Legislator Case Law & Legislation
2-25-20302/3 AI generated

2-25-20302/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 2-25-20302/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hageja B2 Impact OÜ esitas 26.11.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostjalt F.K-lt 28.01.2026 jättis Pärnu Maakohus määrusega hagi käiguta. Hagejale toimetati puuduste

Legislator headnote

AI generated

2-25-20302/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: Hagejale toimetati puuduste

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance hardship exception unpaid invoices untimely notification of defects unjustified procedural delay hail insurance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-20302

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi F.K vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

Kostja: F.K (isikuood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast B2 Impact OÜ hagi F.K vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu

kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

3. Toimetada kohtumäärus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja B2 Impact OÜ esitas 26.11.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostjalt F.K-lt

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. 28.01.2026 jättis Pärnu Maakohus määrusega hagi käiguta. Hagejale toimetati puuduste

kõrvaldamise määruse kätte avaliku e-toimiku kaudu 18.02.2026. Hageja ei ole kohtu antud

tähtaja jooksul ega käesoleva ajani hagiavalduses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

4. TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduselt

ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid või ei ole

tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse

võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada. Kohtu hinnangul ei vasta esitatud hagiavaldus TsMS peatükis 38 (TsMS §§

334-340) ning TsMS-s § 363 menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele, mistõttu ei

ole võimalik hagiavaldust lahendada.

5. TsMS § 363 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud

nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad

hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt millist asjaolu millise tõendiga tõendada

soovitakse. Hagi esemeks on seega hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. TsMS § 5 lg 1

järgi toimub hagimenetlus menetlusosaliste esitatud taotluste alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa

kohus sisustada menetlusosalise taotluseid, vaid lähtub üksnes menetlusosalise enda poolt välja

toodud taotlustest. Nõue peab olema esitatud selliselt, et seda saaks ka hagiavalduse rahuldamise

korral täita ning seetõttu esitatakse nõudele samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile.

Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka

muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka hageja nõue. Kuna kostjal on

kohustus esitada seisukoht hagiavaldusele, siis peab menetlusse võetud nõue olema ka kostjale

arusaadav. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on asjaolud ja hageja nõue ebaselge.

6. Kohus leiab, et kõrvaldamata puudused takistavad hagiavalduse menetlemist ja on seega

olulised. Hageja ei ole tasunud hagiavaldusest riigilõivu ega ole esitanud riigilõivu maksmise

kontrollimist võimaldavaid andmeid. Hagiavalduse lisade nimekirjast nähtub lisa 15 – riigilõivu

tasumist tõendav maksekorraldus, kuid nimetatud lisa esitatud ei ole.

7. Kohus on hagejale selgitanud 28.01.2026 määruses, et hagiavalduses märgitakse tõendid, mis

kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga

tõendada soovitakse (TsMS § 363 lg 1 p 3).

26.11.2025 esitatud hagiavalduses on käsitletud neljast lepingust tulenevaid nõudeid.

Esmalt märgib kohus, et hageja on hagiavalduses tuginenud üldistele väidetele, nt poolte vahel

oli kehtiv leping, kostjale on väljastatud krediidilimiiti, kostja on lepingut rikkunud, kostja

võlgneb hagejale põhinõudena selle summa ja intressidena selle summa. Kohus ei saa lähtuda

hageja järeldustest, vaid teeb järeldusi hageja poolt väljatoodud konkreetsete faktide pinnalt ise.

Samuti on hageja hagiavaldusse hulganisti kopeerinud süsteemiväljavõtteid, kuid ei selgita, mis

nendest väljavõtetest järeldub.

Teiseks hagiavalduses esitatud kuupäevad on vastuolulised seoses kostjale lepingute lõpetamise

ja lepingute ülesütlemisega ega ole vastavuses lisatud tõenditega (vt. p 1.8; 1.15; 1.20; 1.25).

Hageja ei ole hagiavalduses selgelt välja toonud lepingute osas võlaarvestust, millest tulenevalt ei

ole kohtul võimalik kontrollida hageja nõutud summade põhjendatust. Kohus kohustas hagejat

esitama puuduolevad lisad, millele hageja on hagis viidanud (lisa 2 ja 3). Samuti on ebaselge

hageja poolt esitatud intressinõue. Hagist ei nähtu, kuidas intressinõue on kujunenud, sh puudub

intressiarvestus. Lisaks eelnevale ei ole hageja ka hagiavalduses selgitanud, kuidas on

krediidiandja kontrollinud tarbija krediidivõimelisust, hagis puudub selge, konkreetsete faktidega

ja tõenditega seostatud ning põhjendatud analüüs.

Hagejal tuli hagiavalduse tervikteksti esitamisel sisse viia vastavad parandused ja viidata

konkreetselt lisatud tõendile. Hageja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajal seda teinud ei ole.

Kohtu hinnangul on esitatud hagiavaldus ebaselge.

8. Kuna hageja ei ole hagiavalduses esinevaid puuduseid kõrvaldanud ega toonud piisavalt

selgelt esile hagi aluseks olevaid asjaolusid ega esitanud selgeid nõudeid ning ei ole tasunud

riigilõivu ega esitanud riigilõivu maksmist kontrollimist võimaldavaid andmeid, siis juhindudes

TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 ja § 371 lg 2 p 2 ning § 372 lg 4 tuleb keelduda hagiavalduse

menetlusse võtmisest, sest esitatud hagiavaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus hagiavaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses

(TsMS § 372 lg 6).

10. TsMS § 372 lg 5 järgi võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse

peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik