2-25-16521/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lihtmenetlusotsus

D.D tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

26. märts 2026

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-25-16521

B2 Impact OÜ hagi D.D vastu 22.01.2022 ESTO AS-ga

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr #16161113927

tuleneva põhivõlgnevuse 1323,21 euro, intressi 240,90 euro,

sissenõutavaks

muutunud

viivise

56,38

euro,

sissenõudmiskulu 35 euro ja alates 04.10.2025 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt (1323,21 eurolt)

väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

2015,98 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046)

Hageja lepinguline esindaja

Anzhela Ternikova

Kostja

D.D (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot,

on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta;

menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi D.D vastu (dtl 89-96). Hageja B2 Impact

OÜ palub kostjalt välja mõista ESTO AS ja kostja vahel 22.01.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr #16161113927 tuleneva võlgnevuse (dtl 11-22). Lepingu alusel anti

kostjale krediidilimiit 3000 eurot ning tema arvele kanti kokku 3060 eurot (dtl 24-70). Lepingu

kohaselt oli intressimäär 35,4% aastas, krediidikulukuse määr 50,45% ning lepingu kogukulu

6527,42 eurot, lisaks rakendus väljavõtu tasu 93 eurot. Krediiti tuli tagastada igakuiste maksetena,

eelduslikult 12 kuu jooksul.

3. Kostja täitis lepingut osaliselt, tasudes kokku 1296,32 eurot, millest krediidiandja arvestas

põhiosa katteks 352,79 eurot, intresside katteks 436,03 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 497,50

eurot, meeldetuletustasude katteks 10 eurot. Kostja jäi seejärel maksetega viivitusse, jättes

tasumata järjestikused arved 01.03.2024, 01.04.2024, 01.05.2024 ja 01.06.2024 (dtl 71-74).

Seetõttu saatis krediidiandja 30.05.2024 kostjale hoiatuse ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks kuni 13.06.2024, hoiatades, et kohustuse täitmata jätmisel öeldakse leping üles. Kuna

kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud ühendust, loeti leping üles öelduks 16.06.2024.

4. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli põhivõlg 2707,21 eurot, millest kostja tasus hiljem 1384

eurot, mistõttu jäi tasumata põhivõlgnevuseks 1323,21 eurot. Lisaks on kogunenud intress

summas 240,90 eurot ajavahemikul 17.03.2024 kuni 16.06.2024 ning viivis summas 56,38 eurot

ajavahemikul 09.05.2025 kuni 03.10.2025. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 1323,21

eurolt alates 04.10.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu

35 eurot ning menetluskulu (riigilõiv) 315 eurot.

5. Krediidivõimelisuse hindamisel analüüsis krediidiandja enne lepingu sõlmimist kostja

krediidivõimelisust ning tugines selleks kostja esitatud ja kontrollitud andmetele. Kostja märkis

krediiditaotluses enda sissetulekuks 700 eurot kuus ning teatas, et töötab erasektoris ja omab

regulaarset sissetulekut. Krediidiandja kontrollis neid andmeid täiendavalt, sh Pensionikeskuse

andmete põhjal, mille järgi oli kostja sissetulek 803,56 eurot, kuid otsuse tegemisel lähtuti

ettevaatlikkuse põhimõttest ja arvestati väiksema summaga. Lisaks hinnati kostja finantskohustusi

ja igapäevaseid kulusid, kostja märkis finantskohustusteks 100 eurot ja majapidamiskuludeks 300

eurot kuus, kokku 400 eurot. Samuti tehti päringud maksekäitumise kohta andmebaasides (nt

Creditinfo ja Taust.ee), mille kohaselt kostjal puudusid varasemad maksehäired.

6. Samas esitas hageja 19.03.2026 kohtunõude täitmiseks alternatiivselt ka nõude

ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud (dtl 110-111). Kokku sai kostja laenu 3060 eurot ning on tagasi maksnud

2680,32 eurot (1296,32 eurot krediidiandjale ja 1384 eurot hagejale). Seega on tagastamata laenu

põhiosaks 379,68 eurot. Ümberarvestuse kohaselt on kostja kohustatud tasuma ka intressi, kuid

seda seadusjärgses määras summalt 3060 eurot perioodil 23.01.2022 kuni 16.06.2024, mille

jooksul kogunes intressi 162,85 eurot. Lisaks kuulub tasumisele viivis alates 17.06.2024 kuni

kohustuse täitmiseni ning sissenõudekulud summas 20 eurot.

7. Kostjale on hagimaterjalid 10.10.2025 kättetoimetatud kättetoimetamisportaali (KÄPO)

vahendusel, kuid kostja tähtaegselt (24.10.2025) oma vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

9. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

10. Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping nr #16161113927 on

kvalifitseeritav VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguna. Samuti on tuvastatav, et

kostja allkirjastas lepingu 22.01.2022 kell 20.38 (dtl 11-22) ning lepingus väljatoodud krediidi

kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega

kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

11. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt

peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja

arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal

lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg

3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb

tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes

1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses

vastavat vastuväidet ega seda sisustama.

12. Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt

vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr 2-20-106661, p 55). Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et

kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal

siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud

tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui

krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei

saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.

13. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandja on tuginenud peamiselt kostja enda esitatud andmetele, millest nähtub kostja

hinnanguline sissetulek ja väljaminekud. Kuigi krediidiandja on teinud päringuid maksehäirete ja

krediidiajaloo kontrollimiseks (Creditinfo ja Krediidiregister), ei nähtu toimikust, et oleks

kontrollitud kostja tegelikke igapäevaseid väljaminekuid või rahalisi kohustusi ulatuses, mis

võimaldaks hinnata tema tegelikku maksevõimet. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas krediidiandja

jõudis järelduseni, et kostja on võimeline laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma, kui puudub

objektiivne ülevaade kostja tegelikust rahalisest olukorrast, eelkõige konto väljavõtte või muu

samaväärse tõendi näol. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud asjaolusid, ei ole kohtul võimalik järeldada, et hageja

on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

14. Hageja esitas alternatiivse arvutuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise kohustust. Sellisel juhul tuleb lähtuda üksnes tegelikult väljastatud

krediidisummast ning kostja poolt tehtud tagasimaksetest, arvestamata lepingujärgseid intresse,

tasusid ega muid krediidikulusid. Käesoleval juhul on hageja väitnud, et kostja sai krediidiandjalt

kokku 3060 eurot ning tasus tagasi kokku 2680,32 eurot. Kohus tuvastab aga esitatud tõendite (dtl

24-70) alusel, et kuigi tarbijakrediidilepingu alusel oli kostjale võimaldatud krediidilimiit kuni

3000 eurot, ei vasta hageja väide tegelikult väljastatud krediidisumma kohta tõele. Tõendite alusel

on tuvastatav, et kostjale on reaalselt väljastatud 2660 eurot. Seega tuleb ümberarvestuse

tegemisel lähtuda tegelikult väljastatud krediidisummast 2660 eurot ning sellest maha arvata

kostja poolt tasutud 2680,32 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja täitnud oma kohustuse põhiosa

osas täielikult ning enammakstu ulatub 20,32 euroni. Seega tuleb hagi jätta täies ulatuses

rahuldamata.

15. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik