2-26-1361/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-26-1361

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2026.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

T. H. hagi A. H. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

25. märts 2026

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

T. H. (ik XXX, elukoht xxx, e-post xxx)

A. H. (ik xxx, viibimiskoht: Viru Vangla,

Ülesõidu tn 1, Jõhvi)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. H. hagi.

2. Lahutada T. H. ja A. H. abielu, mis on sõlmitud Jõhvi notar A. L. poolt 22.01.2025.a.

ja mille kohta on tehtud kanne nr 5240-32-2025/1.

3. Taastada T. H.l pärast abielu lahutamist perekonnanimi „A.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

T. H. menetluskulu (riigilõiv hagi esitamisel) jätta Eesti Vabariigi kanda.

5. Jõustunud kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute

tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. T. H. esitas 19.01.2026.a. Viru Maakohtule hagi A. H. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lõppenud, pooled koos ei ela ning 8 kuud igasugune

suhtlus puudub. A. H. kannab vanglakaristust. Abielu segab hagejat kuna viimane on sunnitud

pidevalt sotsiaalabiametile andma infot, et abikaasa viibib vanglas. Selle jaoks peab kostja

edastama vanglast tõendi ja see on problemaatiline kuna poolte suhted on lõppenud ja hageja

kostjaga kontakteeruda ei soovi. Lisaks sellele segab abielu loomast uusi suhteid. A. H. ütles

telefoni teel hagejale, et ei ole nõus abielu lahutamisega ja rõhutas, et teeb seda meelega kuna

lahutust soovib naine. T. H. palub abielu lahutada ning anda pärast lahutust talle abielu eelne

perekonnanimi „A.“.

2. Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. T. H. selgitas, et umbes aasta aega

puudub igasugune suhtlus A. H.ga. Uut suhet hagejal ei ole, leiab et abielusuhted kostjaga on

pöördumatult lõppenud ning taastada neid ei ole võimalik.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. A. H. nõustus kohtuistungil 25.03.2026 abielu lahutamise nõudega ja kinnitas, et

abielusuhted T. H.ga on pöördumatult lõppenud. Kostjal on uus suhe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

5. T. H. kinnitas, et tema otsus on kindel, suhete taastamise soovi tal ei ole ning abielu

säilitamise võimalust ei näe.

A. H. nõustus abielu lahutamisega ja kinnitas, et tal on uus suhe.

Kohtu hinnangul on abielu säilitamine mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad

abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks.

Olukorras, kus mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada ning oma eluga edasi minna, oleks

leppimisaja andmine ebamõistlik.

Kohtuistungil saadud vahetu mulje põhjal leiab kohus, et pooltel puudub igasugune huvi abielu

jätkamiseks. Seda kinnitab asjaolu, et pooltel puudub suhtlus üle poole aasta.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik säilitada/taastada abielusuhteid, kui kumbki abikaasadest seda ei

soovi.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

abielu lahutamine põhjendatud.

Kohus lahutab poolte abielu.

Hageja kaks abielu on sõlmitud vanglas, eelmise abielu D. A. (sõlmitud xxx .a, vanglas) lahutas

kohus 11.10.2024 otsusega (tsiviilasi nr x-xx-xxx); 22.01.2025 sõlmis notar A. L. vanglas T. ja A.

H. abielu.

Kohus lisab, et hagejal tuleks adekvaatselt ja vastutustundlikult valida oma kaaslasi, luua suhteid

ja sõlmida abielu/kooselu, arvestades seejuures alaealiste laste huve.

6. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla

-

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;

-

esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

T. H. abielueelne perekonnanimi oli A.. Kohtuistungil märkis T. H., et pärast abielu lahutamist

soovib ta endal taastada perekonnanime „A.“.

7. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §

173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

18.02.2026.a. määrusega andis kohus T. H.le menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest hagi

esitamisel.

TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse.

Kuivõrd TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise

ning hageja oli vabastatud menetluskulude kandmisest; jätab kohus hageja menetluskulu Eesti

Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik