2-25-21619/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-25-21619

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.G vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

15 504,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: Brittany Tuul

Kostja: Q.G (isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Q.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Q.G ja AS Inbank Finance

vahel 04.11.2021. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89006870226, 20.05.2022. a

sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89008660793 ning 16.08.2022. a sõlmitud

lepingute muutmise kokkuleppe nr L89009743172 alusel:

2.1 tagaseljaotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 4128,26

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 538,04 eurot;

2.2 tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla maksed 4274,1 eurot järgmiselt:

Maksepäev

Osamakse suurus

15.04.2026

142,47 eurot

15.05.2026

142,47 eurot

15.06.2026

142,47 eurot

15.07.2026

142,47 eurot

15.08.2026

142,47 eurot

15.09.2026

142,47 eurot

15.10.2026

142,47 eurot

15.11.2026

142,47 eurot

15.12.2026

142,47 eurot

15.01.2027

142,47 eurot

15.02.2027

142,47 eurot

15.03.2027

142,47 eurot

15.04.2027

142,47 eurot

15.05.2027

142,47 eurot

15.06.2027

142,47 eurot

15.07.2027

142,47 eurot

15.08.2027

142,47 eurot

15.09.2027

142,47 eurot

15.10.2027

142,47 eurot

15.11.2027

142,47 eurot

15.12.2027

142,47 eurot

15.01.2028

142,47 eurot

15.02.2028

142,47 eurot

15.03.2028

142,47 eurot

15.04.2028

142,47 eurot

15.05.2028

142,47 eurot

15.06.2028

142,47 eurot

15.07.2028

142,47 eurot

15.08.2028

142,47 eurot

15.09.2028

142,47 eurot

2.3 viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla tasumata osadelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.G vastu rahuldamata osas, milles Aktiva

Finance Group OÜ palub mõista Q.G-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõla suuremas ulatuses kui 8402,36 eurot, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu

ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatust suuremas määras viivise

väljamõistmiseks.

4. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1210

eurot (riigilõiv 970 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot).

5. Jätta hageja menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja

enda kanda.

6. Mõista Q.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna välja 762,3

eurot.

7. Q.G peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Q.G (kostja) vastu, milles

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 484 eurot, intress 389,10 eurot,

laenuhaldustasu 8,70 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, hagiavalduse esitamiseni

sissenõutavaks muutunud viivis 3219,91 eurot ja edasiulatuv viivis 12,9% aastas põhivõlalt

alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja

kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

seadusjärgne viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja Q.G

04.11.2021. a tarbijakrediidilepingu, mille alusel sai kostja laenu 7000 eurot ja 20.05.2022. a

tarbijakrediidilepingu, mille alusel sai kostja laenu 4500 eurot. Kostja kohustus lepingutega

tagastama krediidisumma, maksma lepingutasu ja tasuma intressi ja haldustasu

maksegraafiku alusel. 16.08.2022. a sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja kokkuleppe

lepingute muutmiseks, mille järgi võlgnes kostja 11 306,62 eurot ja kohustus tagastama

krediidisumma, maksma lepingutasu ning tasuma intressi ja haldustasu maksegraafiku

alusel. Kostja ei täitnud krediidilepinguid nõuetekohaselt, mistõttu arvestati ka viivist ja

tekkisid sissenõudmiskulud.

3. 05.07.2023. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse.

25.07.2023. a ütles esialgne võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingud üles ning loovutas

31.07.2023. a nõude hagejale.

4. Hageja on vastavalt kohtu selgitustele esitanud 02.02.2026. a ümberarvestuse juhuks, kui

kohus leiab, et laenuandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja ümberarvestuste järgi on kostja tasunud 04.11.2021. a lepingu nr L89006870226

alusel esialgsele võlausaldajale 1134,49 eurot ja 20.05.2022. a lepingu nr L89008660793

alusel 107,37 eurot. Lepingu muudatuste alusel on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale

1655,48 eurot. Pärast lepingu loovutamist on kostja tasunud hagejale 200 eurot. Seega on

kostja kokku lepingute alusel esialgsele võlausaldajale tasunud 2897,34 eurot ja hagejale

200 eurot.

Kui arvestada nimetatud summad tasutuks põhivõla katteks, ei saa lugeda lepinguid

25.07.2023. a kehtivalt üles öelduks, sest sellisel juhul ei oleks kostja olnud graafikujärgsete

maksete tasumisega võlgnevuses. Ümberarvestuste järgi on kostja tasunud perioodi

15.10.2022. a – 15.08.2023. a osamaksed täielikult ja 15.09.2023. a osamakse osaliselt.

Hageja palus kostjalt sellisel juhul välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed

summas 4590,05 eurot, millest põhiosa on 3999,42 eurot ja intressid 590,63 eurot. Samuti

palus hageja välja mõista viivise tasumata põhiosalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

sätestatud määras. Lisaks palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva

põhiosas ja intressi osamaksed tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa

osamaksete kohta viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

5. Tartu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.02.2026. a määrusega, andes kostjale

hagile vastamiseks 20 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja sai

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte 05.02.2026. a.

Seega oli hagile vastuse esitamise viimaseks päevaks 25.02.2026. a. Kostja hagile ei

vastanud.

6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtupraktikas on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1

järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS

§ 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432,

p 23).

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

7. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, selgitades üksnes

järgmist.

8. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud

seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne lepingu sõlmimist omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus) ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on lahendis 2-2113098/50 selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

VÕS 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama

asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Krediidiandja peab koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel,

s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu

hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3

p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib

anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on

tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel

tingimustel.

Hagiavalduse järgi puudus esialgsel võlausaldajal enne 04.11.2021. a lepingu sõlmimist

teave kostja ülalpeetavate osas. Samuti ei ole hageja välja toonud, et esialgne võlausaldaja

oleks kindlaks teinud kostja majapidamiskulud. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgmiseks piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja

finantskohustuste suurus ja hinnata, kas igakuised kohustused on väiksemad, kui

sissetulekud. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbija pärast laenu võtmist olema

võimeline kandma ka enda ja oma ülalpeetavate igapäevased kulud. Eriti just madalama

sissetulekuga ja ülalpeetavatega tarbija puhul võivad igapäevased kulud moodustada

märkimisväärse osa sissetulekust ning omamata teavet tarbija ülalpeetavate ja

majapidamiskulude kohta, ei ole võimalik tarbija krediidivõimelisust õigesti hinnata.

Enne 04.11.2021. a lepingu sõlmimist ei ole esialgne võlausaldaja küsinud kostja

pangakonto väljavõtet. Riigikohus on lahendis 2-2113098/50 märkinud, et üldjuhul on tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Hagiavalduse järgi on esialgne võlausaldaja lisaks sissetulekute ja

finantskohustuste kindlakstegemisele teinud päringud Creditinfo ja Krediidiregistri

maksehäireregistritesse. Kuigi eelpool nimetatud registreid võivad anda täiendavat

informatsiooni tarbija krediidivõimelisuse kohta, ei asenda need puuduvat teavet kostja

ülalpeetavate ja majapidamiskulude kohta. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud

muu teave oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Sellest tulenevalt on kohus

seisukohal, et esialgne võlausaldaja rikkus 04.11.2021. a lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Enne 20.05.2022. a tarbijakrediidilepingu sõlmimist küsis esialgne võlausaldaja kostja konto

väljavõtet. Hagiavalduse kohaselt kontrollis kostja selle abil kostja sissetulekuid. Hageja on

tõendina esitanud ka kostja konto väljavõtte analüüsi, kust nähtuvad kostja sissetulekud ja

väljaminekud eri kategooriatesse organiseerituna. Samas ei ole hageja selgitanud, kas ja

milliseid konto väljavõttest või konto analüüsist nähtuvaid andmeid (lisaks kostja

sissetulekute suurusele) esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel kasutas.

VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama

krediidiandja. See tähendab, et krediidiandja peab olema võimeline näitama nii

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud andmete kogumise meetodit kui ka andmete

analüüsi ehk seda, kuidas kujunes esialgse võlausaldaja hinnang tarbija krediidivõimelisuse

kohta. Kohus andis hagejale võimaluse selgitada, mida tegi krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. Hageja täiendavaid seisukohti ei esitanud. Samuti ei ole

hageja tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav tema krediidivõimelisuse

hindamiseks.

Hagiavalduse järgi oli esialgsele võlausaldajale enne 20.05.2022 lepingu sõlmimist teada, et

kostjal puuduvad ülalpeetavad. Samas on kostja konto väljavõttest näha vanemahüvitise

laekumine ning esialgne võlausaldaja on selle konto analüüsis arvestanud kostja

sissetulekute hulka. VÕS § 4034 lg 2 esimese lause kohaselt peab krediidiandja toimima

tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. See hõlmab VÕS § 4034 lg

4 teise lause järgi kohustust kontrollida tarbija esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-dele 3

ja 4 ehk tegema selleks mõistlikke pingutusi. Hagiavaldusest ega hageja esitatud tõenditest

ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks teinud päringu rahvastikuregistrisse või muul viisil

üritanud kontrollida kostja esitatud teavet ülalpeetavate kohta, seda vaatamata vastuoludele

kostja esitatud erineva teabe vahel. Esialgne võlausaldaja on rikkunud ka 20.05.2022. a

lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. VÕS § 4034 lg 7 esimese lause järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

esmaseks tagajärjeks intressi alanemine seadusjärgse määrani, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostja ja esialgse võlausaldaja vahel 04.11.2021 sõlmitud

lepingu järgi oli intressimäär 11,9% aastas, 20.05.2022. a sõlmitud lepingu järgi 12,9% ning

16.08.2022. a sõlmitud lepingute muutmise kokkuleppe järgi 12,9% aastas. VÕS § 94 järgne

intressimäär oli kõigil eelmainitud kuupäevadel 0%. Kuna seadusjärgne intressimäär oli

väiksem kokkulepitud intressimääradest, tuleb VÕS § 4034 lg 7 esimese lause järgi lähtuda

sellest.

11. Hageja on nõude ümberarvestuses intressi arvestanud küll seadusjärgses määras, aga

lähtunud muutuvast intressimäärast. Kohus märgib, et hageja esitatud lepingutes ja lepingute

muutmise kokkuleppes oli kokku lepitud fikseeritud intressimääras. Hageja ei saa nõude

ümberarvestuses muuta lepingu tingimusi. Lepingutes ja lepingute muutmise kokkuleppes

fikseeritud intressimäär asendub nende sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga

0% fikseerituna kogu perioodiks. Sellest lähtuvalt jätab kohus hageja intressinõude

rahuldamata.

12. VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi ei võlgne tarbija vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral krediidiandjale muid tasusid. Kohus jätab rahuldamata hageja haldustasu ja

sissenõudmiskulu nõuded.

13. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja poolt tasutud

maksed arvestada põhivõla katteks. Kostja sai krediidilepingute alusel kokku 11 500 eurot.

Enne lepingu muutmise kokkulepet tegi kostja kokku tagasimakseid summas 1241,86 eurot

(1134,49 eurot 04.01.2021. a lepingu alusel ja 107,37 eurot 20.05.2022. a lepingu alusel).

Arvestades need maksed põhivõla katteks, võlgnes kostja lepingute muutmise kokkuleppe

sõlmimise ajaks esialgsele võlausaldajale 10 258,14 eurot, mis tähendas, et osamakse

suuruseks oleks pidanud olema 142,47 eurot. Pärast lepingute muutmise kokkuleppe

sõlmimist tasus kostja esialgsele võlausaldajale 1655,48 eurot ja hagejale 200 eurot.

Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhivõla katteks, ei saa lugeda lepinguid 25.07.2023.

a kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja ülesütlemiseks vajaliku hulga

osamaksetega võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on esialgse laenuandja poolne lepingu

ülesütlemine VÕS § 416 rikkumise tõttu tühine ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

Arvestades, et kostja on kokku tasunud 3097,34 eurot, on kostja põhivõlgnevuseks 8402,66

eurot, millest on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 4128,26 eurot. Kohus

rahuldab hageja lepingu täitmise nõude osaliselt, mõistes välja sissenõutavaks muutunud

põhiosamaksed 4128,26 eurot.

14. Hageja on palunud välja mõista ka viivise sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt

alates otsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 12,9%

aastas.

Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus

kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista

kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et hagejal tekkis

õigus nõuda järgmises ulatuses viivist:

Maksetähtaeg

Võlgnevus

eurodes

Viivis kuni

27.03.2026

15.11.2023

139.1

37,45

15.12.2023

142,47

36,95

15.01.2024

142,47

35,47

15.02.2024

142,47

33,97

15.03.2024

142,47

32,55

15.04.2024

142,47

31,05

15.05.2024

142,47

29,59

15.06.2024

142,47

28,08

15.07.2024

142,47

26,63

15.08.2024

142,47

25,15

15.09.2024

142,47

23,68

15.10.2024

142,47

22,25

15.11.2024

142,47

20,77

15.12.2024

142,47

19,34

15.01.2025

142,47

17,92

15.02.2025

142,47

16,57

15.03.2025

142,47

15,35

15.04.2025

142,47

15.05.2025

142,47

12,7

15.06.2025

142,47

11,35

15.07.2025

142,47

10,1

15.08.2025

142,47

8,87

15.09.2025

142,47

7,65

15.10.2025

142,47

6,46

15.11.2025

142,47

5,23

15.12.2025

142,47

4,04

15.01.2026

142,47

2,81

15.02.2026

142,47

1,58

15.03.2026

142,47

0,48

Viivis kokku

538,04 eurot

15. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast

hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja

esitatust nähtub, et kostja ei ole lepingut käesolevaks ajaks täitnud pikema aja jooksul,

samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus leiab, et kostja käitumine viitab

sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt täita ka tulevikus. Seega on kohtu

hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuva krediidisumma (põhivõla) 4274,1 eurot järgnevalt:

Maksepäev

Makse suurus eurodes

15.04.2026

142,47

15.05.2026

142,47

15.06.2026

142,47

15.07.2026

142,47

15.08.2026

142,47

15.09.2026

142,47

15.10.2026

142,47

15.11.2026

142,47

15.12.2026

142,47

15.01.2027

142,47

15.02.2027

142,47

15.03.2027

142,47

15.04.2027

142,47

15.05.2027

142,47

15.06.2027

142,47

15.07.2027

142,47

15.08.2027

142,47

15.09.2027

142,47

15.10.2027

142,47

15.11.2027

142,47

15.12.2027

142,47

15.01.2028

142,47

15.02.2028

142,47

15.03.2028

142,47

15.04.2028

142,47

15.05.2028

142,47

15.06.2028

142,47

15.07.2028

142,47

15.08.2028

142,47

15.09.2028

142,47

16. Kohus rahuldab hagi ka osas, milles hageja palus välja mõista osamaksetega viivitamise

korral viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi 63% ulatuses, seetõttu jätab kohus ka hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivu 980 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kuna kostja menetluses osalenud ei ole,

puuduvad kostjal ka võimalikud menetluskulud.

18. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud

menetluskuluga.

19. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerukama vaidlusega,

kostja ei ole menetluses osalenud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses

kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja

sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu,

peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal

kulunud aega 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne

ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades vaidluse sisu ja dokumentide mahtu, on

vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 240 eurot.

20. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1210 eurot (riigilõiv 970

eurot + õigusabikulud 240 eurot), millest kostja kanda jääb 63% ehk 762,3 eurot. Hageja

kantud menetluskulud summas 447,7 eurot (s.o 37% hageja põhjendatud ja vajalikest

menetluskuludest) jätab kohus hageja enda kanda.

21. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin