3-26-886/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Vanglas kinnipeetavana viibiv X (taotleja) esitas 25. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule (EIK) poole seoses haldusasjadega nr 3-25-2814 ja nr 3-25-2711. Taotleja märgib, et advokatuur
Legislator headnote
AI generatedArt. 35 kohaselt, Art. 35 lg, Art. 34 alusel esitatud, Art. 35 järgi, Art. 35 lg-s, Art. 6 lg-st; 3-26-886/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: märtsil 2026 Tartu Halduskohtule (EIK) poole seoses haldusasjadega nr 3-25-2814 ja nr 3-25-2711. Taotleja märgib, et advokatuur
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Halduskohus
Kohtunik
Sirje Kaljumäe
Määruse tegemise aeg ja koht
25. märts 2026, Tartu
Haldusasja number
3-26-886
Haldusasi
X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste
Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjadega nr 3-25-
2814 ja nr 3-25-2711
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – X
Menetlustoiming
Taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2. Asendada kohtumääruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva
jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja
§ 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD
1. Viru Vanglas kinnipeetavana viibiv X (taotleja) esitas 25. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule
taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Taotluse kohaselt soovib X riigi õigusabi, et pöörduda avaldusega Euroopa Inimõiguste Kohtu
(EIK) poole seoses haldusasjadega nr 3-25-2814 ja nr 3-25-2711. Taotleja märgib, et advokatuur
on alandanud tema inimväärikust, kui oli tegevusetu advokaat Urmas Simoni suhtes, kes rikkus
taotleja kaitseõigust tema suhtes teostatud kriminaalasjas.
KOHTU SEISUKOHT
2. Riigi õigusabi taotluse lahendamine kuulub vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg-le 2
ja § 10 lg-le 31 praegusel juhul halduskohtu pädevusse (vt Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022.
a määrus asjas nr 3-21-3011, p-d 4-6).
3. Kohus mõistab, et X on esitanud praegusel juhul taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda
EIK-i haldusasjadest nr 3-25-2814 ja nr 3-25-2711 võrsunud vaidluste lahendamiseks. 3.1.
Haldusasjas nr 3-25-2814 esitas X kohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi vastu seoses
3-26-886
advokatuuri aukohtumenetluse algatamisega, kuna ta ei olnud rahul talle kriminaalasjas riigi
õigusabi korras määratud kaitsja tegevusega. Sama kaebusega taotles kaebaja ka tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamist.
Tartu Halduskohus tagastas 8. septembri 2025. a määrusega X kaebuse kaebeõiguse puudumise
tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kokkuvõtvalt põhjendusega, et advokatuuriseaduse normid (§ 4,
§ 16 lg 4 p 1; § 46 lg 4), mis annavad Justiits- ja Digiministeeriumile õiguse esitada
Advokatuurile taotluse aukohtumenetluse algatamiseks, ei ole suunatud kaebaja subjektiivsete
õiguste kaitsmisele, vaid on kehtestatud avalikes huvides ehk riigi õigusabi toimimise
tagamiseks. Halduskohus märkis ka, et kaebaja on esitanud samas küsimuses kaebuse
Advokatuuri vastu kohtuasjas nr 3-25-2711.
Tartu Ringkonnakohus tagastas 11. veebruari 2026. a määrusega X määruskaebuse halduskohtu
eeltoodud määruse peale haldusasjas nr 3-25-2814, nõustudes halduskohtuga, et kaebajal puudub
kaebeõigus.
Riigikohus otsustas 24. märtsi 2026. a määrusega jätta X määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu
11. veebruari 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-2814 menetlusse võtmata. Seega on
halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused kaebuse tagastamiseks selles asjas jõustunud 24. märtsil
2026.
3.2. Haldusasjas nr 3-25-2711 esitas X 17. augustil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti
Advokatuuri vastu seoses tema kaitseõiguse väidetava tagamata jätmisega riigi õigusabi korras.
Tallinna Halduskohus lahendas 19. augusti 2025. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse
taotluse ja andis kaebuse kohtualluvusel üle Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus tagastas 20.
novembri 2025. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei olnud talle
kohtumäärusega antud tähtajaks kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. Kohus leidis, et kui
kaebuse nõue ja/või alus on määratlemata, on tegemist kaebuse menetlusse võtmist takistava
puudusega.
Tartu Ringkonnakohus tagastas 11. veebruari 2026. a määrusega X määruskaebuse halduskohtu
eeltoodud määruse peale haldusasjas nr 3-25-2711.
Riigikohus otsustas 24. märtsi 2026. a määrusega jätta X määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu
11. veebruari 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-2711 menetlusse võtmata. Seega on
halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused kaebuse tagastamiseks selles asjas jõustunud 24. märtsil
2026.
4. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS
§ 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i
pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks
oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja
Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37
lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK
art 35 kohaselt vastuvõetav.
5. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1
kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist,
kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse
tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud
kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt
põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud
2(3)
3-26-886
märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud
inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.
6. Taotleja on haldusasjades nr 3-25-2814 ja nr 3-25-2711 ammendanud kõik riigisisesed
õiguskaitsevahendid ning praeguseks ei ole veel viidatud haldusasjades kohtute infosüsteemi
andmetel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Seega oleks
EIK-i pöördumise eeldused ajalise kriteeriumi seisukohast seni täidetud.
7. Kohus peab aga vajalikuks rõhutada, et siseriiklike õiguskaitsevõimaluste ammendumine ja
ajaline kriteerium ei ole ainsad vastuvõetavuse tingimused EIÕK art 35 järgi, vaid lähtuda tuleb
ka art 35 lg-s 3 ja art-s 34 sätestatust koostoimes.
Praegusel juhul ei ole kumbki taotluse aluseks olnud kohtuasi jõudnud sisulise arutamise
staadiumisse. Haldusasjas nr 3-25-2814 tingis kaebuse tagastamise kaebeõiguse puudumine, kuna
kaebajal puudus kehtivast õigusest tulenev subjektiivne õigus nõuda haldusorgani (Justiits- ja
Digiministeerium) kohustamist teda riigi õigusabi korras kriminaalasjas esindava advokaadi
suhtes Advokatuuri aukohtu menetluse alustamiseks. Esindaja tegevusega rahulolematuse puhul
saanuks kaebaja taotleda juba kaitsja asendamist kriminaalmenetluse raames (vt RÕS § 20,
kriminaalmenetluse seadustiku § 55).
Haldusasjas nr 3-25-2711, milles esitatud kaebus Eesti Advokatuuri vastu seondus samuti
rahulolematusega sama esindaja tegevusega, tingis kaebuse tagastamise asjaolu, et kaebaja ise ei
täitnud kohtu antud tähtajal korraldust kõrvaldada kaebuses esinenud puudused ning puuduste
kõrvaldamata jätmine oli takistuseks kaebuse menetlusse võtmisel.
8. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et kaebaja ei ole tegutsenud oma kaebeõigust
realiseerides heauskselt ning kavatsetav(ad) kaebus(ed) EIK-i ei vasta vastuvõetavatusse
tingimustele EIÕK art 35 lg 3 p a tähenduses.
9. Nagu kohus on taotlejale ka varsemalt selgitanud, saab taotleja oma õiguste rikkumise korral
kohtusse pöörduda ka isiklikult, st selleks esindajat omamata. EIÕK art 6 lg-st 1 ega Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa eeldada, et isik peab igal juhul saama EIK-i
pöörduda riigi kulul määratud esindaja vahendusel (vt nt Tartu Halduskohtu 1. detsembri 2025. a
määrus asjas nr 3-25-4257, p 6).
Kohus lisab, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et taotleja hinnangul on
siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda
siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt tema õiguste rikkumist. EIK ei ole
täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu
Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12).
10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe
kohtunik
3(3)