4-26-373/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-26-373

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025. a, Tallinnas

Väärteoasja number

4-26-373 (kohtueelses menetluses 2317,25,009640)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuasi

Andres Mältoni (isikukood: 37311190278), elukoht: XXX;

e-post: XXX; telefon: XXX väärteokaebus

Vaidlustatud lahend

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 26.01.2026. a

otsus väärteoasjas nr 2317,25,009640

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Andres Mältoni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 26.01.2026. a otsus väärteoasjas nr 2317,25,009640 rahuldada

osaliselt.

2. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja otsus Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Andres

Mältoni süüditunnistamises (mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on mootorsõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud).

3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 26.01.2026. a otsus väärteoasjas nr 2317,25,009640 osaliselt ja

teha uus otsus, millega:

3.1.tühistada kohtuvälise menetleja otsus LS § 201 lg 1 järgi (Suurbritannia juhiloa

vahetamata jätmine) ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista isik antud

rikkumises süüdi LS § 242 lg 1 järgi.

3.2.Tühistada kohtuvälise menetleja otsus LS § 242 lg 1 järgi (isikut tõendava dokumendi

esitamata jätmine) ja lõpetada selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3.3.Mõista LS § 242 lg 1 ja § 201 lg 2 järgi KarS § 63 alusel LS § 201 lg 2 järgi Andres

Mältonile karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 600 eurot.

3.4.KarS § 66 lg -te 2 ja 3 alusel määrata, et rahatrahv tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul

alates käesoleva otsuse jõustumisest, st tasudes igakuiselt 60 eurot.

4-26-373

3.5.Rahatrahvi tasumiseks vajalikud andmed on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 26.01.2026. a otsuses.

4. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsiooni saab esitada Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni 24.04.2026 (k.a).

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

patrullpolitseinik G.K koostas 28.12.2025 väärteoprotokolli AB 1655759 Andres Mältonile

selle eest, et tema 28.12.2025 kell 21.19 Harjumaal Tallinnas Kadaka puiestee 167

Mäepealse tänava ja Mäealuse tänava vahel, liikudes Mäealuse tänava suunas juhtis

mootorsõidukit BMW M340 riikliku registreerimismärgiga XXX omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Isik elab alaliselt Eestis, kuid esitas Suurbritannia

B-kategooria juhiloa nr XXX kehtivusega 02.03.2021 kuni 22.07.2030. Liiklusseaduse § 99

lg 10 kohaselt pidi selle vahetama Eesti juhiloa vastu. Juht on varasemalt juhtimiselt

kõrvaldatud. Kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti.

Nimetatud käitumistega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1, § 38 lg 2

ja 88 lg 1 nõudeid, pannes toime sellega väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 201 lg 2 ja

§ 242 lg 1 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

26.01.2026 üldmenetluse otsusega väärteoasjas 2317,25,009640 karistati Andres Mältonit LS

§ 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses

ehk 1200 eurot.

3. Andres Mälton esitas 4.02.2026 Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele.

Otsus ei ole õiguspärane ega proportsionaalne. Sõiduki juhtimise ajal oli tal olemas kehtiv

Suurbritannia juhiluba, mis tõendab, et tal oli õigust juhtida vastava kategooria

mootorsõidukit. Juhtimisõigus ei olnud peatatud, ära võetud ega kehtetuks tunnistatud.

Küsimus puudutas juhiloa vahetamist Eesti juhiloa vastu. Tegemist oli formaalse kohustuse

täitmata jätmisega, mitte ohtliku liikluskäitumisega. Karistust on ebaproportsionaalselt suur.

Määratud karistus ei vasta teo tegelikule raskusele ega karistuse eesmärgile. Otsusest ei nähtu

piisavalt, et oleks hinnatud kaebuse esitaja varasemat käitumist, rikkumise tegelikku

ohtlikkust ning asjaolu, et juhtimisõigus oli olemas.

4. Harju Maakohtu 11.02.2026 kohtumäärusega jäeti Andres Mältoni kaebus käiguta.

5. 15.02.2026 palus kaebuse esitaja lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja

palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus või alternatiivselt vähendada oluliselt karistust,

kuivõrd karistus on ebaproportsionaalselt suur.

6. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 27.02.2026. Kohtuväline

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. Kohtuväline menetleja leiab, et puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks.

