3-26-886/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2026, Tartu

Haldusasja number

3-26-886

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste

Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjadega nr 3-25-

2814 ja nr 3-25-2711

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – X

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Asendada kohtumääruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja

§ 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinnipeetavana viibiv X (taotleja) esitas 25. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule

taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Taotluse kohaselt soovib X riigi õigusabi, et pöörduda avaldusega Euroopa Inimõiguste Kohtu

(EIK) poole seoses haldusasjadega nr 3-25-2814 ja nr 3-25-2711. Taotleja märgib, et advokatuur

on alandanud tema inimväärikust, kui oli tegevusetu advokaat Urmas Simoni suhtes, kes rikkus

taotleja kaitseõigust tema suhtes teostatud kriminaalasjas.

KOHTU SEISUKOHT

2. Riigi õigusabi taotluse lahendamine kuulub vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-le 2

ja § 10 lg-le 31 praegusel juhul halduskohtu pädevusse (vt Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022.

a määrus asjas nr 3-21-3011, p-d 4-6).

3. Kohus mõistab, et X on esitanud praegusel juhul taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda

EIK-i haldusasjadest nr 3-25-2814 ja nr 3-25-2711 võrsunud vaidluste lahendamiseks. 3.1.

Haldusasjas nr 3-25-2814 esitas X kohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi vastu seoses

3-26-886

advokatuuri aukohtumenetluse algatamisega, kuna ta ei olnud rahul talle kriminaalasjas riigi

õigusabi korras määratud kaitsja tegevusega. Sama kaebusega taotles kaebaja ka tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist.

Tartu Halduskohus tagastas 8. septembri 2025. a määrusega X kaebuse kaebeõiguse puudumise

tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kokkuvõtvalt põhjendusega, et advokatuuriseaduse normid (§ 4,

§ 16 lg 4 p 1; § 46 lg 4), mis annavad Justiits- ja Digiministeeriumile õiguse esitada

Advokatuurile taotluse aukohtumenetluse algatamiseks, ei ole suunatud kaebaja subjektiivsete

õiguste kaitsmisele, vaid on kehtestatud avalikes huvides ehk riigi õigusabi toimimise

tagamiseks. Halduskohus märkis ka, et kaebaja on esitanud samas küsimuses kaebuse

Advokatuuri vastu kohtuasjas nr 3-25-2711.

Tartu Ringkonnakohus tagastas 11. veebruari 2026. a määrusega X määruskaebuse halduskohtu

eeltoodud määruse peale haldusasjas nr 3-25-2814, nõustudes halduskohtuga, et kaebajal puudub

kaebeõigus.

Riigikohus otsustas 24. märtsi 2026. a määrusega jätta X määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu

11. veebruari 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-2814 menetlusse võtmata. Seega on

halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused kaebuse tagastamiseks selles asjas jõustunud 24. märtsil

2026.

3.2. Haldusasjas nr 3-25-2711 esitas X 17. augustil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti

Advokatuuri vastu seoses tema kaitseõiguse väidetava tagamata jätmisega riigi õigusabi korras.

Tallinna Halduskohus lahendas 19. augusti 2025. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse ja andis kaebuse kohtualluvusel üle Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus tagastas 20.

novembri 2025. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei olnud talle

kohtumäärusega antud tähtajaks kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. Kohus leidis, et kui

kaebuse nõue ja/või alus on määratlemata, on tegemist kaebuse menetlusse võtmist takistava

puudusega.

Tartu Ringkonnakohus tagastas 11. veebruari 2026. a määrusega X määruskaebuse halduskohtu

eeltoodud määruse peale haldusasjas nr 3-25-2711.

Riigikohus otsustas 24. märtsi 2026. a määrusega jätta X määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu

11. veebruari 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-2711 menetlusse võtmata. Seega on

halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused kaebuse tagastamiseks selles asjas jõustunud 24. märtsil

2026.

4. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS

§ 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i

pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks

oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja

Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37

lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK

art 35 kohaselt vastuvõetav.

5. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1

kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist,

kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse

tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud

kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt

põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud

2(3)

3-26-886

märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud

inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.

6. Taotleja on haldusasjades nr 3-25-2814 ja nr 3-25-2711 ammendanud kõik riigisisesed

õiguskaitsevahendid ning praeguseks ei ole veel viidatud haldusasjades kohtute infosüsteemi

andmetel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Seega oleks

EIK-i pöördumise eeldused ajalise kriteeriumi seisukohast seni täidetud.

7. Kohus peab aga vajalikuks rõhutada, et siseriiklike õiguskaitsevõimaluste ammendumine ja

ajaline kriteerium ei ole ainsad vastuvõetavuse tingimused EIÕK art 35 järgi, vaid lähtuda tuleb

ka art 35 lg-s 3 ja art-s 34 sätestatust koostoimes.

Praegusel juhul ei ole kumbki taotluse aluseks olnud kohtuasi jõudnud sisulise arutamise

staadiumisse. Haldusasjas nr 3-25-2814 tingis kaebuse tagastamise kaebeõiguse puudumine, kuna

kaebajal puudus kehtivast õigusest tulenev subjektiivne õigus nõuda haldusorgani (Justiits- ja

Digiministeerium) kohustamist teda riigi õigusabi korras kriminaalasjas esindava advokaadi

suhtes Advokatuuri aukohtu menetluse alustamiseks. Esindaja tegevusega rahulolematuse puhul

saanuks kaebaja taotleda juba kaitsja asendamist kriminaalmenetluse raames (vt RÕS § 20,

kriminaalmenetluse seadustiku § 55).

Haldusasjas nr 3-25-2711, milles esitatud kaebus Eesti Advokatuuri vastu seondus samuti

rahulolematusega sama esindaja tegevusega, tingis kaebuse tagastamise asjaolu, et kaebaja ise ei

täitnud kohtu antud tähtajal korraldust kõrvaldada kaebuses esinenud puudused ning puuduste

kõrvaldamata jätmine oli takistuseks kaebuse menetlusse võtmisel.

8. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et kaebaja ei ole tegutsenud oma kaebeõigust

realiseerides heauskselt ning kavatsetav(ad) kaebus(ed) EIK-i ei vasta vastuvõetavatusse

tingimustele EIÕK art 35 lg 3 p a tähenduses.

9. Nagu kohus on taotlejale ka varsemalt selgitanud, saab taotleja oma õiguste rikkumise korral

kohtusse pöörduda ka isiklikult, st selleks esindajat omamata. EIÕK art 6 lg-st 1 ega Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa eeldada, et isik peab igal juhul saama EIK-i

pöörduda riigi kulul määratud esindaja vahendusel (vt nt Tartu Halduskohtu 1. detsembri 2025. a

määrus asjas nr 3-25-4257, p 6).

Kohus lisab, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et taotleja hinnangul on

siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda

siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt tema õiguste rikkumist. EIK ei ole

täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu

Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12).

10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

3(3)