1-25-5415/12 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2026, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-5415

Kohtunik

Annemarie Gerassimov

Kohtuistungi sekretär

Kohtujurist

Kaie Kaseorg

Christina Lainemäe

Kriminaalasi

Enno Koonik süüdistatuna karistusseadustiku § 424 lg 1

järgi lühimenetluses

Prokurör

Ainar Koik

Süüdistatav

Enno Koonik

ID 35703125718; elukoht: xxx; Eesti kodakondsus;

xxxharidus; emakeel: xxx keel; xxx; kriminaalkorras varem

karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Vandeadvokaadi abi Toomas Metsma (riigi õigusabi korras)

Süüdi tunnistada Enno Koonik KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus

264 (kakssada kuuskümmend neli) päevamäära (päevamäär 17,36 eurot), s.o 4583,04 eurot.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Enno Koonikule mõistetavat karistust ühe kolmandiku

võrra ning mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 176 (ükssada seitsekümmend

kuus) päevamäära (päevamäär 17,36 eurot), s.o 3055,36 eurot.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui

Enno Koonik ei pane kahe (2) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu. Katseaeg hakkab

kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27. märtsist 2026.

KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel võtta Enno Koonikult ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 3 kuuks. Selgitada Enno Koonikule, et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud 5

tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse §

128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Enno Koonikult järgmised

menetluskulud:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot,

2) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 329,84 eurot,

3) määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 545,60 eurot

4) joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Enno Kooniku kriminaalmenetluse kulude summas

2226,44 eurot tasumine osade kaupa 12 kuu jooksul, kohustades Enno Koonikut

kohtuotsuse jõustumisest arvates tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks 1/12

väljamõistetud menetluskuludest riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses

kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul päevast, mil

poolel on võimalik tutvuda motiveeritud kohtuotsusega, s.o 27. märts 2026.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse

koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates kolmekümne päeva jooksul.

Prokuratuur lühimenetluse korras tehtud süüdimõistva otsuse peale apellatsiooni esitada ei saa.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu

Maakohtu Valga kohtumajale.

Süüdistuse sisu

Enno Koonikule (Koonik) on esitatud süüdistus selles, et ta juhtis 31.03.2025 kell 19.21 xxx

tänaval mootorsõidukit Ford Galaxy, reg nr xxx, olles seisundis, kus alkoholisisaldus tema veres

ei olnud väiksem kui 2,73 mg/g (2,80 ± 0,07 mg/g).

Kirjeldatud käitumisega rikkus Enno Koonik liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid,

mille kohaselt on mootorsõiduki juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. Liiklusseaduse §

69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres

on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on

joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Enno Koonik toime KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust sellest, et tema juhtis 31.03.2025. a kell 19.21 xxx

tänavatel mootorsõidukit Ford Galaxy. Vaidlusküsimus seisneb selles, kas Enno Koonik

oli mootorsõiduki juhtimise ajal kriminaalses joobes.

2. Kohtule esitatud tõenditega leidis tuvastamist järgmine sündmuste käik. 31.03.2025

õhtusel ajal juhtis E. Koonik sõiduautot Ford Galaxy. Ta sõitis xxx tänavalt xxx tänavale

üle kõnnitee, sest võttis kurvi liiga järsult. Sellise sõitmise tagajärjel lõhkes sõiduki rehv

ning juht peatas masina xxx maja juures. Sõiduki juht toimetati joobeseisundi

kontrollimiseks haiglasse, sest eksisteeris põhjendatud kahtlus, et ta on eelnevalt

tarvitanud alkoholi. Politseiametnike poolt tuvastati alkoholijoobele viitavad tunnused

ning haiglas sunni abil võeti juhilt bioloogilise proovi analüüs. Analüüs kinnitas isiku

veres alkoholi olemasolu.

3. Teabesalvestise vaatlusprotokollis kajastatud häirekeskuse kõne salvestise kohaselt anti

31.03.2025 kell 19:21:17 häirekeskusele teada, et helistajal on mure ühe sõidukijuhi

pärast. See juht sõitis äärekivisid pidi vingerdades XXX 39-st mööda. Korraks sai juht

sõiduki üle kontrolli tagasi, kuid siis sõitis üle kõnnitee ning peatus xxx tänaval ühe maja

juures, xxx ja xxx tänava ristmikust veidi edasi. Helistaja andis teada, et sõiduki

registreerimismärk on xxx ning juhiks on vanem mees, kes väljus autost ja istub auto taga

äärekivil. Helistaja märkas sõidukis avatud korgiga õllepudelit ning autost väljunud juht

eitas sõitmist.

4. Helistajaks ostus tunnistajana üle kuulatud M.C , kes kinnitas, et tema helistas

häirekeskusesse. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta nägi oma majast mööda sõitvat

sõidukit Ford Galaxy. Juhi sõidustiil oli ebakindel – sõiduk liikus üle kõnnitee, sest juht

oli võtnud kurvi liiga järsult, mistõttu lõhkus sõiduki rehvi. Auto jätkas liikumist

hoolimata kahjustustest. Tunnistaja järgnes tähelepanu äratanud sõidukile oma sõidukiga,

kuni see peatus xxx maja juures. Peatumise järel väljus sõidukist vanem lühikeste

juustega ja jämedama kehaehitusega mees, kellel ei olnud ühte plätut jalas. Tunnistaja

kinnitab, et mees oli autos üksi.

5. Politseiametnikust tunnistaja Erik Kortšinski ütlused kinnitavad ülalkirjeldatud sündmuse

aega ja kohta ning sedagi, et ta oli 31.03.2025 patrullis, kui kell 19.25 said väljakutse xxx

tänavale. Väljakutse oli seotud teel vingerdava mootorsõidukiga. Sündmuskohale jõudes

nägi tunnistaja peatunud auto Ford Galaxy juures istuvat meest, kes kinnitas, et sõitis

selle autoga. Juhiks osutus Enno Koonik.

6. Tunnistajate ütlused on omavahelises kooskõlas ning ka häirekeskusesse tehtud kõnega.

Tunnistaja M.C näol on tegu juhusliku sündmust pealt näinud isikuga, kel puudub

varasem kokkupuude süüdistatavaga. Samuti pole kohtule teada ühtki põhjust, miks

peaks selline juhuslik kõrvaline isik süüdistatava kohta valetama. Seega võib nii

tunnistaja M.C kui ka politseiametniku E. Kortšinski, kel samuti puudub süüdistatavaga

varasem kokkupuude, ütlusi pidada usaldusväärseteks. Kuigi süüdistatav avaldas nii

kohtuistungil kui ka tunnistaja M.C-le sündmuse toimumise ajal, et tema sõitmist ei

tunnista, on ta siiski nii teabesalvestise vaatlusprotokollis kajastatud politseiametniku

vormikaamera salvestise kohaselt kui ka kahtlustatavana antud ütlustes möönnud, et

juhtis 31.03.2025 õhtul mootorsõidukit Ford Galaxy. Seega on kohus seisukohal, et

tõendamist on leidnud, et Enno Koonik juhtis 31.03.2025 kell 19:21 mootorsõidukit Ford

Galaxy xxx tänaval.

7. Järgnevalt on vajalik välja selgitada, kas Enno Koonik oli 31.03.2025 kell 19:21

mootorsõidukit xxx tänavatel juhtides alkoholijoobes ning kui suur tema alkoholijoove

oli.

8. Tunnistaja M.C on andnud ütlusi, et sõiduki Ford Galaxy juhi sõidustiil oli vingerdav

ning juht ei peatunud ka pärast autorehvi lõhkemist. Kui sõiduk peatus ja tunnistaja M.C

juhile lähenes, et uurida, kas kõik on korras, märkas ta süüdistatava juhitud sõiduki

avatud juhipoolse ukse taskus viit või kuut liitrilist õllepudelit ja tundis juhi suust tugevat

alkoholilõhna. Ka hädaabikõnes häirekeskusele mainib M.C sõiduki ebakindlat

liikumist, rehvi purunemise järel sõidu jätkumist ning ka sõiduki peatumisel ja juhipoolse

ukse avanemisel märgatud õllepudelit.

9. Sündmuskohale saabunud politseiametniku E. Kortšinski tunnistajana antud ütlustest

selgub, et juba kohale saabudes oli selge, et peatunud auto juures istuv meesterahvas on

silmnähtavas joobes, kuigi see mees, kelleks osutus Enno Koonik, ise väitis, et ta ei ole

alkoholi eelnevalt tarvitanud. Samas polnud E. Koonik võimeline järgima

indikaatorvahendi protseduuri joobe tuvastamiseks. Mingil hetkel E. Koonik siiski

tunnistas ühe õlle joomist. Tunnistaja ütlustest selgub seegi, et sõidukijuht tuli toimetada

joobe tuvastamiseks haiglasse.

10. Selline tunnistaja ütlustes kirjeldatud sündmuste käik on jälgitav teabesalvestise

vaatlusprotokollis kajastatud politsei vormikaamera salvestiselt. Salvestiselt nähtub, et

politsei saabudes E. Koonik istub sõiduki juures teepervel ning tunnistab auto juhtimist

ning ka ühe õlle tarvitamist. Samuti selgub, et E. Koonik pole suuteline ka mitmekordsel

proovimisel indikaatorvahendisse puhuma ning joobekahtlusega juht toimetatakse

politseisõidukiga edasi Valga haiglasse vereanalüüsile.

11. Valga haiglas polnud Enno Koonik nõus vabatahtlikult loovutama verd hoolimata nii

politseiametnike kui ka meditsiinitöötajate veenmisest ning kasutada tuli sundi. Sellist

sündmuste käitu tõendavad nii teabesalvestise vaatlusprotokollis kajastatud salvestis kui

ka protokoll sunni kasutamise kohta vereproovi võtmisel. Proovi võttis Enno Koonikult

31.03.2025 kell 19:58 Valga haiglas kiirabiõde. Joobeseisundi uuringuaktist 165T

nähtub, et veres tuvastati etanooli – 2,80±0,07 mg/g.

12. Seega on tõendamist leidnud, et Enno Koonik oli alkoholi tarvitanud. Järgmisena tuleb

kohtul vastata küsimusele, kas süüdistatav oli enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud

ning juhtis sõidukit joobeseisundis.

13. Tunnistaja M.C ütlustest selgub, et ta järgnes oma sõidukiga ebakindlalt liikunud

sõidukile. Sõiduk peatus xxx maja juures, sõidukis oli juht üksinda. Tunnistaja küsis

peatunud juhilt, et kas kõik on korras ja seejärel sõitis ise paarkümmend meetrit eemal

asunud koju, et häirekeskusesse helistada. Tunnistaja avaldab, et tundis juhi suust tulevat

tugevat alkoholilõhna. Helistamise ajal liikus tunnistaja jalgsi peatunud auto juurde tagasi

ja sel ajal ühtlasi nägi, kuidas roolis olnud mees tuli vaevaliselt autost välja ja hoiab

samal ajal toetuse saamiseks autost kinni. Sõidukijuht istus seejärel auto taha äärekivile ja

auto kõrval istudes mees enam alkoholi ei joonud. Tunnistaja jälgis teda terve aja politsei

saabumiseni.

14. Häirekeskusesse helistas tunnistaja 31.03.2025 kell 19:21:17 häirekeskuse andmebaasi

kõnesalvestise detailandmete väljatrüki kohaselt. Politseiametniku DEMS360

vormikaamera salvestise kellaaeg sündmuskohta jõudmisel on 19:34:20 ning sunni abil

võeti proov süüdistatavalt Valga haiglas kell 19:58. Seega tunnistaja häirekeskusesse

helistamisest vereanalüüsi võtmiseni süüdistatav E. Koonik alkoholi enam tarvitada ei

saanud. Kuna häirekeskusesse helistamisel mainib tunnistaja, et sõidukijuht istub auto

taga äärekivil, siis saab järeldada eelkirjeldatud ajalistest andmetest, et auto juhtimise ja

vereanalüüsi andmise vahele jäi pool tundi. Vereanalüüsist selgus, et Enno Kooniku

alkoholisisaldus veres 31.03.2025 kell 19:58 oli 2,80±0,07 mg/g

15. Süüdistatav sündmuskohal avaldas, et jõi ühe pudeli õlut, vt p 10. Politseiniku

vormikaamera salvestiselt selgub, et süüdistatava sõnul ta viina ei joo ning

sündmuspaigal viibinud tütar seda kinnitab. Ometi on E. Koonik kahtlustatavana

ülekuulamisel avaldanud, kuidas ta sõites sai aru, et sõiduki kumm läks puru umbes 20

meetrit enne tütre maja. Tütrele helistades selgus, et viimast pole kodus ja aja viitmiseks

võttis auto pagasiruumist Pepsi pudelisse ümber valatud viina ja jõi selle, mida oli umbes

200–300 grammi, korraga ära. Ja siis veel ka liitrisest õllepudelist umbes pool liitrit õlut.

Seejärel helistas vanemale tütrele, kes tuli veerand tunni pärast, seni istus ta auto taga

äärekivi peal. Tütar saabus ja seejärel ka politsei. Auto peatumisest ja jooma hakkamisest

oli selle ajani möödunud pool tundi.

16. E. Kooniku kahtlustatavana antud ütlused ei ühti tema enda sündmuspaiagal antud

ütlustega ega ka teiste ülalkirjeldatud tõenditega, millised on kohus lugenud

usaldusväärseteks. Tunnistaja M.C ütluste kohaselt väljus E. Koonik tema nähes

juhiistmelt, suundus auto taha ja istus äärekivile ning alkoholi ta tunnistaja nähes enam ei

tarvitanud. Tõsi, tunnistaja vaateväljas polnud süüdistatav vaid need loetud minutid, kui

tunnistaja sündmuspaigalt mõnikümmend meetrit eemal asuvasse koju oma auto tagasi

viis ja jalgsi sündmuskohta naasis. Seega oli süüdistataval võimalus alkoholi peale

tarvitada, sest tunnistaja M.C nägi süüdistatava sõiduki juhipoolse avatud uksetasku sees

õllepudelit. Samuti on näha politsei vormikaamera salvestiselt samuti eelkirjeldatud

õllepudeli olemasolu juhipoolse uksetasku sees.

17. Kui püstitada hüpotees, et E. Koonik juhtis kuni xxx tänaval peatumiseni mootorsõidukit

täiesti kaines olekus, siis kui suure koguse alkoholi tulnuks tal mõne minuti jooksul

tarbida (tunnistaja silma alt äraoleku ajal), et saavutada kell 19:58 etanooli sisaldus veres

2,8±0,07 mg/g? Keskmiselt sisaldab pool liitrit 5% õlut 20 grammi absoluutset alkoholi1

ning 90 kg kaaluva inimese veres etanooli sisaldus oleks sellise koguse õlle joomise järel

umbes 0,33 mg/g kohta. Seega veres 2,8 mg/g etanooli sisalduse saavutamiseks tuleks ära

tarvitada 120–140 grammi puhast alkoholi, millele vastab korraga tarbitud 6–7 pudelit

(s.o 3–3,5 liitrit) õlut. Sellise alkoholikoguse tarvitamine mõne minuti jooksul – ja veelgi

enam, selle peaaegu täielik imendumine organismi vähem kui 40 minutiga – ei ole

füsioloogiliselt võimalik. Seetõttu ei ole usutav, et vere etanoolisisaldus 2,8 mg/g kujunes

üksnes pärast peatumist tarbitud alkoholist. Järelikult oli alkoholi tarbitud juba enne

sõiduki juhtimist.

18. Järgnevalt tuleb hinnata hüpoteesi, mille kohaselt võis süüdistatav küll juhtida xxx tänava

piirkonnas mootorsõidukit alkoholijoobes, kuid tema joove ei ületanud veel

liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktis 1 sätestatud taset. Viidatud sätte järgi on juht

alkoholijoobes, kui tema vere ühe grammi kohta sisaldub vähemalt 1,50 mg alkoholi.

Hüpoteesi lähteandmeteks on, et süüdistatava kehakaal oli ligikaudu 100 kilogrammi

ning et kella 19.20 paiku võis tema vere etanoolisisaldus olla maksimaalselt 1,49 mg/g.

Pärast peatumist tarvitas süüdistatav mõne minuti jooksul 5-protsendilist õlut ning kella

19.58 võetud vereproovis oli etanoolisisaldus tõusnud minimaalselt 2,73 mg/g-ni.

1 Arvutused tehtud siin ja edaspidi Alkoholiühik – Alkoinfo.ee ja

147999787653_Alkoholiyhikute_kalkulaator_ketas_EST_kordustrykk_web.pdf alusel.

Widmarki valemi2 kohaselt tähendab verealkoholi kontsentratsiooni kasv 1,49 mg/g-lt

2,73 mg/g-ni 38 minuti jooksul ligikaudu 1,24 mg/g suurenemist. Sellise tõusu

saavutamine eeldaks, et organismi jõuab selle ajavahemiku jooksul umbes 85–90 grammi

absoluutset alkoholi. Arvestades, et pool liitrit 5% õlut sisaldab ligikaudu 20 grammi

puhast alkoholi, vastab 90 grammi alkoholikogus ligikaudu 2,1–2,4 liitrile õllele ehk

neljale kuni viiele pooleliitrisele pudelile. Nii suure koguse manustamine mõne minuti

jooksul ei ole füsioloogiliselt võimalik, arvestades nii inimorganismi mahu- kui ka

okserefleksi piiranguid. Ühe õlle — isegi kuni pooleliitrise kuni liitrise koguse —

joomine ei saa põhjustada sellist etanoolisisalduse tõusu veres. Sellest tulenevalt tuleb

järeldada, et süüdistatav oli juba xxx ja xxx tänaval sõites liiklusseaduse § 69 lõike 2

punktis 1 tähendatud joobeastmes. Teisisõnu oli tema vere etanoolisisaldus tol ajal

vähemalt 1,50 mg ühe grammi vere kohta.

19. Kokkuvõtvalt, kohus on seisukohal, et Enno Koonik juhtis 31.03.2025 kella 19.21 ajal

mootorsõidukit joobeseisundis ning tema alkoholisisaldus tema veres ei olnud väiksem

kui 2,73 mg/g. Kohtu sellist järeldust toetavad ka tunnistajate ütlustest, vormikaamerate

salvestistelt sedastatav süüdistatava jutt ja olek. Süüdistatavat on kirjeldatud kui

vaevaliselt autost väljuvat ja autost seismiseks ja liikumiseks tuge otsivat isikut, samuti ei

suutnud ta mitmekordsel katsetamisel puhuda joobe tuvastamiseks indikaatorvahendisse.

Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis täheldatakse, et silmad

punetavad, pupillid on väikesed, reaktsioonikiirus väga aeglane. Kõne on olnud

arusaamatu ja aeglane ning isiku aja- ja kohatajus esineb häireid. E. Koonik ei mäletanud

viimase 24 tunni sündmuseid ja koordinatsioon on olnud väga häiritud. Käitumine rahutu,

ärritunud ning omamehelik. Selliselt kirjeldataksegi3 juba üle kahepromillises joobes

olevaid isikuid. Kui inimese vere alkoholisisaldus ületab kahte promilli, ilmnevad juba

väga rasked joobeseisundile omased häired. Sellises olekus on inimene sageli segaduses

ja oimetu ega suuda ümbritsevat adekvaatselt tajuda. Liikumine on ebakindel ning ta

vajab tihti kõrvalist abi püsti tõusmisel või kõndimisel. Vigastuste korral ei pruugi ta

olukorra tõsidust mõista, sest valu- ja ohutaju on oluliselt langenud. Selles joobetasemes

võivad kaasneda iiveldus ja oksendamine, ning nõrgenenud okserefleksi tõttu suureneb

oht oksemassi sisse lämbuda. Mälu on häiritud ning hilisem meenutamisvõime puudulik.

Kui vere alkoholisisaldus tõuseb üle 2,5 promilli, on inimese psüühilised, füüsilised ja

meeleelulised võimed juba tugevalt häiritud. Emotsionaalne reaktsioonivõime on

märgatavalt vähenenud ning liikumine muutub äärmiselt ebakindlaks, mistõttu suureneb

oluliselt oht kukkuda, saada tõsiseid vigastusi või sattuda muudesse õnnetustesse.

Okserefleksi nõrgenemine suurendab endiselt lämbumisohtu.

20. Kirjeldatud käitumisega rikkus Enno Koonik liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille

kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Samuti rikkus Enno Koonik LS § 33 lg 11 p 2

nõuet, mille kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. LS § 69 lg 2 p 1

kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres

on vähemalt 1,50 milligrammi grammi kohta alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 23.07.2025. a karistusregistri

väljavõte tõendab, et Enno Koonikul puuduvad kriminaalkaristused. Seega pani Enno

Koonik toime KarS § 424 lg-s 1 sätestatud kuriteo, s.o juhtis mootorsõidukit

joobeseisundis.

21. KarS § 15 lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu. KarS § 16 lg 1 järgi

jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. Subjektiivse külje

hindamisel leiab kohus, et juht tegutses kuriteo toimepanemisel otsese tahtlusega. Otsene

2 Vt Joove ja kainenemine – Alkoinfo.ee

3 Vt Joove ja kainenemine – Alkoinfo.ee

tahtlus eeldab, et isik teab süüteokoosseisu moodustavatest asjaoludest ning tahab või

vähemalt möönab nende realiseerumist. Kohus on seisukohal, et juht teadis

mootorsõidukit juhtima hakates, et on eelnevalt tarvitanud suure koguse alkoholi.

Eelnevalt tuvastatud asjaoludest nähtub, et juhi vere alkoholisisaldus oli kell 19.58

vähemalt 2,73 mg/g, mis viitab väga sügavale joobeseisundile. Sellise joobeastme puhul

on inimese psüühilised ja füüsilised võimed märkimisväärselt häiritud ning alkoholi

ulatuslik mõju on vältimatult tuntav. Seetõttu teadis juht, et juhib mootorsõidukit

joobeseisundis, ning ta teadis või vähemalt möönis selle teo toimepanemist.

22. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega

süüdistatavale Enno Koonikule süüks arvatud teos teo õigusvastasust välistavaid

asjaolusid. Samuti ei ilmnenud kohtumenetluse käigus asjaolusid, mis viitaks Enno

Kooniku süüdimatusele või piiratud süüdivusele. Seega on isik süüdiv ning puuduvad

süüd välistavad asjaolud.

23. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Enno Kooniku süüdi KarS § 424 lg 1 järgi.

Karistus

24. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 424 lg 1, s.o mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis näeb seadusandja karistusena

ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

25. Kohtupraktika kohaselt on karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine

määr. KarS § 424 lg 1 järgi on sanktsiooni keskmine määr rahalise karistuse puhul 265

päevamäära ning vangistuse puhul 1 aasta ja 6 kuud.

26. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut

saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on

selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü

suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid

asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab karistuse mõistmisel arvestama ka

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka

üldpreventiivseid kaalutlusi.

27. Süü suuruse hindamisel tuleb esmalt arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid.

Süüteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süüdistatav pani teo toime õhtusel ajal

linnatänaval, kus liiklus on võrdlemisi suur võrreldes öise aja või asulavälise kõrvalise

teega. Kuigi Enno Koonik toimepandud kuriteoga kellelegi tervisekahjustusi ega varalist

kahju ei põhjustanud (viimase põhjustas küll iseenda valduses olnud sõidukile), ohustas

ta sõites kaasliiklejaid – sõitis kurvis nii, et ületas äärekivi ja kõnnitee ning pälvis sellega

läheduses viibinud isiku(te) tähelepanu. Joobe suurus ületas aga tugevalt, s.o pea

kahekordselt LS § 69 lg 2 p 1 nimetatud miinimummäära. Enno Koonik pidi arvestama

sellega, et olles alkoholi tarbinud, viibib ta joobeseisundis ja seetõttu ei tohi ta sõidukit

juhtida. Teades, et ta on jätkuvalt alkoholi mõju all, asus süüdistatav sõidukit juhtima,

seega võttis teadlikult riski, millega võib kaasneda oht nii enesele kui ka kaasliiklejatele.

Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ning

liikluses on alati võimalik, et hüpoteetiline oht realiseerubki erinevail põhjusil. Isik, kes

asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele

liiklejatele. Arvestades vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning

kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka

teistele kaasliiklejatele, siis tuleb mõista isikule selline karistus, mis mõjutaks teda

edaspidistest analoogsetest õigusrikkumistest hoiduma. Seega lubavad teo toimepanemise

asjaolud hinnata süüdistatava süü suurust keskmiseks.

28. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid.

29. Prokurör taotles isiku karistamist KarS § 424 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, KarS

§ 74 lg 1 ja 3 kohaselt katseajaga 2 aastat ning lisaks taotleti kahe täiendava lisakohustuse

määramist.

30. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et Enno Koonik omab pensionärina

sissetulekut ning süüdistatava suhtes, kes on varem kohtulikult kriminaalkorras

karistamata, on võimalik rahalise karistuse kohaldamine.

31. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine Enno Kooniku suhtes ei ole vastuolus

kohtupraktikaga ja rahaline karistus täidab oma eesmärki ka eripreventiivses mõttes,

milline tähendab võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude

toimepanemisest. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda

tegude tähendusest ning ka võimalikest tagajärgedest.

32. Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas võib E. Kooniku isikut ja kuriteo

toimepanemise asjaolusid arvestades mõista prokuröri taotletust kergemaliigilisema

karistuse ning karistada E. Koonikut rahalise karistusega. Maksu- ja Tolliameti andmetel

süüdistatava keskmine päevasissetulek 2024. aastal oli 17,36 eurot. KarS § 44 lg 1

kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada

päevamäära. Kohus on seisukohal, et E. Kooniku suhtes on võimalik saavutada karistuse

eesmärk mõistes temale rahalise karistuse sanktsiooni keskmises määras. Rahaline

karistus 264 päevamäära (päevamääraga 17,36 eurot) vastab nii E. Koonik süü suurusele,

lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

33. Lühimenetluse sätteid (KrMS § 238 lg 2) arvestades tuleb mõistetud karistust (rahaline

karistus 264 päevamäära) vähendada 1/3 võrra, s.o 176 päevamäärani.

34. Kohus leiab, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada karistusest tingimisi

vabastamist ning tema esmakordsel karistamisel on võimalik KarS-i § 73 alusel jätta

karistus täitmisele pööramata arvestades tema isikut, kuriteo toimepanemise asjaolusid

ning tema süü suurust. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid

see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest.

Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü,

on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning

süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse

ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Isikul puudusid kuni

käesoleva kuriteosündmuseni kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused. Karistusest

tingimisi vabastamisel on võimalik rakendada KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud katseaega

keskmisest väiksemas määras, s.o 2 aastat.

35. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või

käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Riigikohus oma otsuses

nr 3-1-1-122-13 selgitas, et lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada

üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse

äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete

vajadustega. Süüdistatavat ei ole varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest

karistatud. Lähtudes karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest ning arvestades siinjuures

ka õiguskorra tagamise huvisid, on igati põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, s.o

juhtimisõiguse äravõtmine. Pensionäri staatus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit

liikumispuude tõttu. Selliseid andmeid kohtule esitatud pole. Kohus leiab, et inimene, kes

vajab mootorsõidukit oma igapäevatoimetustes, peab seda kasutades olema eriti hoolikas

ja vastutustundlik. Ta peab järgima kõiki liiklusseaduse nõudeid, et mitte kaotada

juhtimisõigust ja sellega võimalust sõidukit regulaarselt kasutada. Juhtides

mootorsõidukit alkoholijoobes, peab iga juhtimisõigust omav isik arvestama

võimalusega, et ta võib kaotada juhtimisõiguse seaduses ettenähtud ajaks. Arvestades

karistuse mõistmisel kohtupraktikas välja kujunenud seisukohti, leiab kohus, et

käesoleval juhul ei ole vajalik kohaldada lisakaristust üle sanktsiooni keskmise määra,

vaid Enno Koonikut on võimalik mõjutada õiguskuulekale teele ka lisakaristuse

minimaalmäära lähedase kohaldamisega. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks

kohaldada tema suhtes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks kuuks.

36. E. Koonik on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama

oma juhiloa Transpordiametile.

Menetluskulude jaotus

37. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg

1 p 3, 4 ja 9 järgi joobe tuvastamisega tekkinud kuludest, määratud kaitsja tasudest ja

sundrahast.

38. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

39. Menetluskulud on kriminaalasjas järgmised:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot,

2) määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 329,84 eurot,

3) määratud kaitsjale määratud tasu kohtumenetluses 545,60 eurot,

4) joobe tuvastamise kulu 22 eurot.

40. Menetluskulud kokku summas 2226,44 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4

ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. KrMS § 180 lg 3

kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumise väljavaateid. Enno Koonik on pensionär. Arvestades menetluskulude

suurust ning süüdistatava rahalisi võimalusi pensionärina, on kohtu hinnangul

põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Annemarie Gerassimov

Kohtunik