Käesolevas asjas puudub vaidlus, et 28.12.2025 kell 21.19 osales Andres Mälton

mootorsõiduki juhina liikluses ning esitas samal päeval Suurbritannia juhiloa. Peamine

küsimus taandubki asjaolule, kas kaebaja omas vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust Suurbritannia juhiloa alusel. Andres Mältonile oli kohustus vahetada

Suurbritannia kehtiv juhiluba 12 kuu jooksul Eestisse elama asumisest Eesti juhiloa vastu-

4-26-373

kuivõrd tema elukoht on rahvastikuregistri järgi Eesti- mida ta ei teinud, mistõttu ei ole tal

LS

§ 99 lg 61 (kehtis kuni 08.07.2024, kehtiv redaktsioon alates 9.07.2024 LS § 99 lg 11)

juhtimisõigust võimalik tõendada enam ka välisriigi juhiloaga, isegi kui selle kehtivusaeg

pole veel lõppenud (RKKKo nr 4-20-758 p 16). Samuti, 02.10.2025 koostatud sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt oli Andres Mälton sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuivõrd tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus. Samal kuupäeval on isik otsuse kättesaamist kinnitanud oma allkirjaga.

Nimetatud otsuse kohaselt jõustub otsus selle tegemisest ning kehtib kuni asjaolude

äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Menetlusalune isik ei ole nimetatud otsust

vaidlustanud. Seega, kaebuse esitaja oli varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning

juhiluba oli tähtaegselt vahetamata, on selline tegu karistatav LS § 201 lg 2 järgi. Transpordi

liiklusregistri päringu vastuse kohaselt väljastati kaebajale Eesti Vabariigi juhiluba nr XXX

alles pärast õigusrikkumise toimepanemist, s.o 30.12.2025. Teoga teistele liiklejatele ohu

mittepõhjustamisega seoses viitab kohtuväline menetleja kohtupraktikale. Kuivõrd LS § 201

järgi kvalifitseeritud õigusrikkumise puhul põhineb teo karistusväärsus teo üldisel

ohtlikkusel, puudub vajadus eraldi tuvastada, kas rikkumine tõi kaasa tegeliku ohu või muu

negatiivse tagajärje (VT RKKKo nr 4-25-2712 p 10, nr 4-25-631 p 9). Kohtuväline menetleja

on seisukohal, et Andres Mältonile määratud karistuse näol ei ole tegemist

ebaproportsionaalse karistusega, arvestades õigusrikkumise iseloomu. Karistust kergendavaid

asjaolusid puhtsüdamliku kahetsuse näol ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja

ei tuvastanud. Karistusregistri andmetel omab Andres Mälton kehtivat väärteokaristust

samalaadse õigusrikkumise eest. Kohtuväline menetleja palub jätta VTMS § 132 p 1 alusel

kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

8. Tutvunud Andres Mältoni kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud

väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 lahendada

kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja

kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Otsustamaks Andres Mältonile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja

proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas

menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis.

10. Antud juhul omistatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse

kohaselt LS § 201 lg 2 ja § 242 lg ettenähtud süütegude toimepanemist.

11. Vaidlust ei ole selles, et:

1. Andres Mälton juhtis 28.12.2025 kell 21.19 Harjumaal Tallinnas Kadaka puiestee 167

Mäepealse tänava ja Mäealuse tänava vahel, liikudes Mäealuse tänava suunas

mootorsõidukit BMW M340 riikliku registreerimismärgiga XXX, kui ta PPA Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku poolt liiklusjärelevalve

käigus peatati. Andres Mältoni poolt mootorsõiduki juhtimine on fikseeritud 28.12.2025

koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik ise kinnitanud.

Selliselt on seostatav Andres Mältoni viibimine sündmuskohal antud rikkumisega

seonduvalt. Seda kinnitavad väärteotoimikus olev 28.12.2025 isikusamasuse tuvastamise

protokoll, 28.12.2025 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kui ka 28.12.2025 tunnistaja

patrullpolitseinik K.-E. H. ütlused. Seega loeb kohus tuvastatuks, et Andres Mälton juhtis

väärteoprotokollis märgitud ajal mootorsõidukit.

4-26-373

2. Andres Mälton esitas patrullpolitseinikule juhtimisõigust tõendava dokumendina

Suurbritannia B-kategooria juhiloa nr XXX kehtivusega 02.03.2021 kuni 22.07.2030. See

asjaolu on tõendatud tunnistaja patrullpolitseinik K.-E. H. ütlustega.

3. Andres Mälton oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. 02.10.2025 koostatud sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt oli Andres Mälton sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuivõrd tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus, kuni juhtimisõiguse saamiseni.

4. Andres Mältonil ei olnud kaasas ja ta ei esitanud isikut tõendavat dokumenti, mida

kinnitab ka tunnistaja K.-E. H..

12. Vaidluse all on küsimus, kas kaebuse esitaja omas 28.12.2025 vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust Suurbritannia juhiloa alusel.

13. Kohus peatub esmalt Suurbritannia juhiloa tähtaegsel vahetamata jätmisel Eesti juhiloa vastu.

14. Andres Mältonile heidetakse ette väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses LS § 90

lg 1 p 1 rikkumist, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

15. Juhtimisõigust tõendab juhiluba. LS § 96 lg 1 ja 2 kohaselt tõendatakse isiku juhtimisõigust

seda tõendava dokumendi alusel (kehtiv juhiluba, esmane juhiluba, ajutine juhiluba, piiratud

juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos

siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument) või

liiklusregistri andmete alusel (Eesti juhiloa puhul). Isikul võib olla ainult üks kehtiv

juhtimisõigust tõendav dokument.

16. Detailpäringust nähtuva kohaselt on Andres Mältonile juhtimisõigus väljastatud Eestis 1991.

aastal. Eestis juhiloa pikendamisi ei nähtu.

17. Praeguses asjas esitas Andres Mälton Suurbritannia juhiloa, mis ei ole Euroopa Liidu ega

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik. LS § 99 reguleerib väljaspool Eestit välja antud

juhiloa kehtivust. LS § 99 lg 1 kehtivad Eestis Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni juhiload ning muu riigi ning

käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud õigusaktis loetletud üksuste ja territoriaalvalitsuste

käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavad juhiload. Sama §-i lg 2

kohaselt kehtivad Eestis välisriigi juhiload, mille kanded on tehtud ladina trüki- või

kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki,

autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on.

18. Avalike andmete kohaselt väljastatakse Suurbritannia (Ühendkuningriik) juhiluba püsivalt

Ühendkuningriigis elavatele isikutele. Seega elas Andres Mälton 2021 juhiloa väljastamise

ajal Suurbritannias.

19. LS § 100 lg 2 sätete kohaselt tõendavad alalist elukohta rahvastikuregistri andmed ning

Andres Mälton ei ole esitanud väidet ega tõendeid, et ta rikkumise toimepanemise ajal

(28.12.2025) elanuks alaliselt Suurbritannias. Juhul, kui Andres Mältoni püsiv või alaline

elukoht asus reaalselt Suurbritannias, tulnuks vastavad andmed kanda ka

rahvastikuregistrisse.

20. Rahvastikuregistri väljatrükk, mis mh kajastab isiku põhielukoha välisriigis, kui see on

registrisse kantud, kinnitab, et Andres Mältoni käesoleva ajani kehtiv elukoht Eestis on alates

17.03.2023 XXX.

21. Eraldi on LS § 99 lg 10 ja 11 toodud ära Viini 1968.aasta ja Genfi 1949. aasta teeliikluse

konventsioonide osalisriigi juhiloa kehtivus alaliselt Eestisse elama asunud isiku suhtes.

22. Suurbritannia on ühinenud Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga, seega seal välja

antud juhiluba LS § 99 lg 10 kohaselt kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku puhul 12

kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest.

23. Praegusel juhul oli Andres Mälton kohustatud seega LS § 99 lg 10 alusel vahetama

Suurbritannia juhiloa Eesti juhiloa vastu 12 kuu jooksul alates Eestisse elama asumisest.

4-26-373

24. Eeltoodu alusel kehtis alaliselt Eestis elanud Andres Mältonil Suurbritannia B-kategooria

juhiluba nr XXX (kehtivusega 02.03.2021 kuni 22.07.2030) Eestis kuni 16.03.2024. Juhiloa

saanuks ta vahetada Eesti juhiloa vastu eksamiteta (LS § 99 lg 10). Detailandmete päringu

kohaselt on Andres Mälton seda ka teinud pärast praeguse õigusrikkumise toimepanemist.

Tema juhtimisõigus on taastunud 30.12.2025 (väljastatud Eesti juhiluba).

25. Juhtimisõiguse mõiste määratleb LS § 94 lg 1. Selle kohaselt võib mootorsõidukit juhtida

isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei

ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

26. Liiklusseadus eristab juhtimisõiguse peatamist (LS § 124 lg-d 1 ja 4-42), äravõtmist (LS §

125), kehtetuks tunnistamist (LS § 126) ning peatumist (LS § 124 lg-d 1, 3 ja 31). Viimane

tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist (LS § 124 lg 1) juhul, kui lõpeb juhiloa

kehtivusaeg (LS § 124 lg 3 p 1) või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise

tähtpäev (LS § 124 lg 3 p 2).

27. Ehkki LS § 99 lg 10 ei sätestanud otsesõnu, et liiklusseaduses ette nähtud juhtimisõiguse

peatumise regulatsioon (LS § 124 lg-d 1 ja 3) laieneb ka Viini 1968. aasta teeliikluse

konventsiooni osalisriigis saadud juhtimisõigusele, siis nähtub selle sätte ülesehitusest ja

mõttest, et ka muus liikmesriigis saadud juhtimisõigus on võrdsustatud Eesti omaga. Seega

oli perioodil 17.03.2024 kuni 30.12.2025 Andres Mältoni juhtimisõigus Eestis peatunud.

28. Riigikohus on selgitanud, et kui juhtimisõigus on peatunud, ei too see kaasa juhtimisõiguse

kaotamist, kuivõrd LS § 94 lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku

õiguse juhtida mootorsõidukit. Kõnealust sätet ei saa tõlgendada selliselt, et isik kaotab

juhtimisõiguse ka juhiloa kehtivusaja lõppemisel. Seega kui menetlusaluse isiku

juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud ning teda ei ole ka

juhtimiselt kõrvaldatud, siis ei ole ta LS § 94 lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses juhtimisõiguseta.

(RKKKo 4-24-1323 p 7).

29. Kohtuväline menetleja viitas Riigikohtu seisukohale, et kui Eestisse asumisest on möödunud

12 kuud ja selle aja jooksul ei ole inimene saanud Eesti juhiluba, ei ole tal LS § 99 lg 6 1

(kehtis kuni 08.07.2024, kehtiv redaktsioon alates 9.07.2024 LS § 99 lg 11) juhtimisõigust

võimalik tõendada enam ka välisriigi juhiloaga, isegi kui selle kehtivusaeg pole veel

lõppenud (RKKKo nr 4-20-758 p 16).

30. Nimetatud asjas oli tegemist Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis

väljastatud kehtetu juhtimisõigusega ning kohtuvälise menetleja esindaja on jätnud

tähelepanuta kohe järgneva lause: „Teisalt saab välisriigi juhiluba olla LS § 96 lg 1 mõttes

Eestis juhtimisõigust tõendav dokument üksnes juhul, kui see on kehtiv“. Samuti jõudis

Riigikohus ka tolles lahendis järeldusele, et: /../ pärast Eestisse alaliselt elama asumisest 12

kuu möödumist Genfi konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba enam ei kehti, kuid see

ei tähenda mitte juhtimisõiguse puudumist, vaid juhtimisõiguse peatumist LS § 124 lg 3 p 1

mõttes“. Seega ei kinnita antud Riigikohtu lahend kohtuvälise menetleja lõppjäreldust, et

Andres Mältonil puudus juhtimisõigus alates 17.03.2024 kuni 30.12.2025, sh süüteo

toimepanemise päeval.

31. 28.12.2025 teo on Andres Mälton toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes. Antud

asjaolule viitab see, et Andres Mälton oli 02.10.2025 juhtimiselt kõrvaldatud samadel alustel,

seega oli talle teada, et ta ei või Suurbritannia juhiloaga Eestis mootorsõidukit juhtida, kuid

ta tegi seda siiski.

32. Eeltoodu alusel, jättes Eestisse alaliselt elama asumisest alates 17.03.2023 12 kuu jooksul

Suurbritannia juhiloa Eesti juhiloa vastu vahetamata ja juhtides 28.12.2025 mootorsõidukit,

oli Andres Mältoni mootorsõiduki juhtimisõigus peatunud LS § 124 lg 3 p 1 alusel, st kui

juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Seega ei olnud Andres Mälton isikuks, kellel puudus

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus nagu on talle väärteoprotokollis

etteheidetud.

4-26-373

33. Kuivõrd Andres Mältoni juhtimisõigus Eestis oli peatunud, siis saab talle ette heita Eestis

kehtiva juhiloa – kui mootorsõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi- esitamata jätmist,

mitte aga mootorsõiduki juhtimise õiguseta juhtimist. LS § 242 lg 1 järgi on karistatav

mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–

203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis

34. Eeltoodu alusel tühistab kohus selles osas kohtuvälise menetleja otsuse ja tunnistab Andres

Mältoni süüdi LS § 242 lg 1 järgi.

35. Edasi peatub kohus mootorsõiduki juhtimisel 28.12.2025, kui Andres Mälton oli 02.10.2025

mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

36. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt on Andres Mälton varasemalt, s.o 02.10.2025 sõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus. Andres Mälton on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuni

juhtimisõiguse saamiseni. Andes Mälton on 02.10.2025 kinnitanud oma allkirjaga otsuse

kättesaamist. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Andres Mältonit karistatud LS § 201 lg 1

ja § 207 lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot. Andres Mälton seda otsust ei ole vaidlustanud.

Seega oli kõrvaldamise alus jätkuvalt kehtiv kuni juhtimisõiguse omandamiseni 30.12.2025.

37. LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud juhtimiselt

vastavalt LS § -le 91. LS § 91 lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal

puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 94 lg 1 sätestab, et

mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja

keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

38. Andres Mälton oli kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt 02.10.2025. Seega oli Andres

Mälton 28.12.2025 isikuks, kes ei tohtinud mootorsõidukit juhtida, kuna oli kõrvaldatud

sõiduki juhtimiselt. Antud teo pani Andres Mälton toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes,

kuivõrd ta oli teadlik mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamisest, kuid ometi asus taas

mootorsõidukit juhtima.

39. Seega on Andres Mälton rikkunud LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid ja toime pannud LS § 201 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kes

on juhtimiselt kõrvaldatud.

40. Viimasena on Andres Mältonile etteheidetud kontrollija nõudel isikut tõendava dokumendi

esitamata jätmist, millega ta rikkus LS § 38 lg 2.

41. LS § 38 lg 2 kohaselt peavad olema mootorsõidukijuhil kaasas ning ta peab esitama

liiklusjärelevalve teostaja nõudel LS § 88 lõikes 2 loetletud dokumendid.

42. Mootorsõiduki juhtimisel Eestis peab juhil olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust

tõendav dokument (LS § 88 lg 1). Eesti piires ei ole Eestis väljastatud juhiloa

kaasaskandmine kohustuslik, kui kaasas on isikut tõendav dokument (LS § 88 lg 2). Sellisel

juhul tuvastatakse juhtimisõigus liiklusregistri andmetele tuginedes.

43. Vaidlus puudub selles, et 28.12.2025 ei olnud Andres Mältonile väljastatud kehtivat Eesti

juhiluba. Puuduva kehtiva Eesti juhiloa asemel ei saa isik esitada isikut tõendavat dokumenti,

seda saab teha üksnes kehtiva Eesti juhiloa olemasolu korral. Seega ei pidanudki Andres

Mälton tol hetkel isikut tõendavat dokumenti sellel alusel kaasas kandma ega politseile

esitama. Andres Mälton esitas politseile kehtiva Suurbritannia juhiloa, mistõttu on täidetud

LS § 38 lg 2 ja 88 lg 1 sätestatud tingimus ja ta ei ole toime pannud LS § 38 lg 2 sätestatud

rikkumist. Antud süüdistuspunkti kontekstis ei oma tähtsust, et Suurbritannia juhiluba

juhtimisõigust Eestis talle enam ei andnud, vaid kõne all on üksnes kehtiva juhiloa kui

dokumendi esitamise kohustuse täitmine.

44. Eeltoodu alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse Andres Mältoni väärteoetteheites

LS § 242 lg 1 alusel ja lõpetab selles süüdistuses väärteomenetluses VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel, s.o väärteokoosseisu puudumise tõttu.

4-26-373

45. Seega on kohus tuvastanud, et 28.12.2025 mootorsõidukit juhtides on Andres Mälton toime

pannud ühe teoga kaks väärtegu, s.o LS § 242 lg 1 järgi (juhiloa tähtaegne vahetamata

jätmine) ja LS § 201 lg 2 järgi (mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes oli juhtimiselt

kõrvaldatud).

46. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise

menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.

47. Eeltoodu alusel kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse Eestis kehtiva juhiloa esitamata

jätmisel LS § 201 lg 1 järgi ja mõistab ta selles osas süüdi LS § 242 lg 1 järgi, jätab

muutmata Andres Mältoni rikkumise kvalifikatsiooni LS § 201 lg 2 järgi juhtimiselt

kõrvaldatuna mootorsõiduki juhtimises ja tühistab kohtuvälise menetleja otsuse LS § 242 lg

1 järgi esitatud etteheites isikut tõendava dokumendi esitamata jätmise osas ning lõpetab

selles osas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

48. Järgnevalt analüüsib kohus karistusse puutuvat.

49. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut ühe teoga kolme erineva

rikkumise toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150

trahviühikut, s.o 1200 eurot ehk sanktsiooni keskmääras.

50. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ja LS § 242 lg

1 rahatrahv kuni 20 trahviühikut.

51. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või alternatiivselt karistuse

vähendamist.

52. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva

kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid

eesmärke.

53. Andres Mälton on ühe teoga täitnud kaks erinevat väärteokoosseisu, antud asjaolu suurendab

tema teosüüd. Samas, omas ta kehtivat juhtimisõigust väljaspool Eestit, st tegemist oli

õigeaegselt Eesti juhilubade vastu väljavahetamata jäetud Suurbritannia kehtiva juhiloaga

ning arvestades LS § 242 lg 1 sanktsiooni (kuni 20 trahviühikut) on tegemist väheolulise

väärteoga, mis vähendab teosüüd. Samas, olenemata sellest, et teda oli juhtimiselt

kõrvaldatud, asus Andres Mälton aga samadel asjaoludel uuesti mootorsõidukit juhtima.

Antud teos erandlikud asjaolud puuduvad. Eelnevast tulenevalt on Andres Mältoni teosüü

alla keskmäära.

54. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga.

Kohtuväline menetleja ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Andres Mälton ei ole süüd tunnistanud ega kahetsenud, vaid on esitanud õiguslikud

argumendid Suurbritannia juhiloasse puutuvalt. Andres Mälton ei ole eitanud mootorsõiduki

juhtimist Suurbritannia juhiloa alusel ning asjaolu, et tal puudus Eesti juhiluba. Antud asjaolu

kohus arvestab. Väärteootsusest nähtuvalt raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid

ei tuvastanud ka kohus.

55. Kuigi esmapilgul esinevad alused karistuse suurendamiseks eripreventiivsetel kaalutlustel,

nimelt on Andres Mälton lühikese ajavahemiku jooksul kahel korral samalaadsed rikkumised

toimepannud, siis arvestab kohus ka seda, et Andres Mälton on Eesti juhiload omandanud

30.12.2025, st et isik on endale vajalikud järeldused teinud ning ei jätka enam samalaadse

rikkumise toimepanemist, mistõttu puudub alus karistuse suurendamiseks eripreventiivsetel

4-26-373

kaalutlustel. Kohus lõpetas ühe etteheite osas ka menetluse, mida tuleb karistuse mõistmisel

samuti vähendava asjaoluna arvesse võtta.

56. Eeltoodu alusel peab kohus kohaseks karistuseks kahe rikkumise eest KarS § 63 lg 1 alusel

LS § 201 lg 2 järgi rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 600 eurot.

57. Soovimata asetada Andres Mältonit põhjendamatult raskesse majanduslikku olukorda,

võimaldab kohus rahatrahvi tasuda ositi 10 kuu jooksul, igakuiselt tuleb tasuda 60 eurot

alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiitide ja

viitenumbri järgi. Rahatrahvi ajatamine ei välista rahatrahvi ühekordset või tähtajast

varasemat tasumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik