2025 juulikuu

osamakse summas 227,23 eurot, maksetähtajaga 21.07.2025. Esialgse krediidiandja nõuded

olid muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Eeltoodud põhjusel edastas esialgne

krediidiandja 05.07.2025 edastas kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto

kaudu.

6. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, siis lõppes leping ülesütlemise tõttu 20.07.2025,

mille tõttu muutusid hageja lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Hageja arvestuse

kohaselt on kostja põhinõude osas võlgnevus 3917,32 eurot, intress perioodil 17.03.2025-

20.07.2025 summas 40, 45 eurot ja viivis seadusjärgses määras perioodil 21.07.2025-

19.11.2025 summas 132, 90 eurot. Täiendavalt soovib hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel lepingu

alusel sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot kostjale edastatud nõudekirja, pretensiooni ja

hagihoiatuse eest.

7.

19.12.2025 hagiavalduse täpsustuses selgitas hageja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist ning esitas kohtule esialgse krediidiandja poolt nõude loovutamise

kinnituskirja. Hageja ei esitanud kohtule maakohtu 03.12.2025 määruses nõutud 21.11.2021

lepingust tulenevate nõuetega seotud ümberarvestust.

8. Viru Maakohtu 31.12.2025 kohtumäärusega võeti hagi menetlusse.

2-25-19645

Kostja seisukoht

9. Kostja esitas hagile vastuse 19.01.2026, mille kohaselt kostja nõustus hageja väidetud

asjaoluga, et kostjal on hageja ees võlgnevus ning tõi esile asjaolud, miks ta ei tasunud

osamakseid. Kostja avaldas, et ei oska menetluskulude jaotamise osas seisukohta võtta.

10. Kostja ja hageja esitas kohtule 09.02.2026 kompromisslepingu, mille kohus jättis

10.02.2026 määrusega kinnitamata ja sedastas, et menetlus käesolevas tsiviilasjas jätkub.

Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku edastada kohtule uus kompromiss hiljemalt

20.02.2026, mida ei esitatud.

11. Kostja esitas 09.03.2026 täiendava seisukoha ja tõendi saadud krediidi kohta, mille

kohaselt sai kostja perioodil 21.11.2021-16.03.2025 hagejalt laenu kokku 5121 eurot.

Kohtu põhjendused

12. Kohtu hinnangul on esialgse krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud võlasuhe

kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.

13. Hagiavaldusest ja selle täpsustusest ning kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja

vastu esitatud nõue on loovutatud hagejale, kes on esitanud kostja vastu 21.11.2021 lepingust

tuleneva põhinõude, intressi, viiviste ja sissenõudekulude väljamõistmiseks nõuded.

21.11.2021 lepingu alusel anti kostjale õigus kasutada laenulimiiti kuni 4000 eurot ning

leping sõlmiti tähtajatult. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud

PIN-koodi kasutades esialgse krediidiandja iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi

kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Faktiliselt on kostja oma konto väljavõtte alusel

saanud krediiti 5121 eurot.

14. VÕS § 406² lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

15.

21.11.2021 lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 55,99%. Samas krediidi

kulukuse määr on lepingus märgitud eelduslikest arvutustest lähtudes, kuna lepingu

sõlmimise ajal ei olnud teada, kui palju laenusaaja tegelikult krediiti kasutab ja seetõttu ei ole

täpselt teada, millised tasud kaasnevad. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 55,99%

määratud eeldustel, et laenusaaja võtab laenulimiidi kasutusse viivitamata ja täies mahus;

laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates laenulimiidi summa esimesest kasutusse

võtmisest ning viimase maksega tasub laenusaaja kogu järele jäänud põhisumma, intressi ja

muud tasud, kui need on; ning laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena

võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.

21.11.2021 lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse

määr 18,68%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise

ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 406² lg 1 esimene lause).

14. Edasi analüüsib kohus, kas kostja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

15. Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise

keeld ning seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast

krediidisaaja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 4034

2-25-19645

lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232

lg 1, VÕS § 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressikokkulepe.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS §

4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS §

4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe

täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks

laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Sel

põhjusel kohustas kohus hagejat esitama ümberarvestuse, mida hagiavaldus ei sisaldanud.

Hageja kohtule ümberarvestust ei esitanud.

16. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 28.07.2023 määruse p. 12.1

leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse

hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud

ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohtu lahendis nr 2-21-13098 p. 18 on

sedastatud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja

tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku

regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis

või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4)

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Sama lahendi p. 21 kohaselt nõuetekohane hoolsus,

millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh

kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija

pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab

laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga.

Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

17. Kohus selgitas 03.12.2025 määruses hagejale, et hageja ei ole kontrollinud

2-25-19645

laenutaotluses esitatud andmete õigsust ja võrrelnud selles toodud andmeid kostja

pangakonto väljavõttest ja Rahvastikuregistrist nähtuvate andmetega näiteks selles, et

laenulepingu sõlmimise hetkel oli kostjal kolm alaealist last, kuid kostja taotluses

ülalpeetavate andmed puuduvad täielikult. Samuti nähtus kontoväljavõttest, et kostjal oli

muid finantskohustusi kolmandate isikute ees, kuid neid andmeid ei ole hageja hinnanud ega

mingeid järeldusi kostja kui krediidisaaja krediidivõimelisusega seoses teinud.

18. Hageja 19.01.2026 täpsustuste kohaselt jääb hageja selle juurde, et esialgne

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule esitatud tõenditest

nähtuvalt on esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisuse tuvastamisega seoses

kontrollinud kostja isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja

maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastanud, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei

olnud ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus esialgne krediidiandja sissetulekute ja kohustuste

kontrollimisel kostja esitatud pangakonto väljavõttest. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt

kogutud andmeid kogumis analüüsides (kostja taotlus + maksehäire registri tõend +

pangakonto väljavõte) leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ning selle

tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Kostja on

laenu taotluses märkinud sissetulekuks 2400 eurot, kohustusteks 550 eurot ning

ülalpeetavaid kostja märkinud ei ole.

19. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga

seotud näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised

kohustused (sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste

täitmine, muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate

määradena,

varasemate

maksekohustuste

täitmise

ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 3 järgi tuleb krediidiandjal käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1

nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija

sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja

elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu

või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3)

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel.

20. 19.12.2025 hagiavalduse täpsustus väitis hageja, et esialgne krediidiandja kontrollis

kostja isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete ja maksehäire registrist saadud

andmete põhjal ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret.

Lisaks lähtus esialgne krediidiandja sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja

esitatud andmetest ja teostas krediidivõimelisuse hindamist kostja pangakonto väljavõtte

alusel. Hageja väitis, et esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel on

2-25-19645

lähtunud kostja sissetulekust, kui ka kostja varasematest kohustustest, millised nähtuvad

kostja pangakonto väljavõttest. Hageja lisab, et asjaolu, et kostjal olid kohustused teiste

krediidiandjate ees, ei tähenda automaatselt seda, et kostja pole maksevõimeline. Hageja

avaldab, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab

käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni.

21. Hageja on esitanud kohtule kostja pangakontode väljavõtted perioodil 22.11.2020-

21.11.2021. Maakohus on analüüsinud hageja poolt esitatud ja kostjaga seotud andmeid juba

03.12.2025 hagiavalduse käiguta jätmise määruses. Ka käesoleva lahendi tegemisel,

analüüsides kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõtteid, nähtuvad kostja pangakonto

väljavõtetest kostja mitmed erinevad finantskohustused (laenulepingud nr xxxx, xxxx, xxxx,

Inbank, Bondora, Bigbank, TF Bank ning krediitkaart). Seejuures ei nähtu töötasu laekumisi.

Kostja sissetulekuks oli vanemahüvitis summas 1 143,56 eurot kuus, millele lisandus

peretoetus ning lastele makstav elatis. Enne vanemahüvitise saamist on kostjale tehtud

väljamakseid Eesti Töötukassa poolt. Nagu eel kohtu põhjendustes toodud, ei nähtu hageja

poolt esitatud andmetest ja selgitustest, et esialgne krediidiandja oleks kontrollinud kostja

laenutaotluses esitatud andmete õigsust, kuivõrd Rahvastikuregistri andmetel oli

laenulepingu sõlmimise hetkel kostjal kolm alaealist last (sünd. xxxx, xxxx ja xxxx), kuid

kostja esitatud laenu taotluses ülalpeetavad puuduvad täielikult. Seega ei ole krediidiandja

arvestanud ka kostja kohustustena alaealiste laste ülalpidamiseks vajalikku kulu. Kuigi

hageja toob välja, et kostja on kohustatud esitama taotluses õiged andmed, siis konto

väljavõtetelt on selgelt näha, et kostjale makstakse vanemahüvitist ning lastele ka elatist

ning krediidiandja oleks nimetatud asjaolu pidanud kontrollima/täpsustama. Võttes arvesse,

et kostjal oli kolm alaealist last, siis oleks pidanud esialgne krediidiandja arvestama kostja

ülalpidamiskuluks kolme lapse osas vähemalt elatise miinimummäära, mis oli lepingu

sõlmimise eelselt (so 20.11.2021) ühe lapse osas 292 eurot kuus, seega kolme lapse osas 876

eurot. Seega eeltoodud tegelikke kohustusi ja kulusid arvestades, ei olnud kostja võimeline

täitma 21.11.2021 tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt.

22. Eeltoodust johtuvalt ei ole esialgne krediidiandja veendunud kostjaga sõlmitud lepingu

puhul, et tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Selles osas on

tõendamiskoormis hagejal.

23. Seega jõudis kohus järeldusele, et laenu andmise otsustamise käigus ei viidud läbi

kostja krediidivõime kontrolli ning samuti ei ole hageja ise asjakohaste ja lubatavate

tõenditega tõendanud, et kostja oli laenu võtmise hetkel krediidivõimeline (KAVS § 50 lg 3,

lg 4). Esialgne krediidiandja ei näidanud üles vajalikku hoolsust kostja krediidivõimelisuse

tuvastamisel. Järelikult on esialgne krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet kohtule esitatud lepingu osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

24. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud

Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne intressimäär vahemikus lepingu sõlmimisest

kuni selle ülesütlemiseni oli 21.11.2021-31.12.2021 0%; 01.01.2022-30.06.2022 0%;

2-25-19645

01.07.2022-31.12.2022 0%; 01.01.2023-30.06.2023 2,5%; 01.07.2023-31.12.2023 4%;

01.01.2024-30.06.2024 4,5%; 01.07.2024-31.12.2024 4,25%; 01.01.2025-30.06.2025

3,15%; 01.07.2025-20.07.2025 2,15%. Hageja nõuab perioodil 17.03.2025-20.07.2025

intressi seadusjärgses määras 40,45 eurot.

25. Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt kasutas kostja esialgse krediidiandja poolt

laenulimiiti suuremas summas, kui lepinguga oli kokku lepitud, ehk summas 5121 eurot.

Kohtu arvutuste kohaselt tegi kostja tagasimakseid summas 7650,23 eurot, millest hageja

väidete kohaselt põhinõude katteks arvestati 2003, 68 eurot, kulude katteks 149, 47 eurot ja

intressi katteks 5070, 51 eurot. Seega on kostja teinud võlgnevuse katteks tagasimakseid

oluliselt suuremas mahus kui põhivõlgnevus ja seadusjärgne intress kokku, mis tähendab, et

kostjal ei ole VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt võlgnevusi hageja ees ning hagejal puudub õigus

VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda lepingu täitmist. Kuigi poolte vahel oli kehtiv leping, on

pooltevaheline võlasuhe praeguseks VÕS § 186 p 1 kohaselt lõppenud kohase täitmisega.

26. Eeltoodust tulenevalt jääb põhivõla nõue summas 3917,32 eurot, intressi nõue 40, 45

eurot ja sissenõudekulude hüvitamise nõue 35 eurot rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata

hageja viivisnõude summas 132,90 eurot, kuivõrd kostja ei ole võlgnevuse täieliku tasumise

tõttu sattunud viivitusse.

Menetluskulude jaotus

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

28. Hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Seega puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/