1-25-5435/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2026, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-5435

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mario Truu, Marina Ninaste

Kriminaalasi

Jevgeni Kutuzovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja

9 järgi ning Vitali Talovi süüdistuses KarS § 199 lg 2

p-de 7 ja 9 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 9. oktoobri 2025 otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Jevgeni Kutuzov ja tema kaitsja

vandeadvokaat Oleg Gorškaljov ning süüdistatav Vitali

Talov

Prokurör

abiprokurör Ragnar Plistkin

Süüdistatavad

Jevgeni Kutuzov, isikukood: 38408222210, elukoht:

XXX; varem kriminaalkorras karistatud

kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov

Vitali Talov, isikukood: 38312243737, asukoht: Viru

Vangla; varem kriminaalkorras karistatud

kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 9. oktoobri 2025 otsus osas, millega maakohus kohustas

süüdistatavaid Jevgeni Kutuzovit ja Vitali Talovit tasuma välja mõistetud

menetluskulud 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega kohustada süüdistatavaid Jevgeni Kutuzovit

ja Vitali Talovit tasuma nendelt välja mõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul alates

otsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Jevgeni Kutuzovil tuleb iga kuu maksta 170,86

eurot ja Vitali Talovil 205,54 eurot.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru

Advokaadibüroo kaudu 89,28 eurot, sealhulgas käibemaks 17,28 eurot vandeadvokaat

Oleg Gorškaljovile süüdistatavale Jevgeni Kutuzovile määratud korras kaitse teostamise

eest apellatsioonimenetluses.

6. Punktis 5 toodud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel on

kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Jevgeni Kutuzov ja Vitali Talov, kes on mõlemad varem karistatud KarS § 199 lg 2 p-de 2

ja 9 järgi, anti kohtu alla süüdistatutena karistusseadustiku (KarS) 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi

selles, et nemad, kelle jaoks on vargused kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks, tegutsesid

taas 12. augustil 2025 kell 14.19 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühiselt

ja kooskõlastatult. J. Kutuzov võttis 12. augustil 2025 kell 14.49 Narvas Kangelaste prospekt

29 asuva AS-ile Prisma Peremarket kuuluva kaupluse Prisma müügisaalis viibides

müügiriiulitelt kolm pudelit konjakit Martell XO Supreme kogumaksumusega 365,58 eurot.

Eelneval kokkuleppel V. Taloviga sisenes J. Kutuzov konjakipudelitega kaupluse müügisaalis

asuvasse riiete proovikabiini, kus võttis konjakipudelid karpidest välja. J. Kutuzov jättis kolm

konjakipudelit proovikabiini, kuid tühjad karbid pani kaupluse müügisaalis riiulitele tagasi.

Pärast J. Kutuzovi väljumist proovikabiinist sisenes sinna V. Talov, kes pani kõik kolm

konjakipudelit endale seljakotti. Kella 15.08 paiku väljus J. Kutuzov kaupluse müügisaalist,

kuid ei maksnud kassas kolme konjakipudeli eest. Vahetult pärast kassajoone ületamist pidas

kaupluse töötaja J. Kutuzovi kinni. Kella 15.09 paiku väljus V. Talov seljakotis oleva kolme

konjakipudeliga kaupluse müügisaalist, kuid ei maksnud kassas alkoholitoodete eest.

Eelnevalt kirjeldatud teoga tekitasid J. Kutuzov ja V. Talov kannatanule AS-ile Prisma

Peremarket varalist kahju kokku summas 365,58 eurot.

2. V. Talov anti kohtu alla veel järgmistes varguse episoodides:

2.1. 23. juunil 2025 kella 12.29 ja 12.30 vahelisel ajal võttis ta Narvas Kreenholmi tn

39h asuva Maxima Eesti OÜ-le kuuluva kaupluse Maxima müügisaalis viibides

müügiriiulilt kolm pudelit viskit Whisky Bushmills Original (40%, 700ml)

kogumaksumusega 78,93 eurot ning kella 12.31 paiku väljus kolme viskipudeliga

kaupluse müügisaalist, jättes alkoholitoodete eest kassas maksmata, tekitades sellise

teoga kannatanule Maxima Eesti OÜ-le varalist kahju 78,93 eurot;

2.2. 21. augustil 2025 kella 20.37 paiku võttis Narvas Soldina tn 1c asuva A1M OÜ-le

kuuluva kaupluse A1000 Market müügisaalis viibides müügiriiulilt ühe pudeli viskit

Jack Daniel´s (1 L) maksumusega 42,59 eurot ning kella 20.38 paiku väljus

viskipudeliga kaupluse müügisaalist, jättes kassas alkoholitoote eest maksmata. Kaup

on kauplusele tagastatud.

Maakohtu otsus

3. Maakohus karistas J. Kutuzovit KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 10 kuu pikkuse

vangistusega, mida vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ning

mõistis J. Kutuzovile karistuseks 6 kuu 20 päeva pikkuse vangistuse. Kohus luges KarS § 68

lg 1 alusel J. Kutuzovi eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistuse kandmise

aja algus oli 12. august 2025.

4. Kohus mõistis J. Kutuzovilt riigi kasuks välja menetluskulud kokku 2050,28 eurot, mis

tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis kohus

kaitsjatasu 50 eurot riigi kanda.

5. Sama kohtuotsusega karistas maakohus V. Talovit KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 1 aasta

2 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel ning mõistis V. Talovile

karistuseks 9 kuu 10 päeva pikkuse vangistusega. Kohus luges KarS § 68 lg 1 alusel V. Talovi

eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algus oli 21. august

2025.

6. Kohus mõistis V. Talovilt riigi kasuks välja menetluskulud kokku 2466,42 eurot, mis tuleb

tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis kohus

kaitsjatasu 50 eurot riigi kanda.

7. Maakohu rahuldas kannatanute AS Prisma Peremarket ja Maxima Eesti OÜ tsiviilhagid

võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 5 alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1

alusel mõistis J. Kutuzovilt ja V. Talovilt solidaarselt kannatanu AS-i Prisma Peremarket

kasuks kuriteoga tekitatud kahju 365,58 eurot ning V. Talovilt kannatanu Maxima Eesti OÜ

kasuks kuriteoga tekitatud kahju 78,93 eurot.

8. Kohus leidis, et süüdistused on tõendamist leidnud. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all

üksnes mõistetud karistused ja menetluskulud.

9. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline

käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu

arvates välistab praegusel juhul rahalise karistuse kohaldamise. V. Talovil puuduvad

maksustatavad sissetulekud. Ta töötas viimati ametlikult 2019. aastal. Sama on olukord J.

Kutuzovil, kes ei ole kunagi ametlikult töötanud. Ka tuleb süüdistatavatel tasuda varaline

kahju ja menetluskulud.

10. J. Kutuzovi süü ei ole küll suur, kuivõrd tegemist oli ühe vargusega, mille

toimepanemiselt ta koheselt tabati. Prokuröri taotletud karistus 5 kuud vangistust ei ole

vastavuses aga süüdistatava süü suurusega. J. Kutuzovi ja V. Talovi poolt ühiselt varastatud

kauba väärtus oli 365,58 eurot, seega oleks ka süstemaatilisuse puudumisel tegemist olnud

kuriteoga, mitte väärteoga väheväärtusliku asja vastu. Just tema võttis vitriinist kolm karbis

konjakit, tegu viidi lõpuni ning tekitati märkimisväärne kahju. Asjaolu, et tegu pandi toime

grupis ja süstemaatiliselt suurendab süüd. J. Kutuzovit on korduvalt karistatud varguste

toimepanemise eest, viimati 10. aprillil 2025. Kohe vanglast vabanemisele järgneval päeval

on ta toime pannud grupis uue süstemaatilise varguse. Ehk varasem vangistus ei avaldanud

tema õiguskuulekusele mingit mõju. Arvestades eripreventiivseid kaalutlusi pidas maakohus

põhjendatuks koos lühimenetluse kohaldamisega karistada J. Kutuzovit 6 kuu 20 päeva

pikkuse vangistusega. Maakohus ei pidanud süüdistatava kahetsust siiraks. Pärast vanglast

vabanemist kohe uue kuriteo toimepanemine ei ole eluraskustest tingitud tagasilangus, vaid

täiesti teadlik ja kaalutletud õigusvastane tegevus.

11. Sisuliselt samale seisukohale asus maakohus ka V. Talovi varguse osas. V. Talovi süüd

suurendab kahe täiendava varguse toimepanemine. Ühel juhul tagastati kaup hiljem

kauplusele, mistõttu varalist kahju sellega ei tekitatud. Kuna need teod oli isik toime pannud

üksi, siis puudub neis täiendav kvalifitseeriv tunnus grupi näol. Ka V. Talovit on varasemalt

korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, kuid need ei ole talle mõju avaldanud. V.

Talovi kahetsus ei olnud kohtu hinnangul siiras, kuivõrd ta on iga kord pärast kinnipidamist

ülekuulamisel avaldanud kahetsust, kuid vaatamata sellele otsustanud siiski jätkuvalt käituda

ebaseaduslikult. Isiku süüd kui eripreventiivset kaalutlust arvestades tuleb V. Talovile mõista

karistuseks, arvestades lühimenetluse eripära, 9 kuu 9 päeva pikkune vangistus.

12. J. Kutuzovi ega V. Talovi suhtes ei esinenud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid

aluse kaaluda karistusest tingimisi vabastamist. Seega tuleb karistusena kõne alla vaid reaalne

vangistus.

13. Maakohus jättis kummagi süüdistatava puhul kaitsjakuludest 50 eurot riigi kanda. Kuna

neile tõlgiti kohtuistungi alguses süüdistusakt ning selle juures ei ole vajalik kaitsja

juuresolek, kuid kaitsjad olid selle toimingu juures, siis sellele kulunud aja osas jäeti tekkinud

kulud riigi kanda. Sellest enamas osas ei pidanud maakohus vajalikuks menetluskulusid riigi

kanda jätta. Menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist

maksevõimet, vaid ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaateid. J. Kutuzov ja V.

Talov on varem korduvalt nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud, seega ei ole tegemist

juhuslike episoodidega nende elus. Pigem nähtub kriminaalasjast, et tegemist on

süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid toime panevate isikutega. Seega on süüdistatavad

üheselt teadlikud sellest, et iga järgneva kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu jääb

taas nende kanda.

14. Süüdistatavad ega kaitsjad ei taotlenud kohtult menetluskulude tasumise tähtaja

pikendamist. Vaatamata sellele leidis kohus, et menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja

andmine oleks põhjendatud vaid olukorras, kus esineks ka reaalne perspektiiv selleks, et

isikud on motiveeritud pikendatud tähtaja jooksul menetluskulusid tasuma. Süüdistatavate

puhul nende varasemat käitumist arvestades sellist perspektiivi ei esine.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdistatav J. Kutuzovi apellatsioon

15. J. Kutuzov vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude tasumise tähtaja osas ning palub

selleks rohkem aega. Veel leiab süüdistatav, et lühimenetluses ei tohi maakohus eirata

prokuröri taotlust karistuse osas ega suurendada seda. Süüdistatava kaitseõigust on rikutud,

kuna ta ei saanud sellise karistuse osas oma seisukohta öelda. Süüdistatav palub mõista

karistuseks prokuröri taotletud karistuse.

Süüdistatava J. Kutuzovi kaitsja vandeadvokaadi Oleg Gorškaljovi apellatsioon

16. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse karistuse ja menetluskulude osas. Karistus on

ebaproportsionaalne. Kaitsja palub ka menetluskulude tasumine ajatada ühe aasta peale. J.

Kutuzovi rahaline olukord on kehv ja ta oli töötu enne vahistamist. Kaitsja palub vähendada

karistust, piirates seda otsuse tegemise ajal kantud karistusajaga.

Süüdistatav V. Talovi apellatsioon

17. V. Talov ei nõustu mõistetud karistuse ning väljamõistetud menetluskuludega. Seoses

asjaoluga, et süüdistatav on pensionär ja tema rahaline olukord on raske, palub ta vähendada

vangistuse aega kuni kuus kuud. Samuti vähendada menetluskulusid ja võimaldada tasuda

menetluskulusid 1 aasta jooksul. V. Talovi süü on väike, ta tunnistas oma süüd ning kahetseb.

Karistus ei ole proportsionaalne. Karistus tuleks piirata otsuse tegemise ajal kantud

karistusajaga.

Vastus apellatsioonidele

18. Prokurör hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb süüdistatavatele anda võimalus tasuda menetluskulusid

12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Maakohtu otsus tuleb menetluskulude tasumise tähtaja

osas tühistada, kuna kohus ei arvestanud menetluskulu hüvitamist otsustades süüdistatavate

varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, rikkudes oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Karistuse muutmise osas apellatsioone

edu ei saada.

20. Maakohus on karistust mõistes arvestanud kõiki KarS § 56 toodud asjaolusid. Seejuures

on kohus põhjendanud, miks süüdistatavale ei sobi karistuseks rahaline karistus ning miks

kohus ei mõista J. Kutuzovile ja V. Talovile vangistust prokuratuuri taotletud määras. J.

Kutuzov leiab, et maakohus oleks prokuröri karistusettepaneku puhul pidanud lähtuma samast

põhimõttest nagu siis, kui prokurör loobub süüdistusest – mõistma sellise karistuse nagu

küsiti. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine

süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones

lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge

ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning

raskendavates asjaoludes. (RKKKo asjades nr 3-1-1-40-04, p 7 ja nr 3-1-1-113-12, p 9.1.)

Sealjuures ei ole kohus seotud prokuröri ega kaitsja taotlusega ning lahendab selle küsimuse

seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohus võib kohaldada ka prokuröri

küsitust rangemat karistust (RKKKo asjas nr 3-1-1-113-12, p 10). Sellest tulenevalt ei ole

põhjendatud väited, et J. Kutuzov ei saanud ennast raskema karistuse eest kaitsta, karistused

ei ole proportsionaalsed või neid tuleks vähendada otsuse tegemise ajal kantud karistuseni.

Maakohus on põhjendanud, miks ta ei arvesta kahetsusi kui karistust kergendavat asjaolu.

21. Kõigis kolmes apellatsioonis on rõhutud sellele, et süüdistatavatel puuduvad rahalised

vahendid menetluskulude tasumiseks, neil polnud enne vahistamist tööd või ei ole neil praegu

tööd. KrMS § 180 lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Sama lõike teine lause sätestab, et kui

menetluskulu hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi

kanda. KrMS § 180 lg 3 ls 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 ei näe ette võimalust jätta menetluskulu täielikult riigi

kanda. Nii on maakohus ka osaliselt jätnud kaitsjakulud riigi kanda. Toimikusse on lisatud

väljavõte maksukohuslaste registrist, mille kohaselt on V. Talovi osas leitud andmeid aastast

2024 ning isiku deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli 35 eurot ning töötamise

registri järgi ta vahetult enne kuritegude toimepanemist ei töötanud (kd 2, lk 1-2). J. Kutuzovi

kohta puuduvad maksukohuslaste registri järgi andmed, sest ta ei ole 2023. aastal ega 2024.

aastal tuludeklaratsioone esitanud (kd 2, lk 82) ning puuduvad andmed ka töötamise registris

(kd 2, lk 83). Apellatsioonimenetluse ajal esitas J. Kutuzov kohtule teate, et tal on garantiikiri

OÜ-lt LIK Ehitus, et ta võetakse ennetähtaegsel vabanemisel tööle. Maakohus võttis seda küll

arvesse, kuid leidis, et lisaks resotsialiseerumise väljavaadetele tuleb arvestada ka seda, et

isikud teadsid, et iga järgneva kriminaalmenetlusega kaasnevad kulud ning puudub reaalne

perspektiiv, et nad asuksid menetluskulusid tasuma. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning

sellest tuleneva vea saab kohtukolleegium parandada.

22. Mõlemat süüdistatavat iseloomustab korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemine

ning vaidlust ei ole selles, et nende majandusliku toimetuleku vahendid ja oskused on

puudulikud. J. Kutuzov on aga esitanud garantiikirja, kus OÜ LIK Ehitus garanteerib talle

ennetähtaegsel vabanemisel töökoha. Seega on alust arvata, et tal on nüüdseks töökoht, tal on

sissetulek ning ta on võimeline menetluskulusid tasuma osamaksetena. Apellatsioonide alusel

soovivad süüdistatavad menetluskulusid tasuda ehk ringkonnakohtu hinnangul tuleb anda

neile võimalus. Praeguseks ajaks on J. Kutuzov oma karistuse ära kandnud ning V. Talovi

karistuse lõpp on saabumas. Seega on lootust, et ühel juhul on isik asunud tööle ja teisel juhul

võib olla süüdistataval võimalik vangistuses töötada. Arvestades aga süüdistatavate praegust

varalist seisu, eeskätt piisava sissetuleku puudumist, tuleb võimaldada neil tasuda

menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul ning anda neile võimalus varguste korduva

toimepanemise ringist väljuda.

23. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 340 lg-st 1, tühistab

Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 9. oktoobri 2025 otsuse osas, millega kohustati

süüdistatavaid tasuma menetluskulusid 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Ringkonnakohus

teeb uue otsuse, millega kohustab süüdistatavaid tasuma menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul

otsuse jõustumisest igakuiste maksetena J. Kutuzovi puhul 170,86 eurot ja V. Talovi puhul

205,54 eurot. Apellatsioonid tuleb rahuldada osaliselt.

24. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat O. Gorškaljov esitas ka taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb

kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 60 minuti ulatuses tasu 89,28 eurot,

sh käibemaks 17,28 eurot.

25. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kulunud ajale ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude

tasumise korra osas, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)