3-25-1608/31 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1608

Määruse kuupäev

24. märts 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Riida Rõivase kaebus Prokuratuuri vastu kahju hüvitamise

nõudes (kriminaalasja nr 18261001124 menetlus)

Menetlusosalised

Kaebaja: Riida Rõivas

Vastustaja: Prokuratuur

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).

Asjaolud

1. Kaebaja Riida Rõivas esitas 28.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Tallinna

Halduskohus andis 04.07.2025.a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu

Halduskohtule. Tallinna Halduskohtu määrus asja kohtualluvusel üleandmiseks jõustus

13.09.2025. Kaebus registreeriti Tartu Halduskohtus 15.09.2025.

2. Kaebaja esitas menetluse käigus korduvalt täiendavaid avaldusi, s.h avaldusi kaebuse

nõuete täiendamiseks. Määruskaebuse menetluse raames on kohtule esitatud kriminaalasja nr

18261001124 toimiku IV köide (dtl 139-391) ja I köide (dtl 397-605).

3. Kaebusele on lisatud Tartu Maakohtu 26.03.2021.a otsus asjas 1-20-5416 (dtl 15-22).

Otsusest nähtub, et selle kriminaalasja number kohtueelses menetluses oli 18261001124.

Kaebaja tunnistati muuhulgas süüdi seoses sellega, et kaebaja omastas Raivo Rõivasele

kuulunud raha ning sõlmis Raivo Rõivasena esinedes laenulepingu Bondora AS-ga.

Kohtuistungi protokollist (dtl 643) nähtub raha omastamise süüdistuse osas, et kaebaja veenis

Raivo Rõivast avama eraldi pangakonto, kuhu laekus metsa müügist saadud raha, ning andma

talle volituse, millega kaebaja võttis pangakontolt raha välja ja omastas selle.

Kohtu seisukoht

4. Kohus mõistab kaebust järgmiselt.

4.1. Kaebus on esitatud Prokuratuuri vastu.

4.2. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju 50 000 euro hüvitamise nõude, mille aluseks on

järgmised kriminaalasjas nr 18261001124 tehtud menetlustoimingud.

4.2.1. Kaebuse alus: asja menetlenud abiprokurör Ken Kiudorf esitas 02.08.2019

sideettevõtjale tehtud päringus vale faktiväite kaebaja kohta. Kaebaja väidetud vale faktiväide

seisneb selles, et Raivo Rõivas ei ole kunagi andnud kaebajale volitust metsamaa müügiks.

Päringu tulemusel sai prokurör juurdepääsu kaebaja nelja aasta sõnumitele.

Kohus on kindlaks teinud, et päring (dtl 149-150) sisaldab kriminaalasja alustamise tinginud

sündmuse kirjeldust. Kirjelduses on muuhulgas öeldud järgmist: „Teataja oli oktoobris

abiellunud ja siis teinud ka naisterahvale volituse metsamaa müümiseks. Nüüd naisterahvas

lahkunud koos rahaga“. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (dtl 152-162) ei sisalda

kaebaja telefoniga saadetud sõnumite sisu.

4.2.2. Kaebuse alus: prokurör andis loa kaebaja terviseandmetele juurdepääsuks osaühingule

JAANSON & LÄÄNE / psühhiaater Rein Suijale, selle alusel jälgiti 30.10-20.12.2019

kaebaja terviseandmeid.

Kaebaja esitatud andmete põhjal on osaühingu JAANSON & LÄÄNE arstid Peeter Lääne ja

Rein Suija ajavahemikul 30.10-20.12.2019 tutvunud kaebaja terviseandmetega, kokku on

selle ajavahemiku jooksul tehtud 10 päringut (dtl 74-75).

4.2.3. Kaebuse alus: prokurör esitas 18.10.2019 tehtud järelepärimises Sotsiaalkindlustus-

ametile vale faktiväite kaebaja kohta. Kaebaja väidetud vale faktiväide seisneb selles, et

kaebaja suhtes on esitatud kahtlustus, et ta omab rasket liikumispuuet kuni 13.07.2022.

Kohus on kindlaks teinud, et nõudekirja nr 3.2-1/28/187-57 esitas 18.10.2019 Politsei- ja

Piirivalveameti vanemuurija, nõudekirja kohaselt avaldas kaebaja kahtlustatavana

ülekuulamisel, et ta omab rasket liikumispuuet kuni 13.09.2022 ning uurija palus

Sotsiaalkindlustusametil teatada, kas kaebajale on puue määratud (dtl 292). Kaebaja esitas

sama nõudekirja väljavõttena nii, et päringu teinud asutus ja isik ei ole nähtavad (dtl 82).

4.2.4. Kaebuse alus: prokurör survestas Bondora AS-i ennast kannatanuks tunnistama,

kaebaja väitel nähtub see kriminaaltoimiku III köite lehelt 132-134.

Kaebaja on esitanud osalise väljavõtte kriminaalasja toimiku lehest (dtl 84), tõenäoliselt on

tegemist Bondora AS esitatud tsiviilhagiga. Kohtuasjas 1-20-5416 tehtud otsusest (dtl 15-22)

nähtub, et kannatanu Bondora AS tsiviilhagi summas 3050 eurot on rahuldatud.

4.2.5. Kaebuse alus: prokurör sisendas kaebaja vastu suunatud laimu kaebaja abikaasale, et ta

tunnistaks kaebaja kahjuks.

4.3. Kaebaja on esitanud ka varalise kahju 100 000 euro hüvitamise nõude. Nõude aluseks

on, et Raivo Rõivaselt omastati prokuröri osalusel kaebajale ühisvarana kuuluv metsakinnistu.

Kaebaja väitel müüdi metsamaa prokuratuurile teadvalt läbi variisikute ja mitme notari

tehingute 26.03.2019.

Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 44-47) kohaselt kuulus Raivo Rõivasele

35/92 suurune mõtteline osa kinnisasjast asukohaga Põlva maakond, Kanepi vald, Magari

küla, Mäe-Lalli, registriosa number 12706350, katastritunnus 28502:004:0191. Kinnistu nr

12706350 tekkis kinnistust nr 10438 osa eraldamise teel, eraldamise kanne tehti 12.09.2018.a

kinnistamisavalduse alusel 17.09.2018. Kinnistu nr 10438 kuulus kinnistusraamatu andmetel

Raivo Rõivasele alates 07.07.1994. Raivo Rõivas võõrandas talle kuulunud kinnisasja

mõttelise osa 22.03.2019 toimunud tehinguga ning tema omandiõigus lõppes uue omaniku

kinnistusraamatusse kandmisega 26.03.2019.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja ja Raivo Rõivase abielu sõlmiti 12.10.2018 ja

lõppes 23.01.2020.

5. Kohus tagastab kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas näeb teistsuguse menetluskorra ette

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis reguleerib ammendavalt

kogu süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda. SKHS § 1 lg 1 järgi sätestab see

seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra.

SKHS § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamist SKHS sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 7 lg 1 järgi on sõltumata

süüasja lõpptulemusest õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, mis on põhjustatud menetleja

poolt süülise menetlusõiguse rikkumisega. SKHS § 10-11 on ette nähtud nii varalise kui ka

mittevaralise kahju hüvitamine.

Määruse punktis 4.2 nimetatud toimingute puhul on kaebaja enda väiteks, et toimingud on

tehtud kriminaalmenetluses. Mitmete kaebaja nimetatud toimingute kohta on olemas ka seda

tõendavad dokumendid. Isiku tunnistamine kriminaalmenetluses kannatanuks ning kannatanu

või tunnistaja ütluste kogumine saab toimuda ainult kriminaalmenetluse raames.

6. Kaebaja väitel toimus määruse punktis 4.2.1 toodud kaebuse aluse puhul vale faktiväite

esitamine väljaspool kriminaalasja, kuna kriminaalmenetluses ei ole kaebajale esitatud

süüdistust seoses metsamaa müügiga. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, milline süüdistus

kaebajale kriminaalmenetluse lõpptulemusena esitati, vaid see, kas vastav toiming tehti

kriminaalmenetluse raames.

Kaebaja möönab oma 07.07.2025.a avalduses (dtl 109) ka ise, et kaebuse alusena välja toodud

tegevus kuulub kriminaalmenetluse alla, mitte halduskohtu alla. Kohus ei käsitle seda

avaldust kaebusest loobumisena HKMS § 153 lg 1 tähenduses, kuna kaebaja on pärast selle

avalduse esitamist aktiivselt osalenud halduskohtu- ja määruskaebemenetluses.

7. Kohus selgitab määruse punktis 4.2.2 nimetatud kaebaja väidetud toimingu kohta, et kui

see ei toimunud kriminaalmenetluses, siis on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mille

lahendamine samuti ei ole halduskohtu pädevuses. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §

593 lg 2 alusel on tervishoiuteenuse osutajal juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele

isikuandmetele tervishoiuteenuse osutamiseks või selle kavandamiseks. Kaebaja märgitud

päringute tegemiseks ei olnud vaja uurimisasutuse luba või nõusolekut, arst sai neid teha

iseseisvalt. Kui arst kuritarvitas oma juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele

(näiteks tutvus andmetega, kuigi ta ei osutanud kaebajale tervishoiuteenust ja ka ei

kavandanud seda), siis on tegemist eraõigusliku vaidlusega, mida lahendatakse maakohtus.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on juba esitanud kohtuasjas 3-20-267 Tartu

Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes, nõude aluseks oli arstide R. Suija ja P.

Lääne poolt kaebaja digiloos haiguslugude vaatamine ning kaebus hõlmas käesoleva määruse

punktis 4.2.2 nimetatud perioodi 30.10-20.12.2019. Kohus tagastas kaebuse, kuna selle

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus selgitas, et kaebaja nõuded on seotud

eraõiguslike isikute - arstide ja osaühingu - tegevusega ning kaebajal on õigus esitada hagi

maakohtule.

8. Kohus tagastab kaebuse varalise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel,

kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

Kaebusega kaitstavaks õiguseks on omandiõigus. Kohtuasjas on olemas tõendid selle kohta,

et kaebaja ei ole kunagi olnud kinnisasja omanik (vt määruse punkti 4.3). Raivo Rõivas

omandas kinnisasja ammu enne abielu sõlmimist ning tegemist ei saanud olla abikaasade

ühisvaraga. Kohus märgib lisaks, et kohtule esitatud dokumentides puuduvad vähimadki

viited sellele, et kinnisasjast Raivo Rõivasele kuuluva osa võõrandamisel oleks mistahes

puutumus avaliku õigusega. Tegemist oli eraõigusliku tehinguga, mida soovi korral saab

maakohtus vaidlustada Raivo Rõivas.

9. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kui kaebaja leiab, et talle on tekitatud

kahju kriminaalmenetluse toimingutega, siis saab kaebaja esitada kahju hüvitamise taotluse

Prokuratuurile ja seejärel maakohtule kriminaalasjana. Määruse punktis 7 käsitletud nõude

saab kaebaja esitada otse maakohtule tsiviilasjana.

10. Kaebusele on lisatud Tartu Maakohtu 28.05.2025.a määrus kohtuasjas 2-25-7993 (dtl 7-

8). Määruse kohaselt esitas kaebaja maakohtule hagi Ken Kiudorfi vastu kahju hüvitamise ja

viivise nõudes. Hagi aluseks oli, et prokurör edastas 02.08.2019 sideettevõtjale andmete

nõudmise loa saamiseks valesid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid: kostja väitis,

et kaebaja endine abikaasa Raivo Rõivas andis kaebajale volituse metsa müümiseks ning

kaebaja lahkus rahaga, tegelikult ei ole Raivo Rõivas kaebajale kunagi metsamaa müügiks

volitust teinud ja kaebaja ei osalenud selle maa müügis. Maakohus asus seisukohale, et ta ei

ole pädev hagi lahendama. Tegemist ei ole tsiviilasjaga, vaid avalik-õigusliku vaidlusega ning

kaebus tuleb esitada halduskohtule.

Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud kohtuasi loonud olukorda, kus kohus leiab kaebuse

tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal-, või väärteoasju lahendava

kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu

tema pädevusse (HKMS § 121 lg 3, küsimus puudutab üksnes määruse punktis 4.2.1 toodud

nõude alust). Kaebaja esitas kohtuasjas 2-25-7993 hagi mitte Prokuratuuri, vaid Ken Kiudorfi

vastu, seega ei ole tegemist sama vaidlusega.

11. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks