2-23-76/168 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-76

Kohtuasi

H.M-i avaldus alaealise lapse T.O-ga suhtluskorra

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.M määruskaebus

K.P vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: H.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Puudutatud isik I: T.O (isikukood XXX), esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Marje Mängel

Puudutatud isik II: K.P (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Marko Jaani

Eestkosteasutus:

Tallinna Linnavalitsus (Tallinna

Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu), esindaja Riina

Viljak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.M 22.04.2025 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta

22.04.2025 menetlusdokumendile lisatud täiendavad tõendid vastu.

2. Jätta rahuldamata K.P 26.05.2025 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja

jätta 26.05.2025 menetlusdokumendile lisatud täiendav tõend vastu võtmata.

3. Jätta Harju Maakohtu 07.04.2025 määrus muutmata.

4. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-23-76

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. H.M (lapse ema, avaldaja) esitas 30.12.2022 Harju Maakohtule avalduse T.O-ga (lapsega)

suhtluskorra määramiseks.

2. Laps on H.M-i ja K.P (lapse isa) ühine laps. Lapsevanemad läksid lahku 2020. a kevadel.

Laps jäi ema ja isa vahel liikuma vanemate vahel kokku lepitud suhtluskorra alusel. Lapse ja

ema vahel tekkis novembris 2021 konflikt, mille järel laps lahkus isa juurde ning sellest ajast

alates ei soovinud laps päevapealt enam emaga kohtuda ega ka suhelda. Avaldaja on

seisukohal, et isa tegeleb lapse võõrandamisega emast, või vähemalt ei näita enda poolt

initsiatiivi lapse ja ema suhtlemise toetamisel. Avalduse esitamise ajaks on ema ja lapse suhe

katkenud. Pärast 2021. a lõppu on laps ja ema kohtunud vaid ühe korra.

3. 10.03.2023 määrusega suunas kohus lapse vanemad riikliku perelepitusteenuse saamisele

ning peatas menetluse tsiviilajas nr 2-23-76 kuni perelepitusteenuse lõppemiseni. 11.07.2023

edastas Sotsiaalkindlustusamet kohtule riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi, kuna üks

lapsevanematest teatas, et soovib lepituskohtumised katkestada. Avaldaja on 19.07.2023

kohtule teavitanud, et soovib menetlemise jätkumist. Kohus uuendas 15.08.2023

kohtumäärusega menetluse.

4. Ema hinnangul tuleks laps isast eraldada ning paigutada neutraalsesse keskkonda, kus laps

saaks psühholoogilist abi ning mõlema vanemaga suhelda kui ka kohtuda spetsialistide

järelevalve all. Lapse ema põhjendab seda sellega, et vaatamata varasematele pingutustele ja

senistele katsetele tagada lapsele nõustamine või teraapia, on ilmnenud, et lapse elukorraldus

isa juures ei toeta stabiilset ja järjepidevat teraapia- ega nõustamisprotsessi. Lapsele pakutud

terapeutidega ei ole toimunud isa poolt sisulist koostööd, samuti on isa seadnud takistusi

konstruktiivse suhtluse arendamisel lapse ja ema vahel. Esineb põhjendatud kahtlus, et isa

käitumine või hoiak mõjutab last selliselt, et viimane ei ole vaba, julge ega valmis

spetsialistidega efektiivselt koostööd tegema. Neutraalses hooldus- või hooldusasutus viibides

tuleks tagada lapsele psühholoogiline abi regulaarses ning tihedas korras ning lapse emaga 2-

3 korda nädalas suhtlus läbi sõnumside kui ka kohtumine vastavalt spetsialistide juhistele.

5. Alternatiivselt palub avaldaja määrata kindlaks lapse ja ema suhtluskord selliselt, et laps

kohtub emaga igal nädalal tund aega EELK Diakoonia Perekeskuse poolt organiseeritud

lahuselava vanema ja lapse kohtumise teenusel. Laps ja ema suhtlevad igal nädalal kahel-

kolmel päeval tekstsõnumite vahendusel; alates 01.09.2025 laps on üle nädala (paaris

nädalatel) N (pärast koolipäeva läheb laps ema juurde) – P (hiljemalt kell 16.00 viib ema

lapse isa elukohta) ema juures; alates 2026. aastast veedab ema lapsega igal suvekuul ehk

juunis, juulis ja augustis kaks terviklikku nädalat; jõulu koolivaheaeg on jagatud vanemate

vahel selliselt, et kumbki vanem saab veeta lapsega ühe nädala, jõulupühad 24-26.12 on

vanemate vahel jagatud vaheldumisi pooleks ning laps viibib vaheldumisi vanematega vana-

aasta õhtu ja uue aasta esimese päeva järgmistel põhimõtetel: 2025/2026 II koolivaheaeg

perioodil 22.12.2025 kuni 11.01.2026 on jagatud vanemate vahel selliselt, et laps viibib

2-23-76

emaga koolivaheaja algusest kuni 26.12 kella 12.00-ni ning alates 26.12 kella 12.00-st koos

aastavahetusega kuni 02.01.2024 kella 12.00-ni isaga ja alates 02.01.2024 kella 12.00-st kuni

koolivaheaja lõpuni 11.01.2026 emaga. Lapsele tuleb tema viibimiskohta (vastavalt kas ema

või isa elukohta) järele lapsevanem, kelle juurde laps läheb.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Lapse isa ei ole lapse ema avaldusega nõus.

6.1. Lapse isa on seisukohal, et last ei tohiks tagant kiirustada. Usaldada tuleks spetsialistide

arvamusi ning eelkõige tuleks oodata, kuni laps on ise valmis emaga suhtlema. Isa ei ole

teinud takistusi ema ja lapse suhtlemisel. Isa on osalenud kõikidel teraapiaseanssidel, samuti

taganud lapse osalemise saviväljatööteraapias. Lapse huvides ei ole lapse sundimine emaga

suhtlema, kuivõrd see võib tekitada vastupidiseid tulemusi. Isa on seisukohal, et lapse järk-

järguline ettevalmistus võiks tuua tulemuse, et laps ja ema kohtuvad juba lähikuudel. Lapse

isal puudub teadmine, kas on võimalik ema ja lapse suhte taastamine.

6.2. Lapse isa ei toeta ema avalduse nõuet paigutada laps turvakodusse ning määrata ema ja

lapse suhtlemiskord astmeliselt. Laps ei ole emaga aastaid suhelnud ning avaldab

vastumeelsust ka pärast pikaajalist teraapiat. Lapse paigutamine isast eraldi võõrasse

keskkonda ei ole mingilgi viisil lapse huvides. Tänaseks on laps elanud isa juures ligi neli

aastat ning ta ei ole avaldanud soovi asuda elama nn vahelduva elukoha põhimõttel ema

juurde. Isa juures elades ei ole lapse heaolu ohustatud ega ole karta lapse kahjustamist.

6.3. Lapse ja ema kohtumisi ei tuleks üldse kindlaks määrata ilma psühholoogi eelnevale

hinnanguta, et laps on kohtumisteks valmis. Kõigepealt tuleks saada ema ja lapse suhe korda.

Selleks tuleks täiendavalt kasutada erialaspetsialistide abi ja võimalikud tulevased kohtumised

võiks algselt toimuda vaid avalikus ruumis ning eeldusel, et laps on selleks valmis. Isa toetab,

et laps võiks suhelda emaga 2-3 korda nädalas tekstisõnumite teel.

6.4. Paljasõnalised, pahatahtlikud ning tõele mittevastavad on lapse ema väited, et isa ei toeta

stabiilset ja järjepidevat teraapia- ega nõustamisprotsessi ning lapsele pakutud terapeutidega

ei ole toimunud isa poolt sisulist koostööd. Isa on koostööd teinud kuid arvestanud seejuures

ka lapse koolikohustust ning tervisega seonduvaid küsimusi. Samuti ei vasta tõele, et isa on

seadnud takistusi konstruktiivse suhtluse arendamisel lapse ja ema vahel. Isa avaldab, et laps

võiks liikuda edasi teraapiatega, kuid terapeut peaks olema uus isik, soovitatavalt

noortepsühholoog, kes tuvastaks juurpõhjuse ema-lapse suhte katkemise osas. Laps ei usalda

praegust terapeuti KR. Kui kohus leiab, et täiesti uue terapeudi määramine ei ole põhjendatud,

on lapse isa arvamusel, et lapsega võiks tegelda terapeut AM.

7. Tallinna linn on seisukohal, et lapse ema avaldus ei ole põhjendatud.

7.1. Üldiselt on suhete taastamine alati võimalik, kui selleks on olemas kõigi osapoolte hea

tahe. Ema ja lapse suhte taastamine on kindlasti lapse huvides ning selleks on vajalik proovida

intensiivselt erinevaid võimalusi. Alustada tuleb esimesel võimalusel lühiajaliste ema ja lapse

kohtumistega, vajadusel kolmanda isiku juuresolekul. Kohtumiste korraldaja peab olema

terapeut, kes saab kohtumiste vahepealsel ajal individuaalsete nõustamiste käigus tegeleda

lapsel üleskerkinud tunnete ja vastamata küsimustega ning vajadusel ka ema toetamisega.

7.2. Tallinna linn ei toeta avaldaja nõuet lapse paigutamiseks turvakodusse, sest see võib tuua

vastupidise tulemuse. Lapse ümberpaigutamine turvalisest keskkonnast võõrasse asutusse ei

2-23-76

ole lapse heaolu spetsialisti hinnangul antud juhtumi kontekstis lapse heaoluga arvestav. Laps

võib seda käsitleda kui karistust, et ta emaga ei suhtle ning selline olukord ei pruugi tagada

lapse edaspidist soovi emaga suhelda. Kui lapse elu puudutavad küsimused saavad kohtus

jäigad ja kindlapiirilised lahendused, siis see ei pruugi olla lapse huve ja heaolu arvestav.

Lapse arvamust tuleb pidevalt küsida, sest aja jooksul võib see muutuda nagu ka lapse ealised

ja arengulised vajadused ning vastavalt sellele saab muuta ka lapse elukorraldust ja

kokkuleppeid.

7.3. Tallinna linn on seisukohal, et vastavalt lapse järk-järgulisele küpsemisele omandab tema

arvamus üha suurema kaalu tema parimate huvide kindlakstegemisel. See põhimõte tähendab,

et mingis etapis võib lapse küpsus ja kaalutlusvõime olla sellisel tasemel, et lapse arvamus

saab tema parimate huvide kindlakstegemisel määravaks. Kui lapse seisukoht peegeldab

kompetentsust, mis on võrreldav täiskasvanutelt samas olukorras oodatavaga, siis ei oleks

mingit moraalset ega õiguslikku põhjendust parimate huvide põhimõtet rakendades teha

otsust, mis on vastuolus lapse arvamusega. Tallinna linn toetab lapse psühholoogilise abi

jätkumist, kuid laps on avaldanud arvamust, et ta soovib psühholoogilist nõustamist

psühholoogi juures, kes ei ole tema vanemate poolt mõjutatud. Lapse heaolu spetsialist toetab

lapse soovi, sest jätkates EELK Diakoonia Perekeskuses nõustamisel käimist on lapsel

alateadlik teadmine, et nõustamise eesmärgiks on emaga kohtumiste taastamine. Lapsel on

vajalik psühholoogi abil tegeleda traumadega/kogemustega, mis tema otsuseid on mõjutanud.

7.4. Tallinna linn teeb ettepanekud, et laps alustab käimist psühholoogilise nõustamise

teenusel spetsialisti juures, kes ei ole seotud vanemate nõustamisega. Lapse isa tagab lapse

jõudmise psühholoogi juurde. Psühholoogiline nõustamine võiks toimuda esialgu 1 kord

nädalas ning ema ja laps suhtlevad omavahel SMS-ide kaudu 2-3 korda nädalas. Laps ja ema

alustavad omavahelisi kohtumisi peale individuaalteraapias osalemist 10 korral, esialgu ühel

korral nädalas EELK Diakoonia Perekeskuses psühholoogi juuresolekul, edaspidi ema

avalduses toodud ajaliselt kasvavas tempos.

8. Lapsele määratud esindaja hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid võimaluse väita, et

lapse ja ema mitte suhtlemine ei oleks lapse huvides, seega peaksid ema ja laps vähemalt

mingis ulatuses regulaarselt ja vabalt suhtlema. Lapse esindaja on senise menetluse pinnalt

seisukohal, et senised meetmed (s.o teraapia lapsele ja vanematele) ei ole kahjuks soovitud

tulemust andnud. Tegemist on ajakriitilise situatsiooniga. Lapsele määratud esindaja osundab

samuti, et lahenduseks võiksid olla intensiivsemad teraapiad, mis tähendab, et

teraapiakohtumised peavad toimuma sagedamine ja osalemine ettenähtud kuupäevadel peaks

olema kohustuslik. Lapse esindaja hinnangul on tegemist praegusel juhul olukorraga, kus

lapse enda soov ja lapse parim huvi ei kattu. Lapse esindaja ei hinda mõistlikuks lapse

ümberpaigutamist neutraalsesse keskkonda. Arvestades lapse vanust ja küpsust võib lapse isa

juurest eemaldamine saavutada vastupidise tulemuse soovitule. Esindaja toetab seda, et laps

kohtub iganädalaselt tunniajasel seansil psühholoog KRga. Lapse esindaja toetab eelmainitud

psühholoogiga jätkamist ning ei näe põhjust uue psühholoogi määramiseks, kuid usaldab

ekspertide hinnangut olukorras, kui see peaks siiski osutuma vajalikuks. Esindaja toetab seda,

et laps kohtub iganädalaselt tunniajasel seansil emaga EELK Diakoonia Perekeskuse poolt

organiseeritud lahuselava vanema ja lapse kohtumise teenuse raames. Isa peab omalt poolt

kokkulepitud aegadest kinni pidamist jälgima ja tegema vajalikke pingutusi, et võimaldada

lapse osalemine seanssidel. Kindlasti on mõistlik ka see, kui suhtluskorras on sidevahendi abil

suhtlemine ja alguses selliselt nagu lapsele sobis ehk 2-3 korral nädalas SMS-i teel

suhtlemine.

2-23-76

9. Kohus kuulas ära lapse 10.12.2024. Laps jättis oma eakohasest arengust ees oleva lapse

mulje, nii oma kasvu, kui suhtlemis- ja mõtlemisoskuse poolest. Lapse jutust selgus, et iga

hetk tema elus on korrastatud ja reeglipärane. Ta ei tunne olulist vastumeelsust tegevuste

suhtes, mis talle väga ei meeldi. Emast väga midagi ei mäleta, sest ei ole teda kolm aastat

näinud. Samas, kui jututeemaks tuli lapse eesseisvad kohtumised emaga, siis ütles laps, et ema

on püüdnud teda tappa, kägistamise teel ning see ei ole olnud ainus füüsilise valu tekitamise

juhtum. Muuhulgas rääkis laps, et peale vanemate lahku minemist elas ta nn 50/50 mõlema

vanemaga. Kohtu küsimusele, kas laps sooviks valmistada emale rõõmu, vastas laps, et ta ei

soovi ja et ema ei ole seda ära teeninud. Samas märkis laps, et ega ju emadepäev ei ole

tulemas. Kohtule jäi sellisest märkusest mulje, et emadepäeval oleks laps valmis oma emale

tähelepanu osutama. Kohtu selgituse peale, et juba sellel aastal hakkab toimuma tema ja ema

suhtlus korra nädalas, ühetunniste kohtumistena, väljendas laps muret, et tal ei ole selleks

aega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Maakohus rahuldas lapse ema avalduse suhtluskorra kindlaks määramiseks osaliselt ning

määras kindlaks lapse ja ema vahelise suhtlemise korra järgmiselt: laps kohtub emaga igal

nädalal tund aega EELK Diakoonia Perekeskuse poolt organiseeritud lahuselava vanema ja

lapse kohtumise teenusel. Kohtumise aja ja koha lepib vanematega kokku EELK Diakoonia

esindaja vähemalt 1 nädal enne planeeritava kohtumise toimumist; laps ja ema vahetavad igal

nädalal omavahel vähemalt kaks tekstsõnumit. Tekstsõnumid peavad olema sisulised. Lisaks

tegi maakohus lapsevanematele ettekirjutuse ja kohustas lapsevanemaid tagama lapsele

psühholoogiline tugi. Psühholoogilise toe tagamisel tuleb juhinduda Tallinna linna

soovitustest. Maakohus määras, et suhtlemise korda reguleeriva kohtumääruse rikkumise

korral võib kohtutäitur alustada täitemenetlust. Kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib

kohtutäitur teha sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks.

Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäeti Eesti Vabariigi kanda.

11. Kohus on varasemalt 22.02.2023 kohtumäärusega jätnud ema ja lapse suhtlemise korra

kindlaks määramata selgitades, et esmaselt tuleks tuvastada põhjused, miks laps keeldub

emaga suhtlemast. Novembris 2021 jooksis laps ema juurest ära ning keeldus emaga

suhtlemisest ja kategooriliselt välistas ema juurde elama minemise. Lapse ning ema suhte

katkemisele eelnes emapoolne vägivald, mille tõttu laps kutsus emale politsei. Käesolevalt on

ära langenud need alused, mille tõttu kohus ei määranud 22.02.2023 määrusega kindlaks lapse

ja ema suhtlemise korda. Laps ei avaldanud kohtule ega lapsele määratud advokaadile hirmu

ema ees. Lapse soov emaga mitte kohtuda tuleneb lapse sõnul tema ajapuudusest, samuti

avaldas laps kohtule, et emale ta kohtumistega rõõmu valmistada ei soovi. Laps avaldas, et ta

pigem ei mäleta ema ning tal puudub soov temaga suhelda.

12. Kohus, toetudes menetluses nii lapse enda, lapse esindaja kui ka Tallinna linna

heaoluspetsialisti poolt avaldatule oli seisukohal, et ema käitumine ei ohusta lapse turvalisust,

puudub oht, et ema jätaks lapse suhtlemise ajal hooletusse. Seega leidis kohus, et suhtlemisel

tekkida võiv kahju ei lähtu konkreetsel juhul emast. Kohus on kuulanud lapse ära ning on

tuvastanud, et tänaseks on ära langenud olukord, kus laps kardaks ema varasemate konfliktide

tõttu.

13. Kahju lapse tervisele on tõenäoliselt tekkinud vähemalt sellest ajast, kui lapsevanemate

lähisuhe lõppes. Samuti on lapse suhtes kasutatud füüsilist vägivalda. Menetlusse esitatud

seisukohtade kohaselt on töö perekonnaga toimunud alates 04.09.2020 kui sai politseist teate,

2-23-76

et lapse ja ema vahel oli tüli, kus kannatajaks oli laps. Laps kutsus emale politsei nende

omavahelist konflikti lahendama. Konflikti käigus on last rünnatud, mistõttu on lapse

vaimsele ja füüsilisele tervisele tekkinud kahju vähemalt alates 2020. aasta septembrist, kui

tema turvaisik (ema) kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. Sellist juba tekkinud kahju ei

muuda kohtumäärus olematuks, olenemata sellest kas avaldus rahuldatakse või mitte. Selline

lapsele tekkinud kahju jääb lapse ja vanemate vahelise suhte taustaks tõenäoliselt igaveseks

ning sellega tuleb suhte taastamisel arvestada.

14. Laps on menetluses korduvalt kõigile menetlusosalistele, psühholoogidele ja kohtule

avaldanud, et ta ei soovi emaga suhelda. Kohus nõustus isaga, et last ei tohi sundida suhtlema,

kuivõrd see võib tekitada veelgi kasvavat trotsi, nii ema suhtes kui ka usaldamatust

perekonnale pakutavate toetavate teenuste ja ametnike suhtes. Kui laps avaldab, et ta ei soovi

teise vanemaga suhelda, siis tuleb kohtu hinnangul tema soovi arvestada ka siis, kui põhjus

jääb kõrvalseisjate jaoks mõistetamatuks. Vastupidine käsitlus ei ole kooskõlas lapse parimate

huvidega arvestamisega.

15. Lapse soovimatus vanemaga suhelda on vaid üks komponent otsustamaks, kas lapse ja

vanema suhet tuleks säilitada. Lapse soovi kohtumiste osas ei saa lõpuni maksimaalselt

arvestada, kuivõrd see ei lähtu lapse elus tulevikus toimuda võivatest elulistest olukordadest.

Lapse soovi tuleks arvestada mõistlikus ulatuses. Kohus nõustus Tallinna linnaga, et suhete

lõpetamine oma lähedaste inimestega peab olema konstruktiivne ning suhete lõpetamine

sellisel viisil, nagu laps on seda teinud ei tule temale endale kasuks. Samuti ei saa

lapsevanemate omavahelised erimeelsused olla põhjuseks, miks laps ja lahuselav vanem ei

saaks omavahel kohtuda. Kohtu hinnangul on iga inimese (mitte ainult lapse, ega konkreetse

lapse) huvides vähemalt minimaalsel määral suhelda oma vanemaga. Olukorra jätkumine

selliselt, et laps ei kohtu emaga, ei saa kesta aastaid, sest iga selline aasta kaugendab neid

teineteisest, mistõttu on hiljem lähedase suhtluse loomine lapsele koormavam.

16. Lapse ja vanema suhtlemise juures on oluline lapse emotsionaalne turvalisus ja stabiilsus,

mida lapse ja lahuselava vanema suhtlemise teenus lapsele pakub, kuivõrd kohtumiste juures

on võimalik viibida terapeudil. Lapse isa väide selle kohta, et lapsel ei ole aega 1 tund nädalas

oma emaga kohtuda ei ole kohtu hinnangul usutav. Proportsionaalselt on tegemist erakordselt

minimaalse ajaga, mil laps ja ema kohtuvad ning maksimaalselt lapse sooviga arvestamisega.

Lapse ja ema kohtumisi korraldab EELK Diakoonia Keskus, kes on kohtumiste

korraldamiseks nõusoleku andnud. Samuti on laps käinud pikalt keskuses saviteraapias. On

eeldatav, et laps on tuttav keskuse ruumidega, samuti seal töötavate spetsialistidega.

17. Lapse huvides ei ole avaldaja nõue eraldada laps perekonnast ning paigutada ta kaheks

kuuks neutraalsesse hooldusasutusse. Lapse paigutamine hooldusasutusse saab toimuda vaid

mõlema vanema kokkuleppel. Lapse isa ei ole nõus sellega, et laps paigutatakse emaga

suhtlemise tagamiseks hoolekandeasutusse. Seega peab sellisele paigutamisele eelnema lapse

isa hooldusõiguse piiramine. Käesolevalt sellist nõuet kohtule esitatud ei ole, samuti ei ole

kohtule avaldatud selliseid asjaolusid, et kohus peaks isa hooldusõigust piirama omal

algatusel. Kohus ei ole tuvastanud isa poolset hooldusõiguse rikkumist sellises mahus, et isalt

oleks vajalik hooldusõigus ära võtta.

18. Kohus ei määranud kindlaks ka suhtlemise astmelisust põhjusel, et kohtul ei ole hetkel

võimalik ennustada, millal ja millises mahus on lapse huvides suhelda emaga rohkem kui 1

tund korraga. Lapse emal võib olla vajalik pöörduda kohtusse suhtlemise korra muutmise

avaldusega juhul, kui avalduse aluseks olevad asjaolud tulevikus muutuvad, nt lapse ja ema

suhted paranevad. Kohus peab suhtlemist korraldavas määruses ette nägema ka sunnivahendid

2-23-76

ning olema kindel, et kindlaks määratava suhtluskorra täitmise tagamiseks võib läbi viia

täitemenetluse. Sellist kindlust astmelise suhtluskorra määramisel ei ole võimalik ette näha.

19. Lapse ema avalduse kohaselt suhtlevad laps ja ema igal nädalal kahel-kolmel päeval

tekstsõnumite vahendusel. Sellega on nõustunud ka laps ise, samuti isa. Kohus ei saa ette

kirjutada sõnumite sisu, kuid saab märkida, et sõnum peaks olema sisuline, mitte vaid tühi

tekstiväli, emootikon vms.

20. Avaldaja on esitanud nõude, et laps kohtub psühholoog KRga igal nädalal tund aega.

Kohus määrab kindlaks lapse ja vanema mitte lapse ja psühholoogi vahelist suhtlemist. Seega

ei ole kohtu hinnangul sellist nõuet võimalik menetleda. Lapse tervisküsimuste otsustamise

osas (sh terapeudi valimise osas) on lapsevanematel käesolevalt ühine hooldusõigus, seega

saavad lapsevanemad koos valida lapsele sobiva terapeudi. Kohus ei tuvastanud, et lapse isa

oleks teinud konkreetseid takistusi lapse teraapias osalemise osas. Samas on isa olnud pigem

passiivne teraapiate korraldamise osas. Lapsevanematele tuleb teha ettekirjutus, mille kohaselt

tuleb vanematel tagada lapsele psühholoogiline tugi. Ettekirjutus on kohaselt täidetud, kui

mõlemad vanemad nõustuvad lapse osalemisega teraapias/psühholoogi vastuvõtul,

korraldavad lapse transpordi teraapiasse ning teevad terapeudiga sisulist koostööd.

Psühholoogilise toe tagamisel lapsele s.o ettekirjutuse täitmisel tuleb vanematel koostööd teha

Tallinna linnaga. Ettekirjutus on kohaselt täidetud, kui teraapiavormi valides on

lapsevanemad küsinud Tallinna linna soovitust psühholoogilise toe sisu ja vormi osas ning

sellega arvestanud. Mõlemal vanemal on õigus saada informatsiooni lapse teraapia kulgemise

osas. Kui vanematel tekib erimeelsus terapeudi valimise osas, tuleks vanemal pöörduda kohtu

poole ühekordse otsustusõiguse saamiseks terapeudi valimiseks.

21. Tuvastamist ei leidnud väited, et lapse isa on aktiivselt takistanud lapse ja ema kohtumisi,

kuid tõenditest saab teha järelduse, et lapse isa on olnud passiivne lapse ja ema kohtumiste

toetamisel. Kuna lapse isal on lapsele väga oluline ja lapse hoiakute osas määrava tähtsusega

mõju, on lapse ja ema kohtumiste õnnestumisel oluline mõju lapse isa poolsel kohtumääruse

selgitamisel lapsele.

Lapse ema määruskaebus

22. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

maakohus jättis lapse ema avalduse rahuldamata ja teha tühistatud osas uus määrus, millega

lapse ema avaldus rahuldada.

23. Maakohus ei ole kõiki lapse parimaid huve ja heaolu puudutavaid asjaolusid määruse

koostamisel hinnanud ega ka välja selgitanud. Maakohtu põhistused on isakesksed ega arvesta

asjaoluga, et just isa on see kes on takistanud ema ja lapse kohtumisi ning last võõrandanud

emast ja tekitanud lapses ema suhtes erinevaid hirme, mille tulemusel laps ei taha emaga

suhelda ega kohtuda. Põhjendatud ei ole jätta astmelist ema ja lapse suhtluskorda kindlaks

määramata ning „loota“, et vanemad jõuavad aja möödudes omavahel kokkuleppele või

tekitada emale tulevikus täiendavaid menetluskulusid uuesti kohtusse pöördumise osas.

24. Maakohus ei ole tuvastanud, et ema oleks lapsele kuidagi ohtlik. Käesoleval juhul on

üksnes isa tekitanud lapses ema suunas vastumeelsust ning tekitanud lapsele mõtteid, et lapse

elutempo on sedavõrd kiire, et tal ei ole võimalik emaga kohtuda ega suhelda. Lapse isa ei

julgusta last ning teeb endast kõik oleneva, et laps ei läheks ema juurde. Lapse isa süvendab

lapsele, et emaga suhtlus toob lapsele kaasa õnnetusi ja halba, ehk isa on see kes tekitab

2-23-76

lapses hirme kui ka tahtmatust emaga suhelda, mida lapsel, ilma seesuguse suunava mõjuta,

tegelikult ei eksisteeriks ema suhtes.

25. Üllatuslikult avaldas maakohus, et tal ei ole võimalik omal algatusel lapse isa

hooldusõigust piirata ning et lapse ema oleks pidanud esitama kohtusse isa hooldusõigust

piirava nõude. Tegemist on üllatusliku maakohtu seisukohaga, kuivõrd maakohtu menetluse

ajal ei selgitanud kohus kordagi, et lapse ema nõuded on puudulikud. Samuti kohaldas

maakohus korduvalt esialgset õiguskaitset enda algatusel, mis ei tekitanud ka emas kahtlust,

et kohtul on võimalik paigutada last neutraalsesse keskkonda oma algatusel.

26. Käesoleval juhul esineb märke, mis viitavad lapse emotsionaalsele ja psühholoogilisele

heaolule kahjulikele teguritele, sealhulgas võimalikule lojaalsuskonfliktile ja lapse kunstlikult

oma emast võõrandumise ilmingutele. Seesuguste nähtuste edasine kestmine võib põhjustada

lapsele pikaajalisi psühholoogilisi kahjustusi ning mõjutada tema suhete kujunemist ja

emotsionaalset tasakaalu nii täna kui ka täiskasvanueas. Seetõttu taotleb lapse ema kohtult

ajutise meetmena lapse eraldamist perekonnast ja psühholoogilise toe tagamist, et võimaldada

lapsele neutraalset keskkonda, kus ta saab väljendada oma tegelikke tundeid ilma kodus

saadava teadliku ja alateadliku mõjutuseta ning töötada läbi lojaalsuskonfliktist ja mõjutustest

tingitud psühholoogilisi raskusi.

27. Samuti jääb lapse emale arusaamatuks maakohtu seisukoht, et kuna vanematel on ühine

hooldusõigus, siis peavad vanemad valima lapsele ühiselt psühholoogi, kuigi ema on

käesoleva menetluse raames korduvalt avaldanud, et isa varjab aastast aastasse ema eest

lapsega seotud infot ning isa ei võimalda emal hooldusõigust teostada. Lapse ja ema suhte

taastamisel on oluline, et jätkaks senine psühholoog KR EELK Diakoonia Perekeskusest.

Lapse ema palub kohustada lapse isa tagada last osalema perepsühholoogilises teraapias Eesti

Diakoonia Perekeskuses nii, et 1 kord nädalas oleks lapse individuaalnõustamine ja 1 kord

nädalas ema ja lapse ühine nõustamine, ehk suhte taastamine.

28. Lapse emale jääb arusaamatuks, kuidas on määruse resolutsiooni punktiga 1.1 tagatud

ema ja lapse suhtlus. 17-st kohtumisest on toimunud vaid 3 kohtumist ning ülejäänud ajad on

isa tühistanud. Lapse isa tühistab kohtumised üldiselt päev enne või sama päeva hommikul.

Lapse isa pahatahtliku tegevuse vältimiseks esitas lapse ema ka 10.03.2025 taotluse, millega

palus kohtul kohtumäärusesse märkida, et „Juhul, kui planeeritud kohtumine tühistatakse

vähem kui 72 tundi enne kokkulepitud kohtumise aega, on tegemist kohtumääruse

rikkumisega ning lapse emal on õigus algatada lapse isa suhtes täitemenetlus seoses

kohtumääruse rikkumisega. Juhul, kui kohtumine tühistatakse (pärast 1-nädalast etteteatamise

kohustuse täitmist), ei kehti uue kohtumise aja määramisel 1-nädalane etteteatamise aeg“.

Kaevatavast määrusest ei nähtu maakohtu põhistusi, miks ei reguleeritud kohtumisi täpsemalt.

29. Sisuliselt ei ole lapse ema saanud osaleda lapse elus alates novembrist 2021, ehk ca 3,5

aastat. Lapse vaimne tervis on olnud ja on senini ohus põhjusel, et lapse isa ise on loonud ja

hoiab lapsel üleval lähedaseviha ema suunas ning toetab olukordi, kus laps ei saa seda enda

jaoks ära lahendada, mille tulemusel ema ja lapse suhe taastuks.

Lapse isa vastumääruskaebus

30. Lapse isa esitas vastumääruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas,

millega maakohus määras, et laps kohtub emaga igal nädalal tund aega EELK Diakoonia

Perekeskuse poolt organiseeritud lahuselava vanema ja lapse kohtumise teenusel. Kohtumise

2-23-76

aja ja koha lepib vanematega kokku EELK Diakoonia esindaja vähemalt 1 nädal enne

planeeritava kohtumise toimumist.

31. Maakohus on määranud suhtluskorra paljuski lapse ema huvidest lähtuvalt. Ühest või

mõlemast vanemast lahutatud lapsel on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema

vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Lapse isa

hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud ning järeldanud, et ema on lapse suhtes varaemalt

kasutanud füüsilist vägivalda, mis on tekitanud lapsele kahju ning jääb igaveseks vanemate

vahelise suhte taustale. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et last ei tohi sundida suhtlema,

kuivõrd see või tekitada veelgi kasvavat trotsi ema suhtes sh usaldamatust perekonnale

pakutavate toetavate teenuste ja ametnike suhtes. Samas on aga maakohus jõudnud väärale

seisukohale, et antud juhul ei välista lapse valmisoleku puudumine emaga kohtumiste osas

seda, et last ei tuleks sundida ettevalmistamata ja tema tahtevastaselt emaga kohtuma. Isa

hinnangul ei saa olukorda lahendada nn jõuga pelgalt seetõttu, et laps on aastaid käinud

teraapias aga edusammud on olnud vähesed.

32. Psühholoog on välja toonud, et laps ei ole saanud konflikte emaga lahendatud, kuna ta

kardab teda. See peaks toimuma rahumeelselt, mitte pealetükkivalt. Laps peab saama enda

emotsioone avaldada rahulikus keskkonnas. Samuti leiab psühholoog, et peale seda kui laps

on teraapia lõpetanud ning ema ja isa kohtumised on toimunud, võib korraldada lapse ja ema

kohtumised. Samuti on maakohus jätnud hindamata 17.03.2025 lapse heaolu spetsialisti

menetlusdokumendis märgitu, et praeguses olukorras on vajalik välja selgitada ja arvestada,

millistel põhjustel laps emaga suhelda ei soovi. Samuti rõhutas lapse hea olu spetsialist, et

lapsel on vajalik psühholoogi abi tegeleda traumadega/kogemustega, mis tema otsuseid on

mõjutanud. Samuti on vajalik töö tunnetega, mis takistavad tal emaga kohtumistel osalemast.

Kokkuvõtvalt leidis ta, et lapse ja ema kohtumised peaksid toimuma peale seda kui ema ja

laps on läbinud individuaalteraapia.

33. Lapse isa toetab ema ja lapse suhte taastamist aga see ei tohiks toimuda kiirustades ega nn

sunniviisiliselt. Laps on nii kohtumenetluses kui ka enne seda olnud läbivalt seisukohal, et ta

ei soovi emaga kohtuda kuna ema on olnud temaga vägivaldne, mis viitab hirmule ema ees.

Lapse hirme emaga suhtlemise ja kohtumise ees ilmestab ka asjaolu, et kui laps elas juba

isaga ning ema ja vanaema koos ema uue elukaaslasega läksid lapsele kooli üle andma

sünnipäevakinke, siis laps põgenes koolist.

Menetlusosaliste seisukohad

34. Lapse isa vaidleb lapse ema määruskaebusele vastu.

34.1. Paljasõnalised, tõenditele mittevastavad ning asjaoludele mitteviitavad on lapse ema

väited, et lapse isa on takistanud ema ja lapse kohtumisi. Lapse isa on püüdnud toetada last

sellisel viisil, et lapsel tekiks uuesti usaldus ema vastu ning ta sooviks emaga suhelda. Laps

kinnitas esindajale, et isa teeb regulaarselt ettepanekud emaga suhelda, kuid laps keeldub

neist. Erinevalt ema etteheidetest isa käitumisele, on tihti lõpetanud erinevaid võimalikke

protseduure just ema ise, sh ka lepitusmenetluse. Tänaseks on toimunud mitu EELK

Diakoonia Perekeskuse poolt organiseeritud lahuselava vanema ja lapse kohtumise teenuse

raames ema ja lapse kohtumist. Kui lapse isa teeks selles osas takistusi, siis poleks neid

kohtumisi kindlasti toimunud.

34.2. Arusaamatud ning täielikult põhistamata on lapse ema väited, et lapse isa on tekitanud

lapses ema suhtes erinevaid hirme, mille tulemusel laps ei taha emaga suhelda ega kohtuda.

2-23-76

Laps on varasemalt väljendanud tugevat vastumeelsust ema juurde mineku osas, mis on

viinud selleni, et isa on pidanud teda rahustama ja motiveerima emaga suhtlema. Lapse selline

reaktsioon ei ole juhuslik ega kunstlikult tekitatud, vaid on reaalne tagajärg varasematest

emaga seotud konfliktidest ja väidetavast väärkohtlemisest, mida on kinnitanud ka lastekaitse

spetsialistid ja lapse määratud esindaja.

34.3. Suhtluskorra reguleerimisel tuleb arvestada varasemat lapse käitumist. Varasemalt on

laps emaga suhtlemisel kahel korra põgenenud. Seega on oht, et nn sundusliku suhtlemise

kehtestamisel (ema juurde elamise kohustamise kehtestamisel) laps võib põgeneda ema

juurest. Kui laps saab aru, et ka isa juures ei ole ta turvaline (nt viiakse füüsilist jõudu

kastutades ema juurde tagasi nagu ema taotleb), siis ei ole välistatud, et laps võib põgeneda

selliselt, et ei naase ka isa juurde.

34.4. Puuduvad tõendid, et laps on isaga koos elades ohus. Isa ei ole varjanud lapsega seotud

infot. Samuti ei ole isa tühistanud esialgse õiguskaitse raames määratud kohtumisi. Maakohus

on õigesti jätnud lahendisse sätestamata tingimuse, mille kohaselt kohtumise tühistamine

vähem kui 72 tundi enne kokkulepitud kohtumise aega loetakse automaatselt kohtumääruse

rikkumiseks. Kohtumise tühistamise põhjuseks võivad olla ettenägematud olukorrad, näiteks

lapse haigestumine, mis ei pruugi ilmneda rohkem kui 72 tundi enne kohtumist ja mida

seetõttu ei ole võimalik eelnevalt reguleerida. Rikkumise tuvastamine peab toimuma vastavalt

kehtivatele protseduuridele ning igat olukorda tuleb hinnata individuaalselt, mitte käsitleda

seda automaatselt rikkumisena vaid ajapiiri ületamise tõttu.

34.5. Lapse isa toetab lapse regulaarseid kohtumisi psühholoogiga, kuid leiab, et teenuse

osutajaks peaks olema täiesti uus spetsialist, kes ei ole mõjutatud kummagi lapsevaema poolt.

Teenus peaks olema osutatud Nõmme linnaosavalitsuse tellimusel ilma EELK Diakoonia

Perekeskuse osaluseta, et lapsele näiks, et tegemist ei ole varasema teenuse jätkuga.

35. Lapsele määratud esindaja leiab, et lapse ema määruskaebuse väited ja põhjendused ei

anna alust kohtumääruse tühistamiseks. Lapse huvides ei ole see, kui suhtlemine emaga

toimuks ainult lapse enda soovide kohaselt ehk ainult piiratud mahus SMS-ide kaudu. Lapse

huvides on oma emaga regulaarselt suhelda ja ei esine ühtegi kaalukat argumenti, miks

suhtlust ei peaks toimuma ja seda ka olukorras, kus laps ise enda seisukohtades on

suhtlemisele vastu. Sisuliselt võiks lõpuks suhtluskord välja näha selline nagu lapse ema

taotleb, kuid selle saavutamine tundub hetkel väga keeruline ning raske on näha, et laps sellist

suhtluskorda täna täidaks. Lapse esindaja ei toeta ka lapse isa määruskaebust. See ei ole lapse

huvides. On vajalik ja õige, et laps jätkaks käimist sobiliku psühholoogi juures, kuid hetkel

pole põhjendatud katkestada igasugused kohtumised lapse ja ema vahel.

36. Tallinna linn palub jätta lapse ema määruskaebuse rahuldamata. Lapse paigutamine

turvakodusse eesmärgiga luua suhtlus ema ja lapse vahel ei lähtuks lapse parimatest huvidest

ning võib kaasa tuua vastupidise tulemuse. Pakutud lahenduse puhul esineb risk, et lapse suhe

isaga võib kannatada, kuna lapse motivatsioon suhet parandada praegu emaga on madal. Ema

ja lapse suhte taastamine on võimalik juhul, kui laps jätkab individuaalteraapias osalemist.

Samuti ei toeta Tallinna linn lapse isa määruskaebust.

37. Lapse ema vaidleb lapse isa määruskaebusele vastu. Kohus on hinnanud asjas esitatud

asjaolusid ja tõendeid nende kogumis ning jõudnud õigele järeldusele, et lapse ja ema suhte

taastamiseks tuleb koheselt võtta kasutusel abinõu kolmanda isiku kaasamise näol, et laps ei

võõrduks emast veelgi.

2-23-76

Menetluse edasine käik

38. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

39. 20.02.2026 esitas Tallinna linn Eesti Diakoonia peretöö keskuse vahekokkuvõtte

lahuselava vanema ja lapse kohtumistest ning lapsevanemate teraapiast.

40. 20.02.2026 esitas lapse ema ülevaate lapse ja ema kohtumistest ja selgitas, et iganädalased

kohtumised perekeskuses on lapse jaoks muutunud asendamatuks emotsionaalseks ja

sotsiaalseks ressursiks. Need kohtumised ei ole pelk „suhtluskorra täitmine“, vaid lapse

psühholoogiline taastumisprotsess, kus mureneb aastatega tekkinud isolatsioon ja taastub

lapse loomupärane identiteet. Asjaolu, et laps julgeb emaga jagada oma hirme, naerda

südamest, küsida tehnilist nõu ja taastada sildasid emapoolse otsese ja laiendatud suguvõsaga

(vanavanaema, kasuisa), kinnitab, et lapse ja ema vaheline süvausaldus ning loomupärane

side on säilinud. Suhtluse jätkamine ja laiendamine on lapse parimates huvides, sest see tagab

talle turvalise tugivõrgustiku ning võimaluse kasvada emotsionaalselt terviklikus keskkonnas.

Kohtumiste peatamine või piiramine praeguses etapis, kus laps on hakanud endas taas leidma

paindlikkust, rõõmu ning huvi, oleks lapse arengu ja tema emotsionaalse turvatunde

seisukohalt pöördumatult kahjulik.

41. 20.02.2026 esitas lapse isa ülevaate lapse ja ema kohtumistest ja selgitas, et käesolevaks

ajaks ei ole lapse hoiak kohtumiste suhtes muutunud. Laps mõistab, et kohtumistel osalemine

on talle saanud kohustuslikuks nädala ülesandeks tulenevalt maakohtu lahendist ning täidab

seda sundi, kuid väljendab jätkuvalt selget vastumeelsust. Lapse isa hinnangul ning lapse

ütluste kohaselt ei ole kohtumiste käigus tekkinud lapse ja ema vahel usalduslikku suhet. Laps

tajub ema käitumist kohtumistel ebaloomulikult pingutatuna ja tema hinnangul ebasiirana.

Alates 2025. a maikuust käib laps Nõmme Linnaosavalitsuse soovitatud ning lapse enda valitu

uue psühholoogi vastuvõtul Claritase keskuses. Psühholoogiline tugi on seega taastatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

42. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse ja vastumääruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata.

43. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus lahendamata taotlused. Lapse ema esitas 22.04.2025

määruskaebuses taotluse võtta vastu täiendavad tõendid – lapse isa ja Nõmme laste heaolu

spetsialisti kirjavahetuse 20.04.2025–21.04.2025 ning lapse isa 22.04.2025 e-kirja, millega

soovib tõendada, et lapse isa on suhelnud Nõmme linnaosavalitsuse laste heaoluspetsialistiga

lapse psühholoogi osas ning on valinud lapsele uue psühholoogi, kuid lapse emale infot selle

kohta polnud esitatud. Määruskaebemenetluses võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Tõendid lapsele psühholoogilise abi leidmise kohta on asjakohased ning ringkonnakohus

võtab lapse ema esitatud tõendid vastu. Lapse isa esitas 26.05.2025 menetlusdokumendis

taotluse võtta vastu täiendav tõend – lapse isa 22.04.2025 e-kirja lapsele psühholoogi leidmise

kohta. Kuna lapse ema esitas sama tõendi ja ringkonnakohus võttis selle vastu, siis puudub

vajadus lapse isa tõendi vastu võtmiseks.

44. Maakohus rahuldas lapse ema avalduse suhtluskorra kindlaks määramiseks osaliselt ning

määras kindlaks lapse ja ema vahelise suhtluskorra järgmiselt: laps kohtub emaga igal nädalal

2-23-76

tund aega EELK Diakoonia Perekeskuse poolt organiseeritud lahuselava vanema ja lapse

kohtumise teenusel. Kohtumise aja ja koha lepib vanematega kokku EELK Diakoonia

esindaja vähemalt 1 nädal enne planeeritava kohtumise toimumist; laps ja ema vahetavad igal

nädalal omavahel vähemalt kaks tekstsõnumit. Tekstsõnumid peavad olema sisulised. Lapse

vanemad ei vaidlusta maakohtu määratud suhtluskorda osas, millega maakohus määras, et

laps ja ema suhtlevad iganädalaselt sisuliste tekstisõnumite vahendusel. Vanemad vaidlevad

selle üle, kas maakohus määras põhjendatult lapse ja ema suhtlemise kord nädalas EELK

Diakoonia Perekeskuse poolt organiseeritud lahuselava vanema ja lapse kohtumise teenusel

ning kas edasiulatuvalt tulnuks määrata astmeline suhtluskord. Samuti selle üle, kas laps

tuleks psühholoogilise abi saamiseks perest eraldada.

45. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg

1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki

asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii

vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja

huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse

võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21).

Ringkonnakohtu hinnangul tegi maakohus otsustuse, mis lähtus lapse huvidest, arvestades

seejuures ka lapse ema õigustatud huvisid, nagu näeb ette PKS § 123 lg 1. Samuti on

maakohus arvestanud PKS § 143 lg-st 1 tuleneva lapse õigusega isiklikult suhelda mõlema

vanemaga ning lapse ema kohustuse ja õigusega suhelda lapsega isiklikult. Mõlemal – nii

vanemal kui lapsel on võrdväärne õigus teineteisega suhelda. Praegusel juhul on maakohus

teinud lahendi, mille kohaselt on lapse emale jäetud õigus suhelda lapsega vahetult üksnes üks

kord nädalas päevasel ajal EELK Diakoonia Perekeskuses. Selline olukord vastab lapse ema

õigusele ja lapse huvidele, arvestades lapse ema ja lapse suhetes tekkinud olukorda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 659 ja § 654 lg

6). Järgnevalt vastab ringkonnakohus määruskaebuste väidetele.

46. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata lapse ema avalduse osas, milles ema taotles

lapse paigutamist neutraalsesse keskkonda, kus laps saaks psühholoogilist abi ning mõlema

vanemaga suhelda kui ka kohtuda spetsialistide järelevalve all. Maakohus leidis õigesti, et

selleks on vajalik lapse isa hooldusõiguse piiramine ja maakohtul polnud alust ka omal

algatusel lapse isa hooldusõigust piirata. Asjas esitatud tõendid ei anna alust järelduseks, et

lapse isa kahjustaks lapse huvisid või oleks lapsele ohtlik. Samuti leidis maakohus õigesti, et

lapse paigutamine neutraalsesse keskkonda ei vastaks lapse huvidele. Lapse heaoluspetsialisti

seisukohtadest nähtuvalt võib paigutamine turvakodusse tuua vastupidise tulemuse. Lapse

ümberpaigutamine turvalisest keskkonnast võõrasse asutusse ei ole lapse heaolu spetsialisti

hinnangul antud juhtumi kontekstis lapse heaoluga arvestav. Laps võib seda käsitleda kui

karistust, et ta emaga ei suhtle ning selline olukord ei pruugi tagada lapse edaspidist soovi

emaga suhelda. Samuti ei pea lapse esindaja mõistlikuks lapse ümberpaigutamist

neutraalsesse keskkonda. Ka tema arvates võib lapse isa juurest eemaldamine, arvestades

lapse vanust ja küpsust, saavutada soovitule vastupidise tulemuse. Ringkonnakohus nõustub

eeltoodud seisukohtadega. Sellise äärmusliku meetme rakendamine ei ole käesoleval juhul

põhjendatud ning see seaks lapse emotsionaalselt ja psüühiliselt väga raskesse olukorda. Asjas

ei ole esitatud ühtegi tõendid selle kohta, et selline meede antud olukorras toimiks. Pelgalt

selle tõttu, et last on vajalik saada lapse isa mõju alt välja, ei ole lapse eraldamine võimalik

ega vajalik. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et lapse isa avaldaks lapsele kahjulikku mõju.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et lapse huvides on omada sidet ja häid suhteid mõlema

vanemaga. Sellele, et ema ja lapse vahel taastuksid isiklikud ja emotsionaalsed suhted, peavad

kaasa aitama mõlemad vanemad. Lapse emaga suhtlemise üle otsustamist ei saa jätta üksnes

lapse kanda. Lapse vastumeelsusega emaga suhtlemisel on vajalik tegeleda ning seda saab

2-23-76

teha nende suhtluse toetamise kaudu. Lapsega koos elaval vanemal on suhtluskorra täitmisel

kaasaaitamise kohustus, mille tulemusel peavad vanemad tegema koostööd ning austama nii

lapse kui ka teineteise õigusi ja huve. Vanema ja lapse suhtluskorra täitmisel peavad vanemad

üritama teha kõik võimaliku selleks, et suhtluskorra täitmine õnnestuks tõrgeteta ning laps

suhtuks suhtluskorda ja selle täitmisesse positiivselt. Vanematel on võimalik mõistlikkuse

piirides veenda ning mõjutada last suhtluskorda täitma ning suhtuma suhtluskorra täitmisesse

loomulikult ja positiivselt (vt RKTKm 17.11.2021, 2-16-9408, p 13.2.1; RKÜKm 17.12.2013,

3-2-1-4-13, p 78). Kuna lapse suhtlemist vanemaga on võimalik saavutada leebemate

meetmetega, pole lapse eraldamine ka selle tõttu vajalik. Lisaks märgib ringkonnakohus, et

käesoleval ajal maakohtu poolt määratud suhtlemise kord lapse ja ema suhte taastamiseks

toimib. Eesti Diakoonia peretöö keskuse 20.02.2026 vahekokkuvõtte kohaselt on perioodil

juuni 2025 kuni 17.02.2026 keskuses toimunud kokku 29 lapse ja ema kohtumist, mille

tulemused on positiivsed – ema ja lapse kohtumised on kulgenud rahulikult ja

konstruktiivselt, kohtumised ei ole ilmutanud lapsele kahjulikku mõju, laps osaleb

kohtumistel vabatahtlikult ja aktiivselt, järjepidev kohtumine toetab lapse sotsiaalset ja

emotsionaalset tasakaalu (dtl 906–908).

47. Samuti jättis maakohus põhjendatult rahuldamata lapse ema avalduse osas, milles ema

taotles lapsega suhtlemist selliselt, et laps viibib alates 01.09.2025 üle nädala (paaris

nädalatel) nädalalõppudel ema juures ning alates 2026. aastast veedab ema lapsega igal

suvekuul ehk juunis, juulis ja augustis kaks terviklikku nädalat ning koolivaheajad oleksid

vanemate vahel jagatud. Lapse heaoluspetsialist tegi 17.03.2025 ettepaneku, et laps käiks üks

kord nädalas psühholoogi nõustamisel ja kohtuks emaga samuti üks kord nädalas Diakoonia

Perekeskuses ning edaspidi ema avalduses toodud kasvavas tempos (dtl 701–703). Eesti

Diakoonia peretöö keskuse 14.03.2025 vahekokkuvõtte kohaselt osales laps kohtumistel

03.01, 14.01 ja 21.01.2025, kuid viimasel kohtumisel avaldas laps, et ei taha enam emaga

kohtuda (dtl 696–698). Ehkki lapse heaoluspetsialist pidas võimalikuks edaspidi lapse ja ema

kohtumisi kasvavas tempos, siis ei toonud ta esile millal see võiks toimuda. Arvestades, et

lapsel esines endiselt vastumeelsust emaga kohtumiste osas, ei olnud maakohtul võimalik

kohtumiste sagedust suurendada, sealhulgas määrata kohtumised lapse ema juures kodus koos

ööbimistega. Põhjendatud ei ole määrata astmelist suhtluskorda pelgalt selle tõttu, et ära hoida

edasisi kohtumenetlusi suhtluskorra muutmiseks. Arvestades seda, et lapse ja ema vahel

tekkis konflikt, mille tõttu laps tuli ema juurest ära, tuleb lähtuda lapse tegelikust

emotsionaalsest seisundist ja soovist emaga pikemalt koos olla. Maakohtu lahendi tegemise

hetkeks polnud võimalik järeldada, et laps oleks selleks valmis olnud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et last ei tohi sundida suhtlema, kuivõrd see võib tekitada veelgi

kasvavat trotsi, nii ema suhtes kui ka usaldamatust perekonnale pakutavate toetavate teenuste

ja ametnike suhtes. Pärast maakohtu lahendi tegemist on ringkonnakohtu hinnangul olukord

paranenud, kuid ka praegu on veel vara kehtestada astmelist suhtluskorda nii nagu on ema

soovinud. Eesti Diakoonia peretöö keskuse 20.02.2026 vahekokkuvõtte kohaselt on vajalik

jätkata lapse ja ema kohtumisi senisel struktureeritud kujul vahendaja juuresolekul. Ühtlasi

tuleb säilitada kohtumiste selge struktuur ja järjepidevus, tagamaks lapsele stabiilne ja

turvaline keskkond (dtl 906–908). Seega on Eesti Diakoonia peretöö keskuse psühholoog

pidanud õigeks jätkata senist suhtluskorda.

48. Lapse ema väidet, et isa on loonud ja hoiab lapsel üleval lähedaseviha ema suunas, ei

kinnita ringkonnakohtu hinnangul ükski tõend. Samuti ei ole lapse ema selgitanud, millest

saaks sellist järeldust teha. Lapse ema on ise tekitanud olukorra, kus laps ei taha temaga

suhelda. 08.12.2024 ärakuulamisel (dtl 580–581) ei avaldanud laps soovi emaga kohtuda,

tulenevalt varem aset leidnud füüsilise vägivalla juhtumitest. Seega on lapse läheduseviha

2-23-76

ema vastu põhjustatud ema enda poolt. Selle ületamine nõuabki aega ja süsteemset tööd, mille

esimesed tulemused hakkavad alles nüüd endast märku andma (dtl 906–908).

49. Lapse isa seisukoht, et lapse ja ema kohtumised peaksid toimuma alles pärast teraapiate

lõppu, ei ole põhjendatud, sest ka teraapia eesmärk on toetada lapse ema ja lapse suhte

taastamist, mitte seda edasi lükata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et

kohtumiste määramine on vastuolus eriala spetsialisti soovitustega. Spetsialistid ei välista

kohtumisi, vaid rõhutavad nende läbiviimise vajalikkust toetavas keskkonnas. Lapse isa

tugineb psühholoogi 01.07.2024 arvamusele, kuid hilisemates arvamustes on psühholoog KR

asunud teistsugusele seisukohale ning on leidnud, et lapsele tuleb tagada ema ja lapse

kohtumiste jätkumine ning psühholoogiline nõustamine (dtl 696–698).

50. Ringkonnakohus ei nõustu lapse ema väitega, et maakohtu määrus ei ole täidetav lapse isa

käitumise tõttu. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kuna perioodil juuni 2025 kuni

17.02.2026 on perekeskuses toimunud kokku 29 lapse ja ema kohtumist ning psühholoog on

järeldanud suhete paranemist, ei saa asuda seisukohale, et tegemist on mittetäidetava

suhtluskorraga. Teiseks ei nõustu ringkonnakohus, et varasem suhtluskorra kesine täitmine oli

tingitud üksnes lapse isast tulenevalt. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, siis laps ei ole

varasemalt soovinud emaga suhelda ning arvestades ema ja lapse vahel toimunut, on see ka

mõistetav. See, et lapse isa on olnud passiivne lapse ja ema kohtumiste toetamisel, ei ole isale

etteheidetav sellisel määral, et see tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise.

51. Maakohus on õigesti jätnud lahendisse sätestamata tingimuse, mille kohaselt kohtumise

tühistamine vähem kui 72 tundi enne kokkulepitud kohtumise aega loetakse automaatselt

kohtumääruse rikkumiseks. Ringkonnakohus nõustub lapse isaga, et kohtumise tühistamise

põhjuseks võivad olla mitmesugused ettenägematud olukorrad, näiteks lapse haigestumine,

mis ei pruugi ilmneda rohkem kui 72 tundi enne kohtumist ja mida seetõttu ei ole võimalik

eelnevalt reguleerida. Samuti olukorras, kus näiteks laps äkki enam ei soovi emaga kohtuda,

ei saa seda lugeda kohtumääruse rikkumiseks ja alustada lapse isa suhtes sundtäitmist.

52. Lapse ema väide, et lapse isa on suhelnud Nõmme linnaosavalitsuse laste

heaoluspetsialistiga lapse psühholoogi osas ning on valinud lapsele uue psühholoogi, on

ringkonnakohtu hinnangul hooldusõiguse teostamise küsimus ja seega suhtluskorra vaidluses

asjakohatu. Samas tõendab lapse ema poolt esitatu, et lapse isa on täitnud maakohtu määruses

tehtud ettekirjutust tagada lapsele psühholoogiline tugi vastavalt Tallinna linna soovitustele.

Lapse isa 22.04.2025 e-kirja kohaselt on ta vastavalt Nõmme linnaosavalitsuse soovitustele

otsinud ja leidnud lapsele psühholoogi sellisest toredast suurest firmast nagu Claritas

(claritas.ee). T.O osales samuti valiku tegemises ja on nõus valitud psühholoogi juures käima

hakkama. Psühholoogi nimi on KK. Seejuures on ebaõige lapse ema väide, et lapse ema on

otsustusprotsessist kõrvale jäetud. Samas kirjas küsib lapse isa lapse ema arvamust selle

kohta, kas lapse ema on sellise psühholoogiga nõus (dtl 776).

53. Määruskaebuse ja vastumääruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta

määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)