2-22-14555/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija

Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14555

Kohtuasi

R.F-i hagi W2B OÜ vastu 2069 euro ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.09.2024 otsus ja 02.12.2024 täiendav

otsus

Kaebuse esitaja ja liik

W2B OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2276,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) R.F (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Ivo Kaurit

Kostja (apellant) W2B OÜ (registrikood 14306079),

lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 05.09.2024 otsus ja 02.12.2024 täiendav otsus ning

teha uus otsus, millega:

2.1. jätta hagi rahuldamata;

2.2. jätta menetluskulud R.F-i kanda;

2.3. mõista R.F-ilt W2B OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 1070 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-14555

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. R.F (hageja) esitas 29.09.2022 Harju Maakohtule W2B OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2069 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 42,45 eurot ja alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras viivise. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.04.2022 töövõtulepingu nr 2804AS42 rõdu

4-osalise akna, karniisi ja äravooluplekkide valmistamiseks ja paigaldamiseks. Pooled

leppisid kokku, et hageja maksab 500 eurot lepingu sõlmimisel, 1569 eurot kuni paigalduseni

ja 400 eurot pärast paigaldust. Hageja tasus 30.04.2022 500 eurot ja 17.07.2022 1569 eurot.

Pooled leppisid kokku, et kostja lõpetab tööd 8–10 nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist ja

hiljemalt 30 päeva pärast teise osamakse laekumist (16.08.2022). Kostja paigaldas 01.08.2022

neli akent, kuid üks klaas oli mõranenud ja plekid ning karniisid olid kõverad, mistõttu hageja

esitas samal päeval kirjaliku pretensiooni. Kostja vastas 02.08.2022, et ta asendab katkise

akna selle valmimisel, kuid kostja ei tunnistanud muid puudusi, ei koostanud üleandmise-

vastuvõtmise akti ega andnud töid üle. Hageja andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja

kuni 01.09.2022, kuid kostja ei kõrvaldanud puudusi tähtajaks. Kostja töötaja ilmus

08.09.2022 objektile, vahetas katkise akna, jättis katkise akna maja juurde ning ei

kõrvaldanud muid puudusi, kuid eemaldas ühe terve akna ja viis selle ära. Kostja nõudis

seejärel hagejalt 400 euro ning demonteerimise tasu ja viivise maksmist, kuigi tööd olid

lõpetamata ja üle andmata. Hageja esindaja esitas 22.09.2022 kostjale pretensiooni, määras

täiendava tähtaja kuni 26.09.2022 ja hoiatas lepingust taganemise eest. Kostja vastas

26.09.2022, et ta annab eemaldatud akna üle pärast arve tasumist. Kostja ei kõrvaldanud

puudusi. Hageja esindaja teatas 27.09.2022 kostjale, et hageja maksab lõpposa pärast akende

korrektset paigaldust ja töö üleandmist, ning hoiatas, et hageja pöördub kohtusse, kui kostja ei

taasta akent ega kõrvalda puudusi 28.09.2022 kella 17:00-ks. Kostja esindaja vastas

27.09.2022 sõnumiga „Kohtumiseni kohtus“, st keeldus kohustuse täitmisest. Hageja taganes

29.09.2022 lepingust, nõudis 2069 eurot tagastamist ja lubas kostjal üleantu tagasi saada

pärast raha tagastamist.

1.2. Lepingust taganemise tõttu on hagejal VÕS § 189 lg 1 alusel õigus nõuda ettemaksu

(2069 eurot) tagastamist ning alates kummagi ettemaksuosa tasumisest VÕS § 113 lg 1 alusel

viivist. Hagi esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 42,45 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-22-14555

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud hagejal alust lepingust taganeda, sest kostja oli oma

kohustused täitnud ning töös ei esinenud olulisi puudusi.

Pooled sõlmisid 30.04.2022 lepingu kolme rõdu neljaosaliste akende valmistamiseks ja

paigaldamiseks. Kostja paigaldas aknad ja lõpetas tööd 01.08.2022 ning esitas hagejale tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja keeldus akti allkirjastamast. Kostja luges tööd lepingu

p 2.3 ja VÕS § 638 alusel kolme päeva möödudes vastu võetuks ja esitas 02.08.2022 hagejale

lõpparve 400 euro maksmiseks. Hageja ei tasunud lõpparvet.

Kostja tunnistas töös esinenud puudust – pragunenud klaaspakett ühel aknatiival, ja vahetas

klaaspaketi 08.09.2022 välja. Veepleki osas vastab töö vähemalt keskmisele kvaliteedile, kuid

kostja kohendas 08.09.2022 ka veeplekki. Väidetavaate puuduste esinemine ei andnud

hagejale lepingu p 4.8 järgi õigust keelduda tasu maksmisest. Kostja oli oma kohustused

täitnud ja olulisi puudusi ei esinenud.

Kuna hageja viivitas tasu maksmisega üle ühe kuu, demonteeris kostja 08.09.2022 ühe

aknatiiva. Kostja esitas 21.09.2022 hagejale täiendava arve akna demonteerimise kulude ja

viivise tasumiseks. Kostja on nõus aknatiiva tagastama, kui hageja tasub lõpparve.

2.2. Juhul, kui hagejal oli õigus lepingust taganeda, tuleb arvestada, et aknad olid eritellimusel

valmistatud ega ole tagastatavad. Lisaks saab taganemine olla põhjendatud üksnes eemaldatud

aknatiiva ja veepleki paigalduse osas. Ülejäänud tööde kohta ei ole hagejal etteheiteid. Samuti

ei ole hageja vaidlustanud tööde väärtust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 05.09.2024 otsuse ja 02.12.2024 täiendava otsusega hagi ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2069 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 42,11 eurot

ja alates hagi esitamisest kuni 2069 euro tasumiseni sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1850 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt

seadusjärgses määras viivist.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

pooled sõlmisid 28.04.2022 töövõtulepingu nr 2804AS42, mille alusel kohustus kostja

valmistama ja paigaldama hageja korteriomandi rõdule neljaosalise akna koos karniisi

ja äravooluplekkidega ning andma tööd hagejale üle 8–10 nädala jooksul alates

lepingu sõlmimisest; hageja kohustus tasuma kostjale 500 eurot lepingu sõlmimisel,

1569 eurot kuni paigalduseni ja 400 eurot pärast paigaldust;

-

hageja tasus kostjale 2069 eurot (kaks esimest osamakset);

-

kostja paigaldas 01.08.2022 neli akent, millest ühe akna klaas oli mõranenud ning

aknaplekid ja karniis olid kõverad (ebaprofessionaalselt paigaldatud);

-

hageja ei võtnud töid vastu ning teavitas 01.08.2022 kostjat puudustest;

-

kostja teatas, et uus aken on tellitud, kuid veeplekid on paigaldatud kooskõlas

ehitusnormidega;

-

kostja vahetas 08.09.2022 mõranenud klaasi ära ning demonteeris ühe aknatiiva ja viis

selle endaga kaasa;

-

kostja nõudis hagejalt viimase osamakse ja viivise tasumist;

-

hageja esitas 22.09.2022 kostjale pretensiooni ja andis puuduste kõrvaldamiseks ja

tööde lõpetamiseks tähtaja kuni 26.09.2022;

2-22-14555

-

hageja taganes 29.09.2022 lepingust ja palus tagastada 2069 eurot.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud tarbijatöövõtuleping

ning hagejal oli õigus lepingust taganeda, kuna kostja rikkus oluliselt lepingut VÕS § 647 lg 1

tähenduses, sest keeldus õigustamatult tööd parandamast ega teinud seda ka määratud tähtaja

jooksul.

Arvestades seda, et töö eest tuli tasuda (400 eurot) pärast akende paigaldust, kuid kostja ei

paigaldanud hagejale kokkulepitud akent ega kõrvaldanud puudusi, oli hagejal õigus nõuda

kostjalt kohustuse täitmist ja keelduda enda kohustuse täitmisest kuni rikkumise

kõrvaldamiseni. Kostja rikkus oluliselt lepingut, kui keeldus töö parandamisest, sh talle

puuduste kõrvaldamiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Samuti põhjustas kostja hagejale

põhjendamatuid ebamugavusi ühe aknatiiva eemaldamisega. Hageja korteriomandil puudub

pikemat aega lubatud terviklik aken ning on ilmne, et hageja on kaotanud huvi lepingu

täitmise vastu tervikuna. Hagejale kui tarbijale ei ole põhjendatud seada omapoolseid

tingimusi puuduste kõrvaldamiseks.

3.3. Lepingust taganemise tõttu tuleb kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel hageja kasuks välja

mõista lepingu alusel üleantud 2069 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg

1 alusel välja mõista viivis.

3.4. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on riigilõiv 350

eurot ja lepingulise esindaja kulu 1500 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus otsuse nõuetekohaselt

põhjendamata ja arvestamata kostja esitatud faktilised asjaolud ning hindamata neid

kinnitavad tõendid. Maakohus ei selgitanud pooltele õiguslikku kvalifikatsiooni ega

tõendamiskoormuse jaotust ning otsus on kostjale üllatuslik.

4.2. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hagejal oli õigus lepingust taganeda, sest kostja

rikkus VÕS § 647 lg 1 tähenduses oluliselt lepingut.

Seda järeldades jättis maakohus kostja esile toodud asjaolud ja neid kinnitavad tõendid

arvestamata. Kostja käitus õiguspäraselt. Hageja jättis pärast töö valmimist, samuti pärast

klaaspaketi vahetamist kostjale lõpparve tasumata ja rikkus lepingut. Kuna hageja viivitas

arve tasumisega üle ühe kuu, oli kostjal lepingu p 4.12 järgi õigus aknatiib eemaldada. Kostja

oli nõus selle tagastama, kui hageja tasub arve. Kostja keeldus õigustatult tööd parandamast,

sest kostja oli kõik tööd teinud vähemalt keskmise kvaliteediga. Töös ei esinenud ülesütlemise

päeva seisuga selliseid puudusi, mis oleksid andnud alust lepingust taganeda.

Maakohus jättis arvestamata, et taganemise sai mõistlik olla üksnes osaliselt, s.o ühe aknatiiva

(lepingujärgne väärtus 148,25 eurot) ja veepleki paigalduse (lepingujärgne väärtus 48 eurot)

osas. Ülejäänud töö osas (lepingujärgne väärtus 2293,75 eurot) ei ole pooltel vaidlust. Seega

2-22-14555

moodustas vaidlusalune töö (lepingujärgne väärtus kokku 196,25 eurot) kostja lepingulisest

kohustusest ebaolulise osa ning taganemine võis põhjendatud olla üksnes selles osas.

4.3. Isegi kui möönda, et hagejal oli õigus lepingust taganeda, ei ole maakohus käsitlenud

hageja kohustust tagastada lepingu alusel saadu kostjale. Maakohus märkis otsuses, et

lepingust taganemise korral peab VÕS § 189 lg 1 järgi toimuma samaaegselt vastastikune

tagasitäitmine, kuid otsusest ei nähtu, mida peab hageja kostjale tagastama. Maakohus jättis

tähelepanuta kostja väited selle kohta, et töö ja eritellimusel tehtud akende tagastamine on

üleantu olemuse tõttu VÕS § 189 lg 2 järgi välistatud.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus koos täiendava otsusega tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173

lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus

menetluskulude kindlaksmääramise osas.

7. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud järgmised faktilised asjaolud, kuid täpsustab ja

täiendab tuvastatud asjaolusid järgmiselt:

-

pooled sõlmisid 30.04.2022 töövõtulepingu nr 2804AS42, mille lisa 1 kohaselt

kohustus kostja valmistama ja paigaldama hageja korteriomandi rõdudele kolm

neljaosalist akent koos veeplekkidega; akende valmistamiseks pidi kuluma

orienteeruvalt 8–10 nädalat ning viimistlusele 2–10 päeva alates paigaldusest; vanade

akende äravedu sisaldas ainult suure prahi äravedu; töö eest tuli tasuda ettemaks 500

eurot, juurdemaks 1569 eurot enne paigaldust ja lõppmaks 400 eurot pärast paigaldust

(dtl 30);

-

hageja tasus kostjale 30.04.2022 500 eurot ja 17.07.2022 1569 eurot (kokku 2069

eurot) (dtl 17–18);

-

kostja paigaldas 01.08.2022 tellitud aknad;

-

hageja ei võtnud töid vastu ning teavitas 01.08.2022 e-kirjaga kostjat töös esinenud

puudustest (mõra klaasis, kõveralt tehtud karniis tänava poolsest küljest, korter

koristamata, töö üle andmata, aknad reguleerimata) (dtl 71–72);

-

kostja vastas hageja pretensioonidele 02.08.2022 e-kirjas ja märkis mh, et tellis uue

klaaspaketi ja annab teada, kui on valmis selle ära vahetama, kuid veeplekid on

paigaldatud väga kvaliteetselt ja kooskõlas ehitusnormidega ning lepingu järgi ei ole

kostjal koristamise kohustust. Koos kirjaga saatis kostja hagejale arve nr 2804AS42-3

summaga 400 eurot tasumise tähtajaga 06.08.2022, kuid märkis, et maksmise võib

edasi lükata kuni klaaspaketi vahetuseni, kuid enne klaaspaketi vahetust tuleb see

sularahas tasuda (dtl 41, 75–78);

-

hageja teatas 03.08.2022 e-kirjas, et ei ole nõus maksma enne paigaldust, sest aken

võib olla praak või jäetakse paigaldamata; maksmine toimub pärast töö lõpetamist (dtl

108, 195);

2-22-14555

-

kostja töötaja vahetas 08.09.2022 mõrase klaaspaketi ning demonteeris ühe aknatiiva

ja viis selle endaga kaasa (poolte omaksvõtt);

-

kostja teatas 21.09.2022 e-kirjas hagejale, et saadab uuesti arve, võttes arvesse

kogunenud viivist ja aknatiiva demonteerimisega kaasnevaid kulusid; kostja lisas

e-kirjale arve nr 2804AS42-4 summaga 461,4 eurot (sh 400 eurot + viivis 26,4 eurot +

demonteerimise kulu 35 eurot) (dtl 39–42; 58–60);

-

hageja lepinguline esindaja saatis 22.09.2022 kostjale pretensiooni, milles märkis, et

kuna tööd ei ole lõpetatud ja puudused ei ole kõrvaldatud ning üks aknatiib on maha

võetud, ei ole hagejal kohustust arvet tasuda; hageja hoiatas, et kui kostja ei kõrvalda

hiljemalt 26.09.2022 puudusi, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole (dtl 25–29);

e-kirjale olid lisatud fotod puuduste kohta (dtl 35–37);

-

fotode kohaselt on veeplekid ühes kohas paigaldatud u 0,5 cm nihkega (veepleki

välimine serv ei ole ühetasane) ning ühenduskohad on ülemääraselt kaetud

montaažimaterjaliga (dtl 47, 51–54); üks aknatiib on eemaldatud ja kinnikaetud ajutise

kattega (dtl 48);

-

kostja vastas 26.09.2022 e-kirjas, et on endisel valmis akna üle andma, kui hageja

tasub arve (dtl 43);

-

hageja lepinguline esindaja andis 27.09.2022 e-kirjas teada, et hageja annab kostjale

viimase võimaluse lepingu täitmiseks ning juhul, kui aken ei ole paigaldatud ja muud

puudused kõrvaldatud 28.09.2022 kell 17, pöördub hageja kohtu poole (dtl 45);

-

kostja vastas 27.09.2022 e-kirjas: „Kohtumiseni kohtus :)“ (dtl 43–44);

-

hageja lepinguline esindaja saatis 29.09.2022 kostjale lepingust taganemise avalduse,

milles teatas, et taganeb lepingust ja nõuab 2069 euro tagastamist; kostja saab summa

tagastamisel tagasi kogu enda poolt lepingu objektile paigaldatu (dtl 38; 21–23);

-

kostja teatas 29.09.2022 e-kirjas, et kui hageja soovib lepingust taganeda, siis peab ta

hüvitama kõik tekkinud kulud; meie poolt on tellimus 100% täidetud ja seetõttu

ootame 100% tasumist (dtl 141).

8. Kolleegiumi hinnangul rahuldas maakohus ekslikult hagi, jättes vaidlust lahendades

arvestamata, et VÕS § 189 lg 1 järgi peab toimuma lepingu alusel saadu üheaegne

vastastikune tagastamine, st kui kostja tagastab hagejale ettemaksu, peab hageja tagastama

kostjale tööde väärtuse.

8.1. Ringkonnakohus märgib, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool VÕS §

189 lg 1 järgi nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik

üleantu, seejuures peavad lepingupooled täitma taganemisest tulenevad kohustused

üheaegselt. Seega tuleks kostjal tagastada hagejale töö eest tasutud raha (2069 eurot) ning

hagejal tagastada kostjale VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi tööde väärtus, mis on üldjuhul tööde eest

lepingus kokkulepitud hind, arvestades töös esinenud puudusi (lepingule mittevastavust).

Sellises olukorras peab kostja tõendama, millises ulatuses ta töid tegi ning hagejal on

võimalus tõendada, et tööde väärtus on puuduste tõttu lepingus kokkulepitust väiksem

(RKTKo 13.03.2024, 2-19-18463, p 14; RKTKo 11.02.2016, 3-2-1-171-15, p 14; RKTKo

02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 26; RKTKo 21.09.2011, 3-2-1-64-11, p 13).

8.2. Ringkonnakohus selgitas 02.03.2026 kirjas pooltele eelnevat, sh tõendamiskoormust, ja

andis pooltele võimaluse esitada selle kohta seisukoha ja tõendid. Kostja ei esitanud

seisukohta. Hageja jäi seisukohale, et tagasitäitmisena peaks hageja tagastama kostjale osa

paigaldatud aknast, mitte hüvitama tööde väärtust, sest see aknaosa on hageja jaoks kasutu,

kuna ei täida aknale ettenähtud eesmärki. Hagejal on asi alles ja ta saab selle tagastada. Juhul,

kui hüvitada tuleb väärtus, tuleks hagejal hüvitada akna osa valmistamiseks kasutatud

2-22-14555

materjali väärtus (mis võiks olla ligi 10 korda väiksem akna müügihinnast, s.o 206,9 eurot),

sest töö ei ole lõpetatud.

8.3. Arvestades töövõtulepingu eset (erimõõduliste akende valmistamine ja paigaldamine

koos muude tarvikutega), peab hageja tagastama kostjale üleantu väärtuse, sest akende ja

paigaldustöö tagastamine või väljaandmine on töö olemuse tõttu välistatud VÕS § 189 lg 2 p

1 tähenduses. Tegemist on töövõtulepinguga, mille alusel valmistas kostja hageja tellimusel

erimõõdulised aknad ja paigaldas need. Erimõõduliste akende valmistamise korral ei tagaks

lepingu alusel valmistatud akende eemaldamine ja töövõtjale tagastamine tagasitäitmise

eesmärki, sest sellega seoses tekiksid töövõtjal täiendavad demonteerimise kulud ning

töövõtja jaoks oleks erimõõdulised aknad väärtusetud (ta ei saaks neid ilmselt kasutada teistel

objektidel). Ühtlasi ei ole töövõtjale võimalik tagastada tehtud paigaldustööd, st tuleb

hüvitada töö väärtus.

8.4. Kostja tehtud töö väärtust saab pidada samaväärseks hageja tasutud ettemaksuga 2069

eurot.

Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli lepingu hind 2469 eurot. Seega saab eeldada, et tööde

väärtus oli 2469 eurot.

Lepingu järgi pidi kostja valmistama hagejale kolm neljatiivalist akent ning need koos

veeplekkide jm tarvikutega paigaldama. Vaidlust ei ole selle üle, et kõik kolm akent on

paigaldatud, kuid ühe akna üks aknatiib on hiljem eemaldatud. Lepingu lisa 1 kohaselt oli

kahe laiema akna (laius 3020 mm) maksumus koos lisanduva tööga oli kokku 1710 eurot ja

ühe kitsama akna (laius 2370 mm) maksumus koos lisanduva tööga 759 eurot. Paigaldatud

akendest tehtud foto (dtl 122) alusel saab järeldada, et kostja eemaldas ühe aknatiiva

parempoolselt, s.o kitsamalt aknalt. Seega oli üksnes kolmest aknast üks puudusega (puudus

neljast tiivast üks tiib), teised aknad olid puudusteta. Seega ei saanud kogu töö muutuda

hageja jaoks tarbetuks ning lepingu alusel tehtud töö väärtus võis puuduva aknatiiva tõttu olla

hinnanguliselt ligi 200 euro võrra väiksem (759 : 4). Hageja ei ole toonud esile ja tõendanud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et puuduva aknatiivaga akna ja paigaldustöö väärtus oli

võrreldes lepingus kokkulepitud hinnaga tegelikult oluliselt väiksem.

Hageja on tõendanud, et ka veeplekk oli puudulikult paigaldatud. Veeplekist tehtud foto (dtl

119) alusel saab järeldada, et vasakpoolse akna (fotol paistab satelliitantenni kinnitus)

veeplekk oli paigaldatud nihkega. Seega on veeplekid ise puudusteta, puudus esineb üksnes

paigaldustöös. Tegemist on visuaalse puudusega. Selline puudus võis ringkonnakohtu

hinnangul vähendada veeplekkide ja nende paigaldustöö hinda mõnevõrra. Lepingu lisa 1

järgi oli ühe veepleki maksumus 20 eurot (40 eurot akna kohta) ning paigaldustöö oli ilmselt

hõlmatud akende paigaldamise maksumusega (kokku 53 eurot laiema akna kohta). Seega, kui

lugeda, et töö väärtusest tuleks maha arvata kogu selle akna paigaldustöö ja veeplekkide

väärtus, oleks see 93 eurot. Hageja ei ole toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et veeplekkide puuduste tõttu oleks kogu töö väärtus tegelikult eelnevast väiksem.

Muid puudusi ei ole hageja tõendanud.

Seega võis töö väärtus olla lepingulisest väärtusest ligi 300 eurot võrra väiksem. Arvestades

aga seda, et hageja ei tasunud kostjale viimast osamakset 400 eurot, on hageja saanud kostjalt

töö, mille hinnanguline väärtus oli ligikaudu samaväärne tema poolt tasutud ettemaksuga

2069 eurot.

2-22-14555

8.5. Eelneva kohaselt on hagejal lepingust taganemise korral õigus nõuda kostjalt tagasi

lepingu alusel makstud ettemaks 2069 eurot ning kostjal õigus nõuda hagejalt akende ja

tehtud töö väärtuse hüvitamist samaväärses ulatuses. Kuna tegemist on samaliigiliste

vastastikuste kohustustega, on kummalgi poolel õigus need VÕS § 197 lg 1 järgi

tasaarvestada ning kohus saab need tagasitäitmise võlasuhte raames kattuvas osas ilma

tasaarvestusavalduseta tasaarvestada (RKTKo 10.07.2023, 2-20-9750, p 35). Tasaarvestuse

järel ei ole kostjal kohustust hagejale ettemaksu tagastada ning hagi ettemaksu tagastamiseks,

samuti ettemaksult viivise saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

9. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, millega

maakohus leidis, et hagejal oli õigus lepingust taganeda, sest ka juhul, kui hagejal ei olnud

alust lepingust taganeda, tuleks hagi jätta rahuldamata.

10. Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162

lg 1 järgi hageja kanda.

12. Arvestades seda, et kostjal ei tekkinud maakohtu menetluses hüvitatavaid

menetluskulusid, määrab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1

ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suuruse apellatsioonimenetluses.

Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 350 eurot, mida saab pidada kogu ulatuses

vajalikuks ja põhjendatud kuluks.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema menetluskuluks ka lepingulise esindaja

kulu 720 eurot. Nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse

toimingutele kokku 6 tundi, sh maakohtu otsusega tutvumisele ja kliendiga arutamisele 1

tund, apellatsioonkaebuse koostamisele 4,75 tundi ja menetluskulude nimekirja ning lõpliku

seisukoha koostamisele 0,25 tundi. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja

viimase seisukoha sisu ja mahtu, aga ka seda, et lepinguline esindaja ei esindanud kostjat

maakohtu menetlusest, st ei olnud toimiku materjalidega tuttav, on kolleegiumi hinnangul

kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja

vajalik.

Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks), mis ei

ületa oluliselt juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul.

Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta

ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud kokku 1070 eurot (350 +

720), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

13. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

2-22-14555

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)