3-23-491/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-491

Haldusasi

Osaühingu Vormsi Suuremõisa Farm kaebus Vormsi

Vallavolikogu 27.01.2023 otsuse nr 1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Osaühing Vormsi Suuremõisa Farm,

esindaja Maiga Liiv

Vastustaja Vormsi vald, esindaja vandeadvokaat

Taivo Ruus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.01.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu

Vormsi

Suuremõisa

Farm

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja 16.03.2026 seisukohale lisatud fotod.

2. Jätta Osaühingu Vormsi Suuremõisa Farm apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 29.01.2024 otsus muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

4. Avaldada jõustunud kohtuotsus tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 04.05.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-491

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühingule Vormsi Suuremõisa Farm kuulub Vormsi vallas Suuremõisa külas asuv Farmi

kinnistu (registriosa nr 1715532, katastriüksus 90701:002:0075, pindala 26,55 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%).

2. Vormsi Vallavolikogu otsustas 27.01.2023 otsusega nr 1 seada Vormsi valla kasuks

tähtajatu sundvalduse Farmi kinnistul asuvale 428 m pikkusele ja 1498 m2 kasutusalaga

teelõigule, eesmärgiga määrata tee avalikuks kasutamiseks. Sundvalduse tasu on 852 eurot

ühekordse maksena.

Tegemist on erateega, mis ei ole avalike teede nimekirjas ning millele ei ole seatud

sundvaldust või isiklikku kasutusõigust. Farmi kinnistu omanik on alates 2020. aasta sügisest

takistanud tee avalikku kasutamist. Sundvalduse seadmise vastu on suur avalik huvi. Farmi

kinnistut ületav teelõik on osa Kärre tervikteest, mis ühendab Mõisaholmi, Bussby ja

Suuremõisa piirkondi ning saare ringmaanteed, pakkudes kõige lühemat ja otsemat ühendust

saare tihedaimalt asustatud piirkondade vahel. Tee taastamine hajutab liikluskoormust,

parandab liiklusohutust, loob võimaluse arendada koolibussivõrku ja muudab teehoolduse

efektiivsemaks. Kärre tee on ajalooline ning kajastub avalikult kasutatavana ka Vormsi

Vallavolikogu 14.06.2004 määrusega nr 8 kehtestatud Vormsi valla üldplaneeringus (Vormsi

üldplaneering). Kohalik kogukond on väljendanud tugevat toetust Kärre tee avalikule

kasutusele. Kuigi Farmi kinnistu omanik on 2020. aastal lõhkunud tee pealispinna, on selle

põhi tugev ning hooldusega saab tee taastada. Farmi kinnistu omaniku ettepanek rajada uus

tee kinnistu põhja-kirde serva ei vasta avalikule huvile, sest see ei taastaks ringühendust

külade vahel, ei teeniks tegelikke liikumisvooge ja oleks kulukam. Sundvalduse ala

moodustab kinnistust 0,56%. Omanikul säilib võimalus jätkata heinakasvatuse ja loomade

karjatamisega. Vajadusel saab paigutada tee äärde karjaaia ja väravad. PRIA toetusi

sundvalduse seadmine ei mõjuta. Haldusmenetluses ei tuvastatud kinnistu omanikule olulist

varalist kahju ning omandiõiguse piirang on proportsionaalne.

Otsuse õiguslikud alused on kinnisasja avalikus huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 1

lg 4, § 2 lg-d 1 ja 2, § 4 lg 1 p 8 ja § 39 lg 1 ning ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg-d 1 ja 2.

3. Osaühing Vormsi Suuremõisa Farm esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Vormsi

Vallavolikogu 27.01.2023 otsuse nr 1 tühistamiseks.

EhS lisa 1 järgi on nii avalikult kasutatav tee kui ka avalikkusele ligipääsetav eratee

ehitusloakohustuslik. Kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud, tuleb

sundvalduse seadmise eeldusena anda projekteerimistingimused (EhS § 99 lg 1; KAHOS § 5

lg 1 p 2). Vormsi üldplaneering on üldine ja tee asukoht Farmi kinnistul ei ole täpselt

kindlaks määratud. Kehtivad projekteerimistingimused puuduvad. Seega on sundvalduse

seadmise eeltingimus täitmata.

Vastustaja eiras kaebaja pakutud alternatiivset teekoridori (kinnistu kirdepiiril) ning väitis

alusetult, et sellisel juhul ei säiliks ringteeline ühendus ja sellist teed ei hakata kasutama.

2(7)

3-23-491

Alternatiivse lahenduse maksumust, liiklusohutust ja muid aspekte ei ole hinnatud. Otsuses

viidatud olemasolev 3,5 m laiune tee ei vasta nõuetele (vt majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“, mille kohaselt on VI taseme

üherealise maantee laius vähemalt 4,0 m). Vallavolikogu alahindas kaebaja majanduslikku

huvi, sh huvi kasutada kinnistut tervikuna veiste vabapidamiseks, ning kaebajale tekkivaid

lisakulusid (aiad, väravad, logistika).

Sundvalduse seadmiseks puudub ülekaalukas avalik huvi ja otsus on ebaproportsionaalne.

Otsuse põhjendustes viidatud avalik huvi ei kaalu üles kaebaja omandipõhiõiguse riivet.

Operatiivsõidukid pääsevad ohuolukorras üle kaebaja kinnisasja ka sundvaldust seadmata.

Kohalikel elanikel ei ole õigustatud ootust, et nad peavad saama igavesti Farmi kinnistut

harjumuspäraseks liiklemiseks kasutada. Võrreldes Farmi kinnisasja aluse maa erastamise ja

Vormsi üldplaneeringu kehtestamise ajaga, on õiguslik olukord muutunud (avalikuks

kasutamiseks mõeldud teed, mis jäid eramaade sisse, muutusid erateedeks, mille liiklust

korraldavad teeomanikud jms). Kellelgi ei saa olla õigustatud ootust, et ümbritsev

(elu)keskkond püsiks muutumatuna. Kaebaja ei teinud varem takistusi Farmi kinnistu

läbimiseks sõidukitega, kuid kaebaja võib ümber mõelda. Kaebaja soovis muuta Farmi

kinnistu kasutust, tulenevalt rentniku soovist suurendada vabapidamisel veisekarja, võtta

Farmi kinnistu terves ulatuses kasutusele karjamaana ja seda takistamatult kasutada,

arvestamata võimaliku avariiohuga. Vaidlusaluse teelõigu tegelik kasutus oleks hooajaline ja

vähene. Kaebaja pakutud alternatiivne trass teeniks samasugust avalikku huvi kaebajat vähem

koormaval viisil.

4. Vormsi vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste

juurde.

Sundvalduse seadmise alus on Vormsi üldplaneering ja projekteerimistingimuste andmine ei

olnud vajalik. Kaebaja omandas Farmi kinnisasja 2002. aastal ostueesõigusega erastamise teel

ajal, kui sellel asus üks lõik avalikult kasutavast Kärre teest. Tee olemasolu ja selle avalik

kasutus on märgitud ka erastamise korralduses ja sellele lisatud kaardil. Kaebaja ja vastustaja

sõlmisid 01.12.2005 eratee avalikku kasutusse andmise lepingu, mis kehtis kaks aastat ja

pikenes seejärel automaatselt kahe aasta kaupa, kui kumbki pool ei teata lepingu lõpetamise

soovist. Kuni siinse vaidluse tekkimiseni ei teatanud kumbki pool lepingu lõpetamise soovist.

Farmi kinnistul asuv eratee oli avalikus kasutuses kuni tee pealispinna rikkumiseni 2020.

aastal. Kärre tee põhi on tugev ja selle saab uuesti kasutusse võtta.

Vastustaja selgitas välja kõik erinevad huvid ja kaalus neid õiguspäraselt. Kaebaja käitumine

on olnud heitlik ning vald vajab kindlust, et Kärre tee avalik kasutatavus säilib ka edaspidi.

Kärre tee sulgemisele ei ole toetust avaldanud ükski kohalik elanik ega ka kaebaja rentnik,

kelle huve kaebaja kaitseb. Kärre tee läbib mitme omaniku kinnistuid ja ainsana on selle

avalikule kasutamisele vastu vaielnud kaebaja, kes on andnud oma kinnistu rendile ega kasuta

seda ise. Liikluskoormuse hajutamine Vormsil on oluline, sest teed on kitsad ja kuival

perioodil ka tolmused. Ka algatatud Vormsi valla üldplaneering toetab senise teedevõrgu

säilitamist ning ei toeta uute teede rajamist põllumaale, nagu kaebaja pakutud alternatiivse

lahenduse puhul. Kaebaja pakutud alternatiivse tee rajamine oleks valla jaoks ka oluliselt

kulukam.

5. Tallinna Halduskohus jättis 29.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3).

EhS § 94 lg 2 ning KAHOS § 4 lg 1 p 8 ja lg 2 alusel võib kohalik omavalitsus seada

olemasoleva eratee alusele kinnistule sundvalduse, mis omakorda võimaldab määrata eratee

avalikuks kasutamiseks (vt ka Riigikohtu 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-6-17, p-d 10 ja 11).

3(7)

3-23-491

Vormsi üldplaneering näeb Kärre tee ette kohaliku teena (kaardil nr 2 on see tähistatud

oranžiga ümbritsetud musta joonega). Üldplaneeringu seletuskirjas on märgitud järgmist:

„Üldplaneeringu kaardile on kantud korrastamist vajavad kohalikud teed, mis ühendavad

külasid, puhkekohti ja randumiskohti saare ringteega. Nende kohalike teede avatuna ja

korrashoidmine sõidukitega liiklemiseks on valla kohustus. Vajadusel võib kohalike teede

avalikku kasutust ja hooldamist reguleerida nende teede maa-ala munitsipaliseerimisega.“

Hinnates kaarti nr 2 ja seletuskirja koostoimes, saab järeldada, et „munitsipaliseerimine“

hõlmab vajadusel ka sundvalduse seadmist, sest eesmärk on saavutada kaardile kohalike

teedena kantud teede avalik kasutamine. Selleni võib jõuda erinevate menetluste tulemusel.

Vormsi üldplaneeringust piisab sundvalduse seadmiseks, sest see määrab tee asukoha piisava

täpsusega (vt ka Riigikohtu 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-6-17, p 11). Projekteerimistingimused

ei ole sundvalduse seadmise vältimatu eeltingimus (vt EhS § 99 lg 1). Kaebaja oli juba maa

ostueesõigusega erastamisel teadlik, et Farmi kinnistul asuv tee on avalikult kasutatav.

Avalik huvi on vaidlustatud haldusaktis nõuetekohaselt tuvastatud: ajaloolise Kärre tee

terviklikkuse tagamine, lühem ja ohutum ühendus Vormsi erinevate piirkondade vahel,

liikluskoormuse hajutamine, parem teehooldus ja päästevõimekus. Avalikku huvi kinnitavad

Vormsi üldplaneering, teehoiukava ja kogukonna pöördumised. Avalikke huve ja kaebaja

õigusi on nõuetekohaselt kaalutud. Kaebaja pakutud tee alternatiivne asukoht kinnistu

kirdepiiril ei ole samaväärne ega parem, sest seal ei ole praegu (ja pole kunagi olnud) teed,

see lahendus on üldplaneeringuga vastuolus ja nõuaks seega uue planeeringu koostamist.

Lisaks tooks see vallale kaasa märkimisväärse lisakulu, võrreldes olemasoleva teekoridori

kasutamisega. Ekslik väide puurkaevu sanitaarkaitsealast ei mõjutanud asja otsustamist

(haldusmenetluse seaduse § 58).

Kaebaja omandiõiguse riive on proportsionaalne. Kaebaja teadis Vormsi üldplaneeringust

tulenevast tee avaliku kasutuse eesmärgist. Kaebaja ei kasuta kinnistut ise karjakasvatuseks,

vaid on selle rendile andnud. Puuduvad tõendid, et rentnik ei nõustuks tee avaliku kasutusega.

Teekoridor ei takista kinnistu sihtotstarbelist kasutust väljaspool teeala.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Osaühing Vormsi Suuremõisa Farm palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu

otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Farmi kinnistul puudub eratee, millega seoses

saanuks seada kinnisasjale sundvalduse tee avaliku kasutamise eesmärgil (KAHOS § 4 lg 1 p

8). Kaebaja likvideeris tee pärast seda, kui rentnik selle 2020. aastal üles kündis. Tee

kasutamine sõidukiga ei olnud võimalik 2022. aasta kevadeni, kuni keegi veeretas

omavoliliselt eest Farmi kinnistu piirile läbipääsu takistamiseks pandud kivid. Pärast seda

sõidukiga põllule sisse sõidetud roopad ei ole tee EhS § 92 lg 1 mõistes, vaid isetekkeline

teerada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg 2 tähenduses.

Väär on halduskohtu järeldus, et Vormsi üldplaneering võimaldab seada Farmi kinnistule

sundvalduse. Üldplaneeringus kasutatud väljendit „munitsipaliseerimine“ ei saa mõista nii

laialt, nagu leidis halduskohus, vaid see tähendab reformimata maa munitsipaalomandisse

andmist maareformi seaduse (MaaRS) § 25 lg 1 tähenduses. Sundvalduse seadmiseks

pidanuks tee avalik kasutus olema üldplaneeringus selge sõnaga märgitud. Kaebaja ei saanud

eeldada, et üldplaneeringu sõnastus hõlmab ka sundvalduse seadmist, vastasel juhul oleks ta

üldplaneeringu vaidlustanud. Ka üldplaneeringu ülevaatamise käigus ei ole vastustaja seda

kaebaja kinnisasjale sundvalduse seadmise osas täpsustanud.

Halduskohus eksis erinevate huvide tuvastamisel. Kaebaja tegi vastustajale ettepaneku rajada

tee teise kohta, mis riivaks kaebaja õigusi vähem. Vormsi üldplaneering on nii suure

4(7)

3-23-491

üldistusastmega, et selle alusel ei ole täpselt määratud tee asukoht Farmi kinnistul. Vormsi

üldplaneeringus kohaliku teena markeeritud teelõik Farmi kinnistul on ajalooliselt

teenindanud sellel kinnistul asuvaid lautasid. Praegu kinnistu asuv isetekkeline teerada ei ole

ohutu ega turvaline, kuna ei vasta avalikult kasutatava tee nõuetele. Teed ei ole võimalik

mõistlikult hooldada. Teekond oleks lühem vaid osadele tee kasutajatele, kuid mõne teise

jaoks oleks lühem kaebaja pakutud alternatiivne tee. Farmi kinnistul asuva teelõigu

kasutamiseks ei saa olla avalikku huvi olukorras, kus tee ei ole aasta ringi kasutatav. Ühegi

elaniku ega külastaja jaoks ei ole Farmi kinnistut ületava tee kasutamine vältimatult vajalik,

sest igale poole saab liikuda mööda olemasolevaid avalikult kasutatavaid teid. Pole tähtsust, et

kaebaja ise ei kasuta oma kinnistut. Kaebaja on huvitatud, et rentnik saaks vabapidamisel

veisekarja kasvatada ilma täiendavate kuludeta.

7. Vormsi vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

Apellatsioonkaebuse väited on vastuolulised, sest kaebaja ei ole eitanud eratee olemasolu

Farmi kinnistul, vaid üksnes kinnitanud selle rikkumist. Olemasoleva tee rikkumine, sellel

liikumise takistamine vms pahauskne käitumine ei välista sundvalduse seadmist.

Kaebaja ei ole lükanud ümber vastustaja väiteid avalikust huvist Farmi kinnistul asuva

teelõigu avaliku kasutamise vastu, mida on väljendatud mh Vormsi üldplaneeringus. Avalik

huvi Kärre tee kasutamiseks ei saa sõltuda sellest, kas üldplaneeringus on avaliku kasutamise

tagamiseks ette nähtud tee „munitsipaliseerimine“ või midagi muud. Kaebaja positsiooni ei

toeta õigusaktid ega kohtupraktika. Kuna tee asukoht üldplaneeringus oli selge, ei olnud vaja

enne sundvalduse seadmist koostada projekteerimistingimusi.

Vastustaja on nõuetekohaselt tuvastanud erinevad huvid ja neid õiguspäraselt kaalunud, sh

põhjendanud, miks kaebaja pakutud alternatiivse tee asukoht ei ole sobiv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus tagastab kaebaja 16.03.2026 seisukohale lisatud fotod, millega kaebaja

soovib ilmestada Farmi kinnistul asuva tee seisukorda 2026. a seisuga. Vaidlustatud

haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga, seega ei ole need tõendid

vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4) ning märgib vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele järgmist.

10. Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi

kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele (KAHOS § 2 lg 2).

Kinnisasjale võib seada sundvalduse muu hulgas eesmärgiga määrata kinnisasja läbiv eratee

avalikku kasutusse (KAHOS § 4 lg 1 p 8 ja § 39 lg 2). Sundvalduse seadmine eratee avalikuks

kasutamiseks eeldab avalikku huvi ning see peab olema proportsionaalne (KAHOS § 2 lg 1, §

4 lg 2 ja § 39 lg 2).

11. Üldplaneering võib põhimõtteliselt olla sundvalduse seadmise alusdokument

(Riigikohtu 02.06.2025 otsus nr 3-21-2553, p 13; vrd KAHOS § 40 lg 3 p 4).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et siinses asjas võis sundvalduse seada Vormsi

üldplaneeringu1 alusel, sest selles on piisavalt täpselt kajastatud Kärre tee asukoht (sh Farmi

kinnistul) ja väljendatud huvi tee avaliku kasutuse vastu (vt seletuskirja p 1.9.4, kaart nr 2

„Suuremõisa, Förby“ ja üldplaneeringu legend, dtl 286 jj). Kaebaja sisustab üldplaneeringu

seletuskirja p-s 1.9.4 kasutatud mõistet „munitsipaliseerimine“ liiga kitsalt ja kontekstist välja

1 Leitav: https://atp.amphora.ee/vormsivv/index.aspx?itm=46550&o=126&u=-1&o2=-1&hdr=hp&tbs=all

5(7)

3-23-491

rebituna. Seletuskirja p-i 1.9.4, kaarti nr 2 ja legendi koostoimes hinnates on ilmne, et

üldplaneeringus ettenähtud liikluslahenduste puhul ei peetud silmas üksnes maa

munitsipaalomandisse taotlemist MaaRS § 25 lg 1 tähenduses, vaid laiemalt võimalust hoida

üldplaneeringus märgitud kohalikud teed (sh Kärre tee) avalikus kasutuses, vajadusel ka neid

omandades või sundvõõrandades (vrd ka seletuskirja p 4.4, kus on eraldi loetletud

munitsipaalomandisse taotletavad maad).

12. Avaliku huvi määratlemisel on vastustajal ulatuslik hindamisruum. Praeguses asjas on

vastustaja vaidlustatud haldusaktis veenvalt ära näidanud ülekaaluka avaliku huvi olemasolu.

Vastustaja ei piirdunud argumendiga, et Vormsi üldplaneeringus on näidatud avalikult

kasutatava Kärre tee kulgemine mh Farmi kinnistul, vaid tõi täiendavalt välja muid

põhjendusi. Olemasolev Kärre tee (teeregistri andmetel pikkusega 1648 m) ühendab Vormsi

erinevaid piirkondi ning kaebaja kinnistut läbiv teelõik (428 m) moodustab sellest ühe osa.

Kui kaebaja kinnistul asuv teelõik määratakse avalikku kasutusse, siis on Kärre tee tervikuna

kasutatav. See hõlbustab Mõisaholmi ja Bussby piirkondade ning ringteelise riigimaantee ja

saare suurima asula Hullo vahelist liiklemist. Kuna Bussby ja Suuremõisa piirkonnad on ühed

Vormsi tihedaima asustusega piirkonnad, siis saab eeldada elanike huvi selle tee kasutamise

vastu. Ühtlasi aitab see hajutada liikluskoormust mitme eri tee vahel, sh vältida seda, et kogu

liiklus koguneb Bussby küla vahelisele kitsale teele. See suurendaks ka liiklusohutust, sest

praegu on nii sõidukiga kui jalgsi liiklejad (sh lapsed) suunatud seal ühele kitsale teelõigule.

Vastustaja on lisaks välja toonud parema võimaluse arendada koolibusside võrgustikku ja

säästlikuma teehoolduse (ringtee kasutamine samal teelõigul edasi-tagasi sõitmise asemel).

Vormsi elanikud on avaldanud suurt toetust Kärre tee avalikule kasutamisele, viidates mh

turvalisusele ja igapäevaste vajalike sõitude lühenemisele.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on need põhjendused avaliku huvi sisustamisel asjakohased.

Õigusaktidest ei tulene täpseid kriteeriume liiklustihedusele või muid mõõdetavaid suurusi,

mille ületamise korral saaks jaatada avalikku huvi tee kasutamiseks. Arvestada tuleb juhtumi

asjaoludega. Siinses asjas ei ole tee eelduslike kasutajate väike hulk avaliku huvi seisukohalt

määrav, sest Vormsil on vähem kui 500 püsielanikku (kellele lisanduvad külalised). Avalikku

huvi saab põhimõtteliselt möönda ka olukorras, kus tee avalik kasutamine ei ole vältimatult

vajalik ühelegi kinnistule juurdepääsuks.

14. Alusetu on kaebaja väide, et Farmi kinnistul puudub eratee kui rajatis ning tegemist on

pelgalt rajaga KeÜS § 33 lg 2 tähenduses. EhS § 92 lg 1 kohaselt on tee rajatis, mis on ette

nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee on rajatis EhS § 3 lg

1 ja 2 mõttes, kui see on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või

sellele toetuv ning seda saab eristada teistest asjadest (Riigikohtu 16.06.2016 määrus nr 3-2-1-

180-15, p 29). Vaidlustatud haldusakti lisaks oleva 23.11.2022 eksperthinnangu nr 205-22P

(dtl 30 jj) kohaselt asub sundvalduse alal kruuskattega tee nr 9070017 (p 2.4 ja lisa 1).

Kaebaja ise on seda samuti käsitanud erateena, mis on üks osa Kärre teest nr 9070017 (nt

01.12.2005 lepingus, millega ta andis eratee avalikuks kasutuseks, vt dtl 45). Asjas esitatud

tõendid kinnitavad, et Farmi kinnistul asuvat Kärre tee osa on aastaid kasutatud mh

sõidukitega liiklemiseks, seda on teena hooldatud (sh 01.12.2005 lepingu alusel) ning enne

tee üleskündmist 2020. aastal oli see kinnistu muudest osadest selgelt eristatav.

15. Seadus ei sätesta KAHOS § 4 lg 1 p 8 alusel avalikku kasutusse võetavale erateele

kindlaid parameetreid või seisundinõudeid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2025 otsus

nr 3-23-1348, p 15). Seega ei ole tähtsust, kas vaidlusalune teelõik vastas sundvalduse

seadmise ajal kõigile teele kehtestatud nõuetele. Kaebaja väidetest saab järeldada, et

kõnealune tee oli tema kinnistul olemas kuni aastani 2020, mille järel kaebaja likvideeris selle

ja takistas sõidukite läbipääsu põllukividega. 2022. aastal veeretas keegi kivid eest ära ning

pärast seda on sõidukitega põllule uuesti roopad (rada) sisse sõidetud. Ringkonnakohus

6(7)

3-23-491

nõustub vastustajaga, et Farmi kinnistul kulgeva tee pealmise osa lõhkumine ja autodele

läbipääsu takistamine ei muuda teed olematuks. Vastustaja on tuvastanud, et Farmi kinnistul

asuva tee põhi on tugev ning tee saab uuesti kasutusse võtta. Vajadusel tuleb teed parandada

ja hooldada, et see oleks aasta ringi läbitav ja turvaline, kuid see ei välista sundvalduse

seadmist. Pärast Kärre tee avalikuks kasutamiseks määramist tuleb vastustajal kanda hoolt

selle eest, et tee seisukord vastaks selle kasutamise koormusele ning oleks ohutu (EhS § 94 lg

3).

16. Õige on vastustaja järeldus, et siinse vaidluse asjaoludel ei riiva sundvalduse seadmine

kaebaja õigusi ülemäära. Vastustaja ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja pakutud alternatiivset

tee asukohta Farmi kinnistul, vaid on asjakohaselt põhjendanud, miks selle ettepanekuga ei

ole arvestatud. Kaebaja väited tema rentnikule tekkivatest probleemidest või rendilepingu

ülesütlemise ohust on paljasõnalised, sh ei ole kaebaja rentnik vastanud vastustaja saadetud

kaasamiskirjale (dtl 280; vt ka dtl 285). Ei saa välistada, et tee seisukorrast või muudest

asjaoludest tulenevalt võib olla vaja seada edaspidi Kärre teel liiklemisele piiranguid (nt

suurim lubatud kiirus, massipiirang, liiklemise aeg vms) või piirata tee veiste karjatamiseks

kasutatavast alast aiaga, kuid neid küsimusi ei pea detailselt otsustama sundvalduse seadmise

menetluses, vaid tee avalikuks kasutamiseks määramisel ja sellel liiklemise korraldamisel.

17. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud

ringkonnakohtus – 1703 eurot, mis hõlmab riigilõivu ja õigusabikulud – tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja palub kaebajalt välja mõista õigusabikulud 1374,30 eurot

vastavalt esitatud arvetele. Haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses

välist õigusabi, kuid üldjuhul mõistetakse kaebajalt haldusorgani kasuks välise õigusabi kulud

välja üksnes siis, kui kohtuasi väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest

(Riigikohtu 01.04.2021 otsus nr 3-18-1442, p 32). Sundvalduse seadmise otsustamine on

seotud vastustaja põhiülesannetega (vt ka Riigikohtu 08.02.2022 otsus nr 5-21-18). Seega

jäävad vastustaja menetluskulud samuti tema enda kanda (HKMS § 109 lg 6).

18. Kuna otsus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid

tundlikke andmeid, siis tuleb otsus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel avaldada

tervikuna.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)