2-25-11362/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

30.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-11362

Kohtuasi

P.X avaldus Ukraina Kirovohradi Oblasti

Oleksandrija Linnarajoonikohtu 20.03.2025 otsuse

kohtuasjas nr 398/7147/24 Eesti Vabariigis

tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

P.X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja P.X

(isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Puudutatud isik F.D (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud tõendid, v.a P.X

10.03.2026 esitatud võõrkeelsed tõendid (dtl 136–142), millised jätta tähelepanuta.

2. Rahuldada P.X määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 09.09.2025 määrus osas, milles maakohus jättis P.X

avalduse rahuldamata ja maakohtu menetluskulud P.X kanda. Teha tühistatud

osas uus määrus, millega rahuldada P.X avaldus Ukraina Kirovohradi Oblasti

Oleksandrija Linnarajoonikohtu 20.03.2025 otsuse kohtuasjas nr 398/7147/24

Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks ning jätta maakohtu menetluskulud

F.D kanda.

4. Pärnu Maakohtu 09.09.2025 määrus on jõustunud osas, millega maakohus võttis

P.X avalduse menetlusse.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Võtta P.X avaldus menetlusse.

5.2. Rahuldada P.X avaldus.

2-25-11362

5.3. Tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Ukraina Kirovohradi Oblasti

Oleksandrija Linnarajoonikohtu 20.03.2025 otsus kohtuasjas nr 398/7147/24,

millega kohus:

5.3.1. mõistis F.D’ilt (sünd. XX.XX.XXXX) P.X-i kasuks (sünd.

XX.XX.XXXX) välja elatise laste hoolduseks - C’i (sünd. XX.XX.XXXX)

ja Q’i (sünd. XX.XX.XXXX) summas 1/3 osa tulust (sissetulekust),

igakuiselt, kuid mitte vähem kui 50% lapse elatusmiinimumist igale

asjaomases vanuses lapsele alates 30.12.2024 kuni C’i täisealiseks

saamiseni, st kuni 05.08.2030.

5.3.2. määras, et kui pärast C’i (sünd. XX.XX.XXXX) täisealiseks saamist, ei

esita kumbki vanem haginõuet, et kindlaks määrata elatisesumma Q’i

(sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks, makstakse elatist lahutades sellest

võrdne osa, mis oli omistatav täisealiseks saanud lapsele, kuid mitte

vähem kui 50% elatusmiinimumist Q’i kohta igakuiselt kuni tema

täisealiseks saamiseni, st kuni 14.10.2035.

5.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud F.D kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe kuu jooksul, välisriiki

kättetoimetamise puhul aga kahe kuu jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. P.X (avaldaja) esitas 15.07.2025 Pärnu Maakohtule avalduse (täpsustatud 31.07.2025),

milles palus Eestis tunnustada ja täidetavaks tunnistada Ukraina Kirovohradi Oblasti

Oleksandrija Linnarajoonikohtu 20.03.2025 otsus kohtuasjas nr 398/7147/24.

1.1. Avalduse kohaselt soovib avaldaja Ukraina kohtu otsuse tunnustamist ja täidetavaks

tunnistamist elatist puudutavas osas. Ukraina kohus kohustas F.D-d (puudutatud isik)

tasuma avaldaja laste C-i ja Q-i ülalpidamiseks elatist 1/3 puudutatud isiku tulust

(sissetulekust), igakuiselt, kuid mitte vähem kui 50% lapse elatusmiinimumist igale

asjaomases vanuses lapsele alates 30.12.2024 kuni C-i täisealiseks saamiseni, st kuni

05.08.2030. Ukraina kohus otsustas täiendavalt, et kui pärast C-i täisealiseks saamist ei esita

kumbki vanem haginõuet, et kindlaks määrata elatissumma Q-i ülalpidamiseks, makstakse

elatist lahutades sellest võrdne osa, mis oli omistatav täisealiseks saanud lapsele, kuid mitte

vähem kui 50% elatusmiinimumist Q-i kohta igakuiselt kuni tema täisealiseks saamiseni, st

kuni 14.10.2035. Ukraina kohtulahend on jõustunud 22.04.2025.

2-25-11362

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Pärnu Maakohus võttis 09.09.2025 määrusega avalduse menetlusse, jättis avalduse

rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

2.1. Maakohus leidis, et Ukraina kohtu lahendi tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel

tuleb lähtuda Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning

kriminaalasjades (õigusabileping). Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saanud

puudutatud isik menetlusest teada ega pidanud mõistlikult sellest teada saama (puudutatud

isikule ei ole kohtuasja materjale kätte toimetatud ei Ukrainas ega Eestis), mistõttu ei olnud

talle tagatud võimalust menetluses osaleda. Seetõttu esineb õigusabilepingu artikkel 43

punktist 1 ja artiklist 18 koostoimes artikliga 3 tulenev alus kohtuotsuse tunnustamisest ja

täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks.

2.2. Asjas esitatud teatest asja arutamise kohta nähtub, et asja arutamise teade on loodud

kohtu dokumendihalduse automatiseeritud süsteemis ja avaldatud Ukraina kohtuvõimu

ametlikul veebilehel. Ka kohtuotsusest endast nähtub, et asi vaadati läbi ilma tsiviilasja poolte

teadmata (kohtukutseta). Seega ei toimetatud puudutatud isikule kohtuasja materjale Ukrainas

kätte. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on puudutatud isiku registreeritud elukoht alates

30.01.2024 Eestis. Asjas ei nähtu, et puudutatud isikule oleks püütud dokumente Eestis kätte

toimetada. Õigusabilepingu alusel oleks olnud võimalik pöörduda pädeva ametiasutuse poole

palvega toimetada menetlusdokumendid puudutatud isikule Eestis kätte.

2.3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel jättis maakohus

menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebus

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus ja jätta menetluskulud riigi kanda.

3.1. Määruskaebuse ja avaldaja täiendavate seisukohtade kohaselt on avaldaja jaoks üllatav

maakohtu viide õigusabilepingu artikli 43 punktile 1. Asja menetlusse võtmist puudutava

Ukraina kohtu määruse ärakiri on saadetud 27.01.2025 tähitud kirjaga puudutatud isiku

postiaadressile, kuid puudutatud isikut nimetatud aadressil ei viibinud. 03.03.2025 avaldati

Ukraina kohtusüsteemi ametlikul veebilehel teade asja arutamise kohta. 20.03.2025 saadeti

Ukraina kohtu otsuse ärakiri puudutatud isiku postiaadressile (puudutatud isik nimetatud

aadressil ei viibinud) ning avaldati Ukraina kohtusüsteemi ametlikul veebilehel. Ukraina

kohtu poolt olid tagatud puudutatud isikule kõik mõistlikud võimalused kohtumenetluses

osalemiseks.

Puudutatud isikut teavitati kohtumenetlusest vastavalt Ukraina

tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitele 128 ja 272. Ukraina kohtuasja dokumendid oleks

tulnud lugeda kättetoimetatuks ka Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi (TsMS § 306 lg

1, § 317 lg 1 p 1, § 317 lg 3). Puudub teave selle kohta, et puudutatud isik ei oleks elanud

kohtumenetluse ajal Ukrainas.

3.2. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et puudutatud isik on elatise nõudest ja Ukraina

kohtu otsusest teadlik ning väljendab valmisolekut elatist maksta. Samas märgib puudutatud

isik, et tal puudub hetkel teave arvelduskonto kohta, kuhu elatist tasuda.

Menetluse edasine käik

2-25-11362

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse ja jätab

maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse esitamisega seotud

menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada

osaliselt.

6. TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse

resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Esmalt märgib ringkonnakohus, et võtab TsMS § 662 lg 3 järgi toimiku materjalide juurde

määruskaebemenetluses esitatud uued tõendid. Ringkonnakohus ei võta asja materjalide

juurde üksnes avaldaja 10.03.2026 esitatud võõrkeelseid tõendeid (dtl 136–142), mis tuleb

jätta TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta. Ringkonnakohus toob ka välja, et isegi kui viidatud

võõrkeelseid tõendeid ei tuleks jätta TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta, esineks praegusel

juhul alus jätta viidatud tõendid toimiku materjalide hulka võtmata TsMS § 238 lg 1 p 2

alusel, kuivõrd avaldaja on esitanud määruskaebemenetluses piisavalt tõendeid, mis

puudutavad Ukraina kohtu menetlusdokumentide kättetoimetamist puudutatud isikule.

8. Maakohus kohaldas õigesti Ukraina kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise

üle otsustamisel Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud õigusabilepingut. Maakohus leidis,

et kuna puudutatud isikule ei ole kohtuasja materjale kätte toimetatud ei Ukrainas ega Eestis,

siis ei saanud puudutatud isik tegelikkuses menetlusest teada ning talle ei olnud tagatud

võimalust menetluses osaleda. Seetõttu jättis maakohus õigusabilepingu artikli 43 punkt 1

ning artikli 18 (koostoimes artikliga 3) alusel avalduse rahuldamata.

9. Õigusabilepingu artikli 43 punkt 1 järgi võib kohtuotsuste tunnustamisest või täitmisest

lubamisest keelduda kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle

tõttu, et talle või tema volinikule ei toimetatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt kätte

kohtukutset. Kohtuotsuse tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest on võimalik keelduda

ka õigusabilepingu artikli 18 (koostoimes artikliga 3) alusel juhul, kui tunnustamine või

täidetavaks tunnistamine on vastuolus Eesti seadusandluse põhiprintsiipidega. Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 24 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna enne kohtuotsuse tegemist puudutatud

isikule nõuetekohaselt kohtumaterjale kätte ei toimetatud, siis ei olnud puudutatud isikule

tagatud võimalust menetluses osaleda ja oma õigusi mõistlikult kaitsta. Siiski ei ole praegusel

juhul alust jätta avaldaja avaldust artikli 43 punkt 1 ning artikli 18 (koostoimes artikliga 3)

alusel rahuldamata, kuna puudutatud isik on vaidlusaluse Ukraina otsuse e-posti teel kätte

saanud ega kasutanud võimalust selle vaidlustamiseks. Kui isik saab rikkumise

kõrvaldamiseks kohtulahendi välisriigis edasi kaevata ning ta seda ei tee, ei ole põhjust anda

talle kohtulahendi tunnustamisest keeldumise kaudu Eestis õiguskaitset. Ringkonnakohus

põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

2-25-11362

10.1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb õigusabilepingu artiklit 43 kohaldada sarnaselt TsMS §

620 lg 1 p-ga 2 (vt analoogia korras RKTKm 11.01.2011, 3-2-1-141-10, p 12). TsMS § 620 lg

1 p 2 kohaselt saab välisriigi kohtulahendi Eestis tunnustamisest keelduda põhjusel, et kostja

või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud

kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil,

välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta ei teinud seda

ettenähtud tähtaja jooksul. Õiguskirjanduses selgitatakse, et kohtukutse või muu menetlust

algatava dokumendi kättetoimetamise viisi nõuetekohasuse üle otsustamisel TsMS § 620 lg 1

p 2 tähenduses tuleks lähtuda välisriigis kehtivast dokumentide kättetoimetamise korrast ning

oluline on siinjuures esmajoones see, kas isik sai välisriigis oma õigusi mõistlikult ja

tegelikult kaitsta, mitte see, kas talle dokumentide kättetoimetamisel rikuti mingis osas

välisriigis kehtivaid dokumentide kättetoimetamise reegleid. Kui isik saab rikkumise

kõrvaldamiseks kohtulahendi välisriigis edasi kaevata ning ta seda ei tee, ei ole põhjust anda

talle kohtulahendi tunnustamisest keeldumise kaudu Eestis õiguskaitset, kuivõrd välisriigis

toime pandud rikkumiste kõrvaldamisel lasub vastutus esmajoones menetlusosalisel endal

ning mitte Eesti kohtul, mis välisriigi kohtulahendi tunnustamise üle otsustab. Seega juhul,

kui isik jättis kasutamata võimaluse kohtulahend välisriigis vaidlustada, ei saa ta ka TsMS §

620 lg 1 p-s 2 viidatud alusele tugineda. Tõendamiskoormis tõendamaks, et kostja või muu

võlgnik sai välisriigis oma õigusi mõistlikult kaitsta või et talle toimetati menetlust algatav

dokument nõuetekohaselt kätte, lasub esmajoones avaldajal (TsMS III komm (2018), § 620, p

3.2.3).

10.2. Vastuseks avaldaja päringule on Ukraina kohus selgitanud, et avaldaja hagi elatise

väljamõistmiseks vaadati läbi lihtmenetluse korras pooli välja kutsumata toimikus olevate

materjalide alusel vastavalt Ukraina tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 279 lg-le 5, mille

kohaselt vaatab kohus asja läbi lihtmenetluse korras pooli teavitamata toimikus olevate

materjalide alusel, kui kumbki pool ei ole esitanud vastupidist taotlust. Ukraina kohus on

lisaks selgitanud, et puudutatud isikut on Ukraina tsiviilkohtumenetluse seadustikus

ettenähtud korras nõuetekohaselt teavitatud kohtuasja olemasolust ja selle arutamisest (dtl

106–110).

Avaldaja esitatud tõendite kohaselt saatis Ukraina kohus tähitud kirjaga 27.01.2025 menetluse

algatamise määruse puudutatud isiku Ukrainas registreeritud elukoha aadressile (XXX), mis

tagastati kohtule, kuna puudutatud isik ei viibinud nimetatud aadressil (dtl 34, 71, 106, 108).

Lisaks on Ukraina kohus avaldanud 03.03.2025 teate asja arutamise kohta Ukraina

kohtuvõimu ametlikul veebilehel. Nimetatud teate kohaselt teatab Ukraina kohus, et

20.03.2025 kell 16:45 toimub kohtuistung avaldaja hagis puudutatud isiku vastu elatise

väljamõistmiseks. Ukraina kohus on vastuseks avaldaja päringule selgitanud, et vastavalt

Ukraina tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 128 lg-le 11 kutsutakse kostja, kelle registreeritud

elukoht (viibimiskoht), asukoht või töökoht on teadmata, kohtusse Ukraina kohtuvõimu

ametlikul veebisaidil avaldatud teate kaudu, mis peab olema avaldatud hiljemalt kümme

päeva enne vastava kohtuistungi kuupäeva. Kutse avaldamisega loetakse isik teavitatuks asja

arutamise kuupäevast, kellaajast ja kohast (dtl 35, 71, 107, 109).

Ukraina kohus on selgitanud, et Ukraina kohtu 20.03.2025 otsus saadeti puudutatud isiku

Ukrainas registreeritud elukoha aadressile (XXX) tähitud kirjaga, mis tagastati kohtule, kuna

puudutatud isik ei viibinud nimetatud aadressil (dtl 33). Ukraina tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 279 lg 6 p 5 kohaselt loetakse isikule kohtuotsuse kättetoimetamise päevaks

päev, mil postiteatisele tehti märge kohtuotsuse koopia vastuvõtmisest keeldumise kohta või

märge isiku puudumise kohta tema seadusega ettenähtud korras registreeritud asukoha,

2-25-11362

elukoha või viibimiskoha aadressil, kui see isik ei ole kohtule teatanud muud aadressi (dtl

106, 108).

10.3. Ringkonnakohus kuulas puudutatud isiku telefoni teel ära 06.03.2026. Puudutatud isik

avaldas kohtule, et ta on Eestis elanud neli aastat ning enne seda viibis ta Poolas. Ukraina

kohtu menetlusdokumentides märgitud aadressil (XXX) ei ole ta elanud juba kuus aastat.

Puudutatud isik sai teadlikuks Ukraina kohtus toimunud elatise väljamõistmise vaidlusest

Ukraina kohtu otsuse saamisel, mille ta sai kätte e-posti teel. Puudutatud isik Ukraina kohtu

otsust ei vaidlustanud (dtl 147).

10.4. Ringkonnakohus tuvastas lisaks, et rahvastikuregistri andmetel on alates 30.01.2024

puudutatud isiku elukoha aadressiks märgitud XXX, Eesti. Puudutatud isiku lisa-aadressina

on aga juba alates 23.08.2022 rahvastikuregistris märgitud VVV, Eesti.

10.5. Seega võib puudutatud isiku avaldatust ning rahvastikuregistri andmetest järeldada, et

Ukraina kohtumenetluse ajal puudutatud isik ei elanud Ukrainas ning puudutatud isiku

elukoht oli sel ajal Eestis. Seda, et puudutatud isiku elukoht ei olnud Ukraina kohtumenetluse

ajal Ukrainas kinnitab kaudselt ka see, et Ukraina kohus on üritanud nii 27.01.2025 menetluse

algatamise määrust kui ka 20.03.2025 kohtuotsust saata puudutatud isiku Ukrainas

registreeritud elukoha aadressile tähitud kirjaga, mis aga tagastati kohtule, kuna puudutatud

isik ei viibinud nimetatud aadressil.

10.6. Olgugi, et Ukraina kohtu selgituste järgi ei rikutud puudutatud isikule dokumentide

kättetoimetamisel Ukrainas kehtivaid dokumentide kättetoimetamise reegleid, siis ei kinnita

toimiku materjalid, et puudutatud isik oleks Ukraina kohtu 27.01.2025 menetluse algatamise

määruse ja 03.03.2025 teate asja arutamise kohta kätte saanud ning tal oleks seetõttu esinenud

mõistlik võimalus oma õigusi Ukraina kohtumenetluses kaitsta. Ukraina kohus on üritanud

27.01.2025 menetluse algatamise määrust puudutatud isikule kätte toimetada Ukrainas

asuvale aadressile, kuigi asja materjalide järgi oli puudutatud isiku tegelik elukoht sel ajal

juba Eestis. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et puudutatud isik oleks kätte saanud

Ukraina kohtu 03.03.2025 teate asja arutamise kohta, mis avaldati Ukraina kohtuvõimu

ametlikul veebilehel. Seega kinnitavad asja materjalid, et puudutatud isik ei saanud Ukraina

kohtumenetluses osaleda ega oma õigusi kaitsta, kuivõrd ta ei olnud kohtumenetlusest teadlik.

10.7. Puudutatud isik on ringkonnakohtule 06.03.2026 ärakuulamisel avaldanud, et ta sai

teadlikuks Ukraina kohtus toimunud elatise vaidlusest Ukraina kohtuotsuse kättesaamisel.

Puudutatud isik sai Ukraina kohtu otsuse kätte e-posti teel, kuid ta ei vaidlustanud otsust.

Seega, olgugi, et puudutatud isik ei saanud Ukraina kohtumenetluses osaleda ega oma õigusi

kohtumenetluses kaitsta, oli puudutatud isikul praegusel juhul võimalik rikkumine kõrvaldada

ja oma õigusi kaitsta kohtuotsust vaidlustades. Kuna puudutatud isik Ukraina kohtu otsust

ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustanud (Ukraina kohtu otsus jõustus 22.04.2025, dtl 71),

siis ei ole praegusel juhul põhjust anda puudutatud isikule kohtuotsuse tunnustamisest ja

täidetavaks tunnistamisest keeldumise kaudu Eestis õiguskaitset. Seega puudub

lõppkokkuvõttes ringkonnakohtu hinnangul õigusabilepingu artikli 43 punktis 1 ning artiklis

18 (koostoimes artikliga 3) sätestatud alus avalduse rahuldamata jätmiseks.

11. Õigusabilepingu artikli 40 lõike 1 järgi tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku

justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Artikli 41 lõike 4 järgi tuleb otsuse täitmise

loa taotlusele lisada: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri, ametlik dokument otsuse

jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui

2-25-11362

seda varem täideti lepingupoole territooriumil; 2) dokument, millest nähtub, et kostjale, kes ei

osalenud protsessil, oli õigeaegselt ja nõuetekohases vormis kas või üks kord kätte antud

kohtukutse; 3) käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlked.

Praegusel juhul on avaldaja esitanud artikli 41 lõike 4 punktides 1 ja 3 märgitud dokumendid

(dtl 5–22). Ringkonnakohus on eelnevalt välja toonud, et olgugi, et artikli 41 lõike 4 punktis 2

märgitud eeldus ei olnud täidetud, oli puudutatud isikul rikkumise kõrvaldamiseks mõistlik

võimalus Ukraina kohtulahend vaidlustada. Kuna puudutatud isik seda ettenähtud tähtaja

jooksul ei teinud, siis ei ole põhjust anda talle kohtulahendi tunnustamisest keeldumise kaudu

Eestis õiguskaitset. Seega tuleb lugeda, et täidetud on ka artikli 41 lõike 4 punktis 2 märgitud

eeldus. Praegusel juhul on seega täidetud kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks

tunnistamise eeldused ning avaldus tuleb rahuldada.

12. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis avaldaja

avalduse rahuldamata ning teeb asjas uue määruse, millega rahuldab avalduse ning tunnistab

Ukraina Kirovohradi Oblasti Oleksandrija Linnarajoonikohtu 20.03.2025 otsuse kohtuasjas nr

398/7147/24 Eesti Vabariigis täidetavaks osas, mis puudutab elatise väljamõistmist.

13. Ringkonnakohus ei märgi lahendi resolutsioonis, et Ukraina kohtu otsust tuleb lisaks

täidetavaks tunnistamisele ka Eesti Vabariigis tunnustada. Riigikohus on selgitanud, et

olukorras, kus taotletakse välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamist, ei ole vaja määruse

resolutsioonis lahendi tunnustamise kohta eraldi seisukohta võtta. Välisriigi kohtulahendi

täidetavaks tunnistamine hõlmab sisuliselt kohtulahendi tunnustamist (RKTKm 14.06.2017,

3-2-1-62-17, p 10.3).

14. TsMS § 623 lg 6 alusel on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend

Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Praegune kohtumäärus kuulub täitmisele pärast määruskaebuse

esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata,

muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi ka maakohtu menetluskulude

jaotust. Ringkonnakohus leiab, et maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg

1 teise lause ja § 171 lg 1 alusel jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik ei ole

vabatahtlikult Ukraina kohtuotsust täitnud, kuigi ta oli otsusest teadlik, ning avaldaja pidi

pöörduma lahendi täidetavaks tunnistamiseks Eesti kohtu poole. Kuigi puudutatud isik on

väitnud, et tal puudub teave arvelduskonto kohta, kuhu elatist tasuda, ei anna see alust

menetluskulude teistsuguse jaotuse kohaldamiseks. Puudutatud isikul oli avaldaja

arvelduskonto andmete saamiseks võimalik tema poole pöörduda.

16. Kuivõrd ringkonnakohus muutis maakohtu menetluskulude jaotust, jätab ringkonnakohus

maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 177 lg 2 alusel

maakohtu otsustada (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 23).

17. TsMS § 625 lg 2 kohaselt määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati

täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, võivad esitada määruskaebuse sissenõudja

ja võlgnik. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest,

välisriiki kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest.

2-25-11362

(allkirjastatud digitaalselt)