4-26-436/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr 4-26-436

30.märtsil 2026, Tallinn

Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak

Sekretär: Thea Tikenberg

Tõlk: Zemfira Lampmann. Natalja Smirnova juuresolekul

Kohtuvälise menetleja: Tallinna Vangla esindaja Kaari Tamtik

Kaebuse esitanud isik ; Jevgeni Kuprikov

Isikukood: 50304230829

elukoht: viibib XXX

töökoht: XXX

Vaatas 03.03.2026 ja 24.03.3036, avalikul kohtuistungil läbi Jevgeni Kuprikovi kaebuse Tallinna

Vangla teabe ja uurimisosakonna peaspetsialist A. A. 30.01.2026 otsuse väärteoasjas nr

650025000117 tühistamiseks.

Tallinna Vangla teabe ja uurimisosakonna peaspetsialist A. A. 30.01.2026 otsuse väärteoasjas nr

650025000117 kohaselt on Jevgeni Kuprikov süüdi tunnistatud selles, et tema 05.10.2025 kella 10.29

paiku Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla XXX sektsiooni esisel alal

solvas ametikohustusi täitnud vanglaametnik K. J. öeldes viimasele „sljuha (lits)“. Sellise käitumisega

solvas tahtlikult ametikohustusi täitnud vanglaametnik K. J.. Pannes sellega toime väärteo, mis on

kvalifitseeritav KarS § 275 lg 1. Jevgeni Kuprikovile määrati KarS § 275 lg 1 järgi karistuseks

rahatrahv 50 trahviühikut s.o 400 eurot.

Jevgeni Kuprikov vaidlustas A. A. 30.01.2026 otsuse väärteoasjas nr 65002500017 paludes otsus

tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebuse põhjenduste kohaselt puuduv avalik huvi või muu tõsine

tagajärg.

Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isik Jevgeni Kuprikov ja tunnistajad K. S., K. J., M. O.

ning B. M..

Kohus uuris järgmisi dokumente:

-

ettekanne (lk 1-2);

-

karistusregistri õiend (lk 8-9);

-

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll üldmenetluses (lk 6-7);

-

väärteoprotokoll (lk 10-11);

-

avaldus (lk 13-14);

-

otsus väärteoasjas nr 65002500017 (lk 15-18);

-

Jevgeni Kuprikovi kaebus lisadega ja tõlge (kohtutoimik lk 1-24);

-

Tallinna Vangla 12.05.2016 käskkiri (kohtutoimik lk 32-33).

Kohus vaatas videosalvestust.

Kaebuse esitaja J. Kuprikov jäi kaebuses toodud seisukohale ja palub menetlus lõpetada kuna tema süü

ei ole suur.

Kohtuväline menetleja palub jätta J. Kuprikovi kaebus rahuldamata ja vangla otsus muutmata. J.

Kuprikovi süü on tõendatud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tõendatud.

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku ja

tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud

tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, mis

tähendab, et kohus ei või väljuda väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse piiridest (RKKKo nr

3-1-1-75-03, p 7). Seega ei saa kohus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi

asjaolusid. Sellest tulenevalt saab kohus hinnangut anda üksnes väärteoprotokollis märgitud

väljendile, kuna protokollis on otse märgitud, mis väljend ametnikku solvas. Väärteoprotokollis

kajastamata võimalike väljendite osas kohus seisukohta ei võta.

Tallinna Vangla teabe ja uurimisosakonna peaspetsialist A. A. koostas 09.12.2025 väärteoprotokolli

väärteoasjas nr 650025000117 selle kohta, et 05.10.2025 kella 10:29 paiku Rae vallas Soodevahe külas

Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla XXX sektsiooni esisel alal solvas Jevgeni Kuprikov

ametikohustusi täitnud vanglaametnik K. J. öeldes viimasele „sljuha (lits)“. Sellise käitumisega solvas

tahtlikult ametikohustusi täitnud vanglaametnik K. J.. Pannes sellega toime väärteo, mis on

kvalifitseeritav KarS § 275 lg 1 järgi.

Täpselt samal moel on tegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja otsuses.

Kaebuse kohaselt rikuti Kuprikovi õigusi, kuna talle ei antud tõlki. Menetlusaluse isiku ülekuulamise

protokolli kohaselt on juures olnud tõlk A. K.. Kuprikov kinnitas, et tekst tõlgiti talle suuliselt ja kui

andis suulised ütlused, siis oli tõlk juures. Seega kinnitavad J. Kuprikovi ütlused, et talle tõlgiti, millist

väärtegu talle ette heideti ja ta sai ütlused anda emakeeles. Seega ei ole leidnud tõendamist, et oleks

rikutud isiku õigusi tema ülekuulamisel, samuti selgitati talle, milles teda süüdistatakse. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et isik nõudis menetleja otsuse kirjalikku tõlget ja menetleja keeldus

sellest. Seega ei ole kohus tuvastanud kohtueelses menetluses sellist olulist menetlusnormi rikkumist,

mis tooks kaasa menetleja otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise.

VangS § 105 lg 1 kohaselt on vangla Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus,

mille ülesandeks on vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine. VangS § 111 lg 1 kohaselt on

vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu

kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas.

KarS § 275 kaitseb avalikku korda kaitsvaid võimuesindajaid, kelle hulka kuuluvad eelkõige

korrakaitseorganites töötavad võimuesindajad. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks

korrakaitsele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega

saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest

teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

KarS § 275 lg 1 tähenduses (3-1-1-31-16).

Tallinna Vangla 12.05.2016 käskkirja kohaselt töötas K. J. vanemvalvuri ametikohal. Vanemvalvuri

ametikohal on avaliku teenistuse seaduse järgseks võimu teostamise ülesandeks § 7 lg 3 p-2 nimetatud

riikliku järelevalve teostamine.

Tunnistaja K. J. ütlused kinnitavad, et töötab Tallinna Vangla vanemvalvurina järelevalvekorralduse

üksuses.

Eeltoodust tulenevalt on K. J. avalikku korda kaitsev võimuesindaja KarS § 275 mõistes.

J. Kuprikovi enda ütlused („Valvur palus, et oleks rinnasilt“) kinnitavad, et talle oli arusaadav, et K. J.

on vanglaametnik.

Tunnistaja K. S. ütluste kohaselt töötab Tallinna Vanglas valveõena. Jagas hommikusel med.ringil

ravimeid. Kuprikov tuli vastu võtma ravimit, tal ei olnud nimesilti. Ametnik palus võtta nimesildi.

Selle peale Kuprikov ütles talle vene keeles грязная шлюха ja läks ja võttis kambrist nimesildi.

Ametnik ütles, et kus on nimesilt või palun tooge nimesilt, see on tavapärane. Nimesilt paluti tuua eesti

keeles, Kuprikov sai sellest aru. Kui sealt ära läksid, siis natuke arutasid öeldu teemal.

Tunnistaja K. J. ütluste kohaselt 05.10.2025 kutsuti valveajast III üksusesse välja täitma valvuri

ülesandeid. Teatud ravimite jagamine on koos med. töötajaga kell 10.30 ajal. Kuprikovil puudus

nimesilt. Peavad tuvastama, et annavad õigele inimesele ravimi. Palus tuua ära nimesildi. Kuprikov ei

olnud algul nõus, ütlesid uuesti. Kuprikov ärritus, ütles vene keeles сука ja шлюха, nende tähendust

teab. K. S. ütles talle, et mine too nimesilt ära. Ta läks kambrisse, tõi nimesildi ära, see oli tal olemas.

K. ütles, et kuidas te ütlete naisterahvale. Kuprikov ütles, et ta pole mingi naine. Jätkus venekeelne

tekst, millest kõigest ei saanud aru. Сука ja шлюха on tunnistaja jaoks väga alandavad, teised

kinnipeetavad oli juures, kes ka kõike kuulsid. Kuprikoviga vestlusse ei asunud, ise vene keelt nii

hästi ei oska. Kuprikov oli ärritunud. Ei ole igapäevane, et neid sõnu kasutatakse, töötab vanglas 15

aastat ja see oli esmakordne. (kuigi protokollis ei ole seda märgitud, on helisalvestiselt kuulda, et

tunnistaja ütles, et see oli tema pikas praktikas esmakordne juhtum). Kuprikov vaatas samal ajal otsa

kui ta neid sõnu ütles. Solvavad sõnad kõlasid peale teist palvet. Kuprikovi ärritas see, et tunnistaja

üldse julges nõuda nimesilti.

KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine

riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste

täitmisega.

Tunnistajate kokkulangevad ütlused kinnitavad, et J. Kuprikov ütles valvuri suunas sõna „šljuha“ peale

seda kui valvur palus tal minna nimesilti tooma. Ka J. Kuprikov ei eitanud, et kasutas ebatsensuurset

sõna peale seda kui tal paluti nimesildile järgi minna. Isiku tuvastamine oli oluline, et tagada õige

ravimi andmine. Seega on J. Kuprikovi pool ebatsensuurse sõna kasutamine otseselt seotud

vanglaametniku poolt talle ametikohustuste täitmisel antud korraldusega.

Vanglaametnik, kes igapäevaselt suhtleb kinnipeetavatega, peab olema keskmisest kõrgema

pingetaluvusega, kuna vanglakaristust kandavad isikud võivad kergemini ärrituda ja nende

sõnakasutus olla ettearvamatu. Samas aga ei tähenda see seda, et vangid võivad valvurite suhtes öelda

mida iganes ja valvurid peavad seda vaikides taluma.

"Šljuha" (шлюха) tähendab eesti keeles lits, hoor või kergete elukommetega naine. On üldteada

asjaolu, et seda sõna kasutatakse eesmärgiga halvustada naisterahvast. Isegi kui tunnistaja J. ei saanud

kõigest venekeelsest jutust aru, sai ta aru sellest sõnast ja teadis selle sõna halvustavat tähendust. Kuigi

eestlased ei pruugi alati vene keelt osata, teavad nad üldjuhul venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid

ja saavad aru kui see sõna on mõeldud nende solvamiseks.

Kohus nõustub, et Kuprikovi kasutatud sõna „sljuha“ võib vanglaametnikku solvata. Kahe tunnistaja

kokkulangevad ütlused kinnitavad seda. Tunnistaja S. ütlused, mille kohaselt tundus, et öeldu ikkagi

oli solvav K. J.e jaoks, sest muidu üldjuhul ei räägi sellest, lähevad oma tööga edasi, kinnitavad, et K.

J. tundis ennast sõnast „šljuha“ solvatuna. J. kinnitas, et sõna „šljuha“ oli tema jaoks väga alandav.

K. J.e ütlustest nähtub, et 15-aasta jooksul oli see esimene kord, kui teda niimoodi nimetati. Seega ei

saa öelda, et tegemist on kinnipeetavate poolt igapäevaselt kasutatava sõnavaraga, millega peaksid

valvurid olema harjunud. Asjaolu, et 15 aasta jooksul öeldakse vanglaametnikule esimest korda

midagi sellist, mis on tema jaoks alandav ja solvav, näitab, et tegemist oli erandliku olukorraga.

Asjaolu, et J. rääkis juhtunust veel hiljem S.ga kinnitab, et tema suhtes öeldu solvas teda ja see häiris

teda sedavõrd, et ta ei saanud seda kiiresti unustada. Valvuri jaoks on ettekande kirjutamine

lisakohustus. Asjaolu, et J. kirjutas vangla direktorile ettekande näitab, et vahejuhtum häiris teda

tõsiselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendatud, et valvur K. J. tundis, et Kuprikovi poolt

talle öeldud sõnad solvasid teda.

Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et K. J. vanglaametnikuna on võimuesindaja, kes täitis

väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt etteheidetavas teos märgitud ajal ning kohas enda ametikohustusi.

Samuti ei ole vaidlust, et J. Kuprikov ütles süüteo kirjelduse kohaselt etteheidetava sõna. Kuprikovi

öeldud sõna on seotud valvuri ametikohustuste täitmisega, st nende sõnade ajendiks oli valvuri

seaduslik korraldus tuua ära nimesilt. Nimesildi nõue oli seotud ravimite jagamisega, et tagada isikule

õige ravim.

Vaidlus on faktis, et Kuprikov sõnade kohaselt ei öelnud ta seda valvurile vaid iseendale.

Tunnistaja M.O. ei osanud vahejuhtumi ajal kasutatud sõnade kohta midagi öelda.

Tunnistaja B.M. ütluste kohaselt palus korrapidaja, et Jevgeni näitaks oma nimesilti. Korrapidaja ütles,

et Jevgeni ei saa oma ravimeid kätte, kuna tal ei ole nimesilti kaasas ja ta peab sildi ära tooma. Jevgeni

pööras ümber, võibolla tol hetkel ta hakkas närvitsema. Aga see ei näinud välja nii nagu Jevgeni oleks

tahtnud kedagi solvata. Ta väljendas oma rahulolematust suuliselt. Ta ütles pigem iseendale. Kui sõna

сука on ebatsensuurne, siis oli ebatsensuurne. See ei olnud vestlus Jevgeni ja korrapidaja vahel ja ta ei

solvanud korrapidajat. Võivad omavahel selliseid sõnu kasutada, kuid ei alanda kellegi väärikust. See

ei ole igapäevane kõnekeel. See fraas ei olnud öeldud kellegi vastu, see oli pahameele või

rahulolematuse väljendus. Täpset sõna ei mäleta, mida Jevgeni kasutas. Cука ei ole solvav sõna, seda

kasutatakse ka olukorra kohta.

Tsiteeritud tunnistaja ütlused kinnitavad, et valvuri antud korralduse peale muutus J. Kuprikov

närviliseks (närvitses) ja väljendas oma rahulolematust. Kuna tunnistaja Kuprikovi öeldud sõnu täpselt

ei mäleta, ei saa tema ütlused kinnitada ega lükata ümber tunnistajate J. ja S. ütlusi J. Kuprikovi poolt

sõna „sljuha“ kasutamise kohta.

Jevgeni Kuprikov eitab solvamist. Kinnitab, et tuli meediku juurde, et ravimit saada. Valvur palus, et

oleks rinnasilt. Keeras ja läks rinnasilti tooma ja emotsionaalselt reageeris iseendale, sest pidi minema

II korrusele. Ei saa aru miks valvur võttis need sõnad enda arvele. Tõi selle rinnasildi ära, võttis ravimi

ja läksid lahku. Ei mäleta mis sõnu ütles. Need sõnad ei olnud öeldud kellegi suunas. Võibolla ütles

suka, et peab II korrusele minema. Ei ole solvanud kedagi. See oli emotsionaalselt väljendatud sõna.

Vihastas, et unustas rinnasildi. Kui hakkas keerama, siis emotsionaalselt reageeris, keeras ringi ja

midagi pobises.

Kohus ei loe usaldusväärseks Kuprikovi väidet, et ta ütles ebatsensuursed sõnad iseendale. Kuprikov

tuli selle versiooniga välja alles kohtuistungil. Kaebuses ta möönab ebatsensuurse sõna kasutamist

leides, et valvuritel on taolise käitumise talumiskohustus.

Kohtuistungil vaadatud videosalvestuselt on näha, et Kuprikov ja tunnistajad räägivad üksteisega.

Kuprikov ütleb kahel korral Järvsaarele vastu ja J. selgitab talle kolmel korral. Pärast viimast selgitust

ütleb Kuprikov veel enne ära keeramist olles kehaga veel tunnistajate poole midagi. Heli puudumise

tõttu ei kinnita salvestis, millal Kuprikov ebatsensuurset väljendit täpselt kasutas. Kuid salvestis

kinnitab, et kogu vestlus toimus nii, et Kuprikov oli veel näoga tunnistajate suunas ja viimaste sõnade

ütlemise ajal väljendab Kuprikovi nägu ilmselget pahameelt ning sel hetkel öeldud sõnad ei olnud

öeldud mitte iseendale vaid tunnistajale. Lisaks kinnitavad tunnistajate S. ja J. ütlused, et solvavaid

sõnu ütles Kuprikov varem ja S. reageeris suuliselt sellele.

On ilmselge, et Kuprikov oli pahane, et ta pidi minema nimesildi järgi. Tunnistajate kokkulangevad

ütlused ja videosalvestus kinnitavad, et Kuprikov ei läinud esimese ütlemise peale nimesilti tooma vaid

talle tuli mitu korda öelda. Ka Kuprikov ise kinnitab, et oli pahane, et pidi teisele korrusele minema.

Kohtu arvates ei ole usutav, et olukorras, kus Kuprikov on pahane, et temalt nõutakse nimesilti,

nimetaks ta naisterahva suhtes kasutatava sõna „šljuha“ enda kohta ja mitte naisvalvuri kohta, kes selle

sildi toomist temalt nõuab.

J. Kuprikov märgib oma kaebuses, et ei ole vaja näha kõikides kinnipeetavate sõnades isiklikku

solvamist. „Šljuha“ tähendab prostituuti. On tavapärane, et kinnipeetavad riidlevad ebatsensuurselt

korrapidajatega. Naisterahvad, kes lähevad teadlikult tööle meeste vanglasse, peavad teadvustama,

kus nad töötavad, kellega neil on tegemist ja mis ebameeldivad aistingud neid võivad ees oodata.

Kuprikovi sellisest seisukohast saab järeldada, et Kuprikov peab õigustatuks vanglas töötavate

naisametnike suhtes ebatsensuursete sõnade kasutamist, mille sisust on aru saada, et need on suunatud

just naisterahvaste suhtes.

Hinnates tunnistajate ja kaebuse esitanud isiku ütlusi kogumis, on kohtu hinnangul leidnud

tõendamist, et Kuprikov ütles sõna „šljuha“ just vanglaametnikule ja mitte iseendale, kuivõrd talle ei

meeldinud valvuri antud korraldus nimesildi toomiseks.

Eeltsiteeritud tõendeid kogumis hinnates on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et menetlusaluse

isiku ebatsensuurne sõna solvas K. J.t ja kohtu hinnangul on tegemist ametikohustusi täitnud Järvsaare

suhtes ebatsensuursete väljendi kasutamisega.

KarS § 275 subjektiivse koosseisu täitmiseks piisab kui tegu on toime pandud vähemalt

ettevaatamatusest. Kohtu hinnangul pani J. Kuprikov vanglaametniku solvamise toime vähemalt

kaudse tahtlusega. Tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused kinnitavad, et Kuprikov ütles solvava

sõna peale valvuri antud korraldust, mis talle ei meeldinud. Ebatsensuurse sõna kasutamine ei toimu

kogemata vaid teadlikult. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaebaja pidi võimalikuks

pidama, et öeldes naisvalvurile sõna, mis iseloomustab naisterahvast negatiivselt, võib ta teda solvata.

Kuprikov ei saanud loota, et selline naisterahvale kergeid või lõtvu elukombeid omistav sõna ei

solvaks naisvalvurit. Kohtu hinnangul on sõna „šljuha“ sellise tähendusega, mis solvaks igat

keskmiselt mõistlikku naisterahvast. Kuprikov oli valvuri korralduse tõttu rahuolematu ja väljendas

oma pahameelt, kuid ka sellises situatsioonis öeldud ebatsensuurse sõna puhul pidi Kuprikov möönma,

et selline sõna võib valvurit solvata ja seda loetakse avalikku korda kaitsva võimuesindaja

solvamiseks.

Väärteoasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et

Jevgeni Kuprikovi käitumises esinesid temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on

õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteona.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. J. Kuprikov on süüvõimeline ning KarS 2.

ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 275 lg 1 näeb ette vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema

ametikohustuste täitmisega ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300

trahviühikut või arest.

Seega määrates isikule karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, on kohtuväline menetleja jäänud

seadusega ettenähtud piiridesse ning määranud J. Kuprikovile karistuse alla sanktsiooni keskmist

määra.

Vastavalt VTMS §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui

väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest

tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest

eesmärkidest.

Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad

kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kohus

hindab menetlusaluse isiku süüd keskmiseks. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud J.

Kuprikovile rikkumise eest proportsionaalse karistuse ning sanktsiooni keskmisest määrast väiksem

karistus ei ole kuidagi J. Kuprikovi süüd ületav. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud KarS §

58 järgi kaebaja käitumises puuduvad. Süü suurust mõjutab ka väärteo toimepanemise subjektiivne

külg, milleks on vähemalt kaudne tahtlus. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine,

et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Lisaks tuleb karistuse

määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning praegusel juhul on kaitstavaks õigushüveks

avalik võim Kohus loodab, et käesolevas asjas läbiviidud menetlus ja määratud karistus on sellised,

millest isik teeb järeldused edaspidiseks. Arvestades kaebuse esitanud isiku isikut ja väärteo

toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja mõistetud karistus on

proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ning see vastab teo raskusele ja

süüdlase isikule. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmist.

Arvestades mõistetud karistuse suurust ja asjaolu, et J. Kuprikov viibib vanglas, kus tema töö

tegemises võimalused ja sissetulekute suurused võivad olla piiratumad, peab kohus põhjendatuks

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi ning kohustada Jevgeni Kuprikovi tasuma

rahatrahv 400 eurot osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda

igakuiselt vähemalt 33.33 eurot.

J. Kuprikov on seisukohal, et tema süü ei ole suur, kahju ei tekitatud ja menetluse jätkamiseks puudub

avalik huvi. VTMS § 132 p 3 järgi võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja

otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 ja 30 sätestatud alustel. VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi

võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohus on selgitanud, et süülise väärteo toime pannud

isikut ei ole tingimata tarvis karistada. Vastavalt VTMS § 30 lg 1 p-le 1 võib väärteomenetluse

lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda

kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 202

sätestatut (vt RKKKo 01.11.2013 otsus nr 3-1-1-91-13, p 15). Vähetähtsa väärteo korral on menetlejal

võimalik otstarbekuse kaalutlusel menetlust mitte alustada ja piirduda isiku hoiatamisega (VTMS § 31

lõige 2) või väärteomenetlus lõpetada (VTMS § 30 lõige 1) (vt RKPJK 18.06.2019 otsus nr 5-19-26, p

47). Seega tuleb praegusel juhul hinnata, kas Jevgeni Kuprikovi süü on suur ja kas avalik menetlushuvi

nõuab asja menetlemist.

Tulenevalt sündmuse asjaoludest, Kuprikov solvas valvurit täiesti rahulikus olukorras, kus tal paluti

nimesilt tuua, ei saa öelda, et Kuprikovi süü ametniku solvamises oli väike. Teistsugune oleks olnud

olukord, kui kinnipeetav oleks psüühiliselt ebastabiilne või öelnud need sõnad märatsemishoos, kus

isik vihahoos kasutab valimatult sõnu. Käesoleval juhul solvas Kuprikov naissoost vanglaametnikku

just sellise sõnaga, mis on naisterahva jaoks solvav ning ta õigustab oma tegevust väitega, et

naisvalvurid peavadki vanglas solvavaid sõnu taluma. Arvestades Kuprikovi sellist seisukohta, ei saa

öelda, et antud väärteo puhul puudub avalik huvi. Vanglas korra tagamine on valvurite

ametikohustustest tulenev ülesanne ja oma tööülesandeid täites tagavad nad ka avalikku korda.

Tagades avaliku võimu s.o riigi huvides avalikku korda, on valvuritel õigus eeldada, et kinnipeetavad

järgivad nendega suhtlemisel vähemalt elementaarseid viisakusnorme ja ühiskonnas üldiselt

aktsepteerivat suhtlemisviisi. Kohtu hinnangul ei ole avalikes huvides kui kinnipeetavad hakkavad

naisvalvureid solvama ja leiavad, et valvuritel on pidev nende suhtes öeldavate ebatsensuursete sõnade

talumise kohustus. Sellise käitumise tolereerimisel võib pikas perspektiivis sattuda ohtu kord

vanglates. Käesoleval juhul ei taha Kuprikov mõista oma rikkumise raskust üldise avaliku võimu

toimimise ja avaliku korra tagamise kontekstis.

Võttes arvesse väärteo tehiolusid, ei ole kohtu hinnangul Juvgeni Kuprikovi süü väärteo

toimepanemisel väike ja ta ei ole oma rikkumisest aru saanud. Seega arvestades eelnevaid asjaolusid

kogumis, ei ole kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et Jevgeni Kuprikovi suhtes menetluse

jätkamiseks puudub avalik huvi. Avaliku menetlushuvi mõistet seostatakse õiguskirjanduses karistuse

üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. Eripreventiivsete eesmärkide puhul arvestab kohus J.

Kuprikovi suhtumist oma käitumisse ja ei saa öelda, et ainuüksi senine menetlus on temale juba mõju

avaldanud. Üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb anda signaal, et valvuritel ei ole oma

ametiülesandeid täites s.o avalikku võimu esindades ja avalikku korda tagades kohustus taluda

kinnipeetavate solvanguid ja sellisele käitumisele järgneb riigi poolne reageering. Arvestades süüdlase

isikut ning teo toimepanemise asjaolusid, oleks Jevgeni Kuprikovi karistamata jätmine vastuolus

õiguskorra kaitsmise huvidega.

Eeltoodust tulenevalt ei saa käesoleval juhul väita, et J. Kuprikovi karistamiseks puudub avalik huvi,

mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada väärteomenetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel

Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades ei pea kohus lõpetada J. Kuprikovi suhtes menetlust, kuna

tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teoga. Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus

J. Kuprikovi kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse sisuliselt muutmata, kuid

võimaldab rahatrahvi ositi tasumist.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 1, 133, 134,

Otsustas

1. Jätta Jevgeni Kuprikovi kaebus rahuldamata.

2. Tallinna Vangla teabe ja uurimisosakonna peaspetsialist A. A. 30.01.2026 otsus väärteoasjas

nr 650025000117 tühistada karistuse tasumise tähtaja osas, muus osas jätta otsus muutmata.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Jevgeni Kuprikovi tasuma

rahatrahv 400 eurot osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega

tasuda igakuiselt vähemalt 33.33 eurot.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB

pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198

Luminor pangas. Märkida viitenumber 4100081857, selgitusse Tallinna Vangla väärteomenetlus

650025000117.

CD plaat jätta toimikusse.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva

jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse

isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtunik

Liina Pohlak

Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 30.03.2026