2-23-9502/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-9502

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2026, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Kohtuasi

T.L-i hagi V.G vastu ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise

kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31. detsembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.G apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

4938,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja T.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Merili Laansoo

Kostja V.G (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 31. detsembri 2024 otsus osas, milles V.G-lt mõisteti

T.L-i kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot ületavas osas, samuti 300

eurot ületavalt mittevaralise kahju hüvitiselt viivise väljamõistmise osas. Lisaks

tühistada Pärnu Maakohtu 31. detsembri 2024 otsus mittevaralise kahju hüvitiselt

viivise arvestamise algusaja osas ja teha selles osas uus otsus vastavalt kohtuotsuse

tervikresolutsiooni punktis 6.2 sätestatule.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 31. detsembri 2024 otsus osas, milles V.G-lt mõisteti

T.L-i kasuks välja varalise kahju hüvitis 318,45 eurot ületavas osas, samuti 318,45

eurot ületavalt varalise kahju hüvitiselt viivise väljamõistmise osas.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 31. detsembri 2024 otsus osaliselt osas, milles

maakohus kohustas V.G-d ümber lükkama ebaõiged andmed ja teha selles osas

uus otsus vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsioonis punktis 6.4 sätestatule.

4. Tühistada Pärnu Maakohtu 31. detsembri 2024 otsus menetluskulude jaotuse osas

ja teha uus menetluskulude jaotus, millega jätta menetluskulud maakohtus poolte

endi kanda.

5. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 31. detsembri 2024 otsus muutmata.

6. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

6.1 Hagi rahuldada osaliselt.

6.2 Mõista V.G-lt välja T.L-i kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 300 eurot ja

viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 28.03.2024 kuni kahju hüvitise tasumiseni.

6.3 Mõista V.G-lt välja T.L-i kasuks varalise kahju hüvitis summas 318,45 eurot ja

viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 04.07.2023 kuni kahju hüvitise tasumiseni.

6.4 Kohustada V.G-d avaldama e-kirja teel hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele

järgneval päeval isikutele RE (XXX), KJ (XXX), AR (XXX), KA (XXX), JA

(XXX), KK (XXX), AB (XXX), RP (XXX), AU (XXX), MV (XXX), KV (XXX), HP

(XXX), TK (XXX), MK (XXX) ja Saarde vald (XXX) järgmise sisuga ebaõigeid

andmeid ümberlükkav teade:

„Mina, V.G avaldasin e-kirja teel, kasutades selleks oma e-posti aadressi XXX,

31.05.2023.a T.L ’i kohta valeväiteid. T.L ei ole võltsinud ega esitanud võltsitud

pangakontoväljavõtet korteri omanikele. T.L ei ole öelnud lauset „Rääkisin sellest

korteri omanikele, neil oli sellest SAVI, ma teen, mis ma tahan.“

6.5 Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda.

7. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

8. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

9. Keelduda vastu võtmast V.G poolt 20.02.2026 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud

tõendeid (s.o V.G 20.02.2026 menetlusdokumendi lisad 1-8).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. T.L (hageja) esitas 04.07.2023 Pärnu Maakohtule hagi V.G (kostja) vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning viiviste

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja YYY korteriühistu (edaspidi KÜ)

juhatuse liige alates 01.12.2022. Kostja avaldas 31.05.2023 e-kirja teel, millele oli lisatud

manus, REile, KJile, ARle, KAile, JAile, KKile, ABile, RPile, AUele, MVle, KVle, HPle,

TKle, MKile ja Saarde vallale hageja kohta au teotavaid ja ebaõigeid faktiväiteid.

3. Väide nr 1: „SELLEGA ON TEKKINUD KAHTLUSTUS, T.L ON VÕLTSINUD

KORTERI OMANIKELE ESITATUD PANGAVÄLJAVÕTET“. Kostja on avaldanud, et

hageja on võltsinud dokumente. Tegemist on ebaõige faktiväitega. Hageja ei ole

dokumente, sh korteriomanikele esitatud pangakonto väljavõtet võltsinud. Väide on

hageja au kahjustav, kuna viitab sellele, et hageja on toime pannud kuriteo.

4. Väide nr 2: „T.L-i SELGITUS: “Rääkisin sellest korteri omanikele, neil oli sellest SAVI,

ma teen, mis ma tahan“. Tegemist on ebaõige faktiväitega. Hageja ei ole sellist lauset

öelnud. Selline väide võimaldab hageja väärtustamist negatiivse hinnanguga, justkui

hageja täidaks KÜ juhatuse liikme kohustusi nii nagu ise heaks arvab.

5. Väide nr 3:„T.L-ile kuulub korter YYY-13. Ühistu juhatuse liikmeks saades mõeldi välja

plaan, kuidas kasutada mõjuvõimu rikastumiseks.“ Kostja on avaldanud, et hageja mõtles

välja plaani, kuidas KÜ juhatuse liikmena KÜ arvelt rikastuda. Tegemist on ebaõige

faktiväitega. Hageja ei ole kasutanud ega plaaninud kasutada KÜ juhatuse liikme

positsiooni selle arvelt rikastumiseks. Selline väide on hageja au ja head nime kahjustav.

6. Väide nr 4: „Kui Te olukorda süübite, siis saate aru, mis tegelikult toimub ja sellest

tulenevalt oleme otsustanud KÜ koosoleku kohtus vaidlustada ja esitada avaldus KÜ

juhatuse liikme T.L suhtes, et politsei, prokuratuur ja kohus annaks ka omapoolse

hinnangu. Nendest otsustest/seisukohtadest peaksid ka need korteri omanikud ju aru

saama, kes on ennast ära lasknud petta.“ Kostja on avaldanud asjaolud, millest mõistlikult

järeldub, et hageja on toime pannud kuriteo. Hageja ei ole toime pannud kelmust ega muul

viisil korteriomanikke petnud ning hageja suhtes ei ole hagejale teadaolevalt esitatud

kuriteokaebust ega alustatud kriminaalmenetlust. Tegemist on ebaõige faktiväitega, mis

kahjustab hageja au ja head nime.

7. Kostja avaldas 25.09.2025 e-kirja teel samadele isikutele hageja kohta ebakohaseid

väärtushinnanguid.

8. Väide nr 5: „KÜ juhatuse liige on patoloogiline valetaja. See peab olema haigus, sest teist

selgitust sellele enam ei ole.“ Hageja nimetamine patoloogiliseks valetajaks on

põhjendamatu ja meelevaldne. Väitega, et tegemist on haigusega ja sõnakasutusega

„patoloogiline“, on kostja omaalgatuslikult pannud hagejale diagnoosi ning viidanud

sellele, et hagejal esineb vaimse tervisega probleeme. Sellisel väitel on inimväärikust

alandav tähendus. Tegemist on hageja au ja head nime teotava ebakohase

väärtushinnanguga.

9. Väide nr 6: „Milleks selline KÜ juhatuse liige? Soovitan tungivalt korteriomanikel sellele

mõtlema hakata. KÜ juhatuse T.L tegevus kahjustab KÜ-t. Tema tagandamine on Teie

pädevuses. Mina üksi ei saa hääletada 16 korteri eest, kui just kõik korteri omanikud ei tee

minule volitust, et KÜ juhatuse liige tagandada. Ta ei saa oma ülesannetega hakkama ja ta

ei tunnista seda. Ta on nii palju eksinud ja kolm/neli korterit aitavad kaasa.“ Kostja on

avaldanud, et hageja kahjustab oma tegevusega korteriühistut ning on KÜ juhatuse

liikmena teinud palju eksimusi ja ei saa oma ülesannetega hakkama. Kostja selline väide

on põhjendamatu ja meelevaldne ning omab hagejat halvustavat tähendust. Sellest

tulenevalt on väite näol tegemist hageja au ja head nime teotava ebakohase

väärtushinnanguga.

10. Väide nr 7: „KÜ juhatuse liige valetab ja kuna ta ise tõendab, et valetab, siis see peab

olema juba haigus.“ Väide, et hageja valetab ning et see on haigus, on hageja au ja head

nime teotav ebakohane väärtushinnang.

11. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju

hüvitamist. Hageja püüdis kohtuvaidlust vältida ja saatis esindaja kaudu 19.06.2023

nõudekirja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hageja kandis

kohtueelsete õigusabikuludena 636,90 eurot.

12. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohustada kostjat avaldama e-kirja teel hiljemalt

kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval isikutele RE (XXX), KJ (XXX), AR (XXX),

KA (XXX), JA (XXX), KK (XXX), AB (XXX), RP (XXX), AU (XXX), MV (XXX), KV

(XXX), HP (XXX), TK (XXX), MK (XXX) ja Saarde vald (XXX) järgmise sisuga

ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: „Mina, V.G avaldasin e-kirja teel, kasutades

selleks oma e-posti aadressi XXX, 31.05.2023.a T.L ’i kohta valeväiteid. T.L ei ole

võltsinud ega esitanud võltsitud pangakontoväljavõtet korteriühistu liikmetele. T.L ei ole

öelnud lauset „Rääkisin sellest korteri omanikele, neil oli sellest SAVI, ma teen, mis ma

tahan.“ T.L ei ole korteriühistu juhatuse liikmeks saades mõelnud välja plaani, kuidas

seeläbi rikastuda ning samuti ei ole T.L korteriühistu liikmeid petnud ega toime pannud

kuritegu. Erinevalt väidetust ei ole mul eelneva kohta ka tõendeid ning kõik minu

31.05.2023.a avaldatud väited on tõele mittevastavad.“

Samuti palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel

ja varalise kahju hüvitise summas 636,90 eurot ning viivise kahjuhüvitistelt alates hagi

esitamisest.

Vastus hagile

13. Kostja vaidles hagile vastu. 31.05.2023 kostja e-posti aadressilt saadetud manuses

avaldatud laused ei ole kirjutanud kostja, vaid tema poeg AK. Kostja ei ole volitanud AK

enda eest arvamust avaldama.

14. Esimese väitega seonduvalt märkis kostja, et tegemist ei ole faktiväitega. Kostja on

väljendanud, et üksnes kahtlustab hagejat kontoväljavõtte võltsimises. Tegemist on

arvamusega ehk väärtushinnanguga. Hageja on esitanud korteriomanikele

pangaväljavõtte, millel on osad read puudu.

15. Teise väite osas selgitas kostja, et selle lause ütles hageja kostja pojale AKle. Seega on

tegemist tõese faktiväitega.

16. Kolmanda väite osas on kostja seisukohal, et tegemist ei ole faktiväitega. Inimese

konkreetsed mõtted või selliste mõtete puudumine ei ole tõendatav. Hageja on abielus T.

T.L-iga, kes on Q OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Q OÜ asutati vähem kui kaks kuud

peale seda kui hageja sai KÜ juhatuse liikmeks. Q OÜ väljastas KÜ-le ehitustööde

teostamise eest arveid. Q OÜ tegi 2023.a alguses elektritöid ilma KÜ eelneva

kooskõlastuseta. Q OÜ tegi 4. veebruaril 2023 KÜ-le hinnapakkumise katusetööde

tegemiseks ja kavatses hakata KÜ-le katusetöid tegema (tööde tegemine jäi ära Saarde

valla tõttu). Ainus väidetav konkureeriv katusetööde teostamise hinnapakkumine võeti

kolm kuud hiljem ehk 5. mail 2023. Hageja hääletas 27. mail 2023 üldkoosolekul Q OÜ

pakkumise kinnitamise poolt. Ainuüksi hageja abielulise suhte olemasolust järeldub, et

hageja abikaasa ainukontrolli all oleva äriühingu rikastumine toob kaasa ka hageja

rikastumise. Eluliselt ei ole usutav, et hageja abikaasa asutas ehitustöid pakkuva Q OÜ

juhuslikult just siis, kui hageja juhitav KÜ hakkas otsima teenusepakkujat KÜ katuse

remondiks. Seega vastab tõele väide, et hageja üritas kasutada enda positsiooni juhatuse

liikmena majandusliku tulu teenimise eesmärgil.

17. Neljanda väite osas leidis kostja, et tegemist ei ole faktiväitega. Kostjal on õigus pöörduda

hinnangu saamiseks riigiorgani poole. Kostjapoolset teadet kavatsusest seda õigust

realiseerida ei saa käsitleda faktiväitena, veel vähem ebaõige faktiväitena. Kostja on

esitanud kohtusse hagi KÜ koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kostja ei ole

avaldanud väidet nagu oleks hageja toime pannud mõne süüteo.

18. Viienda ja seitsmenda väite osas selgitas kostja, et tegemist on tõestel faktiväidetel

põhineva järeldusega. Hageja käitus KÜ juhtimisel järjepidevalt ebaausalt ja

läbipaistmatult. Korduvalt KÜ liikmetele tõele mittevastavate väidete avaldamist ja KÜ

liikmete eest teabe varjamist saab tõlgendada KÜ liikmetele valetamise ja nende

eksitamisena. Korduv elementaarsetest viisakustavadest kõrvalekalduv käitumismuster

viitab võimalikele häiretele inimese (vaimses) terviseseisundis.

19. Kuuenda väite kohta märkis kostja, et see on tõene. Hageja on KÜ juhtimisel teinud

ilmselgeid eksimusi. Näiteks tellis hageja enda abikaasa ainukontrolli all olevalt

äriühingult elektritöid ainult enda trepikojale, mis olid KÜ-ga varasemalt

kooskõlastamata. Elektritööde tegemise ilmsikstulekul lasi hageja juba tehtud tööd Q OÜ-

l eemaldada. Hageja rikkus 27. mai 2023 KÜ koosoleku kokkukutsumisel oluliselt

kokkukutsumise korda. Hageja soovis KÜ nimel sõlmida lepingu katusetööde

teostamiseks enda abikaasa ainukontrolli all oleva äriühinguga Q OÜ. Seda hoolimata

asjaolust, et Q OÜ ei oleks saanud anda enda töödele tõsiseltvõetavat garantiid. Hageja

poolt katuse ja korstnatega seonduvate tööde korraldamine on olnud läbivalt puudulik.

Maakohtu otsus ja põhjendused

20. Pärnu Maakohus rahuldas 31.12.2024 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt välja

mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot ja varalise kahju hüvitise 636,90 eurot ja viivise

nendelt alates 04.07.2023 kuni kahjuhüvitiste tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohus kohustas kostjat avaldama e-kirja teel hiljemalt kohtuotsuse

jõustumisele järgneval päeval isikutele RE (XXX), KJ (XXX), AR (XXX), KA (XXX),

JA (XXX), KK (XXX), AB (XXX), RP (XXX), AU (XXX), MV (XXX), KV (XXX), HP

(XXX), TK (XXX), MK (XXX) ja Saarde vald (XXX) järgmise sisuga ebaõigeid andmeid

ümberlükkav teade: „Mina, V.G avaldasin e-kirja teel, kasutades selleks oma e-posti

aadressi XXX, 31.05.2023.a T.L ’i kohta valeväiteid. T.L ei ole võltsinud ega esitanud

võltsitud pangakontoväljavõtet korteriühistu liikmetele. T.L ei ole öelnud lauset „Rääkisin

sellest korteri omanikele, neil oli sellest SAVI, ma teen, mis ma tahan.“ T.L ei ole

korteriühistu juhatuse liikmeks saades mõelnud välja plaani, kuidas seeläbi rikastuda ning

samuti ei ole T.L korteriühistu liikmeid petnud ega toime pannud kuritegu. Erinevalt

väidetust ei ole mul eelneva kohta ka tõendeid ning kõik minu 31.05.2023.a avaldatud

väited on tõele mitte vastavad.“ Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

21. Maakohus märkis, et puudub vaidlus selles, et nii 31.05.2023 e-kiri kui 25.09.2023 e-kiri

on saadetud kostja poolt tema enda meiliaadressilt XXX. 31.05.2023 e-kirjas on hageja

märkinud, et ta on volitanud oma poega AK asjaga tegelema. Kirjale on lisatud pdf-

formaadis dokument pealkirjaga „KÜ YYY üldkoosoleku protokoll“, mis on adresseeritud

Saarde valda ja mille tekstiosa lõppu on märgitud: „Lugupidamisega AK Volitatud isik“.

E-kirja enda lõppu on märgitud „Heade soovidega V.G“. Nimetatud asjaolusid kogumis

vaadeldes puudub kohtul kahtlus, et kirja lisas märgitu avaldajaks on kostja. Isegi kui pdf-

faili teksti on koostanud AK, on ta seda teinud kostja nimel volitatud isikuna ja kõik tema

koostatu on omistatav kostjale kui volitajale. Mõlemad e-kirjad on aga edastatud ühistu

liikmeile. 25.09.2023 e-kirja osas ei ole kostja väitnud, et ta ei ole avaldaja. Järelikult on

asjas õige kostja.

22. Väide nr 1: „SELLEGA ON TEKKINUD KAHTLUSTUS, T.L ON VÕLTSINUD

KORTERI OMANIKELE ESITATUD PANGAVÄLJAVÕTET“. Nimetatud lausele

eelnevalt on märgitud, et 27.05.2023 esitas hageja pangaväljavõtte, mis erineb 30.05.2023

e-mailiga edastatud pangaväljavõttest. Kohus märkis, et kui vaadelda 27.05.2023 hageja

poolt kostjale saadetud pangaväljavõtte väljatrükki, on digitaalse väljavõttega võrreldes

puudu ridu kõigil kolmel lehel, puuduolevad on lehtede kas esimesed ja/või viimased

osad, samuti ei ole väljavõte laiuses ära mahtunud väljatrükile, mis on tinginud tehingute

järjekorranumbrite esimese numbri kadumise vasakul ja lõpus deebetkäibe ja teenustasu

kadumise paremal. Kohtu hinnangul on ülalmärgitud teksti puhul oluliseks sõnaks

„võltsinud“, mitte „kahtlustus“. Võltsimine on mitteehtsa dokumendi valmistamine või

ehtsa dokumendi muutmine, mida aga praegusel juhul ei esine. Kohus ei tuvastanud

prinditud algteksti ja digitaalse versiooni võrdluses, et midagi oleks versioonides

muudetud. Samuti ei ole mõistetav sõnapaar „korteri omanikele“, sest kohtule esitatu

kohaselt on kõnealused väljavõtted hageja poolt saadetud üksnes kostjale ja tema soovil.

Mis põhjusel pidi hageja saatma esialgselt ebakorrektselt paigutatud ja seetõttu väljatrükis

osaliselt kaduma läinud versiooni ja kolm päeva hiljem digitaalselt korrektse versiooni

kontoväljavõttest ja tegema seda kõike tahtlikult (võltsimine saab olla vaid tahtlik tegu ja

sellele viitamine faktiväide, mitte väärtushinnang), ei ole kohtule teada. Seega ei ole

võimalik tuvastada hageja poolt teadlikku kontoväljavõtte võltsimist ning usutav on

hageja seisukoht, et tegemist oli inimliku eksimuse tõttu printimise käigus tekkinud

olukorraga. Seega ei vasta tõele kostja avaldatud faktiväide hageja poolt korteriomanikele

esitatud pangaväljavõtte võltsimise kohta.

23. Väide nr 2: „T.L-i SELGITUS: „Rääkisin sellest korteri omanikele, neil oli sellest

SAVI, ma teen, mis ma tahan.“. Kuivõrd hageja selgitus on toodud jutumärkides, on

ilmselgelt silmas peetud otsest kõnet ja seega on tegemist faktiväitega, nagu oleks hageja

need sõnad öelnud. Kuivõrd hageja on eitanud sellise fraasi ütlemist ja kostja ei ole ühtki

tõendit fraasi ütlemise kohta esitanud, tuleb ka see faktiväide ebatõeseks lugeda. Omaette

küsimus on sellise ebaõige faktiväitega kahju tekitamine hagejale, sest milles seisneb

etteheidetavas lauses kahel korral esinev sõna „sellest“, ei ole mõistetav. Konteksti

vaadates võiks see olla kontoväljavõtte võltsimine (mida samuti pole aset leidnud). Samas

puuduvad igasugused tõendid ja väited asjaolu kohta, nagu oleks hageja kontoväljavõtte

võltsimisest korteriomanikele rääkinud.

24. Väide nr 3: „Ühistu juhatuse liikmeks saades mõeldi välja plaan, kuidas kasutada

mõjuvõimu rikastumiseks.“ Väidet illustreerib kogu 31.05.2023 e-kirja lisa tekst alates lk

2 lõpust, eriti aga nimetatud lausele järgnevad kaks lauset, mis kõlavad: „Selleks alustati

elektritöödega, aga süües kasvab isu. Katus on kehvas seisus ja rõhuti sellele, sest nii saab

kiiresti KÜ kogu olemasolevad rahalised vahendid kätte, lisaks võtab KÜ laenu, mis kõik

läheks KÜ juhatuse liikme abikaasa ettevõttele.“ Kohus jagab hageja hinnangut, et

koostoimes nimetatud lisalausetega on tegemist kaudse faktiväite avaldamisega selle

kohta, kuidas hageja väidetavalt nii elektri- kui katusetööde tegemise ja tellimise

organiseerimisega ühistu arvel ja enda teadmist (juhatuse liikmena) ära kasutades rikastus.

Kohus märkis, et Q OÜ asutamine 30.01.2023, päev hiljem elektritööde arve esitamine

(kuu hiljem esitati järgmine), töötajate/käibe puudumine, kohene registreerimine

käibemaksukohustuslasena ja katusetööde pakkumise esitamine kuuendal

tegutsemispäeval jätab mõistlikule inimesele mulje, et kogu tegevus on suunatud KÜ-le

teenuste osutamisele, millest hageja kui äriühingu juhatuse liikme abikaasa kahtlemata

kaudselt tulu võinuks saada. Puuduvad küll tõendid, et hageja üldse mingit tulu osaühingu

asutamise tulemusena oleks saanud, sest elektritööde eest ühistu poolt makstu ja tehtu

maksti/võeti Q OÜ poolt tagasi ja katusetööde teostamine jäi sootuks ära. Samas on

märkimist vääriv, et Q OÜ hinnapakkumine kiideti 27.05.2023 KÜ üldkoosolekul heaks

ühehäälselt, s.t selle poolt hääletas ka kostja ise (dtl 284). Puuduvad tõendid, et Q OÜ

pakkumine olnuks pealesurutud ja/või ebapiisav katuseprobleemide lahendamiseks.

Hange.ee keskkonnas hageja läbiviidud hange oli tehtud just katuse katte, mitte kogu

katuse vahetuseks (dtl 190). Esitatud pakkumised olid enamasti kas olulised kallimad kui

Q OÜ tehtu või olid pakkujad mõistlikule tellijale ebausaldusväärsed – alla 60 000 euro

pakkujatest oli neli ilma käibeta ja üks maksuvõlaga ning ainult Estenco OÜ pakkumine

(kel oli ka maksuvõlg) oli ettevõttelt, kelle käive oli märkimisväärselt suur, ja summale 45

000 eurot. Miks Estenco OÜ oma lõpliku pakkumise oluliselt suuremale summale (64 508

eurot) tegi, ei ole kohtule teada, aga kõrvutades Q OÜ ja Estenco OÜ pakkumisi, on

mõistetav, miks korteriomanikud just sellise otsuse vastu võtsid.

Eelnevat kokku võttes asus kohus seisukohale, et kuigi enda teadmist ühistu vajadustest

sai hageja Q OÜ ja seeläbi kaudselt ka enda huvides ära kasutada, puuduvad tõendid, et

hageja seeläbi rikastus. Mingi mõjuvõimu ärakasutamine ei ole leidnud menetluses

tõendamist ning selline faktiväide ei vasta tõele. Kostja ei vaidlusta hageja poolt

tõenditega põhistatud asjaolu, et nii elektri- kui katusekatte vahetuse töö hinnad vastavad

Q OÜ poolt pakutuna keskmisele turuhinnale. Asjaolu, et koosolekul mitteosalenud

Saarde vald tagantjärgi katusekatte vahetuspakkumist heaks ei kiitnud ja tööd ära jäid, ei

muuda kohtu seisukohta.

25. Väide nr 4: „Kui Te olukorda süübite, siis saate aru, mis tegelikult toimub ja sellest

tulenevalt oleme otsustanud KÜ koosoleku kohtus vaidlustada ja esitada avaldus KÜ

juhatuse liikme T.L suhtes, et politsei, prokuratuur ja kohus annaks ka omapoolse

hinnangu. Nendest otsustest/seisukohtadest peaksid ka need korteri omanikud ju aru

saama, kes on ennast ära lasknud petta.“ Kohus leidis, et ei ole üheselt mõistetav, mida

kostja sellist lauset korteriomanikele saates silmas pidas. Hageja kui ühistu juhatuse

liikme suhtes avalduse esitamine politsei, prokuratuuri ja kohtu poolt tema tegevuse

kontrollimiseks on üldsõnaline. Sellisest sõnastusest ei ole võimalik mõista, millise väär-

või süüteokoosseisu esinemist õiguskaitseorganitel üldse menetleda soovitakse.

Korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise soov (mida kostja ka kohtumenetluses

realiseeris) ei ole hageja isiklikke õigusi riivav, vaid kõigi korteriomanike seadusest

tulenev õigus. Millega hageja korteriomanikke petnud on, ei ole mõistetav ja võib olla

hageja suhtes solvav, kuid kohtu hinnangul on lause ebamäärasus ja selgituse puudumine

kahju tekkimise vaates väheolulised. Tegemist ei ole kohtu arvates faktiväitega, vaid

pigem väärtushinnanguga – kostja arvates petab hageja korteriomanikke oma otsuste ja

seisukohtadega, sealjuures ühistu otsuseid ei saa hagejale omistada. Keeruline on

väljendatust järeldada, et kostja pidas nende lausetega silmas konkreetset süüteona

kvalifitseeritavat tegu. See, et kostja väitel lastakse hageja tegevust kontrollida

õiguskaitseorganitel, ei ole iseenesest oma seaduslikke õigusi realiseerivale

korteriomanikule etteheidetav. Lausete mõtteks ei ole süüteo toimepanemise väide, vaid

teoreetiline võimalus selleks, mis vajab kontrollimist ka kostja enda hinnangul. Seega on

esitatud väärtushinnang hageja isiklikke õigusi kahjustav, kuigi vaid vähesel määral.

26. Kohus käsitles koos väiteid nr 5 ja 7: „KÜ juhatuse liige on patoloogiline valetaja. See

peab olema haigus, sest teist selgitust sellele enam ei ole“ ja „KÜ juhatuse liige valetab ja

kuna ta ise tõendab, et valetab, siis see peab olema juba haigus.“ Kohus nõustus hagejaga

selles, et kellelegi haiguse omistamine ehk patoloogilise valetaja diagnoosi panek on

mõnitava ja inimväärikust alandava tähendusega. Mõistliku inimese vaatest tähendab

patoloogiline valetamine vaimset häiret, mis tingib pideva valetamisvajaduse. Sellist

hageja käitumismustrit käesolevas asjas kostja tõendanud ei ole ning on kohtu hinnangul

selgelt liialdanud oma väljendites ning kahjustanud hageja isiklikke õigusi.

27. Väide nr 6: „Milleks selline KÜ juhatuse liige? Soovitan tungivalt korteriomanikel sellele

mõtlema hakata. KÜ juhatuse T.L tegevus kahjustab KÜ-t. Tema tagandamine on Teie

pädevuses. Mina üksi ei saa hääletada 16 korteri eest, kui just kõik korteri omanikud ei tee

minule volitust, et KÜ juhatuse liige tagandada. Ta ei saa oma ülesannetega hakkama ja ta

ei tunnista seda. Ta on nii palju eksinud ja kolm/neli korterit aitavad kaasa.“ Selle

hinnangu põhjenduseks on kostja e-kirjas hageja eksimustena märkinud, et korstnad pühiti

ennem kui üldse nende kütmiseks sobilikkust kontrolliti, eterniiti sooviti enne korstnate

renoveerimist vahetada ja kõrvalkrunt lasti ära niita, kuid kortermaja enda krunt jäeti

osaliselt niitmata. Kohus märkis, et kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et enne tema

saamist ühistu juhatuse liikmeks ei olnud maja korstnaid puhastanud kvalifitseeritud

korstnapühkija. Kas ja millisel põhjusel oleks hageja pidanud neil asjaoludel teadma

korstnate sedavõrd halvast olukorrast (et ei ole üldse lubatud kütta) ning laskma enne

nende pühkimist hoopis korrasolekut kontrollida, ei ole kohtule välja toodud. Eterniidi

vahetamise ehk Q OÜ pakkumise puhul oli tegemist üldkoosolekul kohalolijate ühehäälse

otsusega, mida ei saa hagejale ette heita või tema eksimuseks nimetada. Niitmise osas

puudub kohtul informatsioon. Eelneva põhjal leidis kohus, et kostja etteheited hageja

poolt „nii palju eksimisega“ seoses ei ole objektiivselt tõendamist leidnud ning hageja

isiklike õiguste kahjustamine on aset leidnud. Samas märkis kohus, et hageja isiklike

õiguste riive väidetega, nagu ta ei saaks oma ülesannetega ühistu juhatuse liikmena

hakkama ja peaks ametist tagasi astuma, ei saa olla märkimisväärne.

28. VÕS § 134 lg 2 alusel tuleb isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kostja on avaldanud 3 ebaõiget faktiväidet

ning 4 väärtushinnangut (neist valetamist puudutavat loeb kohus üheks

väärtushinnanguks). Kostja saatis esimese e-kirja järel teise, milles muuhulgas rõhutatakse

osaliselt esimeses e-kirjas toodu õigsust, kuigi kõnealused väited ei ole usaldusväärselt

tõendatud ja väärtushinnangud ei ole kohased. Kostja poolt 31.05.2023 saadetu lisas on

tehtud suuretähelisi ja rasvases kirjas rõhutusi. Saadetu avaldati kitsale huvigrupile, kokku

15-le KÜ liikmele. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et kohane kahjuhüvitis hagejale e-

kirjadega tekitatud mittevaralise kahju osas on 1000 eurot. Kohus leidis, et kostja teod ja

hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja

menetluses esitanud, mistõttu kohus leidis, et tema rikkumine oli süüline vähemalt kaudse

tahtluse vormis.

29. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Kuivõrd kohus on ebaõigete andmete avaldamise ülalpool tuvastanud, siis on hageja

vastav nõue e-kirja saatmiseks samadele adressaatidele põhjendatud ning tuleb rahuldada.

30. Lisaks tuleb rahuldada hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks enne kohtusse pöördumist

kantud kulutuste osas õigusabile summas 636,90 eurot (dtl 23-28 advokaadi koostatud

19.06.2023 kiri kostjale, arve dtl 39-40, millest kirja koostamiseks kulunud 3 h 13 min on

kirja sisu arvestades mõistlik, advokaadi tunnihind on kohtupraktikaga kooskõlas).

31. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (milleks on

väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis ja varalise kahju hüvitis kokku 1636,90 eurot)

VÕS § 113 sätestatud määras alates 04.07.2023, s.o alates hagi esitamisest, kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

Apellatsioonkaebus

32. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

osas, milles maakohus tuvastas faktiväidete 1-4 ja 6 õigusvastasused, mõistis välja

mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitised, kohustas kostjat faktiväiteid ümber

lükkama ning jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja palub teha uue

otsuse, millega mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis mitte rohkem kui 200

eurot, jätta rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõue ja faktiväidete ümberlükkamise

nõue ning jätta menetluskulud 2/9 ulatuses kostja kanda ning 7/9 ulatuses hageja kanda.

Alternatiivselt teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis

kohtu õiglasel äranägemisel õiglases suuruses, jätta rahuldamata varalise kahju hüvitamise

nõue ja faktiväidete ümberlükkamise nõue ning jätta menetluskulud 2/9 ulatuses kostja

kanda ning 7/9 ulatuses hageja kanda. Alternatiivselt teha uus otsus, milles jätta

rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõue ja faktiväidete ümberlükkamise nõue ning

jätta menetluskulud 2/9 ulatuses kostja kanda ning 7/9 ulatuses hageja kanda.

Alternatiivselt saata asi tagasi samale maakohtule uue otsuse tegemiseks.

33. Kohtuotsusest nähtuvalt ei ole maakohus arvesse võtnud kostja 08.11.2024 esitatud

lõplikku seisukohta, kuid ei ole mittearvestamist põhjendanud.

34. Maakohus on eksinud esimese väite kvalifitseerimisel. Kostja ei ole väitnud, et hageja on

võltsinud pangaväljavõtet. Kahtlustus ei ole faktiväide, vaid oletus. Lisaks ei saa

kahtlustuse väljendamine rikkuda hageja õigusi. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnes

mittevaraline kahju selle väite kontekstis. Kostja kahtlustus oli põhjendatud, eriti

arvestades kõike muud korteriühistus toimuvat.

35. Teise väite osas ei nõustu kostja maakohtuga, et väide tuleb lugeda valeks. Kuna hageja

on tuginenud asjaolule, et ta ei ole seda väidet öelnud, siis tulnuks tal seda tõendada.

Hageja ei ole tõendanud, et ta seda väidet ei esitanud. Samuti ei ole kohus tuvastanud

väite osas hageja õiguste kahjustamist ning õigusvastasust.

36. Kolmanda väite osas selgitab kostja, et ta ei ole öelnud, et hageja on mõjuvõimu kasutades

rikastunud, vaid seda, et selleks mõeldi välja plaan. Plaani olemasolule viitavad asjas

esitatud tõendid. Seega ei saa väide olla hageja õigusi kahjustav.

37. Neljanda väite osas märkis kostja, et ta ei ole esitanud ühtegi ebaõiget faktiväidet, mis

oleks hageja õigusi riivav. Kohtu seisukoht, et hageja õigused on saanud kahjustada, on

vastuoluline olukorras, kus kohus on ise leidnud, et kostja tegevus ei ole oma seaduslikke

õigusi realiseerivale korteriomanikule etteheidetav.

38. Kuuenda väite osas märkis kostja, et ta ei ole juhatuse liikme kohususte täitmise osas

ühtegi ebamõistlikku kriitikat esitanud. Juhatuse liige peab suutma mõistlikku kriitikat

taluda.

39. Väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus ei ole põhjendatud. Kohtupraktikas on

väljamõistetud hüvitiste suurused väiksemad. Antud juhul tuleb arvestada, et väited

avaldati piiratud isikute ringile, st korteriühistu liikmetele. Korteriühistu liikmed on

väidete osas ükskõiksed ja ei omista hagejale negatiivseid hinnanguid. Õiglane

kahjuhüvitis ei saa olla suurem kui 200 eurot, kuna hageja õigusi saavad riivata üksnes

viies ja seitsmes väide. Maakohus ei saanud viivist mittevaralise kahju hüvitiselt välja

mõista alates hagiavalduse esitamisest, kuna osad väited, millega hageja seob oma nõude,

toodi välja hagiavalduse täienduses. Lisaks saab viivist mittevaralise kahju hüvitiselt välja

mõista alates kohtuotsuse jõustumisest.

40. Varalise kahjuhüvitise väljamõistmine on ebaõige. Nõudekirjas on käsitletud üksnes

esimest nelja väidet. Need ei ole hageja õigusi kahjustavad.

41. Kuna kostja ei ole ebaõiged faktiväiteid avaldanud, siis ei saa hageja nõuda nende

ümberlükkamist kirja saatmise teel.

Vastus apellatsioonkaebusele

42. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ning teha tühistatud

osas uus otsus. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (VÕS § 657 lg 1 p 2).

44. Kostja on 20.02.2026 esitanud täiendavad seisukohad ja tõendid. Ringkonnakohus märgib,

et nimetatud seisukohad sisaldavad ka uusi väiteid, mida kostja ei ole maakohtus

varasemalt esitanud. Kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaks nende

esmast esitamist apellatsioonimenetluses, mistõttu jätab kohus uued väited tähelepanuta

(TsMS § 652 lg 4). 20.02.2026 menetlusdokumendile lisatud tõenditest (lisad 1-8) olid

osad olemas juba maakohtu menetluse ajal, mistõttu oleks kostja saanud need esitada juba

maakohtu menetluses. Selliseid asjaolusid, mis õigustaks maakohtu menetluse ajal olemas

olnud tõendite esmast esitamist ringkonnakohtule, ei ole kostja esile toonud (TsMS § 652

lg 4). Esitatud tõendite hulgas on ka neid, mida ei olnud olemas maakohtu menetluse ajal,

kuid need ei oma käesoleva vaidluse lahendamiseks määravat tähtsust (TsMS § 238 lg 1).

Seega keeldub ringkonnakohus 20.02.2026 menetlusdokumendile lisatud tõendite (lisad 1-

8) vastuvõtmisest. Kostja esitas 20.02.2026 menetlusdokumendi lisana (lisa 9) ka

seisukohad menetlusnormide rikkumise kohta maakohtus. Nimetatud väiteid ei esitanud

kostja apellatsioonkaebuses. Riigikohus on selgitanud, et menetlusõiguse normide

rikkumisele (v.a TsMS §-s 656 sätestatud rikkumised) tuleb tugineda apellatsioonitähtaja

jooksul (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 12). Lisas 9 väidetud menetlusnormide

rikkumisi ei saa käsitleda TsMS § 656 sätestatud rikkumistena. Sellest tulenevalt jätab

ringkonnakohus 20.02.2026 menetlusdokumendi lisas 9 esitatud kostja väited

menetlusnormide rikkumise kohta maakohtus tähelepanuta.

45. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS

§ 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

46. Hageja esiletoodud esimesed neli väidet sisalduvad kostja poolt 31.05.2023 saadetud e-

kirja manuses. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu seisukohta, et ta

on nimetatud väidete avaldajaks.

47. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et esimene väide on väärtushinnang. Maakohus leidis

põhjendatult, et tegemist on faktiväitega. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi

on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus on kohtumenetluses tõestatav.

Vastupidi faktiväitele on väärtushinnangut võimalik küll põhjendada, mitte aga tõendada

selle sisu tõesust või väärust (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847, p 11). Esimeses väites on

kostja avaldanud kahtlustust, et hageja on võltsinud korteriomanikele esitatud

pangaväljavõtet. Kuigi lauses on kasutatud sõna „kahtlustus“, järeldub sellest mõistlikult

võttes väide, et hageja on võltsinud korteriomanikele esitatud pangaväljavõtet. Sõna

„kahtlustus“ osundab küll madalale veendumusastmele, kuid ei muuda väidet

väärtushinnanguks. E-kirjale lisatud manusest nähtuvad konkreetsed asjaolud, millega

kostja oma väidet seostab. Asjaolu, kas konkreetset pangakonto väljavõtet on võltsitud,

on kontrollitav, ja selle väite tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Avaldatud

faktiväidet tuleb võtta sellisena, nagu see on (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21).

Maakohus leidis, et varasemalt esitatud pangakonto väljavõttes on lehekülgede alguses ja

lõpus ridu puudu võrreldes hilisemalt esitatud sama pangakonto väljavõttega ning

varasemalt esitatud väljavõte ei ole lehekülje laiuses väljatrükile osaliselt ära mahtunud,

kuid seda ei saa käsitleda võltsimisena, vaid on seletatav inimliku eksimise tõttu

printimise käigus tekkinud olukorraga. Kostja ei ole esitanud väiteid, mis maakohtu

seisukoha ümber lükkaksid. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu järeldus, et

esimese väite näol on tegemist ebaõige faktiväitega.

48. Teiseks vaidlusaluseks väiteks on kostja poolt hagejale omistatud lause: „Rääkisin sellest

korteri omanikele, neil oli sellest SAVI, ma teen, mis ma tahan.“ Kuna kostja avaldas, et

hageja ütles sellise lause, siis on kostja avaldatu näol tegemist faktiväitega. Hageja au

teotavate andmete avaldamise korral peab kostja tõendama avaldatud andmete õigsust

(RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 13). Kostja ei ole seda teinud. Seega on

põhjendatud maakohtu seisukoht, et faktiväide on ebaõige.

49. Kolmanda vaidlusaluse väitena on kostja hageja kohta avaldanud, et juhatuse liikmeks

saades mõeldi välja plaan, kuidas kasutada mõjuvõimu rikastumiseks. Ringkonnakohus ei

nõustu kostjaga, et tegemist ei ole faktiväitega. Tegemist on kontrollitava väitega, seda

saab tõendada või ümber lükata.

Ringkonnakohus märgib, et äriregistri andmetel on hageja KÜ juhatuse liige alates

01.12.2022. Sealjuures on hageja KÜ ainus juhatuse liige. Q OÜ asutati 30.01.2023, s.o

kaks kuud peale hageja KÜ juhatuse liikmeks saamist. Äriregistri andmetel on Q OÜ

ainus osanik ja ainus juhatuse liige T. T.L. Vaidlus puudub, et hageja ja T. T.L on

abikaasad ning hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et hagejal ja T. T.L-il on ühine

majapidamine. Q OÜ esitas kohe pärast asutamist, s.o 31.01.2023, KÜ-le arve elektritööde

eest (dtl 140) ja 06.03.2023 teise arve elektritööde eest (dtl 141). 04.02.2023.a esitas Q

OÜ pakkumise katusetööde tegemiseks summas 37 008 eurot (dtl 144). Arvestades, et

kaks kuud peale hageja KÜ juhatuse liikmeks saamist asutas hageja abikaasa äriühingu,

mis pakkus KÜ-le ehitustööde tegemist, siis see viitab plaanile teenida perekonnale

ehitustööde kaudu tulu ajal, mil hageja on KÜ juhatuse liige. Maakohus tuvastas küll, et Q

OÜ maksis elektritööde eest tasutu KÜ-le tagasi ning katusetööde teostamine jäi ära, kuid

see ei oma määravat tähendust väite tõesuse hindamisel. Vaidlustatud väites ei ole

viidatud toimunud rikastumisele, vaid plaani väljamõtlemisele. Seega ei nõustu

ringkonnakohus maakohtuga, et väide on ebaõige.

Riigikohus on märkinud, et faktiväide võib samaaegselt sisaldada ka mainet kahjustavat

väärtushinnangut (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul

sisaldab vaidlusalune faktiväide ka väärtushinnangut, milleks on „mõjuvõimu kasutamine

rikastumiseks“. Riigikohus on selgitanud, et mitte igasugust väärtushinnangu avaldamist

ei pea VÕS § 1046 tähenduses lugema õigusvastaseks. Avaldatud väärtushinnangu

õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku

õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest (VÕS § 1046 lg 2). VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks

väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist,

kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847, p 11).

Samuti on Riigikohus avaldanud, et korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama

võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka

põhjendamatult. Tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta

ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika

olla õigusvastane (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 15). Ringkonnakohus leiab, et

vaidlusalune väärtushinnang saab riivata hageja au üksnes vähesel määral. Arvestades

asjaolu, et hageja on KÜ juhatuse liige, et väärtushinnang edastati e-kirja teel ning üksnes

KÜ liikmetele, ning seda, et poolte vahel olid vaidlused elamu remontimise ja KÜ raha

kasutamise üle, ei ületa nimetatud hinnang kolleegiumi hinnangul VÕS § 1046 lg 1

sätestatud õigusvastuse künnist.

50. Hageja on neljanda väite osas hagiavalduses leidnud, et esiletoodud lausetest järeldub

kostja faktiväide, et hageja on pannud toime kuriteo. Maakohus asus seisukohale, et

lausetest ei saa järeldada faktiväidet, vaid see sisaldab väärtushinnangut. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et esiletoodud lausetes avaldatust ei saa järeldada kostja faktiväidet,

et hageja on pannut toime mingi konkreetse kuriteo. Kostja on avaldanud küll, et ta on

otsustanud KÜ koosoleku otsuse kohtus vaidlustada, esitada hageja suhtes avalduse

politseile, prokuratuurile ja kohtule hinnangu saamiseks, samuti märkinud, et

korteriomanikud on lasknud ennast ära petta, kuid vaidlusalustest lausetest ei saa

järeldada, et kostja oleks pidanud silmas, et hageja on toime pannud mingi kindla

kriminaalkorras karistatava teo. Sealjuures ei ole vaidlusalustest lausetest ning ka nendele

eelnevast tekstist 31.05.2023 e-kirja manuse 4. leheküljel võimalik aru saada, mida

konkreetset kostja üldse petmise all silmas peab. 31.05.2023 e-kirja manuse 4. leheküljel

kirjeldatust nähtub kostja rahuolematus hageja tegevusega seoses elektritöödega ja

katusevahetuse küsimusega, kuid ei ole selge, mida konkreetselt kostja käsitleb petmisena.

Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja esiletoodud lausetes käsitleda väärtushinnanguna

kostja osundust korteriomanike petmisele. Arvestades aga, et hageja on KÜ juhatuse

liige, et petmise sisu ei ole konkretiseeritud, et väärtushinnang esitati olukorras, kus poolte

vahel on erimeelsused KÜ rahaliste vahendite kasutamises ja remontööde korraldamises,

ning et väärtushinnang esitati üksnes korteriühistu liikmetele ja e-kirja teel, siis ei teota

see hageja au rohkem kui vähesel määral. Kolleegiumi arvates ei ületa käesoleval juhul

see väärtushinnang õigusvastasuse künnist VÕS § 1046 lg 1 järgi.

Ringkonnakohus märgib ka, et maakohtu otsus on neljanda väite osas vastuoluline. Ühest

küljest on maakohus leidnud, et see ei sisalda faktiväidet, teisalt on maakohus otsuse

resolutsioonis kohustanud kostjat avaldama, et hageja ei ole korteriühistu liikmeid petnud

ega toime pannud kuritegu. Ümber saab lükata üksnes faktiväiteid, mitte

väärtushinnanguid.

51. Viienda, kuuenda ja seitsmenda väite on kostja avaldanud 25.09.2023.a saadetud e-kirjas.

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus

leidis, et viies ja seitsmes väide on hageja au teotavad õigusvastased väärtushinnangud.

Samuti ei ole kostja vaidlustanud nendega seonduvalt mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmist kokku 200 euro ulatuses.

52. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuues väide on õigusvastane väärtushinnang.

Kuuenda väite puhul leiab hageja, et tema au ja head nime teotav on kostja poolt avaldatu,

et hageja tegevus kahjustab KÜ-d, et hageja ei saa oma ülesannetega hakkama, ning et ta

on palju eksinud. Ringkonnakohus leiab, et kostja avaldatu, et hageja tegevus kahjustab

KÜ-d, et hageja ei saa oma ülesannetega hakkama, ning et ta on palju eksinud, saab riivata

hageja au üksnes vähesel määral. Arvestades, et hageja on KÜ juhatuse liige, samuti

hinnangute avaldamise viisi (e-kirja saatmine üksnes KÜ liikmetele) ja konteksti

(vaidlused elamu remontimise ja KÜ rahade kasutamise üle) ei ületa need hinnangud VÕS

§ 1046 lg 1 sätestatud õigusvastuse künnist.

53. VÕS § 1047 lg 4 järgi on ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks üksnes

ebaõigete andmete avaldamine. Arvestades, et ringkonnakohtu hinnangul on ebaõigeteks

faktiväideteks esimesed kaks väidet, siis lähtudes hageja nõudest tuleb kohustada kostjat

avaldama e-kirja teel hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval haginõudes

märgitud isikutele järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: „Mina, V.G

avaldasin e-kirja teel, kasutades selleks oma e-posti aadressi XXX, 31.05.2023.a T.L ’i

kohta valeväiteid. T.L ei ole võltsinud ega esitanud võltsitud pangakontoväljavõtet korteri

omanikele. T.L ei ole öelnud lauset „Rääkisin sellest korteri omanikele, neil oli sellest

SAVI, ma teen, mis ma tahan.“

54. Hageja nõudis kostjalt mittevaralise kahju õiglast hüvitamist kohtu äranägemisel.

Maakohus leidis, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud kõikide väidete

osas ja mõistis mittevaralise kahju hüvitisena välja 1000 eurot. Ringkonnakohus märgib,

et ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamise eest mittevaralise kahju

väljamõistmise üheks eelduseks on õigusvastasus. Kolleegium on asunud eelnevalt

seisukohale, et kolmas väide ei ole ebaõige faktiväide ja selles sisalduva väärtushinnangu

avaldamine ei ole õigusvastane. Samuti on ringkonnakohus leidnud neljanda ja kuuenda

väite osas, et tegemist ei ole õigusvastaselt avaldatud väärtushinnangutega.

Kolleegium tuvastas eelnevalt, et esimene väide on ebaõige faktiväide. Käesoleval juhul ei

saa selle faktiväite avaldamist pidada aga õigusvastaseks. Arvestades asjaolu, et hageja on

KÜ juhatuse liige, et väide võltsimise kohta edastati e-kirja teel ning üksnes KÜ

liikmetele, ning seda, et poolte vahel olid vaidlused elamu remontimise ja KÜ raha

kasutamise üle, samuti asjaolu, et varasemalt esitatud pangakonto väljavõttes olid osad

read puudu, ning väite juures kasutati sõna "kahtlustus", st väljendati madalat

veendumusastet, saab see väide riivata hageja au üksnes vähesel määral ega ületa VÕS §

1046 lg 1 sätestatud õigusvastuse künnist.

Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt ka, et vaidlusalune teine väide, s.o kostja poolt

hagejale omistatud lause: „Rääkisin sellest korteri omanikele, neil oli sellest SAVI, ma

teen, mis ma tahan.“ - on ebaõige faktiväide. Nimetatud faktiväite avaldamist ei saa

lugeda õigusvastaseks. Arvestades väite esitamise viisi, konteksti ja sisu, saab see väide

riivata hageja au üksnes tühisel määral. Nimetatud faktiväite avaldamine ei ületa VÕS §

1046 lg 1 sätestatud õigusvastasuse künnist.

Kostja ei ole vaidlustanud, et viies ja seitsmes väide on hageja au teotavad õigusvastased

väärtushinnangud. Eeltoodust tulenevalt tuleb mittevaralise kahju hüvitis kostjalt välja

mõista seoses viienda ja seitsmenda väitega. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse

võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu

isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta

mõistlik rahasumma. Arvestades au teotavate väidete sisu, avaldamise viisi ja konteksti,

samuti mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktikat (vt Riigikohus. Mittevaralise kahju

hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.-2022. aastal. Kohtupraktika analüüs, Tartu 2023),

peab ringkonnakohus mittevaralise kahju hüvitise põhjendatud suuruseks 300 eurot.

55. Ebaõige on kostja seisukoht, et viivist saab mittevaralise kahju hüvitiselt välja mõista

alates kohtuotsuse jõustumisest. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse

täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu

rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Seega saab hageja nõuda viivist mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagiavalduse

esitamisest. Samas tuleb silmas pidada, et viiendat ja seitsmendat väidet ei toonud hageja

esile hagiavalduses, vaid 28.03.2024 hagiavalduse täienduses. Seega saab hageja nõuda

mittevaralise kahju hüvitiselt viivist alates 28.03.2024.

56. Maakohus on rahuldanud hageja varalise kahju hüvitamise nõude summas 636,90 eurot

täies ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on koostanud kohtueelselt (s.o 19.06.2023)

nõudekirja, milles nõudis kostjalt nelja esimese väite ümberlükkamist. Hageja lepingulisel

esindajal kulus nõudekirja koostamisele 3 tundi 13 minutit, tunnihinnaga 165 eurot,

millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus peab professionaalse õigusabi kasutamist

kohtueelse vaidluse staadiumis põhjendatuks ja tunnihinda mõistlikuks. Samas tuleb

arvestada, et ringkonnakohus rahuldab kahe esimese faktiväite ümberlükkamise nõude.

Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise

nõuet põhjendatuks pooles ulatuses, s.o summas 318,45 eurot (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg

3).

57. Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

58. Vastuseks kostja väitele, et maakohus ei ole arvesse võtnud kostja 08.11.2024 esitatud

lõplikku seisukohta, märgib ringkonnakohus, et tsiviilasjast ei nähtu, et maakohus oleks

selle dokumendi menetlemisest keeldunud. Üksnes asjaolust, et kohus ei ole konkreetselt

viidanud toimiku lehekülgedele, kus asub kostja lõppseisukoht, ei saa järeldada, et

maakohus poleks sellega arvestanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

59. Arvestades, et hagi rahuldatakse osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta poolte

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Seega

puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)