3-25-1453/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-25-1453

Otsuse kuupäev

26. märts 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Virko Marinitševi kaebus Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kambri 472

tingimustega 27.02-11.03.2025

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: Virko Marinitšev

Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Kristjan Timmusk

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate

tõendite kogumiseks.

3. Jätta menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 27.04.2026.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 20).

Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad

1. Kaebaja Virko Marinitšev esitas 04.03.2025 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse nr

2-25/2-2/2548 mittevaralise kahju 3000 euro hüvitamiseks (dtl 12).

Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja paigutati kartserikaristuse kandmiseks

27.02.2025 kambrisse 472. Kambri olmetingimused on halvad. Akna vahelt puhub külm õhk,

kuna aken on asendatud pleksiklaasiga ja selle vahelt saab nimetissõrme välja pista. Puudub

WC uks ja riiete kuivatamise koht. Seintelt koorub värv ja seintes on augud. 28.02.2025

paigutati samasse kambrisse teine kinnipeetav ning kaebaja pidi taluma teise inimese WC

toimingutega kaasnevaid heliefekte ja haisu (aken ei ole avatav ja ventilatsioon on ebapiisav).

Vastustaja kohtleb kaebajat inimväärikust alandavalt.

2. Vastustaja Tartu Vangla jättis 05.05.2025.a otsusega nr 1-9/2-25/115-2 (dtl 13-15) kaebaja

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

Kaebaja kandis 25.02-11.03.2025 kartserikaristust korduvate distsipliinirikkumiste eest.

Kaebaja paiknes 27.02-11.03.2025 kambris 472. Sellest 28.02-06.03.2025 ehk kuus ööpäeva

paiknes kaebaja kambris koos teise kinnipeetavaga. Kamber 472 on kohandatud võimalikult

lõhkumiskindlaks, s.h ei saa avada aknaluuki ja puuduvad kuivatustorud. Kambrisse

paigutatakse isikuid, kelle puhul on tõenäoline, et nad oma tegevusega võivad kahjustada

vangla vara. Kaebaja lõhkus 25.02.2025 oma eelmises kambris kaks puidust kapiplaati.

Kaebajal ei ole õigust nõuda, et kambris oleksid kuivatustorud. Seinte seisukord ei saanud

kaebaja õigusi rikkuda. Akna tuulutusava oli praokil, kuid see ei saanud kambri temperatuuri

oluliselt mõjutada. WC uks on olemas ja korras, kuid uks ei kata ära tervet ukseava. See ei

rikkunud kaebaja privaatsust, kuid võis põhjustada helide ja lõhna tavapärasest paremat

levimist. Olenemata hinnangust vastustaja tegevusele ei ületa kaebaja kirjeldatud läbielamised

sellist läve, mis annaks aluse hüvitada kaebajale mittevaraline kahju rahas.

3. Kaebaja esitas 16.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 3000 euro

hüvitamise nõudes, alternatiivselt taotles kaebaja hüvitist kohtu äranägemisel. Kaebaja jäi

kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja lisas, et tema und häiris see, kui

teine kinnipeetav kasutas tualetti öösel. Akna prao mõõtmed olid 30 cm x 1 cm. Aknal

puudusid tihendid ja kambri radiaator oli kinni kaetud. Kaebaja teavitas korduvalt

hommikuste loenduste ajal suusõnaliselt vanglaametnikke olukorrast ja palus mõõta kambri

temperatuuri. Kuivatustorud on olemas teistes kambrites, tegemist on põhjendamatu

erisusega.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi oma varasemate seisukohtade

juurde. Kaebaja paiknes kambris lühikest aega - 11 ööpäeva, koos teise kinnipeetavaga 6

ööpäeva. Kaebaja paigutamise kambrisse 472 tingis kaebaja enda õigusvastane tegevus.

Seda, et tualeti uks ei eraldanud tualetti ülejäänud kambrist täielikult, on kohtupraktikas

peetud eraelu puutumatuse riiveks, kuid mitte väärikust alandavaks. Vastustaja hinnangul on

uks (fotod dtl 37-38) privaatsuse tagamiseks piisav, kuna näha on üksnes tualetti kasutava

isiku pea (kui isik seisab) või jalad. Kambris 472 on selline uks taotluslikult, et ust ei saaks

kasutada lõhkumiseks või ametnike tegevuse takistamiseks. Üldjuhul paigutatakse

kinnipeetav sellisesse kambrisse üksi. Ka teistes kambrites ei ole tualeti uks helikindel ning

tualeti kasutamine on kambrikaaslasele öösel tajutav. Seda ei saa käsitleda öörahu

rikkumisena. Ebameeldiva lõhna eemaldab mõne ajaga sundventilatsioon.

Vangla küttesüsteemid on reguleeritud nii, et kambrites on tagatud piisav temperatuur (üle

20°C). Ei ole eluliselt usutav, et aknaluugilt puuduva tihendi tõttu oleks saanud pääseda

kambrisse niivõrd suures koguses külma õhku, et see oleks saanud jahutada kambri

temperatuuri alla 18°C. Luugid on tegelikult laiemad kui pildilt näha, luugi ääre taha jääv osa

võis avause katta. Akna materjal ei oma asja lahendamisel tähtsust. Tugevdatud kambrites on

radiaatorid küll kaetud metallist korpusega, kuid täidavad oma eesmärki sama efektiivselt kui

tavakambrites. Kaebaja ei väida algses kahju hüvitamise taotluses või 04.03.2025 esitatud

ümberpaigutamise taotluses, et temperatuur kambris oleks langenud alla normi või et

vastustaja oleks jätnud reageerimata tema palvetele mõõta kambri temperatuuri.

Kaebaja kandis vaidluse all oleval perioodil kartserikaristust ning ei saanud juba sellel

põhjusel

tunda end kambris sama hästi kui tavakambris tavarežiimil. Kaebuse alusena toodud asjaolud

ei olnud eraldi või koosmõjus sellised, mis oleksid ületanud läve, mida saaks pidada väärikuse

alandamiseks või mis õigustaksid rahalise hüvitise väljamõistmist.

Kohtu seisukoht

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse

õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise

vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral avaliku

võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need

tingimused. Kui vähemalt üks tingimus on täitmata, siis ei ole kahju hüvitamise nõude

rahuldamine võimalik.

6. Mittevaralise kahju all mõistetakse isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. RVastS

§ 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega

ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada

rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.

Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda

üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et

selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi.

7. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama

ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale

kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris

peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. VangS §

651 lg 1 alusel laienevad eeltoodud nõuded ka kartserile.

Määruse „Eluruumile esitatavad nõuded“ asjassepuutuvad sätted on järgmised:

- § 3 lg 3: eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks

lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava

loomuliku valguse;

- § 4 lg 3 ja 4: siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele

hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja

püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu

temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC;

- § 4 lg 6: väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis

ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset;

- § 5 lg 1: eluruum peab olema varustatud tualetiga või selle puudumisel peab olema

tagatud tualeti kasutamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud

maa-alal.

Kohtu hinnangul on VangS § 45 lg 1 erinormiks eluruumile kehtestatud üldnõuete suhtes ehk

kambrile laienevad eluruumi üldised nõuded juhul, kui VangS ruumi vastavat omadust ei

reguleeri. See tähendab muuhulgas, et kambris on nõutav akna olemasolu, kuid täidetud ei pea

olema eluruumi aknale kehtestatud täpsemad nõuded.

8. Mõlemad pooled on kinnitanud, et kaebaja kandis vaidlusalusel perioodil ja kambris

kartserikaristust. Määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ § 7 lg 4 alusel kuuluvad kartseri

sisustusse:

1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid;

2) põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris;

3) võimaluse korral valjuhääldi;

4) riidenagi;

5) pesemiskoht;

6) WC.

9. Kuivatustorude puudumine kambris ei olnud õigusvastane. Tegemist ei ole kartseri

sisustuse kohustusliku elemendiga. Kaebajale ei tulene subjektiivseid õigusi sellest, kui

mõnes vangla kambris on kuivatustoru olemas.

Kaebaja kinnipidamistingimusi ei muuda õigusvastaseks kaebaja etteheited seinte seisukorrale

(seintes olid augud, seintelt koorus värv). Õigusnormid selles osas nõudeid ei kehtesta. Sel

juhul saab lähtuda vastustaja üldisest käibekohustusest ja mõistlikkuse põhimõttest. See, kui

kamber on kulunud ja vajab remonti, ei tähenda reeglina kambri mittevastavust eluruumi

nõuetele. Selleks, et tegemist oleks kinnipidamistingimuste õigusvastasusega, peab kohtu

hinnangul olema tegemist väga tõsiste puudustega kambri üldises seisukorras või

siseviimistluses.

Kaebaja kirjeldatud seinte seisund seda lävendit ei ületa. Lisaks tuleb arvestada, et sellisesse

kambrisse paigutamise tingis kaebaja enda tegevus. Vastustaja on selgitanud, et tegemist oli

kambriga, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kes võivad kambrit lõhkuda või kahjustada.

Asjas on tõendatud, et kaebaja oli selline kinnipeetav. 25.02.2025.a ettekande (dtl 30-31)

kohaselt ütles kaebaja sel päeval, et ta lõhub kambri ära, kui vangla teeb paigutuse, millega

kaebaja nõus ei ole. Kaebaja lõhkus kohe pärast vanglaametnike lahkumist kapi küljes oleva

puidust plaadi, hiljem vanglaametniku juuresolekul lõi jalaga puruks veel ühe kapiplaadi.

10. Kambris oli aken, mis kohtu hinnangul piisaval määral võimaldas loomuliku valguse

pääsu kambrisse (dtl 39). Eeltoodut ei muuda kaebaja väited, et akna materjaliks oli

pleksiklaas, aken valmistati vangla töökojas, aknal puudus sertifikaat. Kaebajal ei ole

subjektiivset õigust esitada nõudeid akna materjalile, tootjale või akna kui toote kohta olemas

olevatele dokumentidele.

Asjas on tõendatud, et akna alumises osas oli läbipaistmatu tuulutusluuk ning luugi ja selle

raami vahel oli pragu (dtl 39-40). Kohtu hinnangul ei oma kinnipidamistingimuste

nõuetekohasuse hindamisel tähtsust prao olemasolu kui selline, vaid küsimus, kas see tõi

endaga kaasa mõne eluruumile kehtestatud nõude rikkumise.

11. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, milline oli temperatuur kambris. Kohtu hinnangul ei ole

võimalik koguda selle kohta tõendeid ehk mõõta kambri temperatuuri tagantjärele, kuna

taastada ei saa samu tingimusi (välistemperatuur, tuule suund ja kiirus, küttesüsteemi

seadistus), samuti nähtub poolte avaldustest, et akent on hiljem remonditud.

Tõendite puudumine kambri temperatuuri kohta ei ole etteheidetav vastustajale. Kaebaja

väidete põhjal ei taotlenud ta kirjalikult temperatuuri mõõtmist kambris. Kaebaja ei ole

muutnud usutavaks, et ta taotles temperatuuri mõõtmist suuliselt. Sellele räägivad vastu

järgmised asjaolud:

- kaebaja paigutati vaidlusalusesse kambrisse 27.02.2025. Kaebaja pöördus 03.03.2025

suuliselt inspektor-kontaktisiku poole, kuid ei maininud probleeme kambri temperatuuriga

või vajadust temperatuuri mõõta (dtl 41). Puudub põhjus, miks oleks inspektor-kontaktisik

pidanud dokumenteerima kaebaja mured seoses tualetiga, kuid jätma mainimata

probleemid seoses kambri temperatuuriga;

- kaebaja esitas 04.03.2025 kirjaliku taotluse fikseerida kambris esinevad puudused

fotodega (dtl 27). Ka siin puudub mõistlik põhjendus, miks jättis kaebaja nimetamata

vajaduse mõõta kambri temperatuuri, kui kaebajal tegelikult selline soov oli.

12. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et temperatuur kambris langes alla 18 ºC. Kambris oli

küte. Fotol kujutatud avaus tuulutusluugi ja raami vahel ei ole suur.

Kohus selgitas eespool, et VangS sätted on erinormiks üldiste eluruumile kehtestatud nõuete

suhtes. Seetõttu ei kehti kambri aknale nõue, et see peab olema avatav. Praeguses asjas on

tegemist olukorraga, kus aknal oli olemas tuulutamiseks ette nähtud luuk, kuid konkreetses

kambris oli see osaliselt avatud (luugi ja raami vahel oli pragu) ja see pragu ei olnud suletav.

13. Eeltoodu tähendab ühelt poolt, et kambris oli pidevalt hea ventilatsioon. Teiselt poolt on

usutav, et ka olukorras, kus kambri temperatuur ei langenud alla 18 ºC, võis prao olemasolu

ja selle sulgemise võimaluse puudumine põhjustada kaebajale pahameelt. Samuti võis pragu

kaasa aidata sellele, et kaebaja subjektiivselt ei tajunud kambrit piisavalt soojana.

Kohtu hinnangul ei kujuta eeltoodu endast ebameeldivust, mis ületaks väärikuse alandamise

lävendi. Kaebaja viibis kambris lühiajaliselt, kokku 11 päeva. Kaebaja avaldustest ei nähtu, et

kambri temperatuur või osaliselt avatud tuulutusluuk oleks põhjustanud kaebajale

intensiivseid üleelamisi. S.h ei ole tõendatud, et kaebaja oleks seoses selle probleemiga

pöördunud vanglaametnike poole enne kahju hüvitamise taotluse esitamist (vt otsuse punkti

11).

14. Kaebaja etteheide seoses kambri tualetiga seisneb selles, et tualeti uks eraldas tualeti

ülejäänud kambrist osaliselt, see võimaldas kambris viibival kinnipeetaval osaliselt näha

tualetis viibivat kinnipeetavat ning tualeti kasutamisega kaasnevad helid ja lõhn levisid

kambrisse (fotod dtl 37-38)

Kohtu hinnangul said eelkirjeldatud tualeti omadused riivata kaebaja õigusi üksnes ajal, mil

kambris viibis kaks kinnipeetavat. Ka kaebaja ise on kaebuse alusena välja toonud, et teine

kinnipeetav nägi osaliselt tualetis viibivat kaebajat ning kaebaja pidi taluma teise kinnipeetava

tualeti kasutamise mõjusid.

15. Õigusnormid ei kehtesta täpsemaid nõudeid vangla tualeti omadustele. Kohus nõustub, et

„lühikese“ uksega tualetti saab pidada õigusvastaseks, eeskätt põhjusel, et tegemist on eraelu

puutumatuse riivega.

Kohtu hinnangul ei ületanud tualeti uksest tingitud mõjud praeguse kohtuasja asjaoludel siiski

lävendit, mis tingiks kaebajale rahalise hüvitise määramise. Kaebajal oli kambrikaaslane

kokku 6 ööpäeva. Tualetti kasutava kinnipeetava privaatsuse riive oli vähese ulatusega, tualeti

istudes kasutamise korral olid näha ainult isiku jalad. Tualeti kasutamisega kaasnevate helide

ja lõhna mõju ei saanud olla intensiivne, s.h arvestades, et tuulutusluugi ja raami vahelise prao

tõttu oli kambris väga hea ventilatsioon.

Eeltoodut ei muuda see, et Euroopa Inimõiguste Kohus on tualeti eraldatuse puudumise või

osalise eraldatuse tõttu määranud kinnipeetavatele rahalisi hüvitisi. Kohtuasjade asjaolud ei

ole võrreldavad. Näiteks kaebaja viidatud kohtuasjas Szafrański vs Poola (kohtuasi 17249/12)

oli tualett osaliselt eraldatud 1,2 m kõrguse vaheseinaga, kuid uks puudus üldse, ning

kinnipeetav viibis sellise tualetiga kambrites erinevatel aegadel 1 aasta 8 kuu pikkuse perioodi

jooksul.

Asjasse ei puutu see, kas tualetist kostuvad helid ületasid öösel 30 dB piiri. See norm on

kehtestatud väljastpoolt eluruumi kostuvatele helidele. Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et

tualettruumi uks ei ole ka tavalistes eluruumides reeglina helikindel. Enamasti on mingil

määral kuulda tualetist kostuvaid helisid (näiteks vee tõmbamine, loputuskasti täitumine

veega).

16. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kaebaja kirjeldatud

kinnipidamistingimused olid osaliselt õiguspärased. Selles osas, milles tegemist võis olla

õigusvastaste tingimustega, ei ole ületatud lävendit, mis tooks endaga kaasa rahalise hüvitise

määramise kaebajale.

Menetluskulud, muud taotlused, selgitused

17. Kaebaja esitas taotluse tõendite väljanõudmiseks. Osaliselt on kaebaja soovitud

dokumendid kohtule esitatud. Kohtule ei ole esitatud kaebaja soovitud andmeid selle kohta,

millal kambri 472 akent parandati, sertifikaati ja andmeid kambri akna kohta ning fotosid

silikooniga täidetud praost. Kohus ei pea neid tõendeid praeguse vaidluse puhul asjakohasteks

ning jätab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel nende kogumise

taotluse rahuldamata.

18. HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et

menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Menetlusosalised ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule

menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul

puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui menetlusosalistel

menetluskulusid oli, siis jäävad need vastava menetlusosalise enda kanda.

19. Kohus vabastas kaebaja 01.09.2025.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise

kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama

menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada.

Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis.

20. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks