3-25-1394/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1394

Haldusasi

D.R kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju nõudes,

Tallinna Vangla kohustamise nõudes võimaldada kaebajale

määratud ravi

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja – D.R

Vastustajad – Tallinna Vangla, esindaja Agu Rillo

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, esindaja vandeadvokaat Veikko

Puolakainen

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta rahuldamata AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla

taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks.

2. Jätta D.R kaebus rahuldamata.

3. Jätta D.R menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda, muus

osas

jätta

menetlusosaliste

menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

27.04.2026. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui

apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtule saabus 11.05.2025 D.R kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

nõudes, Tallinna Vangla kohustamise nõudes võimaldada kaebajale määratud ravi.

KAEBAJA SEISUKOHAD

2. Neuroloog määras kaebajale 27.02.2025 diagnoosi M79.2 raviks kuuekuulise valuravi.

15.04.2025 ilmnes haigusjuhtude väljavõttest, et vangla perearst oli vangla nõudmisel eriarsti

määratud raviplaani muutnud. Kaebaja esitas 21.04.2025 taotluse raviskeemi taastamiseks. Kaebaja

ei nõustu AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla 06.05.2025 kirjas nr 7-2.2/28-2 tooduga, et Tallinna

Vanglas on tagatud kaebajale neuroloogi määratud ravi.

3. Kaebaja sai 08.05.2025 teise meditsiinitöötaja käest väljavõtte perearst X.X 11.04.2025

sissekandest kaebaja haigusjuhtude kohta, kust nähtus andmete võltsimine. Tallinna Vangla

meditsiinitöötajad on jätnud tegemata programmi „LIISA“ nõutavad sissekanded. Rikutud on

süsteemselt terviseandmete sissekannete tegemist. Kaebaja ei käinud arsti vastuvõtul õhtul kell

17.15 nagu näitab sissekande tegemise aeg. 15.04.2025 haigusjuhtumi A7006520 väljatrükk erineb

08.05.2025 väljatrükist.

4. Kinnipeetaval tekib õigussuhe üksnes vanglaga, mitte teenust osutava haiglaga või kliinikuga.

Seega vastutab vangla kaebajale vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju eest.

5. Alates 11.04.2025, peale visiiti vangla perearst X.X juurde, lõpetati kaebajale valuravi

osutamine eriarsti määratud määras. Vangla on andnud vanglas töötavatele arstidele korralduse

(sisemise töökorralduse), mis ei luba patsiendile anda suuremat ravimikogust Pregabaliini kui 600

mg päevas. Tallinna Vangla keeldus kaebaja raviplaani kohase ravi võimaldamisest. Seega

otsustasid mittemeditsiinilise haridusega vanglaametnikud kaebaja tervise üle, sh selle üle, millist

ravi ning millises ulatuses kaebaja vajas.

6. Kaebaja oli vangla tegevuse tõttu sunnitud kannatama pidevaid tugevaid valusid. Sellise

tegevusega tekitas vangla kahju kaebaja tervisele ja füüsilisele heaolule. Vangla oli teadlik, et

ravimi mittevõimaldamisega tekitatakse kaebajale teadlikult kannatusi ja sunnitakse taluma valu.

Tallinna Vangla tegevus on vastuolus põhiseaduse §-ga 28.

7. Vangla meditsiinitöötaja muutis omavoliliselt eriarsti määratud ravi ja tegi vale kande kaebaja

meditsiinilisele kaardile, millega rikkus dokumenteerimise kohustust tulenevalt sotsiaalministri

18.09.2008 määrusest nr 56 „Tervishoiuteenise osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“.

Meditsiinitöötajal puudub õigus teha teadvalt valesid sissekandeid või jätta sissekanded tegemata,

sh juhul, kui vangla seda nõuab.

8. Eelnevatest asjaoludest tulenevalt nõuab kaebaja mittevaralist kahju kohtu määratud summas.

Lisaks taotles kaebaja, et jätkatakse tema ravis eriarsti määratud raviskeemi.

9. Riik peab tagama, et inimese kinnipidamine toimuks inimväärikust austavates tingimustes, et

meetme rakendamise viis ja meetod ei põhjustaks talle kannatusi ega raskusi, mis ületaks

kinnipidamisega kaasnevat vältimatut kannatust. Vangistuse praktilisi nõudeid arvestades peab

olema inimese tervislik seisund ja heaolu piisavalt tagatud.

10. Vanglal on kohustus kaitsta nende hoole all olevate vangide tervist. Tallinna Vangla ignoreerib

siseriiklikku ja rahvusvahelist õigust. Vangla keeldub määratud raviplaanide järgimisest ning on

seadnud omavoliliselt piirid manustatavate ravimite annustele.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

11. Vastustaja palus jätta kaebuse läbivaatamata tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 151 lg 2 p-st 1 koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-st 2¹. Kaebajat ei ole jäetud abita ega

tähelepanuta ning ta on saanud asjakohast ravi. Kaebaja õigusi ei rikuta. Vastustajal puuduvad

andmed, et kaebaja soove ja kaebusi oleks vanglas ignoreeritud.

12. Neuroloog on kaebajale 27.02.2025 määranud raviskeemi (Pregabaliin 300mg H, 150mg L

vajadusel ja 300 mg Õ). 11.04.2025 on dr X.X muutnud raviskeemi (300mg H ja 300mg Õ ning

2(8)

lõunane vajadusel 150mg on ära jäetud), kuna lisandus teisi ravimeid. Perearstil on õigus

raviskeemi muuta ja muudatused raviskeemis on tehtud kokkuleppel kinnipeetavaga. Pregabaliini

annust on vähendatud vastavalt neuroloogi soovitusele kuni järgmise eriarsti (neuroloogi)

vastuvõtuni. 11.04.2025 kl 17.15 tehtud lõplik sissekanne on tehtud tööajal, kuid see ei näita

tegelikku vastuvõtuaega. Vastuvõtu ajal arst teeb märkmeid ja hiljem sissekandeid, kui vastuvõtt

on läbi. Kaebajale on registreeritud uus neuroloogi vastuvõtt 45. nädalal. Seega nähtub eelnevast, et

kaebajale on teenust ja abi osutatud, teda on ravitud vastavalt raviskeemile ja arsti määratud ravile.

13. Vastustaja saab kinnitada, et kaebajat ei ole ravita jäetud, vaid teda on ravitud vastavalt

raviskeemile ja arsti määratud diagnoosile. Eelnevat tõendab kaebaja esitatud haigusjuhtude

väljavõte. Vastustaja saab reageerida neile olukordadele ja nõuetele, mis temani jõuavad.

Tervishoiuteenuse osutamine vanglas erineb tavapärasest, kuna tulenevalt vanglate tegevust

reguleerivatest õigusaktidest puutuvad kinnipeetavatega valdavalt ja esmalt kokku vangla

teenistujad, mitte meditsiinitöötajad. Esmased pretensioonid edastab kinnipeetav vangla enda

teenistujale, kes peaks pöördumise fikseerima ja edastama selle meditsiinitöötajale.

14. Vastustaja osutab Tallinna Vanglale tervishoiuteenust vastustaja ja Tervisekassaga sõlmitud

lepingu alusel alates 01.07.2024. Vanglas tervishoiuteenuse osutamist reguleerib vangistusseaduse

(VangS) § 52 lg 1¹ alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10.06.2024 määrus nr 32 „Vanglas ja

arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine“.

15. Vastustaja ei ole jätnud ühtki meditsiinilist probleemi tähelepanuta. Üksnes kaebaja enda

arvamus, et teda ei ole ravitud, ei anna alust esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.

Kaebajale ei ole mittevaralist kahju tekkinud, mida vastustaja peaks talle hüvitama.

16. Sotsiaalministri 18.09.2009 määrus nr 56 sätestab nõuded tervishoiuteenuse dokumenteerimise

tingimustele. On ebaselge, kas ja millega on seda määrust rikutud. Tegu on üksnes kaebaja

paljasõnalise oletusel põhineva argumendiga, et meditsiinitöötaja on teinud valed sissekanded.

Vastustajal puudub teadmine ebaõigete kannete kohta. Haigusloo väljavõttest nähtuvalt on kaebaja

tervisega seotud kaebused registreeritud ja neile on reageeritud.

17. Kinnipeetava ja vastustaja vahel ei teki riigiga sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel

võlaõiguslikku lepingulist suhet. Kui sellise eraõigusliku lepingulise suhte olemasolu jaatada, tuleb

vaidlus lahendada tsiviilkorras maakohtus. Praegune kaebus sisaldab etteheiteid vangla teenistujate

tegevusele, millises osas ei saa tervishoiuteenuse osutaja vastutada. Tulenevalt vanglate tegevust

reguleerivatest õigusaktidest puutuvad kinnipeetavatega valdavalt vahetult kokku vangla

teenistujad, mitte meditsiinitöötajad. Kui info kinnipeetava kaebuse kohta ei jõua vangla

teenistujate vahendusel teenuse osutajani, siis ei saa selle eest kuidagi vastutavaks pidada teenuse

osutajat. Samuti ei saa Tervisekassa end vastutusest täielikult distantseerida. On tõsi, et Tallinna

Vanglale osutab tervishoiuteenust AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Tervisekassaga sõlmitud lepingu

alusel. Kuid tervishoiu teenuse tagamise ja korraldamise kohustus on Tervisekassal, kes vastutab

lõppastmes selle eest, et kinnipeetavad saaksid vajalikku teenust. Seega erinevate vastustajate

vaheline vastutuse jaotus on keeruline ja praktikas erinev.

18. Vastustaja möönab, et seadusemuudatus ei määratle sõnaselgelt maa- ja halduskohtute pädevust

vaidluste lahendamisel ning see on jäänud eelnõu seletuskirja tasandile. Samas täpsem

kohtupraktika selles küsimuses pärast 01.07.2024 puudub.

19. 01.07.2024 jõustus uus tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus

(TOKVS), mis reguleerib mh tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendile tekitatud kahju

hüvitamist (vastutuskindlustus) ning vastutuskindlustuse vaidluse lahendamise korda. Uue

vastutuskindlustussüsteemi järgi hüvitab kindlustusandja, kellega tervishoiuteenuse osutaja on

sõlminud vastutuskindlustuse lepingu, õigustatud isikule kahjud, mida viimasel oleks õigus nõuda

teenuse osutaja käest. See kindlustuskohustus laieneb ka tervishoiuteenuse osutamisele vanglates.

3(8)

Selle süsteemi kohaselt tuleks hüvitada ka mittevaraline kahju (VÕS § 134 kohaselt). Seega peaks

kindlustusandja TOKVS § 21 lg 8 kohaselt vastu võtma otsuse, kas tegemist on

kindlustusjuhtumiga ja kas tekkinud kahju tuleb isikule hüvitada. Samas näeb TOKVS ette

teistsuguse vastutuskindlustuse vaidluste lahendamise korra, kui HKMS (vt TOKVS § 21 lg 7, § 23

lg 1). Kõnealune vastutuskindlustuse süsteem ei ole küll erinevatel põhjustel praeguseks ajaks täiel

määral rakendunud ja see puudutaks ka vaid tervishoiuteenuse osutaja vastutust. Samas vaidluse

lahendamise seisukohast kinnitab see, et vastutuse alused on erinevad ning ka vaidluste

lahendamise kord võib olla erinev.

20. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla osutab vanglas tervishoiuteenust Tervisekassaga sõlmitud

lepingu alusel. See ei tähenda, et Tervisekassa saaks end täielikult distantseerida. Riigi vastutust ei

ole võimalik täies mahus lepinguga lihtsalt ära delegeerida eraõiguslikule isikule. Kaebuse

etteheited on vähemalt osaliselt suunatud vanglale. Vastustaja arvates on Tallinna Vangla õige

vastustaja ka pärast 01.07.2024. Vangla staatus vastustajana saab tuleneda VangS § 49 lg-st 6.

21. Kaebaja on oma pöördumised adresseerinud vanglale, kes saab küll kaasata tervishoiuteenuse

osutaja ja Tervisekassa, kuid pöördumisest (mis on käsitletav kohustusliku kohtueelse

menetlusena) tingitud vaidluse jätkudes on edasise vaidluse korral halduskohtus vastustajaks

endiselt vangla.

22. Tervishoiu teenuse korraldamisega seotud küsimustes on õige vastustaja Tervisekassa. VangS §

49 lg 3 kohaselt korraldab tervishoiuteenuste osutamise kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule

Tervisekassa. Vabariigi Valitsuse 10.06.2024 määruse nr 31 § 1 kohaselt korraldab

tervishoiuteenuste osutamise vanglas ja arestimajas Tervisekassa, sõlmides ravi rahastamise

lepingu ravikindlustuse seaduse tähenduses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1

alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud haiglaga. Tervisekassa on sellise lepingu ka

sõlminud AS-ga Lääne-Tallinna Keskhaigla.

23. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ei ole avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2

lg 1 tähenduses, kelle tekitatud kahju eest vastutaks riik RVastS § 12 lg 3 alusel (vt ka Riigikohtu

erikogu 11.11.2022 määrus nr 3-21-924, p 12). Seega AS Lääne-Tallinna Keskhaigla vastutus

saaks tekkida eeskätt lepingulise vastutusena oma lepingupartneri ehk Tervisekassa ees. Haiglal

endal puudub (lepinguline) õigussuhe tervishoiuteenuste osutamiseks vanglateenistusega.

01.07.2024 jõustunud muudatuste kohaselt on vanglateenistuse ülesandeks tervishoiuteenuste

osutamiseks TTKS-is sätestatud nõuete kohaselt vajalike ruumide tagamine (VangS § 49 lg 5) ning

valve korraldamine tervishoiuteenuse osutamise ajal (VangS § 53 lg 2 teine lause). Kaebused

tervishoiuteenuse osutamise korraldamise üle tuleks vanglal edastada Tervisekassale, kes on

sellistes vaidlustes halduskohtus vastustajaks ja sellest tulenev vaidlus lahendatakse endiselt

halduskohtus.

24. Tervise kahjustamine on tõendamata. Teoreetiliselt on tervishoiuteenuse osutaja puhul võimalik

ka eraõiguslik vastutus otse patsiendi ees, kuid mis mittevaralise kahju puhul saaks tuleneda

võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 134. Selle sätte kohaldamise eeldusi ei ole esile toodud. Ka TOKVS

§ 19 lg 1 näeb mittevaralise kahju hüvitamise alusena ette tervisekahjustuse või kehavigastuse

olemasolu ja selle suurus on sõltuvuses vigastuse raskusastmest. Praegu puuduvad vastustajal

andmed, et kaebajale oleks (tervise)kahju üldse tekkinud. Kaebaja ei ole selle kohta esitanud

tõendeid.

25. Puuduvad kõik mittevaralise kahju hüvitamiseks vajalikud eeldused, eelkõige kahju olemasolu

ning põhjuslik seos vastustaja tegevuse(tuse) ning kaebajal väidetava mittevaralise kahju tekkimise

vahel. VangS ega selle alusel vastu võetud õigusaktid vanglas tervishoiuteenuse osutamise kohta ei

reguleeri seda, millistes tingimustes, ruumides vms täpsemalt teenust osutatakse. Praegusel juhul

oli teenus kättesaadav ja tagatud. Tuleb arvestada, et vanglas tervishoiuteenuse osutamine ja selle

korraldamine ei toimu tavapärasel viisil, vaid peab arvestama regulatsiooni erisusi, millest lähtuvalt

4(8)

ei toimu suhtlus tavapärasel moel nagu tervishoiuasutuses, vaid vangla vahendusel. Vastustaja ei

saa mõjutada kehtivaid õigusakte ja vastavaid otsustusi.

26. Kaebuses puuduvad selgitused, milles kaebaja väidetavalt tekkinud mittevaraline kahju seisneb,

kuidas see avaldub jne. Kaebaja etteheited on suunatud peamiselt vanglateenistujate vastu. Samuti

ei ole kaebaja esitanud tõendeid talle mittevaralise kahju tekkimise kohta.

27. Läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus. Vastustaja hinnangul ei kohaldu kaebaja

viidatud Riigikohtu lahend nr 3-22-2321.

28. Kohustamisnõuet ei ole võimalik rahuldada Tallinna Vangla ega AS-i Lääne-Tallinna

Keskhaigla vastu, kuna puuduvad andmed nagu oleks vastustaja ravi võimaldamise kohustust

rikkunud või takistanud kaebaja ravimist.

Tallinna Vangla

29. Alates 01.07.2024 võttis tervishoiuteenuse osutamise vanglates seaduse alusel üle Tervisekassa

ning Tallinna Vanglas lepingupartner AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, mistõttu puudub vanglal seos

tervishoiuteenuse sisuga. Vangla struktuuris ei ole enam meditsiiniosakonda ega

tervishoiutöötajaid. Vangla ei täida kinnipeetavate tervishoiuteenuse osutamise avalikku ülesannet.

Kaebusest ei ole võimalik järeldada, et kaebaja rahulolematus oleks suunatud vangla tegevuse

vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

30. Kohus jätab rahuldamata AS Lääne-Tallinna Keskhaigla taotluse kaebuse läbivaatamata

jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel. Kohtupraktikas on leitud, et

HKMS § 121 lg 2 p 2¹ kohaldamiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene

intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-

21-1411, p 12). Praegusel juhul ei ole nimetatud tingimused täidetud, kuivõrd kaebaja hinnangul on

talle tekitatud mittevaralist kahju, mida ei saa lugeda õiguste väheseks riiveks. Kohus hindab

järgnevalt kaebaja vastavat väidet.

31. Kaebust ei saa jätta läbivaatamata ka HKMS § 151 lg 1 p 1 ja HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kohtupraktika kinnitab, et seadus ei näe

ette vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul kohustuslikku

kohtueelset menetlust. VangS § 1¹ lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on

kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt

läbi vaatamata jätnud. Nimetatud säte näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse vaid juhul, kui

kahju hüvitamise taotlus tuleb lahendada RVastS-i alusel. RVastS § 1 lg 2 kohaselt ei reguleeri

nimetatud seadus kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes. RVastS § 1 lg 3 p 1 kohaselt kahju

tekitamisena eraõiguslikus suhtes käsitatakse kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt

võlaõigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel, sealhulgas eraõiguslikus vormis veo-, ravi- või

muu teenuse osutamisel. Vangla osutab tervishoiuteenust võlaõigussuhte raames eraõiguslikus

vormis. Riigikohtu üldkogu leidis 28.06.2021 määruses nr 3-21-30, et riik täidab kinnipeetavale

tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet, kuid teeb seda vabatahtliku tervishoiuteenuse

osutamisel eraõiguslikus vormis (p 24). Kinnipeetavate ravi kui avaliku ülesande vahetut täitmist

eraõiguslikus vormis raamib võlaõigussuhe. HKMS § 4 lg 1 kohaldamisel tuleb kinnipeetavatele

vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused lugeda avalik-õiguslikeks (p 27).

Riigikohus täpsustas 08.02.2024 määruses nr 3-22-2321, et tervishoiutöötaja ei osuta vanglas

tervishoiuteenust haldusmenetluses, vaid eraõiguslikus suhtes, mistõttu ei ole võimalik esitada

vaiet (p 10) ja VangS § 1¹ lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ei kohaldu.

Samamoodi ei kohaldu RVastS §-st 1 tulenevalt vanglas osutatud tervishoiuteenusega tekitatud

5(8)

kahju hüvitamise nõude puhul VangS § 1¹ lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus (Tartu

Ringkonnakohtu 09.09.2025 määrus nr 3-25-119, p 12).

32. Kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamine on

halduskohtu pädevuses (vt Riigikohtu üldkogu 28.06.2021 määrus nr 3-21-30, p 28). AS Lääne-

Tallinna Keskhaigla vastutab toimunu eest riigivastutuse seaduse kontekstis kui muu avalikke

ülesandeid avalik-õiguslikul alusel teostav isik (RVastS § 2 lg 1). Kuigi tervishoiuteenuste

osutamise korraldamine vanglas on jätkuvalt Tervisekassa ülesanne (VangS § 49 lg 3) ja tervis-

hoiuteenuse osutamisele on seatud raamid Tervisekassa ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla vahelise

ravi rahastamise lepinguga nr 2024-RRL1-60220, osutab AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

tervishoiuteenust vanglas iseseisvalt ning talle on jäetud ulatuslik otsustusõigus, mistõttu tema

tegevust ei saa vaadelda pelgalt abistavana (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-

19-14, p 13).

33. Kohus on eriarvamusel AS-ga Lääne-Tallinna Keskhaigla ka selles, et Tervisekassa peaks

olema praeguses haldusasjas vastustaja. Haldusasjas on vaidluse esemeks kaebajale ravimite

manustamise küsimus, mis kuulub tervishoiuteenuse sisuküsimuste hulka ja mida Tervisekassa

teenuse üldise korraldajana ei otsusta ega kontrolli. AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla ja

kinnipeetava vahel tekib tervishoiuteenuse osutamisel vahetu õigussuhe (vt ka Tallinna

Halduskohtu 08.10.2025 otsus haldusasjas nr ). Seega täitis AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

kaebajale tervishoiuteenust osutades iseseisvalt avalikku ülesannet. Järgnevalt hindab kohus, kas

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla rikkus oma tegevusega kaebaja subjektiivseid õigusi.

34. VangS § 52 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiuteenuse osutaja

vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele.

Nagu kohus välja tõi osutab Tallinna Vanglas paiknevatele kinnipeetavatele tervishoiuteenust AS

Lääne-Tallinna Keskhaigla, mille koosseisu kuuluvad kõik Tallinna Vangla kinnipeetavatele

meditsiiniteenust osutavad, sh ravimipinaleid täitvad, tervishoiutöötajad. Tallinna Vangla

kinnitusel ei tegelenud vangla töötajad kaebajale ravimite andmisega, mistõttu on alusetud kaebaja

väited, et vangla kohustas muutma kaebaja raviplaani.

35. Kaebaja heidab vastustajale ette, et perearst X.X muutis eriarsti raviplaani ning kaebajale

antakse ettenähtust väiksemas koguses ravimit Pregabaliin. Eelneva tõttu pidi kaebaja kannatama

valusid, millest tulenevalt taotles kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist.

36. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud

RVastS § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1. Isikul on õigus nõuda kahju

hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud

isiku õigusi ja kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada esmaseid õiguskaitsevahendeid

kasutades (RVastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku

võimu kandja on süüliselt alandanud füüsilise isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud

vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, sh teotanud au või head nime

(RVastS § 9 lg 1). Riigikohus on oma varasemas praktikas korduvalt märkinud, et mittevaralise

kahju suurust ei saa tõendada, kuna valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega

väljendada ja üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju

hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus

diskretsiooni alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2012 otsus nr 3-3-1-78- 11, p 15).

37. Kaebaja 07.10.2024 ja 27.02.2025 ambulatoorsest epikriisist nr 84727158 nähtub:

„…/…/Arvamuseks jääb, et pea piirkonna neuralgia raviks võiks jätkata 6 kuud valuravi

pregabaliiniga 300 mg (H) + 150 mg (vajadusel lõunal) + 300mg (0), Pärast seda võib proovida

150 mg kaupa hakata ravimiannust vähendama“ (dtl 7). Perearst X.X 11.04.2025 kell 17.15

sissekandest nähtub järgmine: „Jätta ära dikofenak-suposiit, asendada see 100mg retardvormiga p.o

õhtuti 2 nädala jooksul. Lisaks pantoprasool20mg H, 2 nädalat, ning Sirdalud 4mg ja MagneB6 1

6(8)

tbl Õ, 1 kuu. Korrigeeritud pregabaliini annustamist – jäetud maksimaalne efektiivne annus 600mg/

p (300mgx2, lõunane täiendav "vajadusel" 150mg lõpetatud). Nasometin ninasprei 2-4 nädalat.

Tellitud vereanalüüs. Korduv vastuvõtt 16.05.“ Nimetatud sissekanne on kaebajale väljastatud

08.05.2025 (dtl 23).

38. Sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 kinnitatud „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“ § 3 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutajal on kohustus

dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas teenuse osutamine sidevahendite teel,

järgides käesolevas määruses sätestatud andmekoosseise. Andmed dokumenteeritakse

tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele järgneva tööpäeva jooksul, kui käesolevas määruses

ei sätestata teisiti. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja tervist puudutavaid kandeid on võltsitud.

Kohus on ühel meelel vastustajaga, et asjaolu, millal arsti sissekanne on tehtud ei saa rikkuda

kaebaja subjektiivseid õigusi. Mõistetav on vastustaja selgitus, et patsiendi vastuvõtu ajal teeb arst

märkmeid ning hiljem sissekanded vastavasse programmi. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja

pöördus 21.04.2025 AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla poole ning andis teada, et peale 11.04.2025

perearsti vastuvõttu ei väljastata talle eriarsti määratud raviskeemi järgi ravimeid ning peale

pöördumist jätkati kaebajale eriarsti määratud raviskeemi järgi ravimite andmist (vt ka otsuse p

39). Eelnevast saab järeldada, et perearst tegi hilisemalt täiendavad kanded, kuivõrd hilisemas

väljatrükis kajastub ka ravim Pregabaliin.

39. VangS § 4¹ lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning

kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või

ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 6 lg 2 järgi on tervishoiutöötaja kohustatud osutama vältimatut abi oma

pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. Ravikindlustuse seaduse § 41 lg 2 järgi on

retsepti väljakirjutamise õigus perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil. Seega oli perearstil

õigus kaebaja raviskeemi muuta vastavalt kaebaja olukorrale. Perearsti sissekandest nähtub, et

kaebaja raviplaani on küll muudetud, kuid jäetud on Pregabaliini maksimaalne efektiivne annus

600mg/p, arvestades sh teisi ravimeid. Lisaks on määratud korduv vastuvõtt 16.05.2025.

40. Kaebaja pöördus 21.04.2025 AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla poole ning andis teada, et peale

11.04.2025 perearsti vastuvõttu ei väljastata talle eriarsti määratud raviskeemi järgi ravimeid. AS

Lääne-Tallinna Keskhaigla vastas kaebajale 06.05.2025 kirjaga nr 7-2.2/28-2, et kaebajale

määratud raviskeem kontrolliti üle ning korrigeeriti pinali sisu vastavalt eriarsti määratud

raviskeemile (dtl 22). Nimetatud kirjast saab järeldada, et kaebajale väljastati ravimid peale

06.05.2025 vastavalt eriarsti määratud raviskeemile. Tõendamata on kaebaja väited, et ta ei ole

määratud ravi saanud.

41. Eelnevatest andmetest nähtub, et kaebajale anti ravimeid perearsti määratud raviskeemi alusel

umbes paar nädalat. Kohtul puudub pädevus hinnata, kas raviskeemi muutmine oli vajalik.

Arvestades, et perearstil oli pädevus muuta eriarsti määratud raviskeemi ning perearst lähtus oma

tegevuses mh eriarsti juhistest, ei ole AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla tegevus olnud õigusvastane.

Kohus ei eita, et kaebajal võisid olla valud vaadeldaval ajal, kuid AS-il Lääne-Tallinna Keskhaigla

tegevusel puudub sellega tõendatud seos. Asja juurde lisatud väljavõttest kaebaja haigusjuhtude

kohta nähtub nt 08.01.2025 kanne, et: „Patsiendile seletatud, et Diazepami, Pregabaliini,

Auetiapiini manustamine iseennast ei soodusta hea keskendumist ja mõujub kognetiivsete

funktioonide pärsimiseks ning tesest küljest Metüülfenidaati manustamni võib langetada

ärevuslävi. Sellega patsient pole nõus ja soovib ka edasi ülanimetatud medikamentide manustamine

jätkata ning Medikineti lisaks saada“ (dtl 14). Samuti nähtub mitmest teisest haigusjuhust, et

kaebaja on vaidlustanud arsti määratud ravi. Näiteks on arst 09.01.2025 tehtud kande järgi arutanud

pikalt kaebajaga valuravimite ning nende annuste üle (dtl 17). Seega ei ole ka kaebaja ise

võimeline andma hinnangut, kas talle määratud ravi on õige või mitte. Esitatud tõenditest ei nähtu

7(8)

ning kaebaja ei ole ka ise väitnud, et ta pöördus vanglas valvurite poole kaebusega, et talle perearsti

määratud ravi ei mõju või ta oleks soovinud vältimatut arstiabi pidevate ja tugevate valude tõttu.

42. Vaidluses tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebajale eriarsti määratud raviplaani alusel

ravimite mittevõimaldamine ning seega ka mittevaralise kahju tekkimine tõendatud. Puudub

vastustajate tegevuse ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. Samuti ei tuvastanud kohus, et

kaebaja ei saanud peale 06.05.2025 eriarsti määratud ravimeid, mistõttu puudub ka alus

kohustamisnõude rahuldamiseks. Kohus jätab D.R kaebuse rahuldamata.

43. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus

jättis kaebuse rahuldamata, tuleks kaebajal kanda vastustajate menetluskulud. Tallinna Vangla ei

esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla esitas taotluse

kaebajalt menetluskulude 2150 euro väljamõistmiseks. Õige on AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla

väide, et nende põhitegevuseks on tervishoiuteenuste osutamine. Samas on kohtupraktikas leitud, et

tervishoiuteenuste osutamise käigus tõusetunud kohtuvaidlusi saab pidada haigla tegevuse osaks

seoses teenuse osutamise õiguspärasuse kontrolliga (vt nt Tallinna Halduskohtu 08.10.2025 otsus

nr 3-24-2703, p 54, Riigikohtu 27.11.2024 otsus nr 3-18-830, p 67). AS Lääne-Tallinna

Keskhaigla on sõlminud Tervisekassaga lepingu, millega võttis enda kanda avaliku ülesande,

kohustuse osutada kinnipeetavatele tervishoiuteenust (vt nt Tallinna Halduskohtu 16.09.2025 otsus

nr 3-24-3144, p 40.2). Seega ei välju AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla tegevus põhitegevuse

raamest, mistõttu ei ole alust hüvitada tema õigusabikulusid. Samuti on kohaldatav HKMS § 108 lg

11, kuivõrd vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt oleks äärmiselt ebaõiglane

arvestades, et kaebaja on mitmete tervisemuredega kinnipeetav, kellel on töötamine raskendatud (vt

dtl 21). Vastustajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. HKMS § 118 lg 3 ls 1 alusel jäävad

kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)