2-24-134343/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-134343

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi K S vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

702,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10069659);

Hageja lepinguline esindaja: S R;

Kostja: K S (isikukood: xxx).

Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Eesti AS-i hagi K S vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista K Slt Elisa Eesti AS-i kasuks välja põhivõlgnevus 411,52 eurot ja viivis

perioodi 19.05.2023–26.03.2026 eest 278,99 eurot.

3. Mõista K Slt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt summas 411,52 eurot

alates 27.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,065% päevas.

4. Jätta Elisa Eesti AS-i hagi K S vastu rahuldamata sissenõudmiskulude 30 eurot

nõudes.

5. Jätta menetluskulud 95% ulatuses K S kanda ja 5% ulatuses Elisa Eesti AS-i

kanda.

6. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku

aja jooksul pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p

2 ja lg 2 alusel.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt

hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning

tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank

– EE567700771003819792.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 25.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse K S (kostja) vastu 521,46 euro nõudes. Kohus tegi 29.09.2024 kostjale

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellega

seoses lõpetas Pärnu Maakohus 07.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning

nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 17.01.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes.

3. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 411,52 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 163,17 eurot ja viivise

põhinõudelt summas 411,52 eurot alates 18.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni määras

0,065% päevas.

4. Hageja on hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud

05.03.2025, 28.10.2025 ja 29.12.2025 esitatud menetlusdokumentides ning tugineb hagi

alusena alljärgnevatele asjaoludele:

4.1.

Hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2022 liitumislepingu nr xxx, mille alusel

kasutas kostja internetiteenust teenuspaketiga „Internet XL“ kuutasuga 32,99 eurot.

4.2.

Hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2022 ühtlasi lisa nr xxx liitumislepingule nr

xxx (vara üürileping), mille alusel üüris kostja hagejalt interneti modemit Nokia

E240W-A M4 kuutasuga 2,99 eurot.

2 / 7

4.3.

Hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2022 liitumislepingu nr xxx televisiooniteenuse

„Elisa Elamus“ kasutamiseks teenuspaketiga „Väike pakett“ kuutasuga 7,99 eurot.

4.4.

Hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2022 ühtlasi lisa nr xxx liitumislepingule nr

xxx (vara üürileping), mille alusel sai kostja kasutada Elisa Elamuse digiboksi

kuutasuga 4,99 eurot.

4.5.

Hageja ja kostja leppisid 22.11.2022 hageja iseteenindusportaali vahendusel

kokku interneti teenuspaketi vahetuses. Kostja valis uueks paketiks „Internet L“

kuutasuga 26,99 eurot.

4.6.

Kostja andis 25.01.2023 hagejale teada, et ta kolib teisele aadressile, millega

seoses vormistati internetiteenuse ja modemi ringitõstmine uuele aadressile.

4.7.

Hageja ja kostja sõlmisid 26.01.2023 liitumislepingu nr xxx, mille alusel asus

kostja kasutama internetiteenust teenuspaketiga „Internet L“ kuutasuga 27,43 eurot

uuel aadressil.

4.8.

Kõigi eelnimetatud liitumislepingute sõlmimisel kinnitas kostja, et hageja on

talle teinud kättesaadavaks Elisa isikuandmete töötlemise põhimõtted, Elisa teenuste

kasutamise üldtingimused, Elisa krediidipõhimõtted, Elisa hinnakirjad ja

teenuspakettide tingimused (põhi- ja lisateenuste tingimused). Samuti kinnitas kostja,

et on eelnimetatud tingimustega tutvunud ja kohustub neid täitma.

4.9.

Hageja täitis oma lepingulisi kohustusi ning esitas kostjale televisiooniteenuse

ja digiboksi kasutamise ning internetiteenuse ja modemi kasutamise eest arved nr

2037411750 maksetähtajaga 18.02.2023, nr 2037732667 maksetähtajaga 18.03.2023

ning nr 2038049701 maksetähtajaga 18.04.2023.

4.10.

Kostja jättis arvete nr 2037411750, 2037732667 ja 2038049701 alusel osutatud

teenuste ja võimaldatud seadmete kasutamise eest tasumata vastavalt 67,86 eurot,

42,96 eurot ning 42,96 eurot.

4.11.

Kostja soovil lõpetas hageja 01.04.2023 liitumislepingu nr xxx

televisiooniteenuse kasutamiseks.

4.12.

Hageja ütles 27.04.2023 kostja võlgnevuse tõttu ka ülejäänud lepingud

(liitumislepingu nr xxx internetiteenuse kasutamiseks, liitumislepingu nr xxx lisana nr

xxx sõlmitud interneti modemi üürilepingu ja liitumislepingu nr xxx lisana nr xxx

sõlmitud digiboksi üürilepingu) üles.

4.13.

Lepingute ülesütlemise seisuga on kostjal hageja ees televisiooniteenuse ja

digiboksi kasutamise tasu võlgnevus 43,70 eurot, internetiteenuse ja modemi

kasutamise tasu võlgnevus 117,82 eurot ja tehniku väljasõidu tasu võlgnevus 24 eurot,

kõik kokku 185,52 eurot.

4.14.

Hageja esitas kostjale lepingute ülesütlemise kuul osutatud televisiooniteenuse

ja digiboksi kasutamise tasu ning internetiteenuse ja modemi kasutamise tasu eest arve

nr 2038343882 maksetähtajaga 18.05.2023. Kuivõrd kostja ei tagastanud lepingute

ülesütlemise järel üürilepingute esemeks olnud seadmeid ning lepingud nägid

niisuguses olukorras ette lepingus sätestatud seadmete väärtuse hüvitamise, sisaldas

arve muu hulgas modemi lepingujärgsele maksumusele 107 eurot vastavat käitlustasu

ja digiboksi lepingujärgsele maksumusele 119 eurot vastavat käitlustasu. Kostja arvet

nr 2038343882 ei tasunud.

3 / 7

4.15.

Hageja saatis kostjale 30.05.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15

eurot ning 7.06.2023 ja 22.06.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot.

Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirju posti teel ning e-posti teel.

4.16.

Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud summas 5

eurot. Muud makseviivitusega seotud kulud hõlmavad nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule

vastamisega seotud kulusid, sealhulgas võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele

vastamist telefoni ja e-posti teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ning võlanõude

avaldamisega tehtud kulusid. Hageja tegi kostja elukoha väljaselgitamiseks

25.09.2024 ja 13.08.2025 päringud rahvastikuregistrisse.

5. Kohus võttis hagi 18.03.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule

kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse

kättesaamisest.

6. Kohus proovis hagiavaldust ja 18.03.2025 määrust hagejale kätte toimetada avalikus

etoimikus, 18.03.2025, 26.03.2025 ja 08.05.2025 rahvastikuregistris märgitud e-posti

aadressil xxx, 08.05.2025 rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil xxx, 26.03.2025 ja

30.04.2025 rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressil xxx. Eelnimetatud kontaktandmeid

kasutades menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamine ei õnnestunud.

7. Kostjal ei ole rahvastikuregistris kehtivat elukoha aadressi. Kostja lisa-aadressidena on

märgitud xxx ja xxx. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses teatas kostja

ema 12.12.2024 Pärnu Maakohtule, et kostja ei ela aadressil xxx. 10.12.2024 teatas

aadressil xxx asuva korteri omanik Pärnu Maakohtule, et kostja ei ela ka eelnimetatud

aadressil.

8. Kuivõrd kostja ei ela registris märgitud aadressil ning kohtule ei ole teada kostja aadress

või viibimiskoht, toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS

§ 317 lg-te 1, 12 ja 5 alusel kostjale kätte avalikult 25.05.2025.

9. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 09.06.2025. Kostja vastust hagiavaldusele ei

esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

11. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega

jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu

(V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).

12. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

13. Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta

viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse

tegemise eeldused on täidetud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse

tegemist välistavaid tingimusi ei esine.

4 / 7

14. Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud hageja põhinõue 411,52 eurot ja viivisenõue

ning selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

15. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 12.03.2022 sõlmitud liitumislepingud nr

xxx ja nr xxx koos nende lisadega nr xxx ja nr xxx ning 26.01.2023 sõlmitud

liitumisleping nr xxx, mille alusel kostja kasutas internetiteenust ja televisiooniteenust

ning üüris internetimodemit ja digiboksi.

16. Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited eelnimetatud lepingute sõlmimise,

lepingute tingimuste, hageja lepinguliste kohustuste täitmise, kostja lepinguliste

kohustuste sissenõutavaks muutumise, rikkumise ja selle ulatuse (saadud teenuste ning

kasutatud seadmete eest tasu maksmata jätmise 185,52 euro ulatuses ja modemi väärtuse

107 ja digiboksi väärtuse 119 eurot hüvitamata jätmise), lepingute ülesütlemise, üüritud

seadmete tagastamise kohustuse, selle sissenõutavaks muutumise, rikkumise ja seadmete

väärtuse/tekkinud kahju (modemi väärtuse 107 eurot ja digiboksi väärtuse 119 eurot)

kohta.

17. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaolusid lepingute sõlmimise ja lõppemise

aja kohta arvesse võttes alust pidada lepingutes seadmete tagastamise kohustuse rikkumise

puhuks ettenähtud hüvitisi ebamõistlikult suureks.

18. Hageja on palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 411,52 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 163,17 eurot, mida hageja on arvestanud

põhivõlgnevuselt perioodi 19.05.2023 – 17.01.2025 eest määraga 0,065% päevas, ja

viivise alates 18.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

19. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

19.05.2023–26.03.2026 eest 278,99 eurot (põhivõlgnevus 411,52 eurot, viivisemäär

0,065% päevas, viivitatud päevade arv 1043).

20. Hageja esile toodud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud asjaoludel on hageja vastavad

nõuded põhjendatud.

21. Ülejäänud osas jätab kohus TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsusest välja põhjendava osa.

22. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest

lähtudes õiguslikult põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel

rahuldamata.

23. Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist.

Sissenõudmiskulud on tekkinud seoses 411,52 euro suuruse põhinõude sissenõudmisega.

24. Hageja sissenõudmiskulude nõue tugineb sellele, et hageja on peale lepingu lõppemist

saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja. Lisaks on hagejal tekkinud muud

makseviivitusega seotud kulud.

25. Võlaõigusseaduse VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõude on kuni 500

eurot, võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

26. VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud

ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär ning see ei ole iseseisev alus

sissenõudmiskulude hüvitise nõudmiseks.

5 / 7

27. Sissenõudmiskulude hüvitamiseks peab seega olema kas poolte vaheline kokkulepe

sissenõudmiskulude suuruse osas või saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud

kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel.

28. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, millised asjaolud peab hageja esile tooma selleks,

et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Samuti on kohus hagejale selgitanud, et

tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses ei ole asjakohaseid asjaolusid

märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või need ei ole õiguslikult

põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada. Hageja ei ole siiski esitanud

piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik

rahuldada.

29. Hageja on välja toonud, et vastavalt Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste

punktile 5.2.3 on klient kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega

seotud kulutused ja vastavalt punktile 6.1.2 on hagejal õigus nõuda kliendilt tähtaegselt

tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist.

Seega on hageja selgitanud üksnes, et lepingust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist.

30. Hageja ei ole hagiavalduses ega hagiavalduse täiendustes välja toonud, kas hageja ja

kostja vahel oli kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitise suuruse osas. Samuti ei ole hageja

selgitanud, millised ja millises suuruses kulud on hagejal tekkinud seoses kostjale

meeldetuletuskirjade saatmisega. Hageja ei ole selgitanud, millises suuruses kulud on

hagejale kaasnenud rahvastikuregistri päringute tegemisega. Hageja ei ole välja toonud

asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hageja on kandnud muid

makseviivitusest tingitud kulusid 5 euro ulatuses.

31. Kohus on seega seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud

asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

32. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt

välja põhivõlgnevuse 411,52 eurot, viivise perioodi 19.05.2023–26.03.2026 eest 278,99

eurot ja viivise põhinõudelt 411,52 eurot määras 0,065% päevas alates 27.03.2026 kuni

põhinõude tasumiseni. Kohus jätab hageja sissenõudmiskulude nõude 30 eurot

rahuldamata.

Menetluskulud ja kohtulahendi täitmine

33. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

34. Hagiavalduses palus hageja mõista välja põhivõlgnevuse 411,52 eurot, sissenõudmiskulud

30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 163,17 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivise. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatuse hindamisel üksnes hagi

esitamisel rahaliselt määratletud nõudeid, mille kogusuurus oli 604,69 eurot, jättes

arvestamata viivisenõudega, mis ei olnud hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud ja mille suurus oli seetõttu summaliselt määratlemata. Kohus jättis hagi

rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot osas. Seega on hagi rahuldamise ulatus

ligikaudu 5%.

6 / 7

35. Kohus jätab seega TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja 5%

ulatuses hageja kanda.

36. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse jõustumist.

37. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

38. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega. TsMS § 420 alusel ei saa kostja

tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebust, kuid võib esitada kaja. Kaja

regulatsioon ei näe aga ette menetluskulude suuruse vaidlustamist.

39. Seega juhul, kui kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks tagaseljaotsuses, on

ebaselge, mil viisil saab kostja kasutada TsMS § 178 lg 1 tulenevat õigust vaidlustada

hüvitatavate menetluskulude suurust. Sellest tulenevalt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast otsuse jõustumist (vt V. Kõve

jt. TsMS II. Komm vlj § 420 p 3.4).

40. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei

määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

41. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust

kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

42. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

43. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

44. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-

toimiku kaudu, e-posti teel ning rahvastikuregistrijärgsele lisa-aadressile tähtsaadetisena

saatmisega ei õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata

kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti

kontrollimine oleks tulemusteta. Seetõttu toimetab kohus tagaseljaotsuse kostjale kätte

avalikult TsMS § 317 lg-te 1 ja 5 alusel. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS

§ 317 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik

7 / 7