4-25-1098/51 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2026, Kuressaare

Kohtuasja number

4-25-1098

Väärteoasi

Veigo Väli kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalituse 7. märtsi

2025. a otsusele väärteoasjas 210024001309

Kaebuse esitaja

Veigo Väli, isikukood 37508090014

Kaitsja

lepinguline kaitsja Kersti Põld

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lääne

sisekontrollitalitus, esindaja Kristi Kostenok

Kohtuistungi toimumise aeg

4. veebruar 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalituse

7. märtsi 2025. a otsus väärteoasjas 210024001309 Veigo Väli süüditunnistamises

KarS § 266 lg 1 järgi 5. mai 2024. a sündmuses ja lõpetada selle sündmuse osas Veigo

Väli suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Ülejäänud osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

4. Rahatrahv 300 eurot tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ühele

järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: EE891010220034796011

(SEB Pank), EE932200221023778606 (Swedbank), EE777700771003813400 (LHV

Pank), EE701700017001577198 (Luminor Bank) või EE234204278601694423 (Coop

Pank), makse tegemisel kasutada viitenumbrit 10220255016428.

5. Veigo Väli menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal,

kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Politsei- ja Piirivalveameti 07.03.2025 otsusega karistati Veigo Välit karistusseadustiku

(KarS) § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 75

trahviühikut, s.o 300 eurot. Väärteod pani Veigo Väli kokkuvõtvalt toime sellega, et

tungis ebaseaduslikult valdajate tahte vastaselt XXX asuva aiaga piiratud, kaasomanike

L.R-ile ja L.P-le kuuluva kinnistu territooriumile, kus majale kinnitatud turvakaamera

fikseeris Veigo Väli liikumise kinnistul 05.05.2025 kell 00.03, 07.08.2024 kell 06.29,

30.08.2024 kell 22.40, 31.08.2024 kell 06.12, 31.08.2024 kell 22.32 ja 22.35 ja

01.09.2024 kell 01.40.

Kaebus

2. Veigo Väli esitas 21.03.2025 Pärnu Maakohtule väärteootsuse peale kaebuse. Kaebaja

taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §

29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja ei nõustu otsusega kuna ta ei ole tegu toime pannud ja talle

etteheidetavas teos puuduvad üldse väärteotunnused. Kaebaja põhiväited on kokkuvõtvalt

järgmised.

3. Väärteokirjelduses on kirjeldatud üksnes seda, et võõras isik viibis aiaga piiratud eramaja

(XXX) hoovis ilma omanike nõusolekuta, aga pole kirjeldatud, et ta oleks hoovi sisse

tunginud. Igasugune omaniku loata võõrasse aeda sisenemine pole sinna sissetungimine.

Näiteks ei saa rääkida sissetungimisest, kui isik siseneb avatud või lukustamata

aiaväravast. Kuna pole teada, kuidas isik hoovi sisenes, on menetleja loonud väära ja

ebakohase seose, et kuna isikul puudus luba ja hoovi ümber on aed, siis isik tungis sinna.

Kaebaja väidab, et isik ei tunginud hoovi. Kaebaja teeb tõenditest järelduse, et isik läks

hoovi lukustamata väravast ning see pole sissetungimine. Kinnistul on kolm väravat,

ükski neist pole lukustatud ja pole võõraste sisenemist keelavaid silte.

4. Kogutud tõenditest nähtub, et võõras isik liikus lihtsalt eramu tagahoovis turvakaamera

vaateväljast läbi. Kuna kedagi ei ole teo toimepanemiselt tabatud, siis ei ole teada, kes see

isik oli, miks ta seal oli, mida ta seal tegi ning kuidas ta sinna sisenes. Kuna turvakaamera

vaateväljas erinevatel aegadel olnud isik erineb osalt ka riietuse poolest ja turvakaamerast

on vaid 31.08.2024 osaliselt näha isiku nägu, siis ei saa väita, et kõigil päevadel

turvakaamera poolt fikseeritud võõra isiku puhul oleks üldse tegemist ühe ja sama isikuga.

5. Kaebaja pole xxxxxx hoovis viibinud. Tema seostamine turvakaamerate fikseeritud

isikuga on väär ja pealiskaudne. Hoovis olnud isiku nägu pole keegi tunnistajatest näinud.

Turvakaamera pildi seiskamisel kaadris olev osaline nägu pole kindel tõend, mille alusel

kaebajat tuvastada. Tunnistajate L.Y ja L.X-i arvamus, et nad tunnevad kaebaja ära

kehahoiaku ja liikumise järgi, ei ole sammuti arvestatav, sest isik liigub pimedas, võõras

ja korrastamata hoovis. Võrrelda kaebaja igapäevast olekut ja kõndi pimedas liikuva

isikuga ning väita, et sellest tulenevalt on tegemist kaebajaga, on meelevaldne ja sobimatu

tema tõsikindlaks tuvastamiseks. Isikul pole kõigil kordadel seljas samad riided. Seega ei

saa ka selle põhjal väita, et tegemist on sama inimesega. Kaebajal ei ole selliseid riideid

2 (8)

nagu isikul salvestisel. Tunnistajate arvamuse kujunemist on mõjutanud R.F .

Kriminaalasja raames jälgiti kaebajat varjatult 09.09.– 31.10.2024 ning tema seost R.F ega

xxx aadressiga ei tuvastatud. Ka pole fikseeritud kaebajat kandmas riideid, mis on seljas

isikul turvakaamera salvestisel. L.R ja Z.N kahtlustasid hoovis viibimas hoopis teist

isikut, keda pole menetluses isegi kontrollitud. Hoovis käis juba 2024. a kevadel keegi,

kes tegi välisukse ette kahel korral lõkke.

6. Kaebaja leiab, et kogu menetlus on tema süüstamiseks tahtlikult kallutatud ning selle

tegelik eesmärk on olnud tema karistamine ja tõendite kogumine muude eesmärkide

saavutamiseks teises kohtuasjas ja kaebaja teenistusest vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

7. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu

poolt väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s 133. Kaebuse põhiväiteid

arvestades on praeguses asjas vaja ennekõike lahendada küsimusi sellest, kas leidsid aset

teod, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas need teod on väärteod ja õigesti

kvalifitseeritud ning kas teod on toime pannud menetlusalune isik. Viimane on tegelikult

keskne küsimus.

8. Piirdega alale (nagu ka hoonesse, ruumi või sõidukisse) valdaja tahte vastaselt

ebaseaduslik tungimine või sealt lahkumise nõude ebaseaduslik täitmata jätmine on KarS

§ 266 lg 1 järgi rahatrahvi või arestiga karistatav väärtegu.

9. Väärteoprotokolli (väärteotoimik tl 116) kantud teokirjelduses ära toodud faktilised

asjaolud saab võtta kokku nii, et Veigo Väli tungis valdajate tahte vastaselt kuuel korral

L.R-i ja L.P kaasomandis oleva kinnistu aiaga piiratud territooriumile xxx ja tema

liikumise kinnistul fikseeris turvakaamera neil kordadel vastavalt 05.05.2024 kell 00.03,

07.08.2024 kell 06.29, 30.08.2024 kell 22.40, 31.08.2024 kell 06.12, 31.08.2024 kell

22.32 ja 22.35 ja 01.09.2024 kell 01.40. Turvakaameraga fikseeritud liikumist saab kohtu

meelest selgelt mõista kui kinnistul viibimise fakti ja tahtevastasust kui nõusoleku

puudumise fakti.

10. Turvakaamera salvestisi ja nende vaatlusprotokolle on kohtus uuritud ning nende põhjal

on ilmne, et teokirjelduses toodud ajahetkedel on inimene kinnistul viibinud. Selle üle

pole vaidlust. Väide, et see inimene oli Veigo Väli, rajaneb sellel, et salvestisi vaadanud

politseiametnikud L.Y ja L.X tundsid selles inimeses ära Veigo Väli.

11. Menetlusnormid ei sea väärteo toimepanija tuvastamisele mingeid spetsiifilisi nõudeid.

Vastuse küsimusele, kes pani teo toime, võib anda ka tunnistaja ütlus selle kohta, et ta

tunneb tegu jäädvustanud videosalvestiselt ära konkreetse inimese. Kas selline

äratundmine on fakti tõendamiseks küllaldane, sõltub ütluse usaldusväärsusest.

12. L.Y ütluste kohaselt sai ta 2024. a septembris lahendamiseks avalduse, kus kodanik väitis,

et tema eramaja hoovis käib keegi tema teadmata ringi. Avaldusega olid kaasas

videofailid. Ta luges avalduse läbi ja videofaile vaadates nägi, et: „seal on meie

politseinik, mu kolleeg Veigo Väli“. Ta kutsus kõrvaltoast igaks juhuks teise

politseiametniku L.X-i videot vaatama ja tema tundis samamoodi ära Veigo Väli. L.Y

3 (8)

sõnul ei öelnud ta enne kolleegile, keda ta videol näeb. Täpsemalt kirjeldas L.Y

äratundmist nii, et: „Kuna ühes videofailis on selgelt näha, kuidas Veigo tuleb kaamera

poole, ja kui sa oled 25 aastat inimesega töötanud, jumala eest, sa tunned Veigo ära noh,

see ei saa olla keegi muu kui Veigo Väli. Pärast vaatasin neid teisi faile veel, kus nägu

otseselt kaameras ei olnud, oli kõnnak, ja siis vaatasid kah, et see on ju Veigo Väli noh.

Tema kõnnak, tema liikumine, tema riided“. Salvestiste vaatamise protsessi meenutas L.Y

nii: „Failid olid täpselt selles järjekorras, et kõige viimane fail, kui hästi mäletan, oli see,

kus oli näofail. Kuidas nagu Veigo tuleb kaadrisse, kaamera poole näoga. Siis ma

kohkusin, vaatasin, huvitav mida Veigo siin kaadris teeb. Siis vaatasin uuesti eelmised

failid ära, kus olid nagu kõnnakud, riided ja siis vaatasin – loomulikult, see on ju Veigo

Väli. Veigo Väli kõnnak! Siis ma mõtlesin, et huvitav, mida keegi teine näeb. Kas tõesti

ka Veigo Välit. Kuna mul kabinetikaaslast hetkel toas ei olnud – oleksin kindlasti talle

näidanud –, siis kuna kõrvaltoas oli olemas L.X , siis ma mõtlesin, et davai, kutsun

korraks L.X-i ka vaatama. Aga ma pole talle nagu sõnakestki rääkinud, keda ma siin näen.

Tahtsin kontrollida, keda tema näeb. Tuli L.X ja kui L.X nägi kah seda faili, kus näoga

kaamerasse tuleb inimene, siis ütles esimese asjana kohe L.X, et see on ju Veigo Väli. Siis

oli juba selge, kaks inimest, kaks politseinikku tundsid ära sama inimese. Kohe kõne

sisekontrolli ülemusele, kes siis tahtis, et kõik materjalid suuname talle, et nad saaks

menetlust jätkata ja edasi minna“. Veigo Välile omast kõnnakut, kehahoiakut kirjeldas

tunnistaja nii: „tal on see üsna spetsiifiline muidugi. Ta on siuke pika ja kõhna ehitusega,

kõnnaku poolest natuke hoiab vist õlgu eespool kuidagi kui ta käib, kui ma hakkan praegu

mõtlema“ (ütlused 04.02.2024 kohtuistungi protokollis tl 129).

13. L.X-i ütluste järgi: „[t]uli L.Y minu kabinetti ja ütles, et kas ma saaksin tulla, vaadata

ühte videot, et kas ma tunnen videol oleva isiku ära. Midagi muud ta selle kohta ei

maininud, et kes video peal võib olla, mis asjaoludel ta video on saanud, lihtsalt palus

tulla mul isikut tuvastama. L.Y väline olek oli pisut siuke kohkunud. Läksin L.Y kabinetti

ja vaatasin seda videot ja seda isikut, või neid videoid ja seda isikut, kes videote peal oli ja

ma tundsin sealt ära täiesti kindlalt enda endise kolleegi Veigo Väli nii näo kui kehakuju

järgi. Siis alles L.Y ütles, et oli saanud läbi dokumendihaldusprogrammi avalduse, kus

avalduse lisana olid need videod ja avalduses oli see, et üks võõras inimene on võõrale

territooriumile läinud“. Näo ja kehakuju järgi äratundmise kohta täpsustas tunnistaja:

„Nägu on nagu raske kirjeldada. Kui ma vaatan Veigo Välit siin (kohtusaalis) näkku, et

siis nägu on täpselt sama, mis seal video peal oli ja kehakujult on ta selles mõttes

äratuntav isegi pimedas, et ta on pikka kasvu, peene kehaehitusega ja turi on pisut selline

kühmus. Võin öelda pikaaegse kolleegina, et ma tunneksin ta isegi pimedas ära ilma nägu

nägemata“. Veigo Väli kuju, liikumismaneere kirjeldas tunnistaja: „Veigo Väli on sellise

kitsa, peene kehaehitusega, tema jäsemed on peenikesed, ta liigub pisut pea ettepoole,

natuke on selline kergelt kühmus. Ja kui tema välimusega sarnane isik, sõltumata mis tal

seljas on, liigub pimedas, siis suure tõenäosusega ma tunnen ära temas Veigo Väli“

(ütlused 04.02.2024 kohtuistungi protokollis tl 131).

14. Teise inimese visuaalse äratundmise peamiseks alusteks on nägu ja selle iseärasused,

kehahoiak, liikumismaneer, riietus, üldmulje. Isiku liikumine, tema kõnnak, kuju on

turvakaamera salvestistelt hästi vaadeldav napile valgusele vaatamata. 07.08.2024

varahommikusel salvestisel (kell 06.29) on isiku liikumine näha ka n-ö päevavalguses, aga

seljatagant. Võtmekaader kummagi tunnistaja jaoks on olnud 31.08.2024 hilisõhtune

salvestis (kell 22.35), millel isik liigub kaamera suunas näoga kaamera poole. Vaatamata

hämarale valgusele ja sellele, et isik kannab nokamütsi ja kapuutsi, on tema nägu ühe

sekundi jooksul on võrdlemisi hästi vaadeldav. Osaliselt on isiku nägu nokamütsi ja

4 (8)

kapuutsi alt näha ka 31.08.2024 varahommikusel kaardil (kell 06.12), küll vaid viivuks ja

nurga alt. Kokkuvõttes on salvestistelt põhimõtteliselt võimalik isikut väliste tunnuste

põhjal ära tunda.

15. L.Y ja L.X-i ütlustest nähtub, et nad tundsid salvestistele jäänud inimeses näo, kehakuju,

liikumise, kõnnaku järgi Veigo Väli ära teineteisest sõltumatult. See räägib äratundmise

usaldusväärsuse kasuks. Samuti on mõlemad olnud Veigo Väli pikaaegsed kolleegid ja

töötanud temaga koos ca 25 aastat. Kohtu hinnangul on tunnistajate sedavõrd pikk ja tihe

kokkupuude Veigo Väliga küllaldane baas lubamaks neil teda videosalvestiselt ära tunda,

ilma et see eeldaks dokumendifoto kvaliteediga võrdlusmaterjali. Kas tegu on tuttava või

võõraga, on äratundmist mõjutav oluline tegur. Tuttavat inimest on teadaolevalt kergem

ära tunda, selleks on vaja vähem detaile – aju ei töötle niivõrd üksikuid väliseid tunnuseid,

kui kiirelt tervikpilti, kuna tervikpilt on mälus juba talletatud.

16. Kohus leiab, et L.Y ja L.X-i ütlused selle kohta, et nad tundsid turvakaamera salvestistelt

ära Veigo Väli, on kõigiti usaldusväärsed. Pole ka tõsiseltvõetavaid viiteid selle kohta, et

emb-kumb tunnistajaist olnuks R.F t tulenevalt eelhäälestatud salvestistelt just Veigo Välit

ära tundma. Sellega loeb kohus tuvastatuks, et xxx kinnistul viibis väärteoprotokollis

nimetatud kuupäevadel ja kellaaegadel Veigo Väli. Seda siiski ühe erandiga kõige esimese

05.05.2024 kell 00.03 episoodi osas. Kaitsja leidis kohtuistungil, et selle episoodi kohta

pole tegelikult ühtegi usaldusväärset tõendit – on esitatud salvestis, millelt isik ei ole ära

tuntav ja pole Veigo Välile osutavat isikulist tõendiallikat. Kohus nõustub kaitsjaga. L.Y

ega L.X ei ole 05.05.2024 kaamerasalvestist vaadanud. Nad on teinud oma järeldused

L.R-i poolt politseile esitatud süüteoteatele lisatud salvestiste põhjal. Süüteoteade esitati

02.09.2024 ja selles on viidatud 07.08.2024, 30.08.2024, 31.08.2024 ja 01.09.2024

salvestistele (väärteotoimik tl 4–7). Vaatlusprotokollides märgitud andmetel

(väärteotoimik tl 46, 48) andis 05.05.2024 kuupäeva salvestise L.R menetlejale hiljem

10.09.2024. L.Y ja L.X-i ütluste põhjal võib järeldada, et nemad vaatasid salvestisi

samal päeval kui süüteoteade laekus. Ja pärast Veigo Väli äratundmist võttis L.Y ühendust

sisekontrolliga, mis võttis menetluse üle. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt andis

L.Y asja kohta kohtuvälises menetluses tunnistajana ütlused 05.09.2024 ja L.X

08.09.2024 (pole tähtis, et algselt kriminaalmenetluse raames, mis hiljem

väärteomenetluseks taandus). Ehk enne seda, kui 05.05.2024 sündmuse videosalvestis

menetlejale laekus. Seega pole asja materjalides ühtegi viidet, et tunnistajad oleks ka

05.05.2024 salvestiselt Veigo Väli ära tundnud. Kohtumenetluses tunnistajatelt

konkreetselt ühegi videosalvestise kohta täpsemalt ei küsitud – kohtuväline menetleja

saanuks tunnistajatele ka iga videot näidata ja küsida sellel nähtava isiku äratundmise

kohta. Kohtuväline menetleja pole ka selgitanud, mille põhjal tema arvates Veigo Väli

05.05.2024 sündmusega seostada tuleks. Seega sõltumata sellest, kas 05.05.2024

videosalvestiselt võiks põhimõtteliselt isik tuvastatav olla või ei (ja kohus nendib, et

erinevalt teistest salvestistest oleks see problemaatiline) pole tunnistajad selle salvestise

vaatamise kohta midagi rääkinud. Järelikult pole tõendatud, et väärteoprotokollis

nimetatud kuupäeval ja kellaajal 05.05.2024 kl 00.03 viibis xxx Veigo Väli. See tähendab,

et teo toimepanemine Veigo Väli poolt pole leidnud kinnitust ja väärteomenetlus

05.05.2024 sündmuse osas tuleb Veigo Väli suhtes väärteotunnuste puudumisel VTMS §

29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

17. Ülejäänud viie episoodi puhul, nagu öeldud, on Veigo Väli kinnistul viibinud isikuna

väljaspool mõistlikku kahtlust tuvastatud. Seda ei lükka ümber ka Veigo Väli väide, et

tema pole neil ajahetkedel xxx hoovis viibinud. Erinevalt nt kriitikast asjaolu tõendatuse

5 (8)

kohta olemasolevate tõenditega on see aktiivne kaitseväide, mida peaks olema võimalik

kontrollida. Loogiliselt peaks eitust laiendama väidetega selle kohta, kus isik siis

vaatlusaluste sündmuste ajal viibis. Selliseid andmeid, tõendeid pole Veigo Väli esile

toonud. Tuleb märkida, et kohtuvälises menetluses Veigo Väli ütlusi ei andnud.

Väärteoprotokolli on omakäeliselt märgitud: „hetkel kasutan enda õigust ütluseid mitte

anda“. Kohtus ütlusi andes ei öelnud Veigo Väli ka tegelikult konkreetselt otsesõnu kus ta

neil ajahetkedel viibis. „Mul ei ole toimunu kohta midagi rääkida, kuna mind sel ajahetkel

seal hoovis ei olnud. Oleks politseipatrull tulnud minu koju ukse taha, oleks nad saanud

veenduda, et mina olen oma elukohas. Suure tõenäosusega ainuke võimalus, miks ma ei

oleks pidanud seal olema on see, et ma oleksin hommikul näiteks kalale läinud, aga kuna

mul mobiiltelefonis ühtegi kala pilti ei ole, siis ma kalal ei käinud või vähemasti ei saanud

(kala)“ (ütlused 04.02.2024 kohtuistungi protokollis tl 133). Oleks-poleks, tõenäosused,

näited ei vii ka sõnastusele leebemalt vaadates konkreetsete faktiväideteni. Sarnaselt

demagoogia hõngulised (ja paljasõnaliseks jäävad) on Veigo Väli vastuargumendid, mis

peaks tema viibimist kinnistul vähemasti ebatõenäolisena näitama. Tal ei ole selliseid

riideid, nagu kandis salvestistele jäänud isik, retuuse ei kanna ja pidžaamapükstes tänavale

ei läheks, vihmakeepi on kandnud paar korda metsas koeraga jalutades ja kui see 2024.

aasta jaanuaris läbiotsimisel politsei poolt ära võeti ja 4 kuud hiljem tagastati, siis olevat

viinud selle ebameeldivate mälestuste tõttu riidekonteinerisse. Konkreetset xxx tänava

lõiku (kus elas R.F ) olevat hakanud 2023. aasta kevadest saati H. poolsete

luuramisetteheidete tõttu vältima. Erialase ettevalmistuse tõttu märkaks turvakaameraid ja

ei läheks sellisele kinnistule. Jalad ei olnud sellises seisus, et üle aia saanuks hüpata ilma

valuta. Kohtu hinnangul ei näita sellised asjaolud eraldi ega kogumis Veigo Väli viibimist

kinnistul ebatõenäolises või eluliselt väheusutavas valguses.

18. Naastes KarS § 266 lg 1 omavolilise sissetungi väärteokoosseisu objektiivsete tunnuste

juurde loeb kohus L.R-i ütluste põhjal tuvastatuks, et kõnealune xxx kinnistu on aiaga

piiratud ja aiaväravad ei olnud lukustatavad, ent kinnitustega suletavad. Seega on tegemist

piirdega alaga. Ekslik on kaebuses väljendatud mõte, et kui isik sisenes hoovi lukustamata

väravast, kuigi pole teada kuidas isik hoovi sisenes, siis ei ole tegemist sissetungimisega.

KarS § 266 lg 1 tähenduses loetakse sissetungimiseks siiski igasugune õigusvastane

sisenemine. Aiaga piiratud hoovi sisenemine ka lukustamata aiavärava lahtilükkamisega

on sissetungimine. Sissetungimiseks ei pea sisse murdma. Kinnistu kuulub L.R-ile ja L.P-

le . Alalisi elanikke seal ei ole. Seega on omanikud ühtlasi ka valdajad, kelle nõusolekut

piirdega alale sisenemine eeldab. L.R-i , L.P ja tema abikaasa Z.N-i ütluste põhjal ei ole

kinnistul käinud isikule selleks luba antud – nad ei teadnudki, kes see isik oli. Seega oli

piirdega alale sisenemine nõusoleku puudumisel valdaja tahte vastane ja ebaseaduslik.

