2-25-6694/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-6694

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-6694

Tsiviilasi

T A hagi D A vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja T A (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja A-L V (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja Aivar Haava

Kostja D A (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada T A ja D A vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt:

1.1. D A (isikukood XXX) tasub elatist T A (isikukood XXX) kasuks alates

01.05.2025 kuni T A täisealiseks saamiseni XXX summas 264,24 eurot (282,31

eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 eurot (pool lasterikka

pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud kolmega (laste arv, kes toetust

saavad) (käesoleval ajal (225/2)/3)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse

(perehüvitise seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1.2. Elatis tuleb D A kanda L V pangakontole nr XXX, Swedbank igakuiselt

hiljemalt 10. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Selgituseks märkida „TA elatis“ ning näidata ära kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

1.3. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.4. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-6694.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud asjas puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus.

Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.

ASJAOLUD

1(3)

2-25-6694

Hageja esitas 01.05.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palub mõista

kostjalt välja elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 3 – 5 sätestatud miinimumsuuruses alates

hagi esitamist kohtule. Elatise suurus on alates 01.04.2025 254,24 eurot, arvestades PKS §-s

101 sätestatud miinimumelatise arvutamise reegleid, sh hageja emale makstavat lapsetoetust ja

lasterikka pere toetust. Hageja nõuab ka elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi eest

01.09.2024-30.04.2025 summas 2015,78 eurot.

Viru Maakohus 05.03.2025 võttis hagi menetlusse.

Kostja vastuses hagile tunnistab hageja elatise nõuet seaduses sätestatud miinimummääras

alates 01.05.2025. Kostja ei ole nõus tagasiulatuvalt nõutud elatise suurusega. Kostja tegi

kompromissi ettepaneku.

Hageja 07.06.2025 esitatud seisukohas avaldas, et on valmis sõlmima kompromissi, millega

vähendatakse tagasiulatuvat elatisnõuet perioodi 01.09.2024 kuni 30.04.2025 eest 1000 euroni

ning pakkus omapoolse kompromissi ettepaneku.

Kostja 27.06.2025 seisukohas märgib, et on nõus kompromissi sõlmimisega. Kostja peab

reaalseks ja täidetavaks kompromissi, mille korral ta tasub 1000 eurot kuue kuu jooksul lisaks

jooksvale elatusrahale (264,24 eurot).

Hageja 10.07.2025 kirjalikus seisukohas avaldab, et ta on nõus kompromissi sõlmimisega

kostja 27.06.2025 seisukoha p-s 5 esitatud tingimustel. Seega leiab hageja, et pooled on

saavutanud kompromissi ja tsiviilasja menetluse saab lõpetada kompromissiga. Hageja palub

kohtu kaasabi kompromissi koostamisel.

Kohus 11.03.2026 koostas pooltele kompromissi projekti ja saatis seisukoha võtmiseks.

Hageja teatas kohtule kirjalikult, et kostja on käesolevaks ajaks tasunud kogu elatise

võlgnevuse tagasiulatuva elatise osas ning seega puudub vajadus kompromissiettepaneku

punkti 2 järele. Muus osas on hageja nõus kompromissi sõlmimisega 11.03.2026 ettepanekus

märgitud tingimustel ning palub kohtul kostja nõustumisel kompromissiga kompromissi

kinnitada ja menetluse lõpetada.

Kostja 25.03.2026 kohtule saadetud kirjas märgib, et on kompromissiga nõus.

Seega on pooled leppinud kokku elatise suuruses, tasumise korras. Pooled on kokkuleppinud,

et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled loobusid edasikaebamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud

kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga.

2(3)

2-25-6694

Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud,

kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt

kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid

kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest ja seega ei saa kohtumääruse

peale esitada määruskaebust.

/Digitaalselt allkirjastatud/

Tamara Šabarova

kohtunik

3(3)