2-22-8466/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8466

Kohtuasi

Nordlaks Oppdrett AS-i hagi OÜ Vikinglux vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Nordlaks Oppdrett AS-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

50 031,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Nordlaks Oppdrett AS (välisriigi registrikood

955750802), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig

Hendrikson

Kostja Osaühing Vikinglux (registrikood11459776),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Määrata tsiviilasja hinnaks maa- ja ringkonnakohtus 50 031,55 eurot.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 28.02.2024 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

4. Jätta apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud Nordlaks Oppdrett AS-i

kanda.

5. Mõista Nordlaks Oppdrett AS-lt Osaühingu Vikinglux kasuks välja apellatsiooni-

ja kassatsiooniastme menetluskulude hüvitis 2422,32 eurot. Nimetatud summalt

tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

2-22-8466

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Nordlaks Oppdrett AS (hageja) esitas 06.06.2022 Harju Maakohtule OÜ Vikinglux (kostja)

vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 44 886,26 eurot ja viivise.

1.1. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt värsket lõhekala, kinnitades tellimuse

14.09.2020. Hageja saatis kostjale kauba 16.09.2020 ning kostja on kauba kätte saanud.

Kauba üleandmist tõendab CMR-veokiri ja tollideklaratsioon. Kauba tarne eest esitas hageja

kostjale 54 001 euro suuruse arve nr 54979, mille maksetähtaeg oli 16.10.2020.

1.2. 30.12.2020 tasus kostja arvest 10 000 eurot. Arve osalise maksmisega tunnustas kostja

hageja nõuet. Kostja andis selged juhised, et arve tuleb teha kostja nimele ja kaup saata

Ukrainasse.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja ei ole müügilepingut sõlminud. Kostja ametlikule e-posti aadressile XXX ei ole

ühtegi kirja saadetud. Tellimusega seotud kirjavahetuses osalenud A.B ja B.C ei ole kunagi

olnud kostja töötajad. Kirjavahetuses ei kajastu, milline kaup millise hinnaga telliti, ning

puuduvad ka tarnetingimused.

2.2. Hageja ei ole tõendanud, et vedaja võttis kauba vedamiseks vastu, seega on kauba

üleandmine vedajale ja saajale tõendamata.

2.3. Kostja 30.12.2020 makse ei tõenda lepingu sõlmimist ega tähenda nõude tunnustamist.

Kostja tegi makse teise kauba (lõhe kõrvalsaaduste) eest, mitte värske kala eest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 28.02.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 650 eurot.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et pooled tegid

müügilepingu sõlmimiseks vajalikud tahteavaldused. Hageja esitatud kirjavahetus ei tõenda

müügilepingu sõlmimist, sest kirjavahetusest ei nähtu müügilepingu olulisi tingimusi.

2-22-8466

Kirjavahetusest nähtub üksnes see, et mingi tellimus on tehtud, ning nähtub veoki nr XXX.

Lepingu sõlmimist ei tõenda hageja esitatud arve.

3.2. Maakohus nõustus kostjaga, et viimane tegi 30.12.2020 hagejale makse suurusega 10 000

eurot, kuid teise kauba (lõhe kõrvalsaaduste) eest, mitte värske kala eest. Kirjavahetuses on

veoki number XXX, mis kattub arvel märgitud veoki numbriga. Maksekorralduse selgituses

on märgitud hageja esitatud arve number (54979). Nimetatud kokkulangevused ei tõenda

siiski müügilepingu sõlmimist hageja esitatud tingimustel.

3.3. Eluliselt ei ole usutav, et kostja ei ole kauba eest nõuetekohaselt maksnud ning hageja ei

ole enne kohtumenetlust pöördunud kahe aasta jooksul kordagi kostja poole võla

sissenõudmiseks.

3.4. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja

kanda. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (õigusabikulu) on 650 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

4.1. Seadus ei näe ette müügilepingu kohustuslikku vormi. Lepingu saab sõlmida ka kaudsete

tahteavalduste vahetamise teel. Hageja ja kostja e-kirjavahetusest on võimalik järeldada, et

kostja seadusliku esindaja C.D teadmisel edastati kostjale tellimuse kinnitus „teisipäevase

püügi“ kohta. Kinnitusest järeldus, et kostja soovis tellida värsket lõhet. Kostja ei ole tellimust

tühistanud ega esitanud tarne kohta muid vastuväiteid. E-kirjavahetuses on kajastatud veoki

number XXX, mis kattub arvel märgitud veoki numbriga. Kostja väljastas hagejale arve nr

54979. Arve number on märgitud tollideklaratsioonis ja sellele on viidatud 30.12.2020

maksekorralduses, mis tõendab arve tasumist 10 000 euro ulatuses.

4.2. Tõendamata on kostja väide, et ta soovis tellida hagejalt lõhe kõrvalsaadusi või et selleks

oleks sõlmitud uus leping. Kostja selgitus maksekorralduses ei ole määrav.

4.3. Kauba üleandmist vedajale ja tollivormistamist tõendavad CMR ja tollideklaratsioon.

Kaup tarniti kostjale Incoterms 2019 FCA (franko vedaja) tingimuste kohaselt, mis tähendab,

et hageja täitis tarnekohustuse kauba üleandmisel vedajale Norra linnas Stokmarknes.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Menetluse edasine käik

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.11.2024 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse,

millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks 44 886,26 eurot ja viivise

5145,29 eurot. Hageja apellatsioonkaebus rahuldati. Ringkonnakohus jättis menetluskulud

hageja kanda.

7. Riigikohus tühistas 22.10.2025 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2-22-8466

7.1. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad sõlmisid hageja väidetud müügilepingu värske lõhe

müümiseks ja kas kaup anti üle. Ei vaielda selle üle, et mingi lepinguline suhe poolte vahel oli

– kostja väitel tasus ta hagejale teise kauba, lõhe kõrvalsaaduste eest. Kostja väitis hageja

nõudele vastu, et hageja esitatud tõendid värske lõhe tarnimise kohta on hageja enda

koostatud, seejuures ei nähtu tõendina esitatud CMR-veokirjast, et vedaja oleks veose

vedamiseks vastu võtnud, samuti puudub CMR-veokirjal kinnitus veose Ukrainasse

kohaletoimetamise kohta. Ringkonnakohus ei ole neile vastuväidetele tähelepanu pööranud.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus analüüsima kõiki poolte esitatud väiteid ja

vastuväiteid, sh võtma seisukoha, kas on tõendatud hageja väidetud värske lõhekala müümine

ja ka müügilepingu täitmine.

7.2. Ringkonnakohus rahuldas hagi, kuid jättis menetluskulud hageja kanda. Sellega rikkus

ringkonnakohus TsMS § 162 lg-t 1. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse, tuleb

ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel menetluskulud vastavalt asja lahendamise

tulemusele jaotada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus muudab asja hinda maa- ja ringkonnakohtus. Hageja palus kohtul mõista

kostjalt välja 44 886,26 euro suuruse põhinõude ning viivise põhinõudelt ajavahemiku

31.12.2020-06.06.2022 eest kokku 5145,29 eurot. Raha maksmisele suunatud hagi puhul

määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124 lg 1) ning see arvutatakse

põhinõude ja kõrvalnõuete järgi (TsMS § 133 lg 1). Seega tuleb TsMS § 136 lg 4 teise lause

ja § 137 lg 11 alusel määrata asja hinnaks maakohtus 50 031,55 eurot (44 886,26 + 5145,29

eurot). Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Arvestades kaebuse ulatust, on asja hind ringkonnakohtus 50 031,55

eurot (TsMS § 137 lg 1).

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

jätta muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

10. Esmalt selgitab kohus asjas kohaldatavat õigust. Hageja on Norras asuv äriühing. Hageja

väitel tellis Eestis asuv kostja temalt kaupa. Seega on tegemist rahvusvahelise ostu-müügi

lepinguga, mille puhul kohaldub pooltevahelisele suhtele ÜRO 1980. a konventsioon kaupade

rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG või konventsioon). CISG art 1 lg 1 kohaselt

rakendatakse seda konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute puhul, kui lepingu sõlminud

poolte tegevuskohad (ingl places of business) asuvad eri riikides ning, kui 1) need riigid on

konventsiooni osalisriigid; 2) või kui rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb kohaldada

konventsiooni osalisriigi õigust. Nii Eesti kui ka Norra on CISG-i osalisriigid. Siinsel juhul ei

ole tegemist ühegi CISG art-s 2 loetletud olukorraga, mille puhul konventsiooni ei kohaldata.

Ulatuses, mida konventsioon ei ole reguleeri, kohaldatakse õigussuhtele riigisisest õigust.

Kohus on eeltoodud asjaolusid pooltele 09.02.2026 kirjas selgitanud (tl 116). Pooled ei vaidle

selle üle, et ulatuses, mida konventsioon ei reguleeri, kohaldub õigussuhtele Eesti õigus.

11. Pooled vaidlevad endiselt selle üle, kas nad sõlmisid lepingu, mille kohaselt pidi hageja

kostjale värsket lõhekala müüma, ning kas hageja andis kauba üle. Vaidlust ei ole, et mingi

lepinguline suhe poolte vahel oli – kostja väitel tasus ta hagejale teise kauba (lõhe

kõrvalsaaduste) eest. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et värske

lõhekala müügilepingu sõlmimine on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Maakohus hindas

2-22-8466

müügilepingu sõlmimist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseaduse (VÕS)

sätete alusel. Kolleegium leiab, et lepingu sõlmimisele kohaldub CISG, mistõttu tuleb selles

osas maakohtu põhjendusi muuta.

12. Lepingu sõlmimist tuleb kontrollida CISG-i järgi. Konventsiooni art 4 esimese lause järgi

reguleerib konventsioon ainult ostu-müügilepingu sõlmimist ning ostja ja müüja neid õigusi ja

kohustusi, mis tulenevad sellest lepingust. Art 8 lg 1 sätestab, et käesoleva konventsiooni

eesmärkidel tõlgendatakse poole avaldust või muud käitumist kooskõlas tema kavatsusega,

kui teine pool teadis või pidi teadma, milline see kavatsus oli. Sama sätte lg 2 näeb ette, et kui

eelmist punkti ei saa rakendada, siis tõlgendatakse poole avaldust või muud käitumist

kooskõlas selle arusaamaga, mis oleks olnud teise osapoolega võrdsel õigustatud isikul

analoogiliste asjaolude puhul. Poole kavatsuse või õigustatud isiku tingimuste

kindlakstegemisel tuleb art 8 lg 3 järgi võtta arvesse kõiki vastavaid asjaolusid, kaasa arvatud

läbirääkimised, poolte vastastikustes suhetes kujunenud praktikat, tavasid ja poolte igasugust

hilisemat käitumist.

Konventsiooni art 14 lg 1 sätestab, et ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud

pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end

aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning

otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord.

Art 15 lg 1 järgi jõustub ofert, kui adressaat on selle kätte saanud. Art 18 lg 1 näeb ette, et

oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, on aktsept.

Vaikimine või tegevusetus ei ole iseenesest aktsept. Art 18 lg 2 esimese lause järgi jõustub

oferdi aktsept hetkel, millal oferent on nimetatud nõusoleku kätte saanud.

13. Eeltoodust nähtub, et müügilepingu sõlmimiseks peab oferent tegema konkreetsele isikule

adresseeritud pakkumise ehk oferdi, milles on märgitud kaup, selle kogus ja hind (CISG art

14 lg 1). Oferdi jõustumiseks peab adressaat selle kätte saama (CISG adrt 15 lg 1). Lisaks

peab oferdi adressaat sellega nõustuma (CISG art 18 lg 1). Hageja soovib värske kala

müügilepingu sõlmimist tõendada 2020. a septembris toimunud järgmise kirjavahetusega:

–

hageja müügijuht D.E saatis 11.09.2020 adressaatidele C.D e-posti aadressil XXX ja A.B

e-posti aadressil XXX järgmise kirja: „Tere, A.! Kirjale on lisatud tellimuse kinnitus

teisipäevase püügi kohta. Tänan tellimise eest“ (tl 5). Pooled ei vaidle, et C.D oli kostja

seaduslik esindaja. Usutav on, et kirjavahetuses osalenud C on kostja seaduslik esindaja C.D;

–

hageja esindajad saatsid 14.09.2020 C ja A.B kaks uut e-kirja: esimesega edastati

uuendatud tellimus ning teises paluti saata veoauto numbrid ja juhised laadimiseks (tl 4

pöördel-5);

–

A.B saatis 14.09.2020 kirjaga hageja töötajale veokite numbrid XXX. Kirja koopiasse oli

lisatud saaja C (tl 4 pöördel);

–

B.C saatis 14.09.2020 aadressilt XXX A.B, lisades koopiasse C ja hageja esindaja,

järgmise kirja: „Kas saate märgistusele lisada importija? Päritolusertifikaat, terviseohutuse

sertifikaat: „RK Calypso“ LLC; Peremohy pr 108/1, kab 8, Kiiev, Ukraina LP № SL20929;

registrikood: 39258968; arve, EX1 Vikingluxile brutto 20% (tl 4). Kirja lõpus on B.C

ametikohaks märgitud hanke- ja logistikaosakond.

13.1. Eeltoodud kirjavahetusest tuleneb, et hageja pidas kostjaga läbirääkimisi kalatoodete

ostmise kohta. Hageja müügijuhi 11.09.2020 kiri on küll adresseeritud A.B, kellel puudub

seos kostjaga, kuid arvestades asjaolu, et kogu kirjavahetusse oli kaasatud kostja seaduslik

esindaja ning kostja töötaja B.C palus 14.09.2020 väljastada arve kostjale, tuleb

2-22-8466

läbirääkimiste teiseks pooleks pidada kostjat. Kirjavahetusest nähtub hageja tahe müüa

kalatooteid ja kostja soov kaupa osta. Samas puuduvad selles andmed kauba liigi, mille üle

siinses asjas vaieldaksegi, kauba koguse ja selle hinna kohta. Kirjavahetusest ei nähtu, kas ja

millistes konkreetsetes tingimustes pooled kokku leppisid. Hageja müügijuhi 11.09.2020 ja

14.09.2020 kirjades viidatakse tellimuse kinnitusele, kuid hageja ei ole seda kohtule esitanud.

Kohus leiab, et poolte vahel 2020. a septembris toimunud kirjavahetus ei vasta CISG art 14 lg

1 järgse oferdi tunnustele, kuna selles ei ole märgitud kaupa, samuti ei ole otseselt ega

kaudselt määratud kauba kogust ja hinda ning ette ei ole nähtud nende kindlaksmääramise

korda.

13.2. Põhjendamatu on kostja vastuväide, et B.C ei olnud õigust kostja nimel läbirääkimisi

pidada. Kirjavahetuse kontekst viitab, et B.C oli kostja töötaja. Ta pidas hageja ja A.B

kirjavahetust e-posti aadressilt, mis sisaldas kostja nime. B.C 14.09.2020 kirjas on märgitud

osakond (st hanke- ja logistikaosakond), kus tema kostja ettevõttes töötas. Suheldes hageja ja

kolmanda isikuga, esitles B.C ennast kostja töötajana ning andis kostja nimel korraldusi oma

tausta selgitamata. Hagejal ei tekkinud tema esindusõiguses kahtlusi. Seega oli B.C TsÜS §

121 lg 2 alusel volitus kostja nimel tehinguid teha. Alternatiivselt tulenes B.C õigus kostjat

esindada TsÜS § 118 lg-st 2 (talumisvolitus), kuivõrd kogu kirjavahetus suunati ka kostja

seaduslikule esindajale C.D, kes talus B.C tegevust.

14. Hageja on selgitanud, et kauba kogus ja hind on märgitud arvele nr 54979, millele on

lisatud kvaliteedisertifikaat (tl 15–17, tõlge tl 12–14). Kauba üleandmist vedajale ja

tollivormistamist tõendavad hageja väitel CMR-veokiri (tl 8 pöördel, tõlge tl 45) ja

tollideklaratsioon (tl 9–11, tõlge tl 45 pöördel–46). Hageja sõnul oli dokumentide seas ka

eelnimetatud arve. Nendes dokumentides sisalduvat saab pidada oferdiks ja järgnevalt tuleb

kontrollida, kas kostja on oferti sisaldavad dokumendid kätte saanud.

14.1. Hageja esitas arve nr 54979, millel on märgitud kaup (värske lõhe, roogitud, koos peaga,

sup 5-6), selle kogus (578 kasti, netokaal 12 736,20) ja hind (54 001 eurot) (tl 15–16, tõlge tl

12–13). Kaup (värske lõhekala) ja selle kogus (578 kasti, netokaal 12 736,20) on lisaks

märgitud hageja esitatud kauba päritolu- ja kvaliteedisertifikaatidel, CMR-veokirjal (tl 8

pöördel, tõlge tl 45) ja tollideklaratsioonis (tl 9–11, tõlge tl 45 pöördel-46). Kahes viimases

dokumendis on kauba saajana märgitud kostja.

14.2. Kostja vaidles hageja dokumentidele vastu, märkides, et hageja esitatud tõendid värske

lõhe tarnimise kohta on hageja enda koostatud. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei anna alust

jätta dokumendid arvestamata ega kahelda nende usaldusväärsuses. Hageja esitatud

dokumendid on dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg 1 mõttes. Menetlusosaline saab

tõendada asjas tähtsust omavat asjaolu ka tema koostatud dokumendiga. Esitatud dokumente

tuleb hinnata koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel.

14.3. Hageja selgituste järgi andis ta kauba vedajale üle. Seda kinnitavad CMR-veokiri ja

tollideklaratsioon, dokumentide seas oli ka arve nr 54979. Kostja väitis seevastu, et tõendina

esitatud CMR-veokirjast ei nähtu, et vedaja oleks veose vedamiseks vastu võtnud.

14.3.1. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR konventsioon) art 5 lg 1

esimene lause sätestab, et saatedokument koostatakse kolmes originaaleksemplaris, millele

kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Art 9 lg 1 järgi on saatedokument veolepingu

sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie.

2-22-8466

14.3.2. Kohtule esitatud CMR-veokirjal on täitmata lahter nr 17, kuhu vedaja pidi kauba

vastuvõtmisel oma allkirja andma (tl 8 pöördel, tõlge tl 45). Kuna CMR-veokirjal puudub

vedaja allkiri, ei tõenda see kauba üleandmist vedajale. Kohtule esitatud muudest

dokumentidest (kauba päritolu- ja kvaliteedisertifikaat, tollideklaratsioon) ei saa järeldada, et

need oleksid vedaja kätte jõudnud, mistõttu ei tõenda ka need kauba üleandmist vedajale.

Hageja ei ole muid tõendeid veose vedajale üleandmise kohta esitanud. Olukorras, kus

CMR-veokirjal puudub vedaja allkiri, ei ole võimalik kauba üleandmist vedajale järeldada

üksnes sellest, et veokirjas on märgitud samad veoautode numbrid (XXX) nagu A.B

14.09.2020 hageja töötajale saadetud kirjas (tl 4 pöördel).

14.4. Kostja esitas vastuväite, et hageja ei ole tõendanud arve nr 54979 kostjale edastamist.

Hageja selgitustest nähtub aga, et ta andis kauba liiki, selle kogust ja hinda sisaldavad

dokumendid (st CMR-veokiri, tollideklaratsioon ja arve) vedajale üle kauba pealelaadimisel.

Arvestades, et pooled vaidlevad värske kala müügilepingu sõlmimise üle ning kostja on

vaidlustanud arve kättesaamise, tuli hagejal tõendada, et kostjani on jõudnud lepingu

tingimusi sisaldav ofert. Hageja väidete kohaselt andis ta vedajale üle CMR-veokirja ja

tollideklaratsiooni, mille hulgas oli ka arve nr 54979. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et

CMR-veokirjal puudub vedaja allkiri. Seetõttu on veokirja üleandmine vedajale tõendamata ja

järelikult pole tõendatud ka veokirjale lisatud tollideklaratsiooni ja arve üleandmine vedajale.

Hageja ei ole tõendanud, et lepingu olulisi tingimusi (kaupa liik, kogus, hind) sisaldavad

dokumendid (arve, CMR-veokiri, kauba päritolu- ja kvaliteedisertifikaadid, tollideklaratsioon)

oleksid vedaja kaudu või muul viisil kostjani jõudnud.

15. Kostja esitas vastuväite, et CMR-veokirjal puudub kinnitus veose Ukrainasse

kohaletoimetamise kohta. Hageja on seevastu väitnud, et kaup tarniti kostjale

FCA-tarnemeetodil (franko vedaja; ingl free carier), mis tähendab, et müüja (hageja) täitis

tarnekohustuse kauba üleandmisel vedajale Norra linnas Stokmarknes. Kohtule esitatud

CMR-veokirja lahtrisse 11c (tarnetingimused) on märgitud FCA Stokmarnes – Incoterms

2010 (tl 8 pöördel, tõlge tl 45). Kohus on eelnevalt leidnud, et CMR-veokirjal puudub vedaja

allkiri, mistõttu on veose üleandmine vedajale tõendamata. Kuna kauba üleandmine vedajale

ei ole tõendatud, ei saa väita, et hageja oleks kauba FCA-tingimustel tarninud. Lisaks väitis

kostja, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet FCA-tarnemeetodi kohaldamiseks.

Kohus leiab, et hageja ei ole poolte vastavat kokkulepet tõendanud. Kohtule esitatud 2020. a

septembris toimunud kirjavahetusest ei nähtu, et pooled oleksid kauba tarnimist

FCA-tingimustel arutanud. Seega ei ole hageja kauba tarnimist tõendanud.

16. Hageja hinnangul tõendab värske lõhekala müügilepingu sõlmimist 30.12.2020

maksekorraldus, mille järgi maksis kostja hagejale 10 000 eurot, märkides makse selgituseks

„54979 LÕHE KÕRVALSAADUSTE EEST“ (tl 19, tõlge tl 18). Kohus leiab, et

maksekorraldusel ja arvel sisalduvate arvude kattuvus ei tõenda lepingu sõlmimist. Makse

selgituses on küll märgitud arv 54979, mis ühtib hageja poolt kostjale väljastatud arve

numbriga (54979) (tl 15–16, tõlge tl 12–13), kuid selgitusest nähtuvalt ei tasunud kostja

värske lõhekala, vaid lõhe kõrvalsaaduste eest. Seega sisaldab maksekorraldus vastuolulisi

andmeid. Sellest nähtuvalt ei soovinud kostja maksta hagejale värske lõhekala, vaid lõhe

kõrvalsaaduste eest. Kostja kinnitas vastavat soovi ka kohtumenetluses esitatud

dokumentides. Makse selgitusse on küll märgitud arv, mis kattub hageja poolt kostjale värske

kala eest väljastatud arve numbriga, kuid on tõendamata, et kostja oleks selle arve kätte

saanud. Seega ei ole võimalik üksnes maksekorraldusel olevast arvust järeldada kostja soovi

maksta värske lõhekala eest väljastatud arve. Olukorras, kus müüja oferdi jõudmine ostjani,

kauba üleandmine vedajale ja kauba tarnimine on tõendamata, ei piisa 2020. a septembri

2-22-8466

kirjavahetusest ja maksekorraldusel märgitud arve numbrist, mis küll ühtib kostjale

väljastatud arve numbriga, selleks, et jaatada poolte vahel värske lõhekala müügilepingu

sõlmimist hageja väidetud tingimustel.

17. Alusetu on hageja väide, et kostja ei ole tõendanud soovi tellida hagejalt lõhe

kõrvalsaadusi. Olukorras, kus hageja on väitnud, et pooled sõlmisid värske lõhekala

müügilepingu, lasub väite tõendamise kohustus eelkõige hagejal.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, nagu oleksid

pooled kooskõlas CISG-i regulatsiooniga sõlminud värske lõhekala müügilepingu.

Tõendamata on värske lõhekala müümine ja müügilepingu täitmine. Maakohus on

põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

20. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning

TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kostjale hüvitatavate

menetluskulude suuruse.

20.1. Kostja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlustega

seotud menetluskuludeks asja esimest korda läbivaatamisel lepingulise esindaja kulu 507

eurot, kassatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks kassatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv 500,32 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1190 eurot ning asja teist korda

ringkonnakohtus läbivaatamisel lepingulise esindaja kulu 225 eurot.

20.2. Nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal:

–

esimese apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 3,9 tundi, sh hageja 29.04.2024

apellatsioonkaebuse analüüsile 1 tund, apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele 2 tundi,

hageja 04.11.2024 seisukoha analüüsile 0,4 tundi, 15.11.2024 seisukoha ja menetluskulude

nimekirja koostamisele 0,5 tundi;

–

kassatsioonimenetluse toimingutele kokku 7,5 tundi, sh kostja kassatsioonkaebuse

koostamisele 4 tundi, hageja kassatsioonkaebuse analüüsile 1 tund, hageja

kassatsioonkaebusele vastuse koostamisele 2 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele

0,5 tundi;

–

teistkordse apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 1,5 tundi, sh ringkonnakohtu

09.02.2026 päringule vastamine 0,5 tundi, hageja 16.02.2026 seisukohaga tutvumine ja

analüüs 0,5 tundi, 10.03.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.

20.3. Arvestades toimiku materjale ja menetluse käiku on kolleegiumi hinnangul kostja

lepinguliste esindajate tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja

vajalik.

20.4. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu esimeses

apellatsioonimenetluses 130 eurot (ilma käibemaksuta), kassatsioonimenetluses 170 eurot

(ilma käibemaksuta) ja teistkordses apellatsioonimenetluses 150 eurot (ilma käibemaksuta).

2-22-8466

Kostja esindaja tunnitasu on mõistlik ega ületa oluliselt vandeadvokaadi keskmist tasumäära

sarnase keerukusega vaidluste puhul.

20.5. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada ilma

käibemaksuta.

20.6. Kostja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale on

kokku 1922 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Lisaks tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 500,32 eurot. Kostjale hüvitatavate

menetluskulude summa on kokku 2422,32 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal

TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

21. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)