2-25-19850/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-19850

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-19850

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi L P vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1471,56 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja L P (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista L P välja B2 Impact OÜ kasuks lepingust nr 2102591879 tulenev

põhivõlgnevus 656,87 eurot, intress 9,60 eurot, viivis põhivõlgnevuselt alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast (11.08.2025) kuni hagi esitamiseni (20.11.2025)

summas 18,63 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot.

3. Jätta menetluskulud 50% ulatuses L P kanda ja 50% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

4. Mõista L P välja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 140 eurot. L P

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Mõista L P välja B2 Impact OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (140 eurot)

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt.

6. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

1 / 8

2-25-19850

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi L P vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt L P ja B OÜ (registrikood XXX, edaspidi ka krediidiandaja) sõlmisid

15.06.2023 laenulepingu 2102343533, krediidi kulukuse määraga 45%, mille personaalsete

tingimuste „Muu oluline teave“ tulenevalt on krediidikulukuse määr ja maksete kogusumma

(krediidi kogukulu) on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et laenusumma

on 1390 eurot, intressimäär 40,81% aastas, laenutähtpäev 19.05.2028 ning kogu laen võetakse

kohe kasutusse. Lepingu alusel väljastati kostjale laen summas 1390 eurot. Tagasimakseid on

kostja poolt antud lepingu katteks tehtud kokku 692,98 eurot, millest maksegraafikujärgse

põhiosamakse katteks on arvestatud 115,22 eurot, intressi katteks 547,30 eurot, viivise katteks

0,46 eurot ja võlateatiste tasu katteks 40 eurot.

23.10.2024 sõlmiti kostja ja krediidiandaja vahel refinantseerimisleping 2102544395,

krediidikulukuse määraga 22,15% aastas, mille personaalsete tingimuste „Muu oluline teave“

tulenevalt on krediidikulukuse määr ja maksete kogusumma (krediidi kogukulu) on arvutatud

lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et laenusumma on 1284,78 eurot, muud kulud

summas 109,48 eurot, intressimäär 18% aastas, laenutähtpäev 10.11.2029 ning kogu laen

võetakse kohe kasutusse. Refinantseerimislepingu alusel väljamakset ei tehta. Tagasimakseid

on kostja poolt antud lepingu katteks tehtud kokku summas 40,15 eurot, millest

maksegraafikujärgse põhiosamakse katteks on arvestatud 13,36 eurot, intressi katteks 19,27

2 / 8

2-25-19850

eurot, viivise katteks 0,21 eurot, refinantseeritud laenu intressi katteks 1,82 eurot,

refinantseeritud laenu viiviste katteks 0,49 eurot ja võlateatiste tasu katteks 5 eurot.

Kostja ja B OÜ sõlmisid 12.03.2025 viimase, see on nõude aluseks oleva

refinantseerimislepingu 2102591879, millest hageja oma nõude põhjendamisel ja esitamisel

lähtub.

Lepingut saab lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. Lepingut sõlmides logib klient enda

isikliku kliendikontoga www.raha24.ee kliendikeskkonnas sisse ja esitab laenutaotluse.

Laenutaotluse esitamiseks peab klient tegema endale kasutajakonto. Laenu taotledes pidi kostja

esitama kõik laenuandja poolt nõutavad andmed ning dokumendid. Kostja vormistas endale

esmakordselt kasutajakonto 15.06.2023, tuvastades enda isikusamasuse. Lepingu üldtingimuste

punkt 3.2. sätestab, et enne laenu taotlemist kohustub laenusaaja tutvuma Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, personaalsete tingimuste ja üldtingimustega. Kostja

andis laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks kinnitused, sealhulgas kinnituse, et soovib

sõlmida laenulepingu. Selle kohta, et kostja on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja

nendega nõustunud, andis kostja kinnitused üldtingimuste p 5.1 alusel. Laenutaotluse esitamine

ja olemasolu on kliendipoolne tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, millega kostja kinnitas, et

„nõustub positiivse laenuotsuse korral laenulepingu sõlmimisega ülaltoodud tingimustel ega

vaja seejuures täiendavaid selgitusi“. Ilma tingimusteta nõustumata pole kliendil võimalik

laenutaotlust esitada. Kostja esitas laenutaotluse 12.03.2025 kell 14:45:32. Peale laenutaotluse

esitamise kinnitust sai lugeda kostja lepingu tingimustega nõustunuks. Kõik lepingu

dokumendid on kostjale edastatud 12.03.2025 iseteeninduse kaudu kostja poolt deklareeritud e-

posti aadressile.

Lepingu 2102591879 personaalsete tingimuste „Laenulepingu põhitingimused“ lepiti kokku

laenusummas 1281,42 eurot (koosnes refinantseeritava laenu põhiosast 1271,42 eurot ja

tasumata võlateatiste tasust 10 eurot), intressimääras 18% aastas, viivisemääras 18% aastas

(päevamääraga 0,05%), krediidi kulukuse määras 23,27% aastas, maksete kogusummas

2118,01 eurot. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus

tagastada laenu maksegraafiku alusel. Kokku 60 osamakset, igakuiselt 35,30 eurot. Kostja ei

ole tagasimakseid teinud.

5. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid,

jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.05.2025, 10.06.2025 ja 10.07.2025

osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 24.07.2025 teatisega võimaluse täiendava

tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks

ühenduse võtmiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 09.08.2025 ei likvideerinud, olles

täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, oli krediidiandajal

lepingu üldtingimuste punktist 17.1 tulenevalt õigus leping üles öelda, mida krediidiandaja ka

kooskõlas VÕS § 416 tegi, lugedes lepingu ülesöelduks 10.08.2025. Krediidiandaja loovutas

tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale, edastades kostjale 10.08.2025

kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile nõude

loovutamise kohta.

6. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev põhivõlgnevus

1281,42 eurot, intress 75,68 eurot, viivis 64,46 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot.

7. Vastuseks kohtu nõudele esitas hageja 19.03.2026 täiendavad andmed vastutustundliku

laenamise põhimõtete järgimise kohta. Hageja märgib, et kui kohus jõuab järeldusele, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet palub hageja alternatiivselt

3 / 8

2-25-19850

kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust 2102591879 tulenev põhivõlgnevus 656,87 eurot,

intress 9,60 eurot, viivis põhivõlgnevuselt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

(11.08.2025) kuni hagi esitamiseni (20.11.2025) summas 18,63 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot.

Hageja selgitab, et laenulepingu 2102343533 alusel on kostja saanud laenu summas 1390 eurot

ning tagasimakseid on antud lepingu katteks tehtud kokku 692,98 eurot. Järgnev leping oli

väljamakseta refinantseerimisleping 2102544395, mille alusel kostja laenu ei saanud. Antud

lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 40,15 eurot. Seega oli enne

hageja nõude aluseks oleva refinantseerimislepingu 2102591879 sõlmimist laenu põhiosa

656,87 eurot (laen 1390 eurot – tagasimaksed kokku 733,13 eurot). Tulenevalt eeltoodust on

lepingu 2102591879 tingimuste kohaselt on uus tagasimaksegraafik koostatud laenusummaga

652,83 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga, lepingus kokkulepitud perioodiga 60

kuud, esimese osamakse kuupäevaga 10.05.2025. Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu

katteks tehtud pole, mistõttu on kostja jäänud uue tagasimaksegraafiku kohaselt täielikult

võlgnevusse vähemalt kolme järjestikuse 10.05.2025 (summas 13,41 eurot), 10.06.2025

(summas 13,37 eurot) ja 10.07.2025 (summas 13,33 eurot) osamaksega, mistõttu lepingu

ülesütlemise eeldused on täidetud ning leping kehtivalt üles öeldud 10.08.2025 seisuga.

8. Viru Maakohus 04.03.2026 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati

sai kostja isiklikult kätte 04.03.2026 e-toimiku kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastuse

esitamiseks 15 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja

kohtule vastanud. Hageja esitatud nõude ümberarvestuse sai kostja isiklikult kätte 19.03.2026.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

10. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

11. Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline

isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

12. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja B OÜ vahel 12.03.2025

sõlmitud lepingust nr 2102591879, millega refinantseeriti krediidilepingust 2102343533 ja

refinatseerimislepingust nr 2102544395 tulenevad kohustused.

13. Kohtu hinnangul on B OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud

VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis

lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

4 / 8

2-25-19850

14. Riigikohus on 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 viidanud omapoolsetele korduvatele

selgitustele, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama

sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14,

p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja

kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas

lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg

7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et

liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset

kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus

kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46) (RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-

13098 p 13).

15. Nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida

seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg

1) on seadusega kooskõlas. /…/ Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping

tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus

tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille

maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise.

(RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 14).

16. Kostjale esimese (15.06.2023) laenu andmise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse kolmekordne määr 45,93%, lepingus oli

krediidikulukuse määraks 45%. 23.10.2024 refinantseerimislepingu sõlmimise ajal oli

krediidikulukuse kolmekordne määr 49,95%, lepingus see oli 22,15%. 12.03.2025 lepingu

sõlmimise ajal oli kolmekordne krediidikulukuse määr 46,41%, lepingus oli see 23,27%. Seega

ei ületa kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr VÕS § 4062 lg 1 sätestatud piirmäära ja

lepingud ei ole tühised.

17. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 2–4 näevad

ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija

esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Eelnev kehtib ka hageja kohta,

kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

18. Kohtu hinnangul ei järginud esialgne krediidiandja kostja suhtes vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõutaval viisil. Krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse

5 / 8

2-25-19850

kostja poolt esitatud teavet ning kontrollis kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto

väljavõtte alusel. Kontrolliti ka avalikke andmebaase (Krediidiinfo, Krediidiregister, Ametlikud

Teadaanded, rahvastikuregister). Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse tegemisel

konservatiivsuse põhimõttest, tehes krediidiotsuse järgnevate arvuliste näitajate põhjal: -

pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel saadud keskmisest netosissetulekust 1366 eurost, mis

ühtis kostja poolt esitatud netosissetulekuga; - pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel saadud

olemasolevatest finantskohustustest 500 eurost, mis ühtis kostja poolt märgitud olemasolevate

finantskohustustega; - muudest kohustustest (majapidamiskulud) + ülalpeetava kulud kokku

601 eurot; - puhvrist 68 eurot. Laenuandja hindas maksevõime suuruseks 197 eurot. Hageja

selgitas, et regulaarseid sotsiaaltoetusi võib käsitada sissetulekuna krediidivõimelisuse

hindamisel, kui need on püsiva iseloomuga. Antud juhul oli kostjal püsiv sissetulek

peretoetuste näol, mida sai arvestada regulaarse sissetulekuallikana. Rahvastikuregistri

päringust tulenevalt oli kostjal neli ülalpeeatavat. Ülalpeetavate kulud olid reguleeritud taotluse

menetlemise ajal kehtinud krediidiandaja sise-eeskirjas, millest tulenevalt oli esimese

ülalpeetava kulu oli 55 eurot, teise ülalpeetava kulu 80% esimesest so. 44 eurot, kolmanda

ülalpeetava kulu 70% esimesest so. 38,50 eurot ning neljanda ülalpeetava kulu 50% esimesest

so. 27,50 eurot. See tähendab kokku ülalpeetavate kulud 165 eurot. Tegemist ei ole

hinnangulise ega suvalise kuluga, vaid krediidiandja ühtse ja eelnevalt kehtestatud metoodika

rakendamisega. Sise-eeskirja kohaselt kontrollib B OÜ finantskohustusi, sealhulgas

laenulepingutest tulenevaid igakuiseid tagasimakseid krediidiasutustele ja krediidiandjatele,

liisingu- ja järelmaksu tagasimakseid, elatise maksekohustusi ning igakuiseid makseid

inkassofirmadele ja kohtutäituritele.

19. Kohus on 04.03.2026 määruses selgitanud, et hagiavaldusele lisatud pangakonto

väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuks olid peretoetus, sotsiaaltoetused, elatisabi ning

puuetega lapse hooldajale makstavad hooldajatoetused. Kostjal lasus laenukohustusi nelja

krediidiandja ees ning 2023. aasta juunis tegi ta krediiditagasimakseid kokku 557,40 euro

ulatuses. Juba ainuüksi asjaolu, et tarbijal oli mitu laenukohustust teiste krediidiandjate ees,

mille igakuised tagasimaksed ulatusid ligikaudu 500 euroni, ning et laenuvõtja ülalpidamisel oli

neli last (sh pangakonto väljavõttest nähtavalt kaks puudega last), pidi kohtu hinnangul olema

krediidiandjale selge hoiatav indikaator tarbija finantsvõimekuse kohta.

Kohus jääb seisukohale, et kui laenuandja oleks arvestanud kõiki pangakonto väljavõttelt

nähtuvaid andmeid kostja kohustuste ja maksekäitumise kohta, ei oleks olnud võimalik

järeldada, et kostja on krediidivõimeline ning suudab 15.06.2023 sõlmitud krediidilepingust ja

refinantseerimislepingutest tulenevaid kohustusi probleemideta täita. Kuigi krediidiandja

kontrollis kostja maksevõimet, jõudis ta kohtu hinnangul põhjendamatult positiivse tulemuseni.

Seetõttu leiab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kuna krediidiandja ei

hinnanud tarbija krediidivõimet piisava põhjalikkusega ega võtnud arvesse kõiki olulisi

asjaolusid, mis viitasid selgelt makseraskuste suurele tõenäosusele.

20. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi

kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel

on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele,

et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud

andmeid.

6 / 8

2-25-19850

21. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§

4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

22. Hagiavalduses esitas hageja nõude ümberarvestused vastavalt VÕS § 4034 lg 7 sätestatule,

juhul, kui kohus leiab, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes. Hageja

palub alternatiivselt mõista kostjalt välja lepingust 2102591879 tulenev põhivõlgnevus 656,87

eurot, intress 9,60 eurot, viivis põhivõlgnevuselt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast (11.08.2025) kuni hagi esitamiseni (20.11.2025) summas 18,63 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot. Lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud ning leping kehtivalt

üles öeldud 10.08.2025 seisuga. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks 11.08.2025.

23. Kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku

laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hageja nõudest ning

rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 656,87 eurot.

24. Hageja palub mõista kostjalt välja intressid VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras summas

9,60 eurot (intressi osamaksed 1-4) ning viivised põhivõlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast (11.08.2025) kuni hagi esitamiseni (20.11.2025) summas 18,63 eurot, lähtudes VÕS §

113 lg 1 kohasest viivisemäärast (VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8%

aastas). Kohus rahuldab hageja nõude.

25. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot Hageja palub kostjalt välja mõista

tulenevalt lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktist 3 (kaasnevad

kulud) ja kooskõlas VÕS § 1132 lg 1 võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Tasuta

meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandaja poolt edastatud Kliendikeskkonna kaudu e-posti

aadressile 11.05.2025, 10.06.2025 ja 10.07.2025 ning tasumata tasulised võlateatised

17.05.2025 (5 eurot), 16.06.2025 (5 eurot), 16.07.2025 (5 eurot). Peale poolte vahel sõlmitud

lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle

hagejale (VÕS § 167). Tulenevalt eeltoodust, palub hageja Tarbijakrediidi teabelehes punkti 3

(Krediidiga seotud kulud/kaasnevad kulud) alusel ja kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3 kostjalt

välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises

menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks

kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale e-posti aadressile järgneva tasulise

nõudekirja: 01.09.2025 (25 eurot), 18.09.2025 (5 eurot), 08.10.2025 (5 eurot). Kohus rahuldab

hageja nõude.

26. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

27. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

7 / 8

2-25-19850

28. Hagiavalduses esitatud nõude hinnaks oli 1471,56 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude

summas 735,10 eurot. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust jätab kohus põhjendatud

menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ning 50% ulatuses hageja kanda.

29. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv

summas 280 eurot Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Vastavalt

menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 50% ulatuses, so

summas 140 eurot.

30. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

31. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

8 / 8