2-19-19193/138 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedhagejatele kuuluvatest ühisomandi osadest. Pooled on ühtlasi kokku leppinud, et võrdsetes osades kostja ja kostja seaduslik esindaja W. Hagejad ei anna Kinnistuga
Legislator headnote
AI generated2-19-19193/138 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Pooled on ühtlasi kokku leppinud, et võrdsetes osades kostja ja kostja seaduslik esindaja W. Hagejad ei anna Kinnistuga
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Alan Biin
Määruse tegemise aeg ja koht
26.03.2026. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-19193
Tsiviilasi
X, Y hagi Q vastu pärandvara jagamise ning kasu
hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja I: X (isikukood XXX);
Hageja II: Y (isikukood XXX);
Hagejate ühine lepinguline esindaja: vandeadvokaat
Marko Pikani (e-post: marko.pikani@glimstedt.ee);
Kostja: Q (isikukood XXX), seaduslik esindaja W
(isikukood XXX);
Kostja lepingulised esindajad: Carmen Tars ja Mirjam-
Mari Marastu (e-post: xxx, xxx).
Asja läbivaatamine
26.03.2026 kohtuistung
RESOLUTSIOON
I
Kinnitada hagejate ja kostja vaheline kompromiss alljärgnevas:
1. XXX ühisomandi lõpetamine
1.1.
Pooled on kokku leppinud, et kinnisasja, mis asub aadressil XXX, Tallinn (edaspidi
Kinnistu), ühisomand lõpetatakse ning hagejad loobuvad kostja kasuks vastavatest
hagejatele kuuluvatest ühisomandi osadest. Pooled on ühtlasi kokku leppinud, et
hagejatele tasutakse Kinnistu ühisomandi osast loobumise eest rahaline hüvitis
summas 214 910 eurot (edaspidi XXX Hüvitis) notariaalse lepingu alusel ja notari
deposiitkonto kaudu, mille tarbeks sõlmitakse vastav leping Tallinna notar Mall
Vendel juures hiljemalt 06.04.2026.a, millega saavad Kinnistu kaasomanikeks
võrdsetes osades kostja ja kostja seaduslik esindaja W. Hagejad ei anna Kinnistuga
ega ühisomandi lõpetamisega seonduvalt kostjale mitte ühtegi kinnitust. XXX
Hüvitisest esimene osamakse summas 191 576,67 eurot tasutakse koheselt Kinnistu
müügilepingu notariaalakti sõlmimisel notari deposiidi kaudu ja teine osamakse
summas 23 333,33 eurot tasutakse hiljemalt 31.05.2026 X arveldusarvele nr
2-19-19193
XXXXXXX. Tähtajaks tasumata jätmisel rakendub viivis tasumata summalt 0,1%
päevas iga viivituses oldud päeva eest.
1.2.
Juhul kui kostjast ja/või kostja seaduslikust esindajast tulenevatel põhjustel, v.a
mõjuv põhjus, ei sõlmita 06.04.2026.a Kompromissilepingu p-des 1.1. ja 2.1.
nimetatud notariaalseid lepinguid on hagejatel õigus omandada kostjale kuuluva
Kinnistu ühisomandi osa, tasudes kostjale hüvitise summas 210 090 eurot ning
pooled kohustuvad vastava notariaalse lepingu sõlmimiseks hiljemalt 20.04.2026.a.
1.3.
Kui pool takistab Kinnistu ühisomandi osa või Kinnistu otsese valduse üleandmist
(nt ei ilmu selleks mõjuva põhjuseta notaribüroosse, kahjustab Kinnistut) on
tegemist olulise Kompromissilepingu rikkumisega ning mitterikkuva(te)l pool(te)l
on sellisel juhul õigus nõuda rikkuvalt poolelt kahju hüvitamist ja lisaks
leppetrahvi määraga 100 eurot/päev iga päeva kohta, mil rikkuv pool
Kompromissilepingut rikub ning rikkumist ei heasta.
1.4.
Hagejatele antakse 06.04.2026.a kell 10:00 Kinnistu asukohas üle ka Kinnistu
oluliseks osaks olevas hoones olev AK`i maal ja hagejatele kuuluvad isiklikud
esemed ning hageja 1 klaver.
1.5.
Kostja kannab kõik Kinnistuga seotud kulud, maksud ja maksed.
1.6.
Pooled on kohustatud Kinnistu ühisomandi osa üleandmise protsessis käituma
heauskselt ja mõistlikult ning aitama igal mõistlikul viisil protsessile kaasa.
1.7.
Pooled on kokku leppinud, et kõik Kinnistu ühisomandi osa üleandmisega seotud
kulud, milles on pooled käesolevaga kokku leppinud (riigilõivud, notari tasud) ja
milles lepitakse kokku pärast Kompromissilepingu sõlmimist kantakse selliselt, et
iga pool tasub või hüvitab 1/3 suuruse osa nimetatud kuludest.
1.8.
Hagejad loobuvad Kompromisslepingu sõlmimisega nii tagasiulatuvalt kui ka
edasiulatuvalt Kinnistuga seotud nõuetest, mis neil on või mis neil võivad tekkida
tulevikus tulenevalt asjaolust, et kostja ja kostja seaduslik esindaja on alates
pärandaja surmast kasutanud ja kasutab ka kuni Kinnistu müügini Kinnistut.
2. YYY OÜ
2.1.
Pooled on kokku leppinud, et Ühingu ühisomand lõpetatakse ning hagejad
omandavad Kompromissilepingu alusel 100% Ühingu osakapitalist ilma tasu
maksmata. Arvestades, et hageja 1 on olnud Ühingu ainus juhatuse liige alates
19.07.2018 omab hageja 1 põhjalikku ülevaadet Ühingu majandustegevusest ja
rahalisest seisust. Kostja ei anna Ühinguga ega ühisomandiga seonduvalt
hagejatele mitte ühtegi kinnitust. Ühisomandi lõpetamiseks ja Ühingu osa
üleandmiseks hagejatele kohustuvad pooled tegema vastava tehingu 06.04.2026.a
Talinna notar Mall Vendeli juures. Üleantav Ühingu osade omand peab olema
vaba kõigist pantidest, koormatistest, kolmandate isikute õigustest jne. Kõik
notariaalse lepingu pooled kinnitavad selles, et neil ei ole mistahes nõudeid või
pretensioone Ühingu vastu ning kõigist sellistest võimalikest nõuetest loobutakse
tingimusteta ja tagasivõtmatult.
2-19-19193
2.2.
Pooled on kohustatud Ühingu osa omandi üleandmise protsessis käituma
heauskselt ja mõistlikult ning aitama igal mõistlikul viisil protsessile kaasa.
2.3.
Pooled on kokku leppinud, et kõik Ühingu osade omandi hagejatele üleandmisega
seotud kulud kantakse selliselt, et iga pool tasub või hüvitab 1/3 suuruse osa
nimetatud kuludest.
3. Intellektuaalse omandi õiguste jagamine
1.1.
„C“
Pooled ja Ühing on kokku leppinud ja kinnitavad, et valgusti “C” ehk „xxx“
tootepere kollektsioon koos variatsioonidega (toodud lisas 1) kõik intellektuaalse
omandi õigused (sh varalised õigused) kuuluvad tervikuna kostja seaduslikule
esindajale. Kostja seaduslik esindaja tagab, et Mi tunnustatakse alati kui selle
valgusti kaasautorit (sama kohustus peab säilima ka juhul kui õigused edasi
antakse ükskõik mis viisil mistahes muule isikule).
1.2.
“D”
Pooled on kokku leppinud, et valgusti “D” tootepere kollektsioon koos
variatsioonidega (toodud lisas 2) kõik intellektuaalse omandi õigused (sh varalised
õigused) kuuluvad tervikuna kostja seaduslikule esindajale. Kostja seaduslik
esindaja tagab, et Mi tunnustatakse alati kui selle valgusti kaasautorit (sama
kohustus peab säilima ka juhul kui õigused edasi antakse ükskõik mis viisil
mistahes muule isikule).
3.1.
Hagejad ja Ühing kohustuvad kostja seaduslikule esindajale hiljemalt 06.04.2026.a
üle andma kõik nende valduses olevad valgustite „C“ ja „D“ joonised, prototüübid
ja tehnilise dokumentatsiooni..
3.2.
Kõik muud (v.a. Kompromissilepingu p-des 3.1. ja 3.2. nimetatud teoste osas)
intellektuaalse omandi õigused mille kuulumine Ühingule ei ole seadusest
tulenevalt välistatud ja mida on tsiviilasjas nr 2-19-19193 käsitletud, kuuluvad
Ühingule ning kõik pooled loobuvad tingimusteta ja tagasivõtmatult kõigist
võimalikest nõuetest, mis neil on või võib olla seonduvalt kõnealuse intellektuaalse
omandiga. Pooled ja Ühing loobuvad tingimusteta ja tagasivõtmatult kõigist
võimalikest nõuetest, mis neil on või võib olla teineteise vastu seonduvalt
valgustitega „C“ ja „D“, v.a. nõuetest mis tulenevad sõnaselgelt käesolevast
Kompromissilepingust, s.h asjaolust, et kõik Kompromissilepingu p-des 3.1. ja 3.2.
intellektuaalomandi õigused tervikuna kuuluvad kostja seaduslikule esindajale.
4. Muud nõuded ja kokkulepped
4.1.
Pooled (s.h. kostja) tunnustavad hageja 1 nõuet summas 24 100 EUR pärandaja
Mi vastu ning hagejal 1 on seega õigus nimetatud rahasumma saamiseks
pärandvara arvelt.
4.2.
Kogu ülejäänud Mi pärandvara, mida ei ole eelpool p-des 1. kuni 3.3. nimetatud
(s.h. pärandaja raha, pensionifondi osakud, muud rahalised nõuded ja kohustused)
2-19-19193
jagatakse poolte ehk kolme kaaspärija vahel võrdsetes 1/3 suurustes osades, täites
eelnevalt pärandvarast punktis 4.1 toodud kohustuse hageja 1 ees.
II
Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-19-19193 menetlus.
III
Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
IV
Lühendada kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise
õigust kahe (2) päevani määruse kättesaamisest arvates.
V
Tagastada hagejatele pool menetluses tasutud riigilõivust s.o 500 eurot X
arvelduskontole nr XXXXXXX.
VI
Toimetada määrus pooltele kätte.
VII
Käesoleva määruse lahutamatuks lisaks on tootepere kollektsioonide koos
variatsioonidega „C“ (lisa nr 1) ja „D“ (lisa nr 2) kirjeldused.
Edasikaebamise kord
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu 2 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
Hagejad esitasid 06.12.2019. a Harju Maakohtule hagi pärandvara jagamise ja kasu hüvitamise
nõudes. 26.03.2026. a esitasid pooled kohtule kompromissi ja taotluse selle kinnitamiseks ning
menetluse lõpetamiseks.
Kohtu põhjendused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni
hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab,
et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus
kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus
heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole
võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub
seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud
juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud
kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe
sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi
saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda
tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle
üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele
tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi
kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.
Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt
õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse
hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud
hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja
protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene
teisiti.
2-19-19193
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et
kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku
leppinud teisiti. Kompromissilepingu p 4.3 kohaselt poolte menetluskulud jäävad neid teinud
poole enda kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
TsMS § 150 lg 2 p 1 ja hagejate taotluse alusel tagastab kohus poole hagiavalduse esitamisel
tasutud riigilõivust.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigust lühendada.
Käesoleval juhul taotlevad pooled kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise
õigust lühendada kahe päevani määruse kättesaamisest arvates. Kohus rahuldab poolte taotluse.
/allkirjastatud digitaalselt /
Alan Biin
kohtunik