Pole väidetud, et alale sisenemiseks esines mõni valdaja nõusolekust mittesõltuv

õiguspärane alus. Pole tähtis, et kinnistul pole võõrastele sisenemist keelavaid silte.

Kaebaja vastav osutus kaebuses on asjakohatu. Võõra eramaja aiaga piiratud hoov on

mõistlikule inimesele üheselt äratuntavalt võõras ala.

19. Eeltoodu põhjal vastab Veigo Väli tegevus 07.08.2024, 30.08.2024, 31.08.2024 (kahel

korral varahommikul ja hilisõhtul) ning 01.09.2024 xxx kinnistul KarS § 266 lg 1

süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele.

20. Süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või

ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 järgi karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu

tegu. Kohtuvälise menetleja otsuses on subjektiivset koosseisu käsitletud napilt. Märgitud

on vaid, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Selle tõdemusega kohus iseenesest

6 (8)

nõustub. Pole ühtegi asjaolu, mille toel kaaluda, kas Veigo Väli võis tuvastatud viiel

korral hilisõhtusel, öisel ja varahommikusel ajal võõrasse hoovi sisenedes olla

ettevaatamatu. Kuna toimepanija ei ole oma käitumise põhjuste, eesmärkide ja võimalike

kaalutluste kohta midagi rääkinud, peab tahtluse konkretiseerimiseks pöörduma

objektiivse teopildi poole. Selle põhjal leiab kohus, et 07.08.2024, 30.08.2024, 31.08.2024

tegude puhul käitus Veigo Väli vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4), ehk pidas

vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta siseneb võõrasse hoovi ja liigub seal ringi omaniku

(valdaja) nõusolekuta. Viimase 01.09.2024 teo puhul võib aga järeldada juba kavatsetust

(KarS § 16 lg 2). Kavatsetult paneb inimene teo toime, kui süüteokoosseisule vastava

asjaolu teostamine on tema eesmärk ja ta teab, et see saabub või peab seda vähemalt

võimalikuks. L.R-i ja Z.N-i ütluste tabasid nad 31.08.2024 õhtul kinnistul viibinud isiku

n-ö teolt, kui L.R nägi mobiiltelefonis reaalajas turvakaamera pildilt isikut kinnistul ja

tormasid kohe asja kontrollima. Nad viibisid sel ajal xxx kinnistust otse üle tee xxx asuvas

majas. Kokkupuude isikuga oli põgus (pimedas ja äratundmist mittevõimaldav), ent Z.N-i

kirjeldusel kutsus ta isikut pimedast välja – kes sa oled, miks sa siin oled, mille peale isik

küsinud kas ta ei või siin olla ja Z.N vastanud, et muidugi ei või, et sa oled ju võõral maal.

Pärast pani isik jooksu (ütlused 04.02.2024 kohtuistungi protokollis tl 127). Seega kui

Veigo Väli ca 3 tundi hiljem 01.09.2024 kell 01.40 uuesti kinnistul käis, ei saa selles

käitumises näha muud kui eesmärgistatud tegevust täie teadmise juures, et tal pole

pererahva luba.

21. Väärteootsusele esitatud kaebust lahendades tuleb kohtul mh lahendada küsimus, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse

kohaldamise alustega (VTMS § 133 p 7). KarS § 2 lg 2 sätestab, et isikut karistatakse teo

eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises

süüdi. Leidis tõendamist, et Veigo Väli pani KarS § 266 lg 1 sätestatud väärteod (välja

arvatud tõendamata 05.05.2024 episood) toime süüliselt ja õigusvastaselt.

22. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve.

Väljakujunenud praktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni

keskmine määr, misjärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning

leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi arvestades.

23. Kohus peab nentima, et kohtuvälise menetleja otsuses on välja toodud üksnes

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumine. See on õige. Muid karistuse määra

(ega ka liigi) valiku kaalutlusi otsusest ei leia. Sellegi poolest pole kohtul alust

menetlusaluse isiku olukorda kohtuvälise menetleja otsusega võrreldes raskendada ja

karistuseks mõistetud rahatrahvi suurendada. Ilmselgelt pole alust ka 75 trahviühiku

suuruse karistuse vähendamiseks olukorras, kus maksimaalne trahv oleks 300 trahviühikut

ja sanktsiooni keskmine määr 150 trahviühikut. Ühe ette heidetud sündmuse äralangemine

karistuse korrigeerimist kaasa ei too. Kuna tuvastatud asjaolude põhjal (arvestades

ainuüksi väärteoepisoodide arvugi) võiks Veigo Väli süüd pidada vähemalt keskmiseks,

on talle määratud karistus leebe.

24. Kohus leidis, et Veigo Väli viibimine väärteoprotokollis nimetatud kuupäeval 05.05.2024

kl 00.03 xxx kinnistul pole tõendatud. Seetõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja

7 (8)

otsuse osas, milles Veigo Väli KarS § 266 lg 1 järgi selles sündmuses süüdi tunnistati ja

lõpetab 05.05.2024 sündmuse osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetluse.

25. Kohtuvälise menetleja otsuse muus osas on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebuse

läbivaatamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis tooks

kaasa kohtuvälise menetleja otsuse muutmise või tühistamise Veigo Väli

süüditunnistamises KarS § 266 lg 1 järgi 07.08.2024, 30.08.2024, 31.08.2024 (kahel

korral varahommikul ja hilisõhtul) ning 01.09.2024 toime pandud väärtegudes ja tema

karistamises ning selles jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

26. Viimaks tuleb kohtul otsustada menetluskulude küsimus. Veigo Väli on esitanud kohtule

taotluse lepingulise kaitsja kulu hüvitamiseks 9 töötunni eest summas 1674 eurot. Üks

kohtuvälise menetleja otsuses Veigo Välile süüks arvatud väärteosündmustest tõendamist

ei leidnud ja selle sündmuse osas kohus väärteomenetluse tema suhtes VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel lõpetas. VTMS § 23 näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29

lg 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema

taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. VTMS § 38 lõikest 1 tuleneb,

et kulude hüvitamiseks kohustatud isiku kindlaksmääramisel tuleb väärteomenetluses

juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt jäävad

süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi

kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa

menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus

lõpetatakse. Riigikohtu hinnangul on sama mõttekäik ülekantav ka väärteomenetlusele (vt

nt RKKKo 05.10.2016, 3-1-1-77-16, p 18.2 ja seal viidatud praktika). Seega saaks Veigo

Välile hüvitada üksnes need kulud, mis on seotud väärteomenetluse osalise lõpetamisega.

Kohtu hinnangul ei saa praeguses asjas öelda, et osa menetluskuludest on seotud

sündmusega, milles kohus menetluse lõpetas. Veigo Välile heideti ette kuut identset tegu,

millest üks langes ära. See ei toonud kohtu hinnangul kaasa märkimisväärset muutust

väärteosüüdistuse ega menetluse mahus. Veigo Väli vastuväited kohtuvälise menetleja

otsusele olid kõigi sündmuste puhul olemuslikult samad ja kaitsetöö maht olnuks ka

äralangenud sündmuseta põhimõtteliselt sama. Kuna kohtu hinnangul 05.05.2024

sündmus süüdistuse mahtu arvestades Veigo Välile eraldi menetluskulude tekkimist kaasa

ei toonud, pole ka menetluskulusid mida talle hüvitada. Veigo Väli menetluskulud jäävad

läbi VTMS § 38 kohalduva KrMS § 180 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

8 (8)