3-25-627/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Orion, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-627

Haldusasi

X.X.-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17. mai 2024. a

otsuse nr P05464-1 ja 5. augusti 2024. a vaideotsuse

nr 5.2-3/18545-2 tühistamiseks ning kohustamiseks

vaadata avaldus uuesti läbi ja maksta saamata jäänud

pension

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskoht 21. detsembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X.

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2025. a määrus ja saata asi tagasi Tartu

Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 14. mail 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse määratud pensioni

ümberarvutamiseks ja saamata jäänud pensioni väljamaksmist. Avalduse kohaselt ei ole SKA

alates 18. veebruarist 2009 arvestanud kaebaja tööstaaži hulka tema töötamist füüsilisest isikust

ettevõtjana aastatel 1997 ja 1998.

2. SKA tegi 17. mail 2024. a otsuse nr P05464-1, millega ei arvestanud kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka tema töötamise aega FIE-na.

3. Kaebaja esitas 13. juunil 2024 SKA 17. mai 2024. a otsuse peale vaide. SKA jättis 5. augusti

2024. a vaideotsusega nr 5.2-3/18545-2 kaebaja vaide rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 13. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus

tühistada SKA 17. mai 2024. a otsus ja 5. augusti 2024. a vaideotsus ning kohustada SKA-d

kaebaja avaldust määratud vanaduspensioni ümberarvutamiseks uuesti läbi vaatama ning

maksta kaebajale saamata jäänud pension tagantjärele. Kaebaja selgitas, et SKA ei teavitanud

kaebajat vaideotsuse tegemisest ja sellest lähtuvat esitas kaebaja 11. veebruaril 2025 SKA

Rakvere büroole järelepärimise seoses tema 13. juunil 2024 esitatud vaidega. Vaideotsuse sai

kaebaja kätte samal päeval SKA Rakvere Büroost. Kaebaja märkis, et enne 11. veebruari 2025

ei olnud SKA tema vaidele vastust saatnud ja samuti ei olnud mingit teadet kaebajale saadetud.

Kaebaja palus kaebuse esitamise tähtaeg ennistada, võttes arvesse vaideotsuse tegelikku

kättesaamise aega.

5. Tartu Halduskohus jättis 21. detsembri 2025. a määrusega taotluse kaebuse esitamisel

tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse.

5.1. Käesolevas asjas on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks SKA 5. augusti 2024. a

vaideotsus nr 5.2-3/18545-2. Asja materjalidest nähtub, et SKA 5. augusti 2024. a vaideotsus

toimetati kaebajale kätte SKA poolt paberkandjal 11. veebruaril 2025. Tõendeid vaideotsuse

varasemast kättetoimetamisest esitatud ei ole. Sellele vaatamata ei saa kaebust kohtu hinnangul

lugeda tähtaegseks.

5.2. HKMS §-st 47 lg 2 tulenevast 30-päevasest kaebetähtajast sätestab erandi HKMS § 46 lg 7,

mis käsitleb olukorda, kus haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud. Kui ta on haldusaktist

muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse

esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb

kaebetähtaja küsimuses lähtuda HKMS §-st 46 lg 7.

5.3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse

saabumist, vaid peab ka ise tundma huvi vaide lahendamise vastu. Kaebaja esitas SKA-le 13.

juunil 2024 vaide, mille lahendamise tulemusest sõltus, kas tema vanaduspension arvestatakse

ümber või mitte. Vaide rahuldamise korral oleks tema pension suurenenud ning kaebajal oleks

olnud õigus saamata jäänud pensionile. Seega pidi kaebaja olema huvitatud vaidemenetluse

tulemusest ning astuma mõistliku tähtaja jooksul kohaseid samme selleks, et vaidemenetluse

tulemus talle teatavaks tehtaks. Kaebaja ei saanud eeldada, et haldusorganil on õigus vaiet

lahendada määramatu aja jooksul. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse §-le 40 lg 1

lahendatakse vaie 60 päeva jooksul arvates vaide registreerimisest SKA-s. Seega oli kaebaja

vaide lahendamise tähtaeg 12. august 2024.

5.4. Kaebajale pidi septembris 2024 olema selge, et tema 13. juuni 2024. a vaie on jäetud

rahuldamata. Üldjuhul makstakse Eestis pensione 5. kuupäeval (nädalavahetuse korral kahe

järgmise tööpäeva jooksul), seega septembris 2024 pensioni saades pidi kaebaja mõistma, et

tema pensioni ei ole ümberarvestatud ning sellest omakorda järeldama, et tema vaie jäeti

rahuldamata. Käesoleval juhul küsis kaebaja 13. juunil 2024 esitatud vaide osas tehtud vastust

SKA-lt alles 11. veebruari 2025. a teabenõudega, mistõttu on kaebaja vaidlusaluse vaideotsuse

väljanõudmisega ebamõistlikult viivitanud. Seega tuleb 13. märtsil 2025 esitatud kaebus lugeda

hilinenult esitatuks.

5.5. Asjaolu, et kaebaja ei ole vaidlusalust vaideotsust kätte saanud, ei ole mõjuvaks põhjuseks

kaebetähtaja ennistamisele. Kaebaja pidi olema teadlik, et tema poolt esitatud vaide osas

toimub kohane menetlus ning haldusorgan peab menetluse lõppedes tegema lõpplahendi.

Kaebajal oli hoolsuskohustus selgitada mõistliku aja jooksul välja menetluse lõpptulem.

Vaideotsuse väljanõudmisega viivitamine ei anna alust kaebetähtaja ennistamiseks. Praegusel

juhul on kaebetähtaja rikkumise põhjustanud kaebaja enda hooletus, mis ei saa olla aluseks

kaebetähtaja ennistamisele.

5.6. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab

kohus haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust

menetlusse võtmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas halduskohtu 21. detsembri 2025. a määruse peale määruskaebuse, milles

palub halduskohtu määrus tühistada, tähtaeg ennistada ja saata asi halduskohtule tagasi

eelmenetluse jätkamiseks.

Kaebaja on seisukohal, et tema kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 11.

veebruaril 2025 ja esitas kaebuse halduskohtule 13. märtsil 2025. Halduskohus asus

põhjendamatult seisukohale nagu oleks kaebaja pidanud vaide rahuldamata jätmisest teada

saama üksnes seeläbi, et talle ei laekunud suuremat pensioni. Kaebaja puhul on tegemist

vanaduspensionäriga, kellel on tuvastatud SKA otsusega keskmise puude raskusaste. Samuti

puuduvad kaebajal juriidilised teadmised. Kaebaja oli arvamusel, et temaga võetakse ühendust

ning küsitakse seletust. Kuna kaebajaga ühendust ei võetud, eeldas kaebaja, et vaie ei ole veel

lahendatud. Kaebajal puudub nii arvuti kui ka vastavad digioskused. Kaebaja on

vaidemenetluses kui ka kohtumenetluses esitanud enamuse dokumentidest paberkandjal

postiga, mistõttu oli kaebaja puhul igati põhjendatud, et ta eeldas ka SKA-lt otsuse saatmist

postiga. Õige ei ole halduskohtu järeldus, et praegusel juhul on kaebetähtaja rikkumise

põhjustanud kaebaja enda hooletus. Eelkõige on SKA jätnud täitmata talle pandud kohustuse

haldusakti teatavaks tegemise osas. Kaebaja esitas SKA-le 11. veebruaril 2025 avalduse vaide

lahendamise kohta. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on mõistliku ajaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb rahuldada.

8. Tartu Halduskohus lõpetas 21. detsembri 2025. a määrusega haldusasja menetluse, sest

kaebus esitati tähtaega ületades ja kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Halduskohus leidis, et

asjas kohaldub HKMS § 46 lg 7 ja kaebaja pidi mõistma hiljemalt septembris 2024, et tema 13.

juunil 2024 esitatud vaide osas on SKA-l tehtud vaideotsus. Halduskohus leidis, et kaebetähtaja

rikkumise põhjustas kaebaja enda hooletus, mis ei saa olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele.

Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtule

esitatud kaebus on tähtaegne ja seega ei saa menetlust lõpetada kaebetähtaja ületamise tõttu.

9. SKA jättis 5. augusti 2024. a vaideotsusega nr 5.2-3/18545-2 kaebaja vaide SKA 17. mai

2024. a otsuse peale rahuldamata (dtl 11-13). SKA on vaideotsuse edasikaebamise korra juures

selgitanud, et vaideotsuse mittenõustumisel on vaide esitajal õigus pöörduda halduskohtusse 30

päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast, halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. Ringkonnakohus märgib, et haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 86 lg 1 lause 2 kohaselt vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte. HMS §

27 lg 2 sätestab, millal loetakse edastatud dokument elektrooniliselt kättetoimetatuks. SKA on

halduskohtule esitatud määruskaebuses selgitanud, et kaebajale saadeti vaideotsus 5. augustil

2024 läbi dokumendihaldussüsteemi Delta tema e-posti aadressile, mille ta oli vaides märkinud.

SKA lisas, et muud teavitust ei nähtu ja tavaliselt seda ka ei tehta (dtl 69). SKA esitatud lisast

nähtub, et vaideotsus on edastatud kaebaja e-posti aadressile 5. augustil 2024 ning kirja sisust

nähtuvalt on edastatud dokument turvalisemaks saatmiseks krüpteeritud. Esitatud e-kirjas palub

SKA kinnitada dokumendi kättesaamist (dtl 70). SKA kinnitas halduskohtule, et kaebaja

kinnitust infosüsteemist ei leidu ja isikud kinnitavad kättesaamist väga harva (dtl 69). SKA

lisas, et 11. veebruaril 2025 pöördus isik Rakvere klienditeenindusse ning tema sõnul ei olnud

ta vaideotsust kätte saanud ja kaebajale väljastati vaideotsus paberkandjal 11. veebruaril 2025

(dlt 69, 71, 72).

Eelnevalt nähtuvalt puuduvad andmed selle kohta, et kaebajale oli enne 11. veebruari 2025

vaideotsus kätte toimetatud.

10. Halduskohus lähtus asja lahendamisel HKMS §-st 46 lg 7, mille kohaselt kui haldusakti või

keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul

viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse

esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.

Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebajal oleks pidanud juba septembris 2024

olema selge, et tema 13. juuni 2024. a vaie on jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et

samas summas pensioni edasi saades ei pidanud kaebaja mõistma, et tema pensioni ei ole

ümberarvestatud ning sellest omakorda järeldama, et tema vaie jäeti rahuldamata. Kaebaja võis

mõelda, et sama pensioni jätkumise võis põhjustada hoopiski see, et SKA ei olnud veel vaiet

lahendanud.

Seega ei saa kaebajale HKMS § 46 lg 7 rikkumist ette heita ning lugeda, et ta on ise

haldusaktist teada saamisel selle vaidlustamisega ebamõistlikult viivitanud.

11. HKMS § 47 lg 2 kohaselt kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti

teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna vaidlustatud

korraldust kaebajale nõuetekohaselt teatavaks ei tehtud, st kätte ei toimetatud, tuleb

kaebetähtaja kontrollimisel juhinduda sellest regulatsioonist. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 11.

veebruaril 2025 ning pöördus kohtusse 30. märtsil 2025, seega tähtaegselt 30 päeva jooksul.

12. Ringkonnakohus möönab, et vaideotsuse tegemiseks seaduses sätestatud tähtaja ja 11.

veebruari 2025 pöördumise vahele jääv aeg on pikk (u kuud kuud), kuid see ei anna kohtu

hinnangul käesolevas asjas alust lugeda kaebetähtaeg möödunuks. Kaebetähtaega ei saa lugeda

kergekäeliselt mittetähtaegselt järgituks olukorras, kus haldusorgan ei ole vaideotsust kaebajale

vaideotsuse tegemisel kätte toimetanud. Vaide lahendamise tähtaja järgimise kohustus on

haldusorganil ning vaide esitajale ei saa panna kohustust kontrollida pidevalt selle tähtaja

järgimist ning nõuda haldusorganilt selle tähtaja järgimist. Samuti ei saa karistada isikut

kaebevõimalusest ilmajätmisega selle eest, et ta on lasknud haldusorganil vaide lahendamise

tähtaega ületada. Arvestada tuleb, et isiku jaoks võib olla loomulik haldusorganiga vaide

lahendamise ajal rohkem konflikte mitte otsida. Ka tuleb arvestada, et kaebaja on

vanaduspensionär (sündinud 1953. aastal), kelle jaoks erinevates õigusnormides orienteerumine

ning tehniliste sidevahendite kõigi võimaluste kasutamine võib olla keeruline.

13. Lisaks tuleneb HKMS § 47 lg-st 3, et kui haldusorgan viivitab vaideotsuse tegemisega

õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi

tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates.

Ehkki haldusorgan ei olnud käesolevas asjas viivituses, vaid ei toimetanud lihtsalt vaideotsust

kaebajale kätte, saab käesoleva vaidluse lahendamisel arvesse võtta ka seda normi. Kuna

kaebaja vaideotsust ei saanud, võis olukorda paista talle haldusorgani viivitusena. Kaebaja

esitas vaide 17. juunil 2024 ning vaide lahendamiseks oli vastustajal aega 60 päeva (vt ülal p

5.3). Kaebuse esitas kaebaja 13. märtsil 2025. Seega ei saaks ka HKMS § 47 lg 3 alusel nõuda,

et kaebaja oleks pidanud tegutsema kiiremini, ses üheaastast tähtaega ei olnud kaebaja

rikkunud.

14. Halduskohus on viidanud ka Riigikohtu seisukohale, mille järgi tuleneb menetluse

üldpõhimõtetest, et vaide esitaja ei saa lõputult oodata vaideotsuse saabumist, vaid peab ka ise

tundma huvi vaide lahendamise vastu ning peab pöörduma halduskohtusse mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui on ilmne, et tema vaie on jäetud läbi vaatamata (RKHKm 3-3-1-22-08,

p 14).

Sellega seoses märgib ringkonnakohus esmalt, et kõnealune seisukoht oli antud varasema

HKMS-i redaktsiooni kehtivuse ajal, mil puudus ülal viidatud regulatsioon vaidemenetluses

toimuva viivituse korral kohtusse pöördumise tähtaja kohta (HKMS § 47 lg 3). Seetõttu ei ole

see seisukoht enam kohaldatav, ilma et arvestataks HKMS § 47 lg 3 regulatsiooni.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et Riigikohus ei selgitanud selles lahendis, millised on täpselt

need menetluse üldpõhimõtted, millest tuleneb, et isikul pole õigust vaideotsuse saabumist

oodata ja et ta peab ise kohtusse pöörduma. Nagu eelnevalt märgitud, oleks ebaõiglane

karistada isikut kaebevõimalusest ilmajäämisega selle eest, et haldusorgan ei täida talle pandud

kohustust ning ei järgi vaide lahendamise tähtaega (või vaideotsuse korrektse

teatavakstegemise kohustust nagu käesolevas asjas).

15. Eelnevalt arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu 21. detsembri 2025. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse

jätkamiseks.

16. Kuna asi saadetakse halduskohtule menetluse jätkamiseks, ei võta ringkonnakohus

seisukohta kaebaja poolt määruskaebemenetluses esitatud täiendava tõendi suhtes. Selle

asjakohasuse üle saab otsustada halduskohus.

(allkirjastatud digitaalselt)