2-25-20302/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generatedHageja B2 Impact OÜ esitas 26.11.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostjalt F.K-lt 28.01.2026 jättis Pärnu Maakohus määrusega hagi käiguta. Hagejale toimetati puuduste
Legislator headnote
AI generated2-25-20302/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: Hagejale toimetati puuduste
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Toomas Talviste
Määruse tegemise aeg ja koht
25. märts 2026, Pärnu
Tsiviilasja number
2-25-20302
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi F.K vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),
lepinguline esindaja Anne-Liis Veski
Kostja: F.K (isikuood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Keelduda menetlusse võtmast B2 Impact OÜ hagi F.K vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu
kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
3. Toimetada kohtumäärus kätte hagejale.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu
möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Hageja B2 Impact OÜ esitas 26.11.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostjalt F.K-lt
võlgnevuse väljamõistmiseks.
2. 28.01.2026 jättis Pärnu Maakohus määrusega hagi käiguta. Hagejale toimetati puuduste
kõrvaldamise määruse kätte avaliku e-toimiku kaudu 18.02.2026. Hageja ei ole kohtu antud
tähtaja jooksul ega käesoleva ajani hagiavalduses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
4. TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduselt
ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid või ei ole
tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse
võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või
eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki
võimalik saavutada. Kohtu hinnangul ei vasta esitatud hagiavaldus TsMS peatükis 38 (TsMS §§
334-340) ning TsMS-s § 363 menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele, mistõttu ei
ole võimalik hagiavaldust lahendada.
5. TsMS § 363 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud
nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad
hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt millist asjaolu millise tõendiga tõendada
soovitakse. Hagi esemeks on seega hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. TsMS § 5 lg 1
järgi toimub hagimenetlus menetlusosaliste esitatud taotluste alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa
kohus sisustada menetlusosalise taotluseid, vaid lähtub üksnes menetlusosalise enda poolt välja
toodud taotlustest. Nõue peab olema esitatud selliselt, et seda saaks ka hagiavalduse rahuldamise
korral täita ning seetõttu esitatakse nõudele samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile.
Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka
muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka hageja nõue. Kuna kostjal on
kohustus esitada seisukoht hagiavaldusele, siis peab menetlusse võetud nõue olema ka kostjale
arusaadav. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on asjaolud ja hageja nõue ebaselge.
6. Kohus leiab, et kõrvaldamata puudused takistavad hagiavalduse menetlemist ja on seega
olulised. Hageja ei ole tasunud hagiavaldusest riigilõivu ega ole esitanud riigilõivu maksmise
kontrollimist võimaldavaid andmeid. Hagiavalduse lisade nimekirjast nähtub lisa 15 – riigilõivu
tasumist tõendav maksekorraldus, kuid nimetatud lisa esitatud ei ole.
7. Kohus on hagejale selgitanud 28.01.2026 määruses, et hagiavalduses märgitakse tõendid, mis
kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga
tõendada soovitakse (TsMS § 363 lg 1 p 3).
26.11.2025 esitatud hagiavalduses on käsitletud neljast lepingust tulenevaid nõudeid.
Esmalt märgib kohus, et hageja on hagiavalduses tuginenud üldistele väidetele, nt poolte vahel
oli kehtiv leping, kostjale on väljastatud krediidilimiiti, kostja on lepingut rikkunud, kostja
võlgneb hagejale põhinõudena selle summa ja intressidena selle summa. Kohus ei saa lähtuda
hageja järeldustest, vaid teeb järeldusi hageja poolt väljatoodud konkreetsete faktide pinnalt ise.
Samuti on hageja hagiavaldusse hulganisti kopeerinud süsteemiväljavõtteid, kuid ei selgita, mis
nendest väljavõtetest järeldub.
Teiseks hagiavalduses esitatud kuupäevad on vastuolulised seoses kostjale lepingute lõpetamise
ja lepingute ülesütlemisega ega ole vastavuses lisatud tõenditega (vt. p 1.8; 1.15; 1.20; 1.25).
Hageja ei ole hagiavalduses selgelt välja toonud lepingute osas võlaarvestust, millest tulenevalt ei
ole kohtul võimalik kontrollida hageja nõutud summade põhjendatust. Kohus kohustas hagejat
esitama puuduolevad lisad, millele hageja on hagis viidanud (lisa 2 ja 3). Samuti on ebaselge
hageja poolt esitatud intressinõue. Hagist ei nähtu, kuidas intressinõue on kujunenud, sh puudub
intressiarvestus. Lisaks eelnevale ei ole hageja ka hagiavalduses selgitanud, kuidas on
krediidiandja kontrollinud tarbija krediidivõimelisust, hagis puudub selge, konkreetsete faktidega
ja tõenditega seostatud ning põhjendatud analüüs.
Hagejal tuli hagiavalduse tervikteksti esitamisel sisse viia vastavad parandused ja viidata
konkreetselt lisatud tõendile. Hageja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajal seda teinud ei ole.
Kohtu hinnangul on esitatud hagiavaldus ebaselge.
8. Kuna hageja ei ole hagiavalduses esinevaid puuduseid kõrvaldanud ega toonud piisavalt
selgelt esile hagi aluseks olevaid asjaolusid ega esitanud selgeid nõudeid ning ei ole tasunud
riigilõivu ega esitanud riigilõivu maksmist kontrollimist võimaldavaid andmeid, siis juhindudes
TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 ja § 371 lg 2 p 2 ning § 372 lg 4 tuleb keelduda hagiavalduse
menetlusse võtmisest, sest esitatud hagiavaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik
saavutada.
9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus hagiavaldust kostjale
kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega
hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab
selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses
(TsMS § 372 lg 6).
10. TsMS § 372 lg 5 järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse
peale esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Talviste
kohtunik