4-26-511/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2026, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-26-511

Kohtunik

Andres Parmas

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10. märtsi 2026. a määrus, millega jäeti

Liisa Luha (Luht) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.

jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2630,26,000250 läbi vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik Liisa Luht (ik 48911215724),

määruskaebus

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Pärnu Maakohtu 10. märtsi 2026. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus

kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus

kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline

menetleja või tema advokaadist esindaja.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsusega karistati Liisa Luhta

LS § 240 lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot. Rahatrahv määrati tasumisele 45 päeva jooksul, s.o

hiljemalt 11. märts 2026. Otsuse ärakirja sai L. Luht kätte 25. jaanuaril 2026.

2. L. Luht esitas 16. veebruaril 2026 kohtule avaliku e-toimiku kaudu 3. veebruaril 2026

digitaalselt allkirjastatud kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse

otsusele.

4-26-511

3. Pärnu Maakohus jättis 20. veebruari 2026. a määrusega esitatud kaebuse käiguta ja andis

kaebuse esitajale võimaluse kaebust täpsustada kuni 2. märtsini 2026. Samuti tühistas maakohus

Politsei- ja Piirivalveametile 16. veebruaril 2026 antud toimiku ja seisukoha esitamise nõude.

Maakohus tuvastas, et L. Luht sai Politsei- ja Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse

otsuse kätte samal päeval, mistõttu on VTMS § 114 lg 3 alusel otsuse vaidlustamise tähtaeg 15

päeva, s.o kuni 9. veebruarini 2026. Maakohus märkis, et L. Luha kaebus on dateeritud ja

digitaalselt allkirjastatud 3. veebruaril 2026, samas on kaebus saabunud kohtusse e-toimiku

kaudu 16. veebruaril 2026. Eeltoodu tõttu palus maakohus kaebajal kaebuse esitamise asjaolusid

täiendavalt selgitada ehk millal ja mil viisil kaebaja selle kohtule edastas. Samuti selgitas

maakohus kaebetähtaja ennistamise võimalusi.

Maakohtu määrus

4. Pärnu Maakohus jättis 10. märtsi 2026. a määrusega L. Luha kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsusele läbi vaatamata.

5. Maakohus selgitas, et 20. veebruari 2026. a määrusega antud tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks saabus 2. märtsil 2026 ning kaebaja ei ole kohtule tähtajaks vastanud. Eeltoodu

tõttu järeldas maakohus, et kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a otsusele on

esitatud 16. veebruaril 2026 e-toimiku kaudu ning kaebetähtaja ennistamist ei ole kaebaja

soovinud. Kuivõrd kaebus on saabunud kohtusse pärast kaebetähtaja möödumist ja kaebetähtaja

ennistamist ei ole taotletud, jättis maakohus kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus

6. Maakohtu määrusele esitas kaebuse menetlusalune isik L. Luht, kes soovib Pärnu Maakohtu

20. veebruari 2026. a kaebuse käiguta jätmise määruse alusel selgitusi anda. L. Luht selgitab, et

ta vaatas nimetatud määruses toodud selgituste esitamise tähtaega valesti arvates, et selleks on

16. kuupäev. Politsei- ja Piirivalveameti otsusele kaebuse esitamisega seoses selgitab L. Luht, et

ta saatis endale teadaolevalt allkirjastatud vaide 3. veebruaril 2026. Kui ta hiljem, 16. veebruaril

2026 uuesti e-toimikusse sisenes, oli see vaie seal veel ees ning ta saatis selle uuesti. L. Luht

selgitab, et ta arvas, et kohtuvälise menetluse läbiviijaks on Politsei- ja Piirivalveamet, mitte

kohus. Märget, et kaebus on saajani jõudnud, ei ole kuskil.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja asja

materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu

tühistamisele.

8. Esmalt selgitab ringkonnakohus, kuivõrd maakohus jättis menetlusaluse isiku

väärteootsusele esitatud kaebuse läbi vaatamata, saab ringkonnakohus anda hinnangu vaid

sellele, kas see oli põhjendatud, et maakohus jättis kaebuse läbi vaatamata.

9. Maakohus jättis menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsusele oli esitatud 16. veebruaril 2026 ehk

2(3)

4-26-511

kaebetähtaega rikkudes. Eeltoodud arvamuseks andis maakohtule aluse asjaolu, mille kohaselt ei

selgitanud menetlusalune isik Pärnu Maakohtu 20. veebruari 2026. a käiguta jätmise määruses

toodud tähtajaks, miks lahknevad Politsei- ja Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse

otsusele esitatud kaebuse allkirjastamise ja esitamise kuupäevad.

10. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses selgitab menetlusalune isik esmalt, et ta vaatas

maakohtu käiguta jätmise määruses märgitud puuduste kõrvaldamise tähtaega valesti ning arvas,

et selleks on 16. kuupäev.

11. Asjaolu, et kaebuse esitanud isik ei süüvinud kaebuse käiguta jätmise määrusesse piisavalt

hoolikalt, mistõttu vaatas tähtaega valesti, ei anna alust maakohtu määrust tühistada, sest

tegemist ei ole mõjuva põhjusega KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes, mis annaks aluse puuduste

kõrvaldamise tähtaja ennistamiseks.

12. Seoses Politsei- ja Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsusele kaebuse

esitamisega selgitab menetlusalune isik, et allkirjastas kaebuse e-toimikus 3. veebruaril 2026 ja

enesele teadaolevalt edastas kaebuse ka menetlejale. 16. veebruaril 2026 e-toimikusse uuesti

sisse logides avastas, et kaebust ei ole edastatud. Ka sellist olukorda ei ole võimalik käsitada

tähtaja rikkumise mõjuva põhjusega KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes, mis annaks aluse

kaebetähtaja ennistamiseks. Isik, kes on kohtumenetluses seotud mingi menetlusliku tähtajaga,

peab ise veenduma selles, et tema menetluslikud sammud oleksid astutud tähtaja piires. Enda

hooletu tegutsemisega kaasnevat riski kannab L. Luht seega ise. Tähtaja ennistamine on

võimalik vaid mõjuva põhjuse esinemise korral ning kaebuses toodu, mille kohaselt vaatas

menetlusalune isik tähtaga valesti või esitas enesele teadaolevalt kaebuse tähtaegselt, ei ole

käsitatav mõjuva põhjusena, ennistamaks kaebetähtaga.

13. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ning § 196

lg-st 2, jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 10. märtsi 2026. a määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)