3-24-343/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-343

Haldusasi

A.Q kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks

esitama täiteasjas nr 022/2024/166 täitemenetluse

lõpetamise avaldus ning tagastama kaebajale

Kaitseressursside Ameti 30.07.2023 ettekirjutuse nr 11-

12.1/2023/5717 täitmata jätmise eest sissenõutud

sunniraha ning hüvitama täiteasjas nr 022/2024/166

kantud täitekulud

Menetlusosalised

Kaebaja – A.Q , esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.Q apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.Q apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.04.2024

otsus haldusasjas nr 3-24-343 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse jõustumisel avaldada otsus tervikuna, asendades kaebaja nime

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 04.05.2026 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-24-343

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) kohustas 30.07.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/5717

A.Q-d (kaebaja) kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel ilmuma

terviseseisundi hindamisele 29.09.2023. Ettekirjutus tehti kaebajale teatavaks KVTS § 15 lg 1

alusel elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadeti kaebajaga seotud

elektronposti aadressile isikukood@eesti.ee. Ettekirjutuse kohaselt on A.Q-d varem kutsutud

27.02.2023 terviseseisundi hindamisele, kuhu A.Q ei ilmunud ega esitanud ka põhjendusi

mitteilmumise kohta. Ettekirjutuses hoiatati, et hindamisele tulemata jätmisel rakendatakse

sunniraha 400 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu, ning sunniraha võib määrata korduvalt,

kuni ettekirjutus on täidetud.

2. KRA teavitas 17.10.2023 teatisega nr 11-18/2023/1806 kaebajat KVTS § 15 lg 1 kohaselt

sunniraha 400 eurot rakendamisest. Teatises selgitati, et sunniraha vabatahtliku tasumise

tähtaeg on 10 päeva teate kättesaamisest arvates ning sunniraha määratud tähtaja jooksul

tasumata jätmisel edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks,

millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja tasu.

3. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus edastas kaebajale 05.01.2024 täitmisteate täiteasjas nr

022/2024/166 sunniraha 400 euro sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on märgitud KRA

30.07.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/5717.

4. Kaebaja esitas 05.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse nõuetes kohustada KRA-d esitama täiteasjas nr 022/2024/166 täitemenetluse

lõpetamise avaldus, tagastama kaebajale KRA 30.07.2023 ettekirjutuse täitmata jätmise eest

sissenõutud sunniraha ja hüvitama täiteasjas kantud täitekulud.

Kaebaja ei saanud terviseseisundi hindamisele ilmuda, sest ei olnud teadlik sellest, et peab

27.02.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuma. KRA 30.07.2023 ettekirjutus on kaebajale

kätte toimetatud 06.01.2024 kohtutäituri poolt. Haldusakt peab olema adressaadile kätte

toimetatud enne täitemenetluse alustamist. Sunniraha määramine 27.02.2023 terviseseisundile

ilmumata jätmise eest ei ole õiguspärane ega põhjendatud. KRA tegevus kaebaja suhtes on

pahauskne ja ei ole õiglane.

5. KRA palus jätta kaebuse rahuldamata.

KRA 30.07.2023 ettekirjutus toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 alusel. KRA

teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 17.10.2023 teatisega nr 11-

18/2023/1806 ning see toimetati kaebajale samuti kätte KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 alusel

17.11.2023. Sunniraha rakendamiseks pöördus KRA 04.01.2024 kohtutäituri poole, ent

täitemenetlus ei ole lõpetatud.

2(6)

3-24-343

6. Tallinna Halduskohus

jättis

19.04.2024 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Sunniraha rakendamise tingis asjaolu, et kaebaja ei ilmunud terviseseisundi hindamisele KRA

30.07.2023 ettekirjutuses määratud ajal ehk 29.09.2023. KVTS § 15 lg 1 kohaselt

toimetatakse kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid

kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja

saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 sätestab, et sellisel

viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi

kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama, et adressaat on

dokumendiga tutvunud.

KRA edastas 30.07.2023 ettekirjutuse kaebajale elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse

kaudu, mille kohta on esitatud väljavõte kaitseväekohustuslaste registrist. Seega saab KRA

30.07.2023 ettekirjutuse lugeda kaebajale kättetoimetatuks KVTS § 15 lg 3 alusel 30.08.2023

(st enne terviseseisundi hindamise aega 29.09.2023). KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse

toimetada dokumente kätte ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise

kasutada. Vastustaja ei pea ka enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist

veenduma, et kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud, vaid

piisab sellest, et dokument on talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. KVTS § 15 lg-s 1

sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on

kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17˗27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus

osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune

hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav.

See hõlmab kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida

Eesti teabevärava kaudu talle saadetud dokumente või suunata aadressile isikukood@eesti.ee

saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti aadressile.

Kuna KRA 30.07.2023 ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 30.08.2023, on tegemist

kehtiva ettekirjutusega. Ettekirjutus sisaldab sunniraha hoiatust. Kaebaja ettekirjutust ei

täitnud. Väide, et kaebaja ei olnud ettekirjutusest teadlik enne terviseseisundi hindamise aega,

ei vabasta kaebajat vastavast kohustusest. Muid objektiivseid takistusi terviseseisundi

hindamisele ilmumata jätmiseks ei ole kaebaja esile toonud. Seega võis vastustaja asuda

rakendama sunniraha.

KRA tegi kaebajale 17.10.2023 sunniraha rakendamise teatise, millega andis kaebajale

sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks 10 päeva alates teate kättesaamisest alates. KRA

kaitseväekohustuslaste registri väljavõttest nähtuvalt on 17.10.2023 sunniraha rakendamise

teatis kaebajale ka samal päeval väljastatud. KRA teatis on kaebajale kättetoimetatuks loetud

KVTS § 15 lg 3 alusel 17.11.2023. Seega on KRA enne kohtutäituri poole pöördumist

teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 35 lg 1 p 2 ja § 40 lg 2).

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi rakendamise keeldu

ei esine ning kaebajale määratud sunniraha ei ole ebaproportsionaalselt suur (sunniraha

ülemmäär on KVTS § 226 lg 2 kohaselt 640 eurot). Eeltoodud põhjustel oli sunniraha

rakendamine lubatav ja toimus nõuetekohaselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3(6)

3-24-343

7. Kaebaja palub 20.05.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

19.04.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viis, on

KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud HMS regulatsiooniga. Kättetoimetamine teate

avaldamisega infosüsteemis on formaalne ega taga efektiivselt isiku teadasaamist talle pandud

kohustusest. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise

võimalused on ammendunud. KRA ei teinud katset toimetada dokumendid kaebajale kätte

posti teel või selgitada välja tema tegelik elukoht kaebajaga telefoni teel ühendust võttes.

Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt

kaebajat sunniraha rakendamise menetlusest teavitanud. Ettekirjutuses sisalduv hoiatus ei

asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Sunniraha rakendamisest teatamine peab toimuma

pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele asumist.

Kättetoimetamisviga tingib haldusakti õigusvastasuse. Kuna arstliku komisjoni kuupäev oli

ettekirjutuse kaebajale teatavakssaamisel juba möödunud, ei saanud kaebaja enam

ettekirjutusega ette nähtud kohustust täita.

8. KRA palub 02.07.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vaidlustatud ettekirjutus ja sunniraha rakendamise teatis on kaebajale nõuetekohaselt KVTS §

15 lg-s 1 sätestatud viisil kätte toimetatud. KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada

dokument kätte ka muul viisil, ent kohustust muud viisi kasutada ei ole. Vastustaja ei pea enne

ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et kaitseväekohustuslane

on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud. Piisab dokumendi nõuetekohaselt

kättesaadavaks tegemisest. Kaebajat ei jäetud sunniraha sissenõudmisest teavitamata, seda

tehti 17.10.2023 teatisega nr 11-18/2023/1806. Sunniraha rakendamine oli lubatav ja toimus

nõuetekohaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

10. Halduskohus selgitas õigesti, et KRA on 30.07.2023 ettekirjutuse ja 17.10.2023 sunniraha

rakendamise teavituse kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetanud. Vastustaja on

esitanud väljatrükid oma dokumendihaldussüsteemist, mis seda kinnitavad (dtl 32 ja 35).

Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks

kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ja

andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda. KRA on teavitanud kaebajat sunniraha

rakendamise menetluse alustamisest 17.10.2023 sunniraha rakendamise teatisega, kus

kaebajale anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 33).

11. KRA ei rikkunud ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega HMS-i

asjaomaseid sätteid. KVTS § 15 kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA

dokumentide kättetoimetamise kohta. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA KVTS alusel

kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui

pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et

elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte

saada, on tal KVTS § 15 lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul

elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud

4(6)

3-24-343

kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle

dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4

sätestatule peab KRA KVTS § 15 lg 2 kohaselt dokumendid kätte toimetama HMS-s

sätestatud üldises korras. Ringkonnakohus jääb selles osas oma 23.04.2025 otsuses nr 3-23-

2839 (p 11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et

kaebaja tõlgenduse korral muutuks KVTS § 15 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatu sisutuks.

Ringkonnakohus leidis järgmist: „KVTS § 15 lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1

sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul

HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile

kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada

kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse

kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult

elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte.

Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada KVTS § 15 lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise

juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks

kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui

isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (KVTS § 15 lg 4). KVTS § 15

praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas1 on samuti

selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik

elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.“

13. Ringkonnakohus leidis eelnimetatud 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 12), et tolle

kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada KVTS § 15 sellist regulatsiooni ja tõlgendust

põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus märkis, et säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele

ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu

seletuskirjas on selgitatud, et KVTS alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on

praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku

põhikohustus. KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda

riigikaitses ning KVTS-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus,

on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27-

aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või

asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et

tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse

täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (KVTS §-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja

kodaniku vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik

arvestama, kuidas KRA toimetab KVTS kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad

dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti

keskkonna kaudu toimub suhtlus. KVTS § 15 lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s

32¹ reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega

tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente,

vaid need võib suunata oma isiklikule e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab

selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude

avaliku kui ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Siinses

asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta seda mingil põhjusel ei tee või ei saa teha. Praktikas

saadetakse esimene pöördumine kutsealuse poole (arvele võtmine) lisaks ka posti teel, mis

eeldatavasti suurendab tõenäosust, et isik tunneb huvi selle vastu, kuidas hakkab toimuma

suhtlus KRA-ga. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise menetlusega ja teadete

1 Eelnõu - Riigikogu

5(6)

3-24-343

kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole alust pidada kaebaja

põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Need seisukohad on jätkuvalt asjakohased ja

ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses kohtuasjas. Ka siinses asjas ei ole

kaebaja väitnud, et ta ei saa kasutada mobiiltelefoni ja e-posti.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte

võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)