3-23-2534/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2534

Haldusasi

U.C kaebus Kaitseressursside Ameti 09.03.2023

ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1782 täitmata jätmise eest

määratud sunniraha rakendamisega tekitatud kahju 196

eurot hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – U.C, esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

U.C apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta U.C apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.04.2024

otsus haldusasjas nr 3-23-2534 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse jõustumisel avaldada otsus tervikuna, asendades kaebaja nime

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27.04.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-2534

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) kohustas 09.03.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/1782

U.C (kaebaja) kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel ilmuma

terviseseisundi hindamisele 19.04.2023. Ettekirjutus tehti kaebajale teatavaks KVTS § 15 lg 1

alusel elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadeti kaebajaga seotud

elektronposti aadressile isikukood@eesti.ee. Ettekirjutuses hoiatati, et hindamisele tulemata

jätmisel rakendatakse sunniraha 100 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu. Kaebaja

eelnimetatud ajal terviseseisundi hindamisele ei ilmunud.

2. KRA teavitas 25.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/691 kaebajat KVTS § 15 lg 1 kohaselt

sunniraha 100 eurot rakendamisest. Teatises selgitati, et sunniraha vabatahtliku tasumise

tähtaeg on 10 päeva teate kättesaamisest arvates ning sunniraha määratud tähtaja jooksul

tasumata jätmisel edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks,

millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja tasu.

3. KRA pöördus 06.10.2023 sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kes alustas

täitemenetlust (täiteasi nr 027/2023/4686).

4. Kaebaja esitas 09.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 06.12.2023),

milles taotles KRA 09.03.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/1782 täitmata jätmise eest

määratud sunniraha rakendamise keelamist ja sunniraha sissenõudmiseks algatatud

täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamist või alternatiivselt sunniraha

rakendamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja täpsustas 20.03.2024 kaebust, paludes

vastustajalt välja mõista täiteasjas nr 027/2023/4846 kaebajalt sisse nõutud summa kokku 196

eurot (sunniraha, kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu).

Sunniraha rakendamine oli lubamatu, kuna vaidlusalust ettekirjutust ei toimetatud kaebajale

kätte. Kaebaja sai 09.03.2023 ettekirjutuse kätte alles koos täitmisteatega kohtutäiturilt

13.10.2023. Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise

viisi, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse seaduse (HMS)

regulatsiooniga. Haldusorganil oli kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise

võimalused on ammendunud. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei toimetanud

ettekirjutust sel aadressil kätte. KRA ei veendunud, et arstliku komisjoni kutse on kaebajale

edastatud. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks

eelnevalt kaebajat sunniraha rakendamisest teavitanud ja andnud talle võimalust sunniraha

vabatahtlikuks tasumiseks.

5. KRA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vaidlusalune ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud 09.04.2023 (KVTS § 15 lg 3). Kaebaja

hindamisele ei ilmunud ega esitanud vabandavaid asjaolusid ettekirjutuse täitmata jätmise

kohta. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama seda, et adressaat

on dokumendiga tutvunud. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle

2(6)

3-23-2534

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee

KRA saadetud dokumentidega. Vastustaja teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse

alustamisest 25.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/691, mis toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3

alusel kätte 25.09.2023.

6. Tallinna Halduskohus võttis 05.04.2024 otsusega vastu kaebaja 20.03.2024 kaebuse

muutmise avalduse ning luges, et kaebaja taotleb KRA 09.03.2023 ettekirjutuse nr

12.1/2023/1782 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega tekitatud kahju 196

eurot hüvitamist (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3).

Sunniraha rakendamine toimus õiguspäraselt, kuna kaebaja oli jätnud 09.03.2023

ettekirjutusega talle pandud kohustuse põhjendamatult täitmata. KVTS § 15 lg 1 kohaselt

toimetatakse KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid

kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja

saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lõikes 3 on

sätestatud, et eelnimetatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva

möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi

varasem kättetoimetamine. KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte

ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea

enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et

kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud. KVTS § 15 lg-s 1

sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on

kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17˗27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus

osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune

hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav.

See hõlmab kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida

Eesti teabevärava (www.eesti.ee) kaudu talle saadetud dokumente või suunata aadressile

isikukood@eesti.ee saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti

aadressile.

Vastustaja dokumendihaldussüsteemi väljatrükk kinnitab, et 09.03.2023 ettekirjutus on KVTS

§ 15 lg-s 1 sätestatud viisil väljastatud kaebajale 09.03.2023 kell 12.07. Seejuures nähtub, et

mingil ajal on kaebaja selle dokumendi ka avanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136

lg-st 8 tuleneb, et kui tähtaja viimane päev langeb riigipühale või muule puhkepäevale,

loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Eeltoodud asjaoludel

tuleb vaidlusalune ettekirjutus lugeda kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kättetoimetatuks

10.04.2023 ehk enne terviseseisundi hindamisele ilmumiseks määratud aega. Seega on

vaidlustatud ettekirjutus kehtiv ja sellega pandud kohustus tuli täita pärast ettekirjutuse kätte

toimetamist. Kaebaja 19.04.2023 terviseseisundi hindamisele ei ilmunud ning pole esile

toonud ühtki objektiivset takistust ettekirjutuse täitmiseks. Seega puudus kaebajal mõjuv

põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks.

Vaidlusalune ettekirjutus sisaldab arusaadavat sunniraha hoiatust. Sunniraha suurus jääb

KVTS § 226 lg-s 2 sätestatud piirmäära sisse. KRA on nõuetekohaselt teavitanud kaebajat

sunniraha rakendamisest 25.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/691 ning andnud mõistliku 10-

päevase tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, selgitades vabatahtliku tasumata jätmise

tagajärgi. Vastustaja dokumendihaldussüsteemi väljavõttest nähtub, et eelnimetatud teatis on

väljastatud 25.08.2023 kell 11.58 ning tuleb seega KVTS § 15 lg 3 kohaselt lugeda kaebajale

kättetoimetatuks 04.09.2023. Kaebusele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse

kohaselt pöördus vastustaja kohtutäituri poole 06.10.2023. Seega oli kaebajal võimalus

sunniraha vabatahtlikult tasuda, ent ta ei teinud seda. Neil asjaoludel on sunniraha

3(6)

3-23-2534

rakendamine, sh sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumine lubatav ja toimus

nõuetekohaselt. Seega on kaebaja nõue põhjendamatu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Kaebaja palub 06.05.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

05.04.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viis, on

KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud HMS regulatsiooniga. Kättetoimetamine teate

avaldamisega infosüsteemis on formaalne ega taga efektiivselt isiku teadasaamist talle pandud

kohustusest. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise

võimalused on ammendunud. KRA ei teinud katset toimetada dokumendid kaebajale kätte

posti teel või selgitada välja tema tegelik elukoht kaebajaga telefoni teel ühendust võttes.

Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt

kaebajat sunniraha rakendamise menetlusest teavitanud. Ettekirjutuses sisalduv hoiatus ei

asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Sunniraha rakendamisest teatamine peab toimuma

pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele asumist.

Ettekirjutuse tegemise ajal ei ole haldusorganil võimalik võtta lõplikku seisukohta selles, et

arstlikku komisjoni ilmumata jätmisel rakendatakse sunniraha. Õigeks ei saa pidada, et

sunniraha rakendamisel ei jäeta adressaadile võimalust tasuda sunniraha, ilma et see tingiks

vääramatult ka täitemenetlusega seotud kulude kandmise. Kättetoimetamisviga tingib

haldusakti õigusvastasuse.

8. KRA palub 25.06.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

KRA 09.03.2023 ettekirjutus ja 25.08.2023 sunniraha rakendamise teatis on kaebajale

nõuetekohaselt KVTS § 15 lg 1 alusel kätte toimetatud. Kaebajat ei ole jäetud sunniraha

sissenõudmisest teavitamata. Kaebajat teavitati sunniraha rakendamisest 25.08.2023 teatisega

ning anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

10. Halduskohus selgitas õigesti, et KRA on 09.03.2023 ettekirjutuse ja 25.08.2023 sunniraha

rakendamise teavituse kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetanud. Vastustaja on

esitanud väljatrükid oma dokumendihaldussüsteemist, mis seda kinnitavad (dtl 61 ja 64).

Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks

kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ja

andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda. KRA on teavitanud kaebajat sunniraha

rakendamise menetluse alustamisest 25.08.2023 sunniraha rakendamise teatisega, kus

kaebajale anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 62).

11. KRA ei rikkunud ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega HMS-i

asjaomaseid sätteid. KVTS § 15 kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA

dokumentide kättetoimetamise kohta. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA KVTS alusel

kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui

pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et

4(6)

3-23-2534

elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte

saada, on tal KVTS § 15 lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul

elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud

kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle

dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4

sätestatule peab KRA KVTS § 15 lg 2 kohaselt dokumendid kätte toimetama HMS-s

sätestatud üldises korras. Ringkonnakohus jääb selles osas oma 23.04.2025 otsuses nr 3-23-

2839 (p 11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et

kaebaja tõlgenduse korral muutuks KVTS § 15 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatu sisutuks.

Ringkonnakohus leidis järgmist: „KVTS § 15 lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1

sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul

HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile

kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada

kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse

kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult

elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte.

Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada KVTS § 15 lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise

juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks

kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui

isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (KVTS § 15 lg 4). KVTS § 15

praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas1 on samuti

selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik

elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.“

13. Ringkonnakohus leidis eelnimetatud 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 12), et tolle

kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada KVTS § 15 sellist regulatsiooni ja tõlgendust

põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus märkis, et säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele

ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu

seletuskirjas on selgitatud, et KVTS alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on

praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku

põhikohustus. KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda

riigikaitses ning KVTS-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus,

on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27-

aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või

asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et

tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse

täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (KVTS §-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja

kodaniku vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik

arvestama, kuidas KRA toimetab KVTS kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad

dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti

keskkonna kaudu toimub suhtlus. KVTS § 15 lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s

32¹ reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega

tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente,

vaid need võib suunata oma isiklikule e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab

selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude

avaliku kui ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Siinses

asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta seda mingil põhjusel ei tee või ei saa teha. Praktikas

1 Eelnõu - Riigikogu

5(6)

3-23-2534

saadetakse esimene pöördumine kutsealuse poole (arvele võtmine) lisaks ka posti teel, mis

eeldatavasti suurendab tõenäosust, et isik tunneb huvi selle vastu, kuidas hakkab toimuma

suhtlus KRA-ga. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise menetlusega ja teadete

kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole alust pidada kaebaja

põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Need seisukohad on jätkuvalt asjakohased ja

ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses kohtuasjas. Ka siinses asjas ei ole

kaebaja väitnud, et ta ei saa kasutada mobiiltelefoni ja e-posti.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte

võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)