2-25-9071/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-9071

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-9071

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi C.R-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5520,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; lepinguline

esindaja Pille Martin, e-post: XXX).

Kostja: C.R (isikukood: XXX, e-post: XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi C.R-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta

kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-15, 94-96).

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 10.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub C.R-

ilt (kostja) välja mõista põhivõlg 3666 eurot, intress 530 eurot, viivis 881,09 eurot, võla

sissenõudmiskulud 35 eurot ja edaspidi põhiosa jäägilt viivised võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2025 kuni selle tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 16.07.2023

tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr 77601385047 krediidilimiidiga 4000 eurot. Krediidi

kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 49,22% aastas ja arvutatud lähtudes

maksimaalse krediidilimiidi kasutusele võtmisest seadusjärgsetes piirmäärades. Intressi- ja

viivisemäär on lepingu kohaselt 40,7 % aastas ja 0,11% päevas. 19.01.2024 sõlmisid kostja

ja ESTO AS arvelduskrediidi lepingu nr 77601385047 Lisa nr 1 krediidilimiidiga 4000

eurot.

3. Lepingu põhitingimuste järgi oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks

vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes

krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust. Lepingu järgi kuulub

tasumisele igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud

krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.

4. Kostja on perioodil 26.07.2023 kuni 29.03.2024 võtnud kasutusse krediidisumma kokku

8100 eurot. Kostja on tagasimakseid teostanud kokku 5494,96 eurot, sh põhiosa 4434,59

eurot, intress 878,84 eurot, kaardimakse tehingutasu 41,03 eurot, võlgnevuse

meeldetuletustasu 15 eurot, krediidiskooringu tasu 30 eurot, kiire väljamakse tasu 99,50

eurot.

5. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses vähemalt 3 järjestikuse maksega:

15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024. Kostjat hoiatati 30.10.2024 iseteeninduse kaudu

kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile: saadetud teatega lepingu

ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 13.11.2024, jooksul

võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et ESTO AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise

tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral

loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust

tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud,

mistõttu lõpetati leping alates 14.11.2024. Hageja edastas kostjale 02.12.2024 teate nõude

loovutamise kohta B2 Impact OÜ-le.

6. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 3666 eurot (väljastatud krediit

8100 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks 4434,59 eurot). Lepingu põhitingimuste kohaselt

on kostja kohustatud maksma intressi 42% aastas tagastamata krediidisummalt. Kuivõrd

viimane tagasimakse kostjalt oli teostatud 10.07.2024 arvestab hageja intressi järgnevast

päevast s.o 11.07.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 13.11.2024 ning kogunenud intress on

530,07 eurot. Viivist arvestab hageja lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 14.11.2024

kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 10.06.2025 lepingus sätestatud intressimääras 42% aastas.

Kostja võlgneb hagejale viivise 881,09 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt

kuni selle tasumiseni alates 11.06.2025 seadusjärgses viivisemääras.

7. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti

edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti kui ka posti teel meeldetuletuskirjad ja

SMS-id: 02.11.2024 (25 eurot), 30.12.2024 (5 eurot) ja 29.01.2025 (5 eurot), millega seoses

on hageja kandnud kulusid. Kulutused on tekkinud võlausaldaja enda tegevuse tulemusel,

kuid olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud olles makseviivituses.

Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 alusel välja mõista võlgnevusest tingitud

sissenõudekulud 35 eurot.

8. Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud kostja regulaarset sissetulekut

ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal. Krediiditaotluse täitmisel on kostja

oma sissetulekuks märkinud 1000 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud

Pensionikeskuse sissetulekust summas 961,96 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse

võetud ka infot kostja poolt märgitud finantskohustuste 160 eurot ja majapidamiskulude 300

eurot kohta. Päringud teostati creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i

Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud

automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel

arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida

laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid

õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult. Kostja on allkirjastanud

nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad.

9. Vastuseks kohtu ettepanekule tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või

esitada nõude ümberarvestus märgib hageja, et krediidiandja kontrollib alati esimeses

järjekorras tarbija Pensionikeskuse sissetulekut ning krediidiandja sisemised

protseduurireeglid määravad tingimused, millistel juhtudel ei piisa lepingu sõlmiseks ning

laenu väljastamiseks üksnes Pensionikeskuse infost. Kostja puhul ning silmas pidades

Pensionikeskuse päringu vastet - ühtegi välistavat asjaolu ei esinenud, mis oleks tinginud

lisapäringute tegemise nõude/kohustuse. Krediidiandja automatiseeritud süsteem on kostja

kohustuste suuruseks kokku hinnanud 483 eurot.

10. Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

12. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja ESTO AS-iga 16.07.2023 krediidilepingu

#77601385047 (dtl 28-29), mille alusel võimaldati kostjale krediiti limiidiga 4000 eurot.

Pooled sõlmisid 19.01.2024 lepingu lisa 1 (dtl 43-44), millest nähtuvalt sai kostja krediiti

juurde 4000 eurot. Kostjale on tehtud ajavahemikul 26.07.2023 kuni 29.03.2024

väljamakseid kokku 8100 eurot (dtl 50-58). Lepingu järgi pidi kostja maksma igakuiselt 15.

kuupäevaks minimaalse tagasimakse, mis on 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga

kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Seega on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt.

13. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab

kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

14. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

15. Esialgse lepingu esialgne krediidikulukuse määr oli 49,22% aastas ja lisalepingu esialgne

krediidikulukuse määr oli 51,11% aastas ning nende sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.05.2023 oli 16,72% aastas ja 30.11.2023 oli

17,36% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühised.

16. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

17. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse

hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada.

18. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

19. Hageja on hagi lisana esitanud dokumendi (dtl 81-84), milles on kuvatõmmis kostja

isikuandmetest ja krediidiskoor (KYC & Scoring) ning kuvatõmmisena andmed hageja

väitel Pensionikeskuse päringust ajavahemiku 14.02.2023 kuni 13.07.2023 kohta. Tööandja

kohta andmeid ei nähtu, vaid on märge, et erasektori töötaja. Kuigi hageja väidab, et kostja

avaldas oma sissetuleku suuruseks 1000 eurot, finantskohustusteks 160 eurot ja

majapidamiskuludeks 300 eurot ei ole kuvatõmmisest aru saada, millised andmed on kostja

ise avaldanud, millised on krediidiandja kogunud ning millal on need andmed saadud.

Samuti ei nähtu kas ja millal tehti päringud creditinfo.ee ja taust.ee süsteemi. Ülalpeetavate

kohta puudub info. Krediidi suurendamisel jaanuaris 2024 ei ole üldse andmeid kogutud.

20. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on

hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara

(sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-169-13, p 21).

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja

sissetuleku, finantskohustuste ja majandamiskulude suurus. Lisaks finantskohustuste

täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda

ka enda ning juhul kui tarbijal on ka ülalpeetavaid, siis ka nende igapäevased kulud (toit,

riided, eluase jms).

22. Kohus leiab, et hageja esitatud andmetele tuginedes ei ole võimalik järeldada, et kostja

tegelik krediidivõime oleks enne lepingu sõlmimist ja krediidilimiidi suurendamist kindlaks

tehtud. Hageja on tuginenud Pensionikeskuse sissetulekule ning krediidiandja sisemistele

protseduurireeglitele, mis määravad laenu saamise tingimused. Kohus leiab, et need andmed

ei ole piisavad ning kohus on sellele ka hageja tähelepanu juhtinud.

23. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et krediidiandja

oleks piisaval määral täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust ning veendunud algselt

kostjale krediidi andmisel ja krediidisumma suurendamisel kostja krediidivõimelisuses.

24. Seega leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna

on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s

1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti

ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike

kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

25. Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule VÕS § 403⁴ lg 7 järgset ümberarvestust

viidates sellele, et tema hinnangul ei ole selleks alust.

26. Riigikohus on sedastanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja

maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses. Kuna tegemist on tähtajatu

krediidilepinguga siis ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu lugeda ka

lepingut ülesöelduks. Selleks, et kohus saaks ise kontrollida põhinõude sissenõutavaks

muutumist, peaks hageja tooma kohtu ette asjaolud, mille põhjal saaks kohus kontrollida

nõude kujunemist. Hageja on küll hagis märkinud, et kostja on teinud tagasimakseid kuid ei

ole hoolimata kohtu selgitustest täpsustanud, millal ja mis summas. Samas tuleb need

summad lugeda krediidi tagasimaksmiseks.

27. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule ümberarvestust ning ka kohtul endal ei ole võimalik

hagis väljatoodud asjaolude alusel võlgnetavat põhinõuet välja arvutada, siis tuleb hagi jätta

nõude ebaselguse tõttu täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

28. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

29. Kuna kostja ei ole hagile vastanud ei ole tal ka eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Seega

jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik