2-23-10004/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-10004

Kohtuasi

X.C hagi G.J-i vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. mai 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

G.J-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2163,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Natalja Santaševa

Kostja: G.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga

Väina-Kesler

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. mai 2025. a otsus osas, millega maakohus mõistis

G.J-ilt X.C kasuks elatisena välja 2073,12 eurot ja teha uus otsus, millega jätta

hagi nimetatud ulatuses rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada X.C hagi G.J-i vastu osaliselt.

4.2. Mõista G.J-ilt X.C kasuks välja elatis 570,84 eurot.

4.3. Jätta X.C nõue 570,84 eurot ületavas osas rahuldamata.

4.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata.

2-23-10004

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X.C (hageja) esitas 13.07.2023 Harju Maakohtule hagi G.J-i vastu, milles palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista elatise 301,37 eurot kuus alates 04.07.2023 kuni hageja

gümnaasiumi lõpetamiseni 14.06.2024.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, kuid ei täida hageja suhtes

ülalpidamiskohustust. Kostja töötasu on 3000 eurot kuus. Hageja ema töötasu on 1470 eurot

kuus. Ema tasub hagejale elatisena 260 eurot kuus. Pärast vanemate lahkuminekut elas hageja

ema juures, kuid hagi esitamise ajal oma vanaisa juures Tallinnas. Hageja lõpetas

gümnaasiumi 14.06.2024.

1.2. Hageja igakuised vajadused on 602,74 eurot, sh eluasemekulu 133,75 eurot; kulutused

toidule 250 eurot; sidekulud 11,99 eurot; kulutused tervishoiule 5 eurot; kulutused

hügieenitarvetele 30 eurot; kulutused koolikohustuste täitmiseks 15 eurot; kulutused riietele ja

jalanõudele 40 eurot; muud vältimatud püsikulutused, klaveriõpe ja jõusaal vastavalt 98 eurot

ja 19 eurot, kokku 117 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

2.1. Hageja väide tema 18-aastaseks saamise ja 12. klassi õppimise kohta ei anna alust nõuda

elatisena 301 eurot. Hageja ei ole kostjalt elatist kunagi küsinud. Ükskord palus hageja abi

autokooli õppemaksu tasumiseks ja kostja tegi seda. Kostja peab üleval hageja õde.

2.2. Tõendamata on elamine vanaisa juures ja emalt elatise saamine 260 eurot kuus. Hageja

nõuab kommunaalkulusid täies ulatuses. Ringides osalemise jätkamine on tõendamata.

2.3. Tegelikult ei ole hagejat 12. klassi üle viidud. Hageja töötas 10. ja 11. klassis

kiirtoidurestoranis. Ei ole teada, kas hageja käib tööl ja mis takistab tal lisatöö tegemist.

Täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid

ise. Teadmata on hageja õppetöö ajakava ja see, kui palju mõjutab kool hageja võimalust

ennast ise ülal pidada.

2-23-10004

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks ajavahemiku

13.07.2023–14.06.2024 eest välja elatise 2643,96 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte

endi kanda.

3.1. Maakohus tuvastas, et kostja on hageja isa ja hageja oli hagi esitamise ajal alla 21-

aastane. Hageja omandas vaidlusalusel ajavahemikul keskharidust.

3.2. Kostja vaidleb vastu hageja elamiskuludele, klaveriõppe ning jõusaali kuludele. Hageja

elab koos vanaisaga. Esitatud arvete kohaselt on hagejale langev osa kommunaalkuludest 89

eurot kuus. Jõusaali kulusid tõendavad arved. Jõusaal on osa noore täiskasvanu tavapärasest

elulaadist. 19 eurot kuus ei ole ebamõistlikult palju. Hageja käib XXX huvikooli klaveriõppes

ja tasub huvikooli eest keskmiselt 20,73 eurot kuus.

3.3. Kostja ei vaielnud vastu toidu, side, tervishoiu, hügieeni, koolikohustuse, riiete ja

jalanõude kuludele ega nende ulatusele. Hageja vajadus toidule 250 eurot, sidele 11,99 eurot,

tervishoiule 5 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, koolikohustustele 15 eurot ning riietele ja

jalanõudele 40 eurot on mõistlik. Hageja igakuised vajadused on seega kokku 480,72 eurot.

3.4. Hageja omandab keskharidust täiskoormusega õppekaval, st tal on tunnid terve tööaja

vältel. Eluliselt on usutaval, et tal on ka kodutööd ja tuleb õppida arvestusteks ning

eksamiteks. Õppival ja areneval noorel on oluline ka puhkeaeg. Kuna hageja õppis

gümnaasiumis, ei saa temalt õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist kõigi oma vajaduste

rahuldamiseks. Tal on õigus saada ülalpidamist oma vanematelt. Hageja oli sunnitud

sissetulekut teenima, kuid see ei vabasta vanemat lapse baasvajaduste katmisest. Õppivatele

noortele ei saa ette heita lisaraha teenimist, kui vanem ei ole ülalpidamist andnud.

Lisasissetulekute ja taskuraha teenimine on isiku vabadus ja õigus ning see ei tohiks mõjutada

vanema kohustust lapsele ülalpidamist anda. See ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

Kostja ei toonud hageja majandusliku olukorra kohta välja asjaolusid, mille alusel saaks leida,

kostja vabaneb ülalpidamiskohustusest. Kostja töötas kiirtoidurestoranis, kuna vajas vajaduste

katmiseks ja kõrghariduseks raha. Kuna tema õpitulemused halvenesid, lõpetas ta töötamise.

3.5. Laekumised hageja ettevõtluskontole ei mõjuta hageja nõuet. Ebaregulaarseid

sissetulekuid suveperioodil ei ole põhjendatud lugeda sissetulekuks, mis vabastab vanema

ülalpidamise andmisest. Paypal 01.11.2023 laekumist 566,41 eurot ei saa isiku sissetulekuks

lugeda, sest sama summa on samal platvormil makstud sama viitega. Isegi kui Revoluti konto

laekumised on hageja sissetulek, ei ole need sellise suurusega, mis peaksid kaasa tooma kostja

ülalpidamiskohustuse täitmisest vabanemise. Usutavalt oli hagejal vaja oma vajaduste

katmiseks sissetulekut teenida. Sularahalaekumised on pärit hageja emalt, kellel on samuti

hageja ülalpidamiskohustus. Sularaha sissemaksed ei pruugi olla sissetulek. Erinevad

ülekanded oma kontode vahel ei ole sissetulek.

3.6. Vastuväited hageja ema ülalpidamise ulatusele ja kohustusele ei mõjuta hageja nõuet

kostja vastu. Et kostja peab üleval alaealist last, ei vabasta teda hageja

ülalpidamiskohustusest. Kostja ei toonud esile ega tõendanud, et ta ei ole võimeline hagis

nõutud ulatuses ülalpidamist tasuma enda varalise seisundi tõttu. Asjaolu, et hageja ei ole

kostjalt varem elatist küsinud, ei mõjuta asja lahendust.

2-23-10004

Apellatsioonkaebus

4. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi rahuldas ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

4.1. Kaebuse kohaselt hindas kohus ebaõigesti tõendeid, rikkus menetlusnorme ja andis

faktilistele asjaoludele ebaõige hinnangu. Kohus rikkus õiguskindluse põhimõtet, määrates

elatise kohustuse ajale, mil kostjal ei olnud ei seaduslikku staatust ega teadmist isaduse kohta.

Kohus ei analüüsinud kostja tõendeid ja vastuväiteid.

4.2. Hageja väidab, et tal puuduvad sissetulekud, kuid ta on saanud regulaarseid laekumisi

Stripe’ist, Revolutist, ettevõtluskontolt ja muudest allikatest. Kohus ei hinnanud kontode

liikumist summaliselt ega allikate, päritolu ja iseloomu kaupa. Kohus ei hinnanud seda, kas

hageja tegelikud tulud katavad tema igakuised kulud. Tõendamiskoormis lasub hagejal.

4.3. Kohus ei põhjendanud, miks ei võiks hageja töötada osalise koormusega, eriti arvestades

varasemat töökogemust. Kohus piirdus ekslikult formaalse tõdemusega, et hageja õpib.

4.4. Kohus ei hinnanud hageja ema majanduslikku olukorda ega võimet anda hagejale

ülalpidamist. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad vanemad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

4.5. Maakohus ei analüüsinud, kuidas väljamõistetav elatis mõjutaks kostja alaealise lapse

olukorda. Kogu nõutud summa väljamõistmisel kostja alaealise lapse olukord halveneks.

4.6. Kohus ei kontrollinud piisavalt, kas hageja nõutud kulud on vältimatud ja eluks vajalikud.

Jõusaalikulud (19 eurot kuus) ja klaveritunnid (20,73 eurot kuus) ei ole vältimatud

ülalpidamiskulud. Eluasemekulud on tõendamata, kuna hageja elab vanaisa korteris tasuta.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

2073,12 eurot. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja

570,84 eurot. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. Hageja täisealise lapsena nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ajavahemiku eest

13.07.2023–14.06.2024, s.o ajavahemik alates hagi esitamisest kuni hageja gümnaasiumi

lõpetamiseni. Hageja elatisnõude aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2, mille järgi on

täisealisena keskharidust omandav laps õigustatud saama ülalpidamist. Maakohus märkis

õigesti, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis täisealisele lapsele ei kehti ja

ülalpidamise ulatus tuleb määrata kindlaks PKS § 99 järgi. Viidatud sätte kohaselt määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse tema kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.

2-23-10004

8. Maakohus tuvastas, et hageja igakuised kulud toidule, sidele, tervishoiule,

hügieenitarvetele, koolikohustuse ning riietele ja jalanõudele on 351,99 eurot. Kuna neid

asjaolusid ei ole vaidlustatud, saab neist asja lahendamisel lähtuda ka ringkonnakohus (TsMS

§ 652 lg 1 p 1). Kostja heidab aga ette, et maakohus ei kontrollinud, kas jõusaalikulud,

klaveritundide ja ülalpidamiskulud on vältimatult vajalikud. Ringkonnakohus sellega ei

nõustu.

8.1. Esmalt selgitab kolleegium, et ülalpidamist saama õigustatud isiku vajaduste hindamisel

ei lähtuta sellest, kas tehtud kulud on eluks vältimatult vajalikud, nagu märgib kostja. Lähtuda

tuleb sellest, millised on isiku eluvajadused ja tavaline elulaad. Maakohus selgitas, et jõusaal

on osa noore täiskasvanud tavapärasest elulaadist ja 19 eurot kuus ei ole selle eest

ebamõistlikult palju. Ringkonnakohus nõustub sellega. Maakohus on põhjendatult arvestanud

ka klaveriõppe kuluga, keskmiselt 20,73 eurot kuus. Ka klaveriõpe on osa isiku eluvajadusest,

täpsemalt osa tema võimetele vastava hariduse kuludest. Kostja vastupidine seisukoht jääb

arusaamatuks.

8.2. Maakohus arvestas õigesti ka kostja eluasemekuludega, täpsemalt hageja osaga

kommunaalkuludest, mis on keskmiselt 89 eurot kuus. Ainuüksi kostja viide sellele, et hageja

elab koos oma vanaisaga, ei anna alust järeldada, et hageja elab tasuta ja tal ei ole kohustust

oma kulusid kanda. Eluasemekulu on eluvajadus PKS § 99 tähenduses.

9. Maakohus leidis seega õigesti, et hageja igakuised vajadused olid nõude aluseks oleval

ajavahemikul 480,72 eurot kuus. Maakohus ei ole selle järelduse tegemisel rikkunud

materiaal- ega menetlusõiguse norme, sh ei ole maakohus eksinud tõendite hindamisel. Küll

aga nõustub ringkonnakohus kostja etteheitega selle kohta, et maakohus jättis kostja

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel ebaõigesti arvestamata sellega, millises ulatuses on

hageja olnud ise võimeline ennast ülal pidama. Maakohus kohaldas hageja vajaduste ulatuse

määramisel ebaõigesti PKS §-i 99.

10. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks

vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale

eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda

ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku

hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures

sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps

vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p

10). Seega on iseenesest õige maakohtu seisukoht, et täisealiselt isikult, kes õpib

gümnaasiumis, ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist kõigi oma vajaduste

rahuldamiseks. Õige ei ole kostja etteheide, nagu oleks maakohus pidanud veel täiendavalt

hindama, kas hageja on võimeline vähemalt osaliselt töötama ja hageja pidanud tõendama,

miks ta ei saa üldse töötada, sh näiteks pühapäeviti. Kostja seisukohta ei kinnita tema viide

Riigikohtu lahendile (RKTKm 18.06.2014, 3-2-1-56-14), mis käsitleb kohustuse täitnud

kolmanda isiku regressinõuet, kuna see on elatisnõude kontekstis asjakohatu. Samuti ei tulene

hagejale kohustust tõendada, miks ta ei suuda end ise ülal pidada, PKS § 102 lg-st 1, mis

käsitleb kohustatud isiku, s.o kostja võimalust vabaneda ülalpidamiskohustusest ulatuses,

milles ta ei ole võimeline ülalpidamist andma.

11. Eelnevast ei tulene aga, et täisealise isiku sissetulekut, kui tal see on, ei tule tema

ülalpidamisvajaduse hindamisel ja kostja kohustuse ulatuse määramisel arvesse võtta.

Ülalpidamist saama õigustatud isiku enda sissetulekuga arvestamata jätmine oleks vastuolus

täisealise isiku eneseülalpidamise põhimõttega. Maakohtu järeldus, et hagejal on õigus

2-23-10004

säästudele ja taskurahale, ei põhine seadusel. Teistsugust järeldust ei saa teha ka asjaolust, et

hageja sissetulekud on olnud suveperioodil ja väikesed, kuigi siinsel juhul ei ole need olnud

ka väikesed. Ringkonnakohus muudab seetõttu maakohtu otsust ja mõistab kostjalt hageja

kasuks elatise välja ulatuses, milles ta on pärast teenitud sissetulekute arvesse võtmist endiselt

abivajav.

11.1. Maakohus tuvastas hageja kinnituse alusel, et 01.06.2023–14.07.2024 laekus hageja

Revoluti kontole töötasuna kokku 3274 eurot. Täiendavalt tõi kostja esile, et hageja Coop

Pank AS väljavõte (dtl 153 jj) ajavahemikust 03.07.203–20.09.2023 kajastab Stripe laekumisi

kokku 872,24 eurot, mis on hageja tulu (vt 27.02.2025 menetlusdokument). Hageja kostja

väiteid ümber ei lükanud, kuigi maakohus selleks võimaluse andis.

11.2. Ringkonnakohus nõustub siiski maakohtu põhjendustega selle kohta, miks hageja muid

laekumisi, sh PayPal laekumisi ja sularaha kandeid ei saa hageja sissetulekuna arvesse võtta,

ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses neid

maakohtu järeldusi ka vaidlustanud. Kostja üldsõnaline viide sellele, et maakohus on jätnud

hageja tulud arvestamata, ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele.

12. Eeltoodust tulenevalt olid hageja ülalpidamiskulud ajavahemikus 13.07.2023–14.06.2024

kokku 5287,92 eurot (480,72 × 11), millest hageja hankis endale ise 4146,24 eurot (3274 +

872,24). Hageja tegelik abivajadus oli seega 1141,68 eurot, mille eest kostja hageja üleneja

sugulasena vastutab pooles ulatuses, s.o 570,84 eurot.

13. Vastuseks apellatsioonkaebuse muudele väidetele märgib kohus järgmist.

13.1. Maakohus jagas hageja vanemate vastutuse PKS § 105 lg 3 alusel õigesti võrdselt.

Maakohus selgitas, et kostja ei toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse kalduda kõrvale

seaduses sätestatud üldreeglist. Samuti selgitas maakohus õigesti, et ainuüksi alaealise lapse

olemasolu ei vabasta teda hageja ülalpidamiskohustusest. Ringkonnakohus nõustub nende

maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus ei ole

nende järelduste tegemisel rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme.

Apellatsioonkaebuse üldsõnalised väited ei anna ringkonnakohtule alust jõuda maakohtust

erinevale järeldusele.

13.2. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus mõistnud kostjalt elatise välja aja eest,

mil kostja ei teadnud isaduse kohta, on arusaamatu. Maakohus tuvastas kostja isaduse

sünnitõendi (dtl 8) ja kostja omaksvõtu alusel. Maakohtu menetluses kostja isadust

puudutavaid etteheiteid ei esitanud ega saa seda enam teha ka ringkonnakohtus (TsMS § 652

lg 3). Samuti on asjakohatud kostja väited selle kohta, et maakohus ei analüüsinud hageja vara

kasutamise õiguse piiramise asjaolusid ja jättis hindamata hageja käitumise lepingu täitmise

vältimisel. Sellistel asjaoludel põhinevat nõuet või vastuväiteid ei ole siinses asjas esitatud.

14. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega määrab

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluva elatise suuruseks 570,84 eurot.

15. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus arvestab

seejuures käesoleva vaidluse eset, poolte väiteid menetluses ja kostja taotlust menetluskulude

jaotamise kohta. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus need

rahaliseks kindlaks määrata.

2-23-10004

(allkirjastatud digitaalselt)