2-24-137112/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-137112

Tsiviilasi / hagi ese

B2 Impact OÜ hagiavaldus A. N. vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

3993,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, aadress XXX)

Lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja

A. N. (isikukood XXX, isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule teada)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 25.11.2025.a, pärast istungit kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) hagiavaldus A. N. (isikukood XXX)

vastu.

2. Välja mõista A. N.-ilt (N., XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks 3625

(kolm tuhat kuussada kakskümmend viis) eurot 91 (üheksakümmend üks) senti.

3. Välja mõista A. N.-ilt (N., XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks viivis

põhinõude 3000 (kolm tuhat) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates 22.11.2024.a (kahekümne teisest novembrist kahe tuhande

kahekümne neljandal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2685 (kaks

tuhat kuussada kaheksakümmend viis) eurot 30 (kolmkümmend) senti.

4. Tunnistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 (kaks) tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Tagastada B2 Impact OÜ-le (registrikood 11542046) riigilõiv 35 (kolmkümmend viis)

eurot ja kanda B2 Impact OÜ pangakontole XXX.

6. Toimetada kohtuotsus A. N.-ile (N., isikukood XXX) avalikult kätte kohtuotsusest

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud A. N. (isikukood XXX) kanda.

8. Välja mõista A. N.-ilt (N., XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks

menetluskulud riigilõiv 455 (nelisada viiskümmend viis) eurot.

1 (7)

9. Välja mõista A. N.-ilt (N., XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks viivis

menetluskulude 455 (nelisada viiskümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 455 (nelisada viiskümmend viis) eurot.

10. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) avaldus maksekäsu kiirmenetluse

kulude 20 (kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja A. N.-ilt (N., XXX)

väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS §

637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või

põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg

uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning

jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

2. B2 Impact OÜ (hageja) põhjendab hagiavaldust sellega, et XXX (endine XXX,

krediidiandja) ja A. N. (kostja) on sõlminud 27.04.2024 tarbijakrediidilepingu, mille kohaselt

võimaldas krediidiandja kostjale korduvkasutatavat krediiti limiidiga kuni 3000 eurot (dtl-d 40-54).

Tagasimakstud limiidi osa võis kostja uuesti kasutusele võtta. Krediidiandja on täitnud

lepingujärgse põhikohustuse ning andnud kostjale krediiti kokku 3000 eurot (dtl 55). Lepingu

kohaselt oli kostjal kohustus laen krediidiandjale tagasi maksta vastavalt kasutusele võetud

krediidisummale ja esitatud arvetele (dtl 42). Hageja on soovinud tarbijakrediidilepingu sõlmimist

tõendada lepingudokumendiga (dtl-d 40-54). Hageja on avaldanud, et tarbijakrediidileping on

sõlmitud krediidiandja veebikeskkonnas, kus kostja esitas 25.04.2024 laenutaotluse (dtl 40).

Krediidiandja on saatnud kostjale kinnituskoodi, mille kostja veebikeskkonda sisestamisel kantakse

laenusumma kostja pangakontole (dtl 118). Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks

tehtavad lepingupoolte tahteavaldused on kostja poolt laenutaotluse esitamine krediidiandja

veebikeskkonnas, krediidiandja poolt PIN-koodi kostjale edastamine ning kostja poolt PIN-koodi

2 (7)

sisestamine veebikeskkonda. Kohus leiab, et pooled on krediidiandja veebikeskkonnas vahetanud

tahteavaldusi ning sõlminud lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja ei ole

vastu vaielnud lepingu sõlmimise väitele. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja lepingu

sõlmimine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus leiab, et kostja on teinud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavalduse tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks, mis

vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõudele.

3. Kohus leiab, et pooltevahelisel lepingul on tarbijakrediidilepingu tunnused VÕS § 402 lg 1

mõistes, sest leping on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandja ja tarbijast

kostja vahel ning krediidiandja on lepinguga võtnud endale kohustuse anda kostjale krediiti. Kohus

kohaldab pooltevahelisele lepingule seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.

4. Pooled ei vaidle selle üle, et krediidiandja on kostjale krediidilimiidi 3000 eurot täies

ulatuses väljamaksnud. Krediidisumma väljamaksmine kostjale nähtub maksekorraldusest (dtl 55).

Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

5. Kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista,

ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja

muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt nt RKTKo 3-2-1-83-13, p 12; RKTKo 3-2-1-111-08, p

23; RKTKo 3-2-1-137-09, p 12). Kohus kontrollib seetõttu omal algatusel tarbijakrediidilepingu

kehtivust. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui

tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija

tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna

tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest

maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu

alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061

sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

Kohus on kohustatud kontrollima tarbijakrediidilepingu kehtivuse eeldusi, sh krediidi kulukuse

määra märkimist lepingus ja kulukuse määra õigsust. Kohtu hinnangul oli tarbijakrediidilepingu

dokumentides märgitud andmetest lähtuvalt krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal 52,08%

aastas. VÕS § 4062 lg-s 1 nimetatud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordne määr krediidi

andmise ajal oli 52,08%. Seega ei ületanud kostjale antud krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg-s 1

nimetatud kolmekordset määra ning tarbijakrediidileping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine.

6. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja on kohustatud

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1).

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta: (a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud

3 (7)

kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb KAVS §

50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18).

Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et 27.04.2024 lepingu sõlmimisel krediidivõimelisuse

hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja avaldatud andmeid enda majandusliku seisundi kohta,

kostja XXX avatud pangakonto XXX väljavõttest ajavahemiku 26.01.2024 kuni 16.04.2024 kohta

nähtuvaid andmeid ning maksehäirete registri andmete puudumist. Hageja on vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgmise tõendamiseks esitanud kostja pangakonto väljavõtte (dtl-d 66-85).

Kohtu hinnangul nähtub pangakonto väljavõttest kostjale regulaarne töötasu laekumine. Pangakonto

väljavõttest ei nähtu kostja poolt regulaarsete maksete tegemist krediidiasutustele või muudele

finantsteenuseid osutavatele isikutele. Pangkonto väljavõttest ei nähtu rahaülekandeid kostja

muudele pangakontodele või suuremates summades regulaarseid sularahaväljavõtteid kontolt.

Kohtu hinnangul ei anna pangakontolt nähtuv ja kostja avaldatud teave alust eeldada kostja

laenuvõime puudumist. Kostja laenuvõime olemasolu kinnitab ka maksehäirete registris kostja

maksehäirete puudumine. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuva teabe, kostja enda avaldatud

teabe ja maksehäirete registri informatsiooni põhjal ei pidanud krediidiandja nõudma kostjalt

täiendava teabe esitamist. Kostja esitatud andmetest nähtub kostja eeldatava krediidivõime

olemasolu. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et krediidiandja ei rikkunud tarbijakrediidilepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ei ole krediidiandjale tagastanud krediiti

ega tasunud intressi. Tarbijakrediidilepingu dokumendist nähtuvalt sõlmiti leping tähtajatult (dtl 41,

p C). Kostja kohustus tasuma igakuiselt krediidiandjale lepingu alusel võlgnetavast summast 5%

või 20 eurot, kui 5% võlgnetavast summast osutub väiksemaks kui 20 eurot (dtl 42, p H; dtl 47, p

10). Krediidiandja on kostjale väljastanud arved 10.05.2024, 10.06.2024, 10.07.2024 ja 10.08.2024

tagasimaksete tegemiseks (dtl-d 57-60). Kostja ei ole vaielnud vastu väitele, mille kohaselt ei ole ta

lepingu alusel krediidiandjale raha tasunud. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi

tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

8. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja on tarbijakrediidilepingu 08.08.2024

ülesütlemisavaldusega erakorraliselt üles öelnud alates 23.08.2024. Hageja on soovinud lepingu

erakorralist ülesütlemist tõendada ülesütlemisavalduse kuvatõmmisega (dtl 110).

Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on krediidiandja andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuste

täitmiseks ning avaldanud, et kui täiendava tähtaja jooksul kohustusi ei täideta, loeb krediidiandja

lepingu üles öelduks. Kostja ei ole vaielnud vastu väitele, mille kohaselt on talle antud kohustuste

täitmiseks täiendav tähtaeg ning avaldatud, et tähtaja möödumisel loetakse lepingu üles öelduks, kui

kohustusi ei täideta. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja

238 lg 1 p 1). Kohus on seisukohal, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1

järgi olid täidetud, mistõttu omas krediidiandja ülesütlemisavaldus õiguslikku toimet ning tõi kaasa

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise alates 23.08.2025. Eeltoodust tulenevalt muutud krediidi

tervikuna tagastamise nõue sissenõutavaks (VÕS § 399 lg 1).

9. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja loovutas kostjaga sõlmitud

laenulepingutest tulenevad nõuded 04.09.2024 hagejale. Hageja on esitanud nõude loovutamise

tõendamiseks 04.09.2024 e-kirja (dtl 62). Kostja ei ole vaielnud vastu nõude loovutamise

toimumisele. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg

4 (7)

1 p 1). Nõude loovutamise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt tarbijakrediidilepingust tulenevate

kohustuste täitmist.

10. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandjal oli õigus nõuda kostjalt

krediidisumma 3000 eurot tagastamist. Seetõttu on hagejal õiguskaitsevahendina õigus nõuda

kostjalt krediidisumma tagastamist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi. Kohus rahuldab eeltoodut

arvestades hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 3000

eurot.

11. Hageja nõuab kostjalt ajavahemiku 27.05.2024 kuni 23.08.2024 eest intressi 311,21 eurot

tasumist. Tarbijakrediidilepingu punkti E kohaselt oli intressimäär 42,66% aastas (dtl 41). Kostja ei

ole vastu vaielnud intressiarvestuse õigsusele. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja intressiarvestus

eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hagejal on õiguskaitsevahendina õigus nõuda

kostjalt intressi tasumist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1). Kohus rahuldab hagiavalduse intressi

311,21 eurot tasumise nõudes.

12. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab

kostjalt krediidisumma 3000 eurot tagastamisega ajavahemikus 24.08.2024 kuni 21.11.2024

viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivise 314,70 eurot tasumist. Hageja põhjendab

hagiavaldust väitega, mille kohaselt leppisid krediidiandja ja kostja kokku viivisemääras, mis on

võrdne intressimääraga 42,66% aastas (dtl 42, p J). Kohtu hinnangul ei ole viivisekokkulepe

vastuolus VÕS § 408 lg-s 10 ja 415 lg-s 1 sätestatud nõuetega. Kostja ei ole hageja viivisearvestuse

õigsust vaidlustanud. Kohtu hinnangul on viivis arvestatud õigesti, võttes aluseks hüvitise

tasumisega viivitatud päevade arvu, hüvitisenõuete suurused ja kokku lepitud viivisemäära. Hagejal

on õiguskaitsevahendina õigus nõuda kostjalt viivise tasumist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 314,70 eurot.

13. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise arvestamist

protsendina tagastamata krediidisummalt alates 22.11.2024. Hageja nõuab viivise tasumist VÕS §

113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses, mis on madalam kokku lepitud viivisemäärast. Hageja ei ole

põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet.

Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse põhinõudelt viivise alates 22.11.2024 protsendina

väljamõistmise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 3000

eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 22.11.2024 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2685,30 eurot (põhinõue 3000 eurot – sissenõutavaks muutunud

viivis 314,70 eurot = 2685,30 eurot).

14. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

15. TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend

viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud

tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja

5 (7)

lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas

tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab

võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega

viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus arvestab, et põhinõude osas otsuse viivitamata

täitmine aitab vältida asjas viivisenõude suurenemist. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel

otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude 3000 eurot, intressi 311,21 eurot ja hagi

esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 314,70 eurot tasumise nõuete osas.

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud

kostja kanda.

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja palub kostjalt välja

mõista riigilõivu summas 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

18. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulus

tsiviilasjalt hinnaga 3993,41 eurot tasumisele riigilõiv 455 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu

seadusega kooskõlas. Riigilõivu tasumine on vältimatu menetluskulu, et kohus võtaks hagiavalduse

menetlusse. Kohus määrab kindlaks menetluskulude suuruse riigilõivu osas ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja riigilõivu 455 eurot.

19. TsMS § 484² järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Hageja on lisaks riigilõivule palunud välja mõista kostjalt TsMS

§-s 484² märgitud 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu. Eelviidatud kulu mõistetakse

välja, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus

ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, siis kohus eelviidatud 20

eurot menetluskuluna kostjalt välja ei mõista.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus otsuses, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. TsMS § 150 lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui

riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 3993,41 eurot tasumisele riigilõiv 455 eurot. Hageja on tasunud

riigilõivu 490 eurot. Hageja on taotlenud enam tasutud osas riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab

hageja taotluse ja määrab riigilõivu 35 eurot hagejale tagastamise.

22. Kostja elukoha aadressi ei ole kantud rahvastikuregistrisse. Kostja viibimiskoha aadress ei

ole teada. Muul viisil menetlusdokumentide kättetoimetamine ei ole olnud võimalik. Kohus

toimetas eeltoodud põhjustel hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja kohtukutse kostjale kätte

avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole

kohtule saanud teatavaks kostja aadressi või viibimiskohta ega uusi sidevahendite andmeid. Kohus

toimetab kohtuotsuse kostjale avalikult kätte otsusest väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

6 (7)

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

7 (7)