Legislator Case Law & Legislation
3-26-525/3 AI generated

3-26-525/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-26-525/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

D.F (kaebaja) esitas 22.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt esitas määruskaebuse esitamisel 70 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Kaebaja toob välja, et

Legislator headnote

AI generated

3-26-525/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebaja toob välja, et

Keywords

AI generated
right to higher insurance cover hardship grounds capacity to incur bill liability reasonableness authorisation requirement entitlement condition for benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

11.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-525

Haldusasi

D.F kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja – D.F

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Määruse jõustumisel tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.

3. Jätta kaebaja võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.

4. Kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi ja temaga seotud tsiviilasja numbri

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204

lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. D.F (kaebaja) esitas 22.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt esitas

kaebaja tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

12.12.2025 määruse peale koos taotlusega saada riigi õigusabi ja vabastada kaebuse esitaja

määruskaebuse esitamisel 70 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Kaebaja toob välja, et

Riigikohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse sõltumata kaebaja raskest majanduslikust

olukorrast rahuldamata ning kohustas kaebajal ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks

esitada määruskaebuse vandeadvokaadi kaudu. Kaebaja soovib halduskohtule esitatud

kaebuses, et Riigikohus vaataks kaebaja riigi õigusabi taotluse uuesti läbi ning vabastaks ta

riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Kaebaja esitas 10.03.2026 avalduse, mille kohaselt on temaga seotud tsiviiliasja

lahendanud kohtud käitunud ebaseaduslikult. Kaebaja leiab, et toimetulekutoetuse saajana on

kohtud kohustatud andma talle riigi õigusabi. Kaebaja soovib algatada põhiseaduslikku

järelevalvet talle riigiõigusabi andmata jätmisega või vabastada ametist kõik kohtunikud.

3. HKMS § 2 lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute kaitse

õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. HKMS § 4 lg 1 kohaselt kuulub

halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab,

et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses.

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

5. Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja esitada Riigikohtule määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu 12.12.2025 määruse peale tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Riigikohus jättis

16.02.2026 kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks määruskaebuse esitamiseks Tallinna

Ringkonnakohtu 12.12.2025 määruse peale rahuldamata ning kohustas kaebajat esitama

määruskaebus vandeadvokaadi vahendusel. Riigikohus keeldus 09.03.2026 määrusega kaebaja

määruskaebust viidatud tsiviilasjas menetlusse võtmast ja tagastas määruskaebuse kaebajale,

jättes tema menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.

6. Halduskohtule esitatud kaebusega soovib kaebaja sisuliselt seda, et halduskohus hindaks

Riikohtu tegevuse õiguspärasust kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamisel. Kohus selgitab,

et halduskohus ei kontrolli tsiviilasju lahendavate kohtute tegevuse õiguspärasust. Halduskohus

ei ole tsiviilasju lahendavate kohtute suhtes kõrgemaks kohtuastmeks, kuhu kaebaja saab

pöörduda, kui ta ei ole rahul tema suhtes tehtud kohtulahendiga või kohtumenetluses tehtud

toimingutega. Kaebaja rahulolematus Riigikohtu 16.02.2026 ja 09.03.2026 määrustega ega ka

muude asjas nr x-xx-xxxxx tehtud lahenditega ei anna kaebajale alust halduskohtusse

pöördumiseks. Halduskohtusse pöördumiseks ei anna alust seegi, et kaebaja võimalused

tsiviilasjas tehtud lahendite vaidlustamiseks on ammendunud. Riigikohtu lahendid on lõplikud

ning neid ei ole võimalik halduskohtumenetluses vaidlustada. Halduskohus ei saa sekkuda

tsiviilasjas tehtavatesse toimingutesse ning halduskohtul puudub pädevus kontrollida

tsiviilasjas tehtud lahendite õiguspärasust.

7. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kaebaja on

tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1

p 1 alusel, seega tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu.

9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime ja temaga seotud tsiviilasja numbri

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

kohtunik

2(2)