4-26-173/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2026. a, Tartu

Väärteoasja number

4-26-173 (278025017931)

Kohtunik

Kristiina Laas

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol

Väärteoasi

Veiko Villoneni väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg

2 järgi

Menetlusalune isik

Veiko Villonen

isikukood: 39410012713; elukoht:XXX ; e-post: XXX;

telefon: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht: Riia 132, Tartu; e-post: XXX

esindaja: Z.V

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p-st 2 ning § 107 lg 1 p-st 1, kohus

otsustab:

1. Süüdi tunnistada Veiko Villonen LS § 201 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 14

päeva aresti.

2. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustada Veiko Villoneni ilmuma aresti kandmiseks

Tartu Vanglasse (Turu 56, Tartu linn) 30. aprillil 2025. a kell 10.00. Kui

süüdlane ei ilmu määratud tähtajal karistust kandma, on tulenevalt VTMS § 205

lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist.

3. VTMS § 199 lg 3 tulenevalt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle

tegemisest.

4. VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306 lg 5 alusel parandada

11.03.2026. a lõpposana kuulutatud kohtuotsuse sissejuhatavas osas ekslikult

märgitud väärteoasja number ning lugeda 4-25-4064 (2780,25,017931) asemel

õigeks numbriks 4-26-173 (2780,25,017931).

5. Edastada kohtuotsus Veiko Villonenile, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuurile ning Tartu Vanglale.

Edasikaebamise kord

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele avalikus e-toimikus või kohtus tutvumiseks

kättesaadav.

PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. 26.12.2025. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur väärteoprotokolli

selle kohta, et Veiko Villonen juhtis 26.12.2025. a kell 21.59 Elva linnas Pargi 2b juures

mootorsõidukit, ehkki tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning ta oli

varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega rikkus Veiko Villonen LS § 90 lg 1 p 1, 3 ning

pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. 16.01.2026. a edastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur väärteoasja materjalid

VTMS § 71 lg 1 alusel kohtule palvega otsustada Veiko Villonenile aresti mõistmine.

3. Tartu Maakohtu 23.02.2025. a määrusega võeti väärteoasi menetlusse ja määrati

arutamisele kohtuistungil 11.03.2026. a.

4. Veiko Villonen kohtuistungile ei ilmunud, ehkki ta oli kutse kätte saanud ning tal

võimaldati istungil osaleda videosilla vahendusel. Kuna Veiko Villonen ei vastanud ka

kohtu korduvatele telefonikõnedele ega olnud eelnevalt taotlenud kohtuistungi

edasilükkamist, arutati väärteoasja ilma tema osavõtuta.

Kohtu seisukoht

5. Kohus, uurinud kohtuvälise menetleja esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud

neid kogumis, leiab, et Veiko Villonen tuleb talle etteheidetavas rikkumises süüdi

tunnistada.

6. LS § 90 lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vastavalt LS § 90 lg 1 p-le 3 ei tohi

mootorsõidukit juhtida ka isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 alusel. LS §

91 lg 2 p-st 3 nähtub, et kui juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus,

kõrvaldatakse ta sõiduki juhtimiselt. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt on sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamine liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise

keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. LS § 201 lg 2 sätestab

väärteokaristuse, kui mootorsõidukit juhib vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isik, kes on mootorsõiduki juhtimiselt eelnevalt kõrvaldatud.

7. 26.12.2025. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 26.12.2025. a kell

21.59 Elva linnas Pargi 2b juures peatas patrullipolitseinik J.K liiklusjärelevalve käigus

mootorsõiduki Audi A4 Avant registreerimisnumbriga XXX XXX, mida juhtis Veiko

Villonen. Viimast asjaolu kinnitab ka 26.12.2025. a isikusamasuse tuvastamise protokoll.

Liiklusregistri päringu väljatrüki kohaselt pole Veiko Villonenil mootorsõiduki juhtimise

õigust, ning 26.12.2025. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et seetõttu

kõrvaldati Veiko Villonen mootorsõiduki juhtimiselt. Teisest, s.o 08.10.2025. a sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Veiko Villoneni oli juba varemgi samadel

põhjustel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Siis kõrvaldati Veiko Villonen

mootorsõiduki Hyundai Getz registrinumbriga XXX XXX juhtimiselt.

8. Veiko Villonenile anti väärteoprotokolli koostamisel võimalus rikkumise kohta ütlusi

anda. Veiko Villonen seda teha ei soovinud, kuid ühtki vastuväidet ta samuti ei esitanud.

9. Seega loeb kohus väärteoprotokollis kirjeldatud süüteoasjaolud tuvastatuks.

10. LS § 91 lg-st 1 tuleneb, et sõiduki juhtimine on isikul keelatud niikaua, kuni on ära

langenud juhtimiselt kõrvaldamise alus. Veiko Villoneni puhul oli vastavaks aluseks

juhtimisõiguse puudumine ja seega poleks ta tohtinud sõiduki rooli asuda senikaua, kuni

talle on juhtimisõigus antud. Kuna süüks arvatava väärteo toimepanemise ajal Veiko

Villonenil juhtimisõigust endiselt polnud, ei olnud ära langenud ka 08.10.2025. a juhtimiselt

kõrvaldamise alus ning ta oli mootorsõiduki juhtimiselt jätkuvalt kõrvaldatud. Järelikult on

Veiko Villoneni tegevuses tõendamist leidnud LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu

objektiivse külje tunnused.

11. Kõne all oleva teo puhul on täidetud ka karistusseadustiku (KarS) § 16 järgsed

subjektiivsed tunnused. Ilmselgelt teadis Veiko Villonen, et sõidab mootorsõidukiga, mille

jaoks on vaja omada juhtimisõigust, kuid temal seda pole. Kahtlusteta teadis Veiko Villonen

sedagi, et teda on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning et vastav alus, s.o

mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine, pole ära langenud. Seega kui Veiko Villonen

sellele vaatamata asus uuesti sõidukirooli, siis subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime

otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi.

12. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et Veiko

Villoneni tuleb toimepandu eest karistada.

13. LS § 201 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud,

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

14. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

15. KarS § 57 järgseid karistust kergendavaid ega KarS § 58 sätestatud karistust

raskendavaid asjaolusid praeguses asjas ei ole.

16. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta seda, et Veiko Villoneni juhtimisõigust pole

peatatud või ära võetud, vaid talle pole seda kunagi antudki. Seega pole ta läbinud

mootorsõidukijuhi teoreetilist ja praktilist ettevalmistust, esmaabikoolitust ega sooritanud

eksamit, kus oleks tema teadmisi ja oskusi kontrollitud ning hinnatud. Samuti pole ta

läbinud tervisekontrolli, mistõttu on teadmata, kas tema terviseseisund üldse vastab juhile

kehtestatud tervisenõuetele. Järelikult kujutab Veiko Villonen mootorsõidukit juhtides

liikluses suurt ohtu. Arvestades, et etteheidetava süüteo raames juhtis Veiko Villonen

mootorsõidukit Elva linnas, s.o tiheasustusalas, oli ka õnnetusse sattumise oht seetõttu

tavapärasest suurem. Samas vähendab Veiko Villoneni teo ohtlikkust mõnevõrra see, et

rikkumine leidis aset teisel jõulupühal hilisõhtusel ajal, mil suure tõenäosusega Elva

tänavatel väga palju liiklejaid polnud. Seega tuleb Veiko Villoneni süü lugeda keskmiseks.

17. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et käsitletav rikkumine

pole Veiko Villonenil kaugeltki esmakordne. Alles 08.10.2025. a karistas Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuur teda LS § 201 lg 2 järgi 1200 euro suuruse rahatrahviga.

Trahv seejuures on seni tasumata.

18. Veiko Villoneni on kaugemaski minevikus korduvalt tabatud mootorsõiduki juhtimiselt

ning selle eest karistatud. 22.07.2022. a karistas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuur Veiko Villoneni 02.07.2022. a toime pandud rikkumise eest LS § 201 lg 2 järgi

1020 euro suuruse rahatrahviga. Tartu Maakohtu 16.02.2023. a otsusega väärteoasjas nr 4-

23-289 karistati Veiko Villoneni taas LS § 201 lg 2 järgi. 24.12.2022. a toime pandud

rikkumise eest mõistis kohus talle 20 päeva aresti, mille asendas KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel

20 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. See Veiko

Villoneni ei heidutanud. Ta jätkas samal viisil ning rikkus 02.07.2023. a uuesti LS § 90 lg 1

p-des 1 ja 3 sätestatut. Tartu Maakohtu 13.12.2023. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-6056

karistati teda nüüd juba KarS § 4231 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 alusel jäeti

vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Veiko Villonen ei pane 1 aasta pikkuse

katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Veiko Villonenil sai karistus kantud 13.12.2024. a.

19. Eelnev näitab, et senised karistused süütegude ärahoidvat mõju Veiko Villonenile

avaldanud pole. Seda arvestades puudub kindlus, et Veiko Villonen ei asu ka edaspidi

sõidukit juhtima, kusjuures teadmata on, kas ka siis päädib olukord üksnes ülemäärase ohu

tekitamisega või toob endaga kaasa juba reaalsed rasked tagajärjed.

20. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke.

Mootorsõiduki juhtimine selleks luba omamata on raske liiklusalane rikkumine, seda ka

juhul, kui sellest lähtuv oht lõplikult ei realiseeru ja keegi kahjustada ei saa. Seetõttu on

rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda

ühiskonnale signaal, et sellist käitumist ei sallita.

21. Neid asjaolusid arvesse võttes leiab kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et Veiko

Villonenile tuleb LS § 201 lg-s 2 toodud karistusalternatiividest valida raskeim, s.o arest.

Süü suurusest ning preventiivsetest kaalutlustest tulenevalt mõistab kohus aresti pikkuseks

14 päeva.

22. VTMS § 205 lg 2 alusel tuleb Veiko Villonenil ilmuda aresti kandmiseks Tartu

Vanglasse (Turu 56, Tartu linn) 30.04.2025. a kell 10.00. Kui Veiko Villonen ei ilmu

määratud tähtajal karistust kandma, on tulenevalt VTMS § 205 lg 4 õigus kohaldada tema

suhtes sundtoomist.

23. VTMS § 199 lg 3 tulenevalt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

24. Kohus tuvastas tervikotsust koostades, et 11.03.2026. a lõpposana kuulutatud

kohtuotsuse sissejuhatavas osas on ekslikult märgitud väärteoasja numbriks 4-25-4064

(2780,25,017931). Tegelik number on 4-26-173 (2780,25,017931). VTMS § 2 ja KrMS §

306 lg 5 alusel võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või

kohtumenetluse poole taotlusel määrusega parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead

ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kohtu hinnangul on vale väärteoasja

number ilmselge ebatäpsus, mis otsuse sisu ei mõjuta, ja seega on õigus seda parandada.

KrMS § 306 lg 5 viitab küll määrusele, kuid kohus leiab, et praegusel juhul võib lõpposana

kuulutatud kohtuotsuses oleva ebatäpsuse parandada ka tervikotsusega.

(allkirjastatud digitaalselt)