2-26-2205/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-26-2205

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-26-2205

Tsiviilasi

Võlgniku B.I maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine,

pankrotihalduri määramine, menetlusabi andmise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik B.I (isikukood XXX)

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik

(isikukood 36209014213, OÜ Pärnu Pinker Albert,

asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post

pinker@hot.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.I maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja B.I (isikukood XXX) pankrot 30. märtsil 2026, kell 10.30 ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada B.I pankrotihalduriks Andrus Õnnik (isikukood 36209014213, OÜ Pärnu

Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post pinker@hot.ee

pankrotihalduritunnistus nr 36, välja antud 22.06.2004).

4. Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 15. aprill 2026 kell

11.00 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, saal nr 2, asukohaga Lossi 2,

Kuressaare ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina

virtuaalruumis https://meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks

tuleb pöörduda halduri poole.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku

pankroti väljakuulutamisega.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada

haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see,

2-26-2205

kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule;

nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise

tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest

vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 10. aprillil 2027.

8. Jätta menetluskulud võlgniku B.I kanda.

9. Määrata usaldusisiku Andrus Õnnik tasu suuruseks 886,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 212,64 eurot.

10. Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 886,00 euro ja lisanduva käibemaksu

212,64 euro maksmiseks, kokku 1098,64 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto

nr EE311010902001686003).

11. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud

võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse

tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse

peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. B.I (avaldaja, võlgnik) esitas 28.01.2026 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

taotleb enda pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Avalduse kohaselt on makseraskused tekkinud ootamatu tervise halvenemisega. Ootamatu

terviserikke tõttu vajab võlgnik üldhooldusteenust ning sissetulek läheb kohatasu katteks ning ei

ole võimeline võetud kohustusi tagasi maksma. Majanduslikud raskused on ka lastel, kes ei saa

aidata kohustuse tasumisel, peavad aitama üldhooldusteenuse kohatasu maksmisel, kuna

töövõimetushüvitis ei kata kogu kulu. Võlgnik on töövõimetu ning tal vara puudub.

Töövõimetushüvitis ja igakuised sotsiaaltoetused kokku 773,94 eurot kuluvad hooldekodu

kohatasu katteks.

3. Kohus võttis 26.02.2026 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku

usaldusisikuks pankrotihaldur Andrus Õnniku ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

4. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 25.03.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos

lisadega ning tasutaotluse.

2-26-2205

4.1. Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuded ja sissetulekud. Võlgnikule

kinnisvara ei kuulu. Liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule mopeed Lingben LB50QT-21,

registrimärk xxxx, mis on tegelikkuses amortiseerunud, kuid registrist kustutamata (sõiduki

registrikanne peatatud alates 22.11.2018). Võlgnikule kuuluvad Swedbank pensionifondi osakud

eeldatava väärtusega 54,44 eurot. Äriühingutega võlgnik seotud ei ole, puudub muu oluline vara.

Võlgniku sissetulek koosneb töövõimetoetusest päevamääraga 21,74 eurot ehk ca 673 eurot/kuus

ja sotsiaaltoetusest 100 eurot/kuus.

4.2. Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandatud vara või kolmandale isikutele antud

laen suurusega enam kui 3000 eurot kokku puuduvad.

4.3. Võlgnikul on kontod Swedbank AS-is ja Coop Pank AS-is, aruande esitamise seisuga oli

kontode jääk kokku 102,12 eurot, võlgnikul ei ole varade käsutamine piiratud.

4.4. Võlgniku rahalised kohustused (võlanimekiri). Võlgniku kohustused, kogusummas 2723,55

eurot, on kokkuvõtlikult järgmised: 1.B2 Impact OÜ 871 eurot; 2. Heimondo Estonia OÜ 1096,24

eurot; 3. Modena Estonia OÜ 663,96 eurot; 4. Ida-Tallinna Keskhaigla AS 72,35 eurot.

Maksejõuetusavalduses on nõuded näidatud osaliselt suuremana, nt ESTO AS nõuded, ja

võlausaldajatena on näidatud endised võlausaldajad (ESTO AS, Monefit Estonia OÜ), kes on oma

nõuded loovutanud. Heimondo Estonia OÜ on teinud vastutustundliku laenamise osas

ümberarvestuse ja lugenud kõik laekumised põhiosa katteks, millest lähtuvalt nõue on vähenenud.

Avalduses pole võlausaldajana näidatud Ida-Tallinna Keskhaigla AS-i. Kokkuvõttes on

usaldusisiku poolt tuvastatud nõudeid kokku 2 723,55 eurot, mis on 979,61 eurot ( e 26,5%)

vähem, kui maksejõuetusavalduses märgitud. Nõuded on muutunud sissenõutavaks, kuid nõuete

osas ei ole veel tehtud kohtulahendeid ja neid pole asutud täitemenetluses sisse nõudma.

Võlgniku esindaja on usaldusisikule teatanud, et:

- B.I-le määrati puuduv töövõime esmakordselt aastal 2023. Enne seda on tal tuvastatud ka osalist

töövõimet (teadaolevalt vähemalt ajavahemikul 08.03.2017 – 06.03.2022)

- B.I töötas enne töövõime hindamist kuni 2015 xxx, peale selle kuni 2017 L laudas

loomatalitajana. Palk oli pigem miinimumpalk või selle lähedane. - Töövõime puudumise

põhjuseks on 11. mail 2025 a. saadud insult. Vasaku poole halvatuse tõttu ei juhi ise oma keha.

Varasemate töövõime puudumise põhjuste kohta oskab ise nimetada põlvemeniski rebendi ja

kõrge vererõhu. Enne eelmise aasta maikuud oli majanduslikult toimetulev. -Viibib M H alates

17. juulist 2025. Enne seda viibis erinevates haiglates.

- Hooldekeskuse kohatasust katab S vald 616, 93 eurot (hooldustasu piirmäär 560 eurot+ väiksema

sissetuleku hüvitis 56,93 eurot). B.I (ja tema seadusjärgsete ülalpidajate) kanda jääb kohamaksust

753,07 eurot. Lisaks ka individuaalselt vajalikud abivahendid ja ravimid (kuni 100 eurot kuus).

Hooldekodu tasu osas võlgnevusi ei ole.

- Võetud laenudest ja muust igapäevasest saab üldjoontes aru, vahelduva eduga. Tunnistab ka ise,

et mälu pole enam see mis enne. Ebaadekvaatsus ilmneb eelkõige seoses kinnisideega uuesti

liikuma hakata. Väidab, et suutnud jalgele tõusta ja iseesisvalt samme teha - paraku see tõele ei

vasta. Tajuhäired, hindab ise oma füüsilist võimekust üle.

- Küsimusele, et kellelt ja milleks ta laene võttis oskas algul ise esialgu nimetada kahte

võlausaldajat. Fakte nimetades nõustus ka teiste kohustustega, vaidlema ei hakanud. Teab, et

võttis järelmaksu kassidele soodushinnaga ronimispuu soetamiseks ja üldiselt ka erinevatest

kataloogidest kauba tellimiseks. Oligi valdavalt kodukeskne, eriliseks huviks kassid, aiandus,

seemned, lilled.

- B.I võttis ja vormistas laenud ise, kasutas selleks oma telefoni. Toimetas ja viibis kodus enamasti

üksinda koos 5 aastase tütrepojaga.

- B.I insult mõjutas väga tugevalt perekonna majanduslikku seisu. B.I tütrel polnud enam

võimalust töövahetusse minnes jätta oma 5 aastast poega kahe nädala kaupa vanaema (B.I )

hoolde ja üksikemana oli ta sunnitud loobuma oma hästi tasustatud töökohast reislaeval. Uut

üksikvanemale sobivat töökohta ei ole senini õnnestunud leida.

2-26-2205

Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud:

Rahvastikuregistri andmetel on B.I kehtiva elukohana alates 11.11.2020 registreeritud xxx ning

lisa-aadressina alates 07.02.2023 XXX. Ajavahemikul 17.07.2025-31.07.2035 on tema

viibimiskohaks märgitud XXX ( M H). Tema sünnijärgne perenimi oli R. Perekonnaseisult on ta

lahutatud. Abielu A B.I-ga sõlmiti 08.06.1983 ja lahutati 19.08.1994. Tal puuduvad ülalpeetavad.

Tal on kolm täiskasvanud las- M B.I (42.a.), R R ( 32.a.) ja A B.I ( 28.a). Võlgniku teovõimet ei

ole piiratud ning talle ei ole määratud eestkostjat. Võlgniku nimele kinnisvara, äriühinguid ja

tulirelvi registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Võlgniku nimele on

registreeritud käesoleval ajal Mopeed Lingben LB50QT-21, registrimärk xxxx, 2010vl Võlgnik

omandas sõiduki 20.06.2012. Võlgniku esindaja on selgitanud, et tegelikkuses mopeedi enam ei

eksisteeri (amortiseerunud), kuid on registrist kustutamata. Lisaks on võlgnik registreeritud

mopeedi Mopeed Lingben LB50QT-35, registrimärk xxxx, 2009vl, kasutajana. Sõiduki omanik on

võlgniku tütar R.R, kes omandas selle 21.05.2014. Sõiduk on 21.08.2025 registrist ajutiselt

kustutatud. Teadaolevalt seda enam ei eksisteeri. Pensioni II samba osakud võttis ta välja 2021-l

aastal. 02.09.2021 laekus tema kontole Pensionikeskus AS-ist 3 218,14 eurot. Nimetatud summast

tasus ta pooleliolevate täitemenetluste katteks kokku 1975,34 eurot (730,35 eurot+505,61

eurot+739,38 eurot). Lisaks kustutas pank laekunud raha arvelt 03.09.2021 kaardi kuutasude

võlgnevusi 88 kuu eest kokku summas ca 88 eurot. Kõige vanem teenustasu võlgnevus oli

detsembrist 2013. Võlgnikul on käesoleval ajal olemas Swedbank Pensionifond V100 osakud,

22.300 tk , väärusega ca 54 € (III sammas). Usaldusisikule pankade poolt esitatud kontode

väljavõtete, alates 01.04.2021, kohaselt ei ole võlgnik vaadeldud perioodil töötasu saanud ja tema

sissetulekuks on olnud töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Ka praeguste võlgnevuste aluseks olevate

krediidilepingute sõlmimisel oli tema sissetulekuks vaid töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Eesti

Töötukassa 07.10.2025 Töövõime hindamise otsusega on võlgnikule määratud puuduv töövõime

alates 20.09.2025 kuni vanaduspensionieani.

4.5 Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnik maksustatavat tulu viimase

nelja aasta jooksul pole saanud. Sissetulekuks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, mis on

vaadeldud aastate jooksul kasvanud ca kokku 550-lt eurolt ca 773 euroni. Võlgniku varaks on

avalduses näidatud 2009 ja 2010 väljalaskeaastaga mopeedid. Sõidukitest üks on tegelikkuses

registreeritud võlgniku tütre nimele ja võlgnik on märgitud kasutajaks. Sõidukite registrikanded on

peatatud. Usaldusisikule on teatatud, et sõidukeid enam füüsiliselt olemas ei ole, mis on nende

väljalaskeaastat arvestades ka tõenäoline. Võlgnikule kuuluvad III pensionifondi osakud

väärtusega ca 54 eurot. Käesoleval ajal olemasolevatele andmetele tuginedes tuleb järeldada, et

võlgniku vara väärtuseks on ca 54 eurot ja sissenõudmisvõimalused puuduvad.

B.I teadaolevate kohustuste suuruseks nelja võlausaldaja ees on kokku kuni 2 723,55 eurot.

Arvestades asjaoluga, et võlgniku praegune sissetulek on väiksem, kui miinimumpalk, ning kogu

sissetulek läheb hooldekodu kohatasu katteks, siis puudub võlgnikul igasugune võimalus

kohustusi täita. Sealjuures tasuvad lapsed osa hooldekodu kohatasust, mille suurus nt jaanuaris

2026 oli 847,63 eurot ja märtsis 2026 oli 939 eurot. Võlgniku vastu olevate nõuete aluseks on

peamiselt tarbijakrediidilepingud (va Ida-Tallinna Keskhaigla 72,35 eurot). Heimondo Estonia OÜ

on nõudest teatamisel teinud nõude ümberarvestuse ja lugenud kõik tasumised põhiosa nõude

katteks. B2 Impact OÜ ja Modena Estonia OÜ on selgitanud, et võlausaldajad on laenude

väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Täpsema hinnangu sellele annab

pankrotihaldur nõuete tunnustamise käigus. Lähtuvalt eeltoodust on usaldusisiku hinnangul

käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt kohustusi

täita. Usaldusisiku hinnangul on B.I maksejõuetuse peamiseks põhjuseks terviserike, mille tõttu

tekkisid sissetulekut ületavad hoolduskulud. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks

muu asjaolu. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2025 aasta mais insuldi tõttu, kuna sinnani

oli ta oma laenukohustusi kohaselt täitnud. Usaldusisiku hinnangul tuleb võlgniku suhtes

kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Käesoleval ajal ei ole

teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks. Võlgniku vande võtmine ei ole võlgniku tervislikku seisundit arvestades otstarbekas.

2-26-2205

Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul: 1. kuulutada välja B.I pankrot; 2. nimetada

pankrotihaldur; 3. algatada B.I kohustustest vabastamise menetlus.

4.6 Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FiMS § 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks

kulutanud 13,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine

30 minutit, võlgniku esindajale päringu koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine 1 tund;

registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste

töötlemine 1,5 tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 1 tundi; võlgniku pangakonto

väljavõtte ja maksuandmetega tutvumine ja analüüs 2 tundi; andmete analüüs kogumis ning võla-

ja varanimekirja koostamine 7 h. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi,

arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni 177,20 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on

1890,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses

vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul arestitava sissetuleku ja olulise

müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle hüvitamist riigi

vahenditest. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa 886,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 212,64 eurot (kokku 1098,64 eurot) ning hüvitada see riigi vahenditest.

Kohtu seisukoht

5. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti.

Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule

esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 25.03.2026 kohtule esitatud

võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja kohaselt on B.I sissetulekuteks töövõimetoetus

ja sotsiaaltoetus, mis kõik kulub hooldekodu kohatasu omaosalusele. Kohtule esitatud

võlanimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku kuni 2 723,55 eurot ning kõik

kohustused on sissenõutavaks muutunud. Võlgnikul ei ole müügiväärtust omavat vara ega

vahendeid võlgnevuste tasumiseks.

7. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on

püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.

8. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab,

arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Andrus Õnnik on

andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek

viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.

9. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise

abinõude kohaldamise. Usaldusisiku nimetamisel täitemenetluste registri kohaselt võlgniku suhtes

täitemenetlusi algatatud ei olnud. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1

kohaselt lõpevad.

10. Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest

vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise

alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1

kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

2-26-2205

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

11. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud:

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama

saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu

jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule

vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest

poole usaldusisikule üle andma.

12. FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.

13. Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme

aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid

arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest

võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest.

14. FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse

kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv)

jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud

võlgniku kanda.

15. FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3

2-26-2205

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.01.2025 on tunnitasu alammäär 177,20

eurot.

17. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi,

on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub

kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada

1098,64 eurot (käibemaksuga).

18. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu

hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub

piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti

pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei

ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär

pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

19. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 886 eurot,

millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest.

Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik