2-24-11966/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-11966

Tsiviilasi

Raadi Sihtasutuse hagi RoadWest OÜ ja

Asfaldigrupp OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

RoadWest OÜ 44 660,35 eurot

Asfaldigrupp OÜ 44 660,35 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. mai 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RoadWest OÜ apellatsioonkaebus

Asfaldigrupp OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I (kostja I) RoadWest OÜ (rg-kood

11137400), seaduslik esindaja juhatuse liige Asko

Vester

Apellant II (kostja II) Asfaldigrupp OÜ (rg-kood

12001039), seaduslik esindaja juhatuse liige Silver

Reiljan

Vastustaja (hageja) Raadi Sihtasutus (rg-kood

90007611), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Margo Lemetti

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 30. mai 2025 otsus muutmata.

2. Jätta RoadWest OÜ ja Asfaldigrupp OÜ apellatsioonkaebused rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud solidaarselt RoadWest OÜ ja

Asfaldigrupp OÜ kanda ning mõista neilt solidaarselt Raadi Sihtasutuse kasuks välja

apellatsioonimenetluse menetluskulu 1000 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Raadi Sihtasutus (hageja) esitas hagi RoadWest OÜ (kostja I) ja Asfaldigrupp OÜ (kostja

II) vastu leppetrahvi ja viivise nõudes. Hageja palus kostjatelt solidaarselt mõista välja

leppetrahvi 37 500 eurot, 8. augusti 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2592,21

eurot ja seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt alates 7. augustist 2024 kuni kohustuse

täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

Hageja ja kostjad sõlmisid 17. augustil 2023 käenduslepingu, mille järgi vastutasid kostjad

hageja ees käendajatena hageja ja AC Tehased OÜ vahel 17. augustil 2023 sõlmitud

kompromisslepingus kokku lepitud kohustuste täitmise eest, sh leppetrahvi maksmise

kohustuse eest. Tartu Maakohus kinnitas hageja ja AC Tehased OÜ kompromissi 22. augusti

2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4592. Määrus on jõustunud.

Kompromissi kohaselt pidi AC Tehased OÜ hiljemalt 15. detsembril 2023 vabastama kogu

tema valduses oleva, kuid hagejale kuuluva Stardiraja kinnisasja territooriumi. Hagejal on

õigus nõuda leppetrahvi 1500 eurot iga territooriumi vabastamisega viivitatud päeva eest.

Leppetrahvi maksmise kohustust käendasid kostjad.

AC Tehased OÜ vabastas territooriumi alles 9. jaanuaril 2024 ja hageja allkirjastas

üleandmise-vastuvõtmise akt 10. jaanuaril 2024. Seetõttu esitas hageja 31. detsembril 2023 ja

24. jaanuaril 2024 AC Tehased OÜ-le leppetrahvinõuded, kokku 37 500 eurot. Arvete

tasumise tähtajad olid vastavalt 12. jaanuar 2024 ja 31. jaanuar 2024. AC Tehased OÜ

leppetrahvi ei tasunud, mistõttu nõudis hageja 7. veebruaril 2024 leppetrahvi maksmist

solidaarselt kostjatelt. Vastavalt käenduslepingule pidid kostjad täitma AC Tehased OÜ

kohustused kümne kalendripäeva jooksul arvates hageja kirjaliku teate kättesaamisest, seega

hiljemalt 17. veebruaril 2024. Kostjad kohustust ei täitnud ega vastanud ka hageja

nõudekirjale.

AC Tehased OÜ rikkus kompromisslepingust tulenevat kohustust, mistõttu on hagejal

käenduslepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg alusel õigus nõuda kohustuse täitmist

solidaarselt kostjatelt. Hageja nõue kostjate vastu on muutunud sissenõutavaks.

VÕS § 145 lg 2 alusel vastutab käendaja ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, sh

viivise maksmise eest. Hagejal on tekkinud viivisenõue nii AC Tehased OÜ kui ka kostjate

vastu. Kuna ei kompromiss- ega käenduslepingus ei olnud viivisemäära kokku lepitud,

kohaldub seadusjärgne viivisemäär vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.

AC Tehased OÜ-le esitatud arve nr 387 alusel on leppetrahv 24 000 eurot, mis muutus

sissenõutavaks 12. jaanuaril 2024, AC Tehased OÜ on viivituses 12. jaanuarist 2024 kuni

17.veebruarini 2024, kokku 37 päeva, millele vastab seadusjärgne viivis 303,28 eurot. Arve

nr 2 alusel on leppetrahv 13 500 eurot, mis muutus sissenõutavaks 31. jaanuaril 2024, AC

Tehased OÜ on viivituses 31. jaanuarist 2024 kuni 17. veebruarini 2024, kokku 18 päeva,

millele vastab seadusjärgne viivis 82,99 eurot. Kokku on AC Tehased OÜ viivis, mille

tasumise kohustus on käendajatena kostjatel, 303,28 + 82,99 = 386,27 eurot.

Kostjad pidid tasuma leppetrahvi 37 500 eurot hiljemalt 17. veebruaril 2024 ja seisuga 7.

august 2024 on kostjate viivis 2205,94 eurot. Seega on hagejal kostjate vastu 7. augusti 2024

seisuga viivisenõue 386,27 + 2205,94 = 2592,21 eurot.

Kokku on hageja nõue kostjate vastu 40 092,21 eurot (37 500 + 2592,21). Lisaks on hagejal

õigus saada kostjatelt viivist tasumata leppetrahvi (37 500 eurot) eest seadusjärgse

viivisemäära ulatuses alates 7. augustist 2024 kuni kohustuse täitmiseni.

Hageja ei ole käenduslepingus leppinud kostjatega kokku, et rahalise kohustuse täitmata

jätmise korral ei ole hagejal õigust nõuda seadusest tuleneva viivise tasumist.

Hagi läbivaatamise aluseid ei esine. Poolte vahel ei ole samal alusel sama hagieseme kohta

tehtud jõustunud lahendit. Tsiviilasjas nr 2-23-4592 ei olnud vaidlust hageja ja kostjate vahel,

kostjad kaasati menetlusse, sest nad soovisid käendada menetluse pooleks oleva AC Tehased

OÜ kohustust. Kohtu menetluses ei olnud hageja nõudeid kostjate vastu ja kohus ei ole teinud

kostjate suhtes otsust samal alusel sama hagieseme üle. Käenduskohustus kehtib ja on

täitmata.

2. Kostja I ei tunnista hageja nõuet.

Menetlus tuleks lõpetada, sest samas nõudes on juba olemas jõustunud kohtulahend. Tartu

Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-23-4592, mille poolteks olid AC Tehased OÜ ja

hageja ning milles sõlmiti kohtulik kompromiss. Kompromissi allkirjastas ka kostja I, lepingu

lisaks oli mh käendusleping, millega kostja I käendab AC Tehased OÜ leppetrahvi maksmise

kohustust.

TsMS § 430 lg 5 järgi kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva

isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kostja I vastu ei saa seetõttu

pöörduda kohtusse uue hagiga sama summa väljamõistmiseks.

Viivisenõue on põhjendamatu, sest kostja I vastutab käendajana üksnes põhivõlgnevuse, mitte

viivisevõlgnevuse või mistahes muude kõrvalnõuete eest.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

3. Kostja II ei tunnista samuti hageja nõuet ning põhjendab seda sisuliselt samade

argumentidega nagu kostja I.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 30. mai 2025 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjatelt

solidaarselt välja leppetrahvi 37 500 eurot, 7. augusti 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 2566,60 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhivõlgnevuselt alates 8. augustist 2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning jättis

viivisenõude 25,61 eurot rahuldamata, hagi tagamise abinõu jõusse kuni otsuse täitmiseni ja

menetluskulud kostjate kanda.

Maakohus tuvastas, et 17. augustil 2023 sõlmisid AC Tehased OÜ ja hageja

kompromissilepingu, millega AC Tehased OÜ muu hulgas kohustus vabastama ja andma

hagejale üle Stardiraja kinnisasjal AC Tehased OÜ valduses oleva territooriumi. Juhul kui AC

Tehased OÜ ei vabasta tema valduses olevat ala hiljemalt 15. detsembril 2023, siis on hagejal

õigus nõuda AC Tehased OÜ-lt leppetrahvi 1500 eurot iga viivitatud päeva eest. Kostjad

käendasid leppetrahvi ning maa-ala vabastamise kulude kandmist vastavalt kokkuleppele

lisatud käenduslepingule. Kompromiss kinnitati Tartu Maakohtu 22. augusti 2023

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-4592, määrus jõustus 25. augustil 2023.

Maakohus luges maa-ala üle antuks 9. jaanuaril 2024. Hageja esitas AC Tehased OÜ-le

leppetrahvi tasumiseks arved kokku 37 500 eurole. Maakohus luges tuvastatuks, et AC

Tehased OÜ hagejale leppetrahvi maksnud ei ole.

7. veebruaril 2024 esitas hageja kostjatele nõude kompromisslepingust ning käenduslepingust

tuleneva rahalise nõude 37 500 eurot täitmiseks solidaarkohustusena hiljemalt 17. veebruaril

2024. Kostjad ei ole nõuet täitnud.

Maakohus kohaldas käendust reguleerivaid sätteid VÕS § 142–153 ja leppetrahvi

reguleerivaid sätteid VÕS § 158–163.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei kattu praeguse ja tsiviilasja nr 2-23-4592 pooled,

vaidluse alus ega ese. Kompromissimääruses sisalduv kostjate antud käendus ega TsMS § 430

lg 5 sätestatu ei oma praegu TsMS § 428 lg 1 p 2 võimaliku kohaldamise seisukohalt tähtsust.

Tegemist on lahendi täitmise küsimusega, mis ei piira hageja õigust pöörduda

käenduslepingust tuleneva nõudega kostjate vastu kohtusse.

Maakohus tuvastas, et leppetrahvi nõude eeldused on täidetud. Kompromissleping ja

käendusleping on kehtivad, kehtiv on ka leppetrahvi kokkulepe. Põhivõlgnik on kohustust

rikkunud ja vastutab rikkumise eest. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja on AC Tehased

OÜ-le leppetrahvi tasumise nõudest teatanud mõistliku aja jooksul.

AC Tehased OÜ oli maa-ala üleandmisega viivituses 25 kalendripäeva. Hagejal oli õigus

nõuda leppetrahvi 1500 eurot iga viivitatud päeva eest, s.o 25 päeva x 1500 eurot, kokku 37

500 eurot. Kuna AC Tehased OÜ nõuet tähtaegselt ei tasunud, tekkis hagejal õigus nõuda

leppetrahvi käendajatelt. Vaidlust ei ole, et mõlemad kostjad on hageja 7. veebruari 2024

kirjaliku teate kätte saanud ja neil tekkis solidaarne leppetrahvi tasumise kohustus.

Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostjatel tuli tasuda leppetrahv hiljemalt 17.

veebruaril 2024. Arvestades, et leppetrahvi nõue saadeti 7. veebruaril 2024, tuleb lugeda nõue

käenduslepingu p 3.2 kohaselt kätte saaduks 8. veebruaril 2024. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt hakkas 10-päevane tähtaeg kulgema 9. veebruaril 2024

ning tasumise tähtpäev saabus 19. veebruaril 2024 (TsÜS § 136 lg 7 ja 8).

Maakohus leidis, et käendusleping ei välista käendajate vastutust kohustuse rikkumisest

tulenevate tagajärgede, sh viivise eest.

Põhivõlgnikule esitatud arvega nr 387 nõutud leppetrahv 24 000 eurot muutus sissenõutavaks

13. jaanuaril 2024 ning põhivõlgnik oli tasumisega viivituses 38 päeva. VÕS § 113 lg 1 alusel

arvestatud viivis selle aja eest on 311,48 eurot, millest hageja nõuab 303,28 euro tasumist.

Arvega nr 2 nõutud leppetrahv 13 500 eurot muutus sissenõutavaks 1. veebruaril 2024 ning

põhivõlgnik oli tasumisega viivituses 19 päeva. VÕS § 113 lg 1 alusel arvestatud viivis selle

aja eest on 87,60 eurot, millest hageja nõuab 82,99 euro tasumist. Kokku on hageja

põhivõlgnikult nõutav viivis 386,27 eurot.

Leppetrahvi tasumata jätmiselt saab viivist arvestada alates 20. veebruarist 2024 kuni hagi

esitamiseni 7. augustil 2024, kokku 170 päeva eest. VÕS § 113 lg 1 alusel arvestatud viivis on

2167,52 eurot, hageja nõuab 2205,94 euro tasumist.

Kokku saab hageja maakohtu hinnangul nõuda kostjatelt kuni hagi esitamiseni viivist 2566,60

eurot, kuid hageja esitas viivisenõude 2592,21 eurot. Maakohus rahuldas viivisenõude

osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

viivise 2566,60 eurot. Maakohus ei rahuldanud viivisenõuet 25,61 euro ulatuses (2566,60 –

2592,21). Lisaks mõistis maakohus TsMS § 367 alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja viivise tasumata põhivõlgnevuselt alates 8. augustist 2024 kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus jättis jõusse 7. augusti 2024 määruse alusel kinnistusraamatusse registriossa nr

2163204 kostjale I kuuluvale kinnisasjale hagi tagamiseks hageja kasuks seatud kohtuliku

hüpoteegi 51 680,91 eurot.

Kuivõrd rahuldamata jäetud viivisenõue on võrreldes kogunõudega väike, jättis maakohus

hageja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja määras kindlaks

menetluskulude suuruse.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. mai 2025 otsuse

tühistamist, väljaarvatud viivisenõude 25,61 eurot rahuldamata jätmine, ning hagi

rahuldamata jätmist ja hagi tagamise tühistamist. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja

kanda.

Alternatiivselt taotleb kostja I maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus mõistis

kostjalt I hageja kasuks välja 7. augusti 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

2566,60 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhivõlgnevuselt alates 8. augustist 2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostjalt I tuleb

välja mõista vaid leppetrahv 37 500 eurot, hageja viivisenõuded jätta rahuldamata ja

maakohtu menetluskulude jaotus määrata vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile,

apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt puudus hagejal vajadus kohtusse pöörduda, sest

tsiviilasjas nr 2-23-4592 on sõlmitud kohtu kinnitatud kompromiss, mille lisaks on kostjate ja

hageja käendusleping leppetrahvi ja maa-ala vabastamise kulude tagamiseks. Kompromissi

lisas andsid kostjad käenduse, kompromiss on täitedokument. Seega on sama nõude kohta

juba olemas kohtulahend ja menetlus oleks tulnud lõpetada. Maakohus leidis ekslikult, et

tsiviilasjad ei kattu. Hagejal tulnuks pöörduda kompromissi täitmiseks kohtutäituri poole.

Käenduslepingu järgi vastutavad kostjad üksnes leppetrahvi, mitte viivise eest. Seega on

pooled leppinud kokku teisiti VÕS § 145 lg-s 2 sätestatust, mis ütleb, et käendaja vastutab ka

kohustuse rikkumise tagajärgede eest. Maakohtu vastupidine järeldus on põhjendamata.

Kuna hagejal puudus vajadus kohtusse pöördumiseks, ei ole põhjendatud menetluskulusid

kostjalt I välja mõista.

6. Kostja II esitas sama sisuga apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. mai

2025 otsuse tühistamist, väljaarvatud viivisenõude 25,61 eurot rahuldamata jätmine, ning hagi

rahuldamata jätmist ja hagi tagamise tühistamist. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja

kanda.

Alternatiivselt taotleb kostja II maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus mõistis

kostjalt II hageja kasuks välja 7. augusti 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

2566,60 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhivõlgnevuselt alates 8. augustist 2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostjalt II tuleb

välja mõista vaid leppetrahv 37 500 eurot, hageja viivisenõuded jätta rahuldamata ja

maakohtu menetluskulude jaotus määrata vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile,

apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte kanda.

Kostja II põhjendused kattuvad kostja I põhjendustega.

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning taotleb nende rahuldamata jätmist.

Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.

Vastuväidete kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et ei esine TsMS § 428 lg 1 p-s 2

kirjeldatud olukorda, ja jättis menetluse põhjendatult lõpetamata. Tsiviilasjas nr 2-23-4592

olid poolteks AC Tehased OÜ ja hageja, kostjad poolteks ei olnud. Vaidluse esemeks oli AC

Tehased OÜ ja hageja vaheline rendileping ja sellest tulenevad nõuded. Praeguses asjas nõuab

hageja kostjatelt leppetrahvi ja viivise tasumist, mis ei olnud tsiviilasja nr 2-23-4592 hagi ese.

Tsiviilasjad ei kattu ei poolte, hagi aluse ega hagi eseme osas. Kompromissimääruses sisalduv

kostjate antud käendus ega TsMS § 430 lg-s 5 sätestatu ei oma praegusel juhul TsMS § 428 lg

1 p 2 võimaliku kohaldamise seisukohalt tähtsust. Tegemist on lahendi täitmise küsimusega,

mis ei piira hageja õigust pöörduda käenduslepingust tuleneva nõudega kostjate vastu

kohtusse.

Kuna AC Tehased OÜ ei vabastanud maa-ala lepingus märgitud ajaks, tekkis hagejal õigus

nõuda kostjatelt solidaarselt leppetrahvi vastavalt käenduslepingule. Seega rahuldas maakohus

põhjendatult hagi.

Käendusleping ei välista kostjate vastutust viivise eest. Maakohus on viivise põhjendatult

välja mõistnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad

kostjate kanda

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas asjas tuleks menetlus lõpetada põhjusel, et sama nõude

kohta on juba olemas jõustunud kohtulahend, ning kas hageja viivisenõue kostjate kui

käendajate vastu on põhjendatud.

10. Maakohus tuvastas õigesti, et menetluse lõpetamiseks alust ei ole ja hageja viivisenõue

on põhjendatud.

11. Maakohus leidis põhjendatult, et kohus ei ole varasemas menetluses tunnistanud hageja

nõuet kostjate vastu. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et tsiviilasjas nr 2-23-4592

kinnitatud kompromissmäärus (dtl 21–26) käenduse kohta sõlmitud kokkulepet ei kajasta.

Kuigi käendusleping esitati kohtule samas digikonteineris koos kompromisskokkuleppe ja

plaanidega, ei andnud maakohus sellele täitedokumendina kehtimiseks vajalikku vormi.

Tegemist on lihtkirjalikus vormis sõlmitud kokkuleppega, millele täitedokumendi staatuse

saamiseks pidi hageja pöörduma kohtu poole. Kohtutäitur ei saa täitemenetluse seadustiku § 2

lg-st 1 ja TsMS § 442 lg 5 teisest lausest tulenevalt alustada täitemenetlust lihtkirjaliku

kokkuleppe alusel ning peab kohtulahendi täitmisel lähtuma kohtulahendi resolutsioonist (vt

ka RKTKo 25. oktoober 2017 nr 2-15-12837, p 12). Viidatud kohtumääruse resolutsioonis ei

ole kostjate kohustust märgitud. Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi täiendada.

Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid korrata.

12. VÕS 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sh

viivise eest. Käenduslepingust ei tulene, et pooled oleks selles suhtes teisiti kokku leppinud.

Käenduslepingu p 1.1.2 on sõnastatud järgmiselt: „juhul kui võlgnik ei tasu kompromissis

sätestatud ja võlausaldaja poolt nõutud leppetrahvi, siis kohustub käendaja leppetrahvi tasuma

ise“. Viivise kohta kokkuleppeid ei ole.

Kui leppetrahvi sissenõutavaks muutumise eeldused on täidetud ja leppetrahv on muutunud

sissenõutavaks, siis on leppetrahvi tasumisega viivitamisel võlausaldajal õigus nõuda viivist

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud või lepingus kokkulepitud suuruses (Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. P. Varul jt, Tallinn 2016, § 158 komm 4.7.2). Ei

kompromisslepingus ega käenduslepingus ei ole viivise nõudmist välistatud, mistõttu tuleb

viivise nõudmise õigus VÕS § 113 lg-st 1 (vt ka RKTKo 15. oktoober 2008 nr 3-2-1-69-08, p

24). Majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult viivise nõudmise välistamine oleks VÕS

§ 113 lg 10 järgi ka tühine.

13. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

14. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks apellatsioonimenetluse

kulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjatelt õigusabikulu hüvitamiseks välja mõista 1405 eurot, lepingulise

esindaja ajakulu oli 7,75 tundi, tunnihinnaga 180 ja 200 eurot. Esindaja tutvus

kohtulahendiga, andis kliendile menetluse seisust ülevaate, tutvus apellatsioonkaebustega,

kujundas seisukoha, pidas kliendiga nõu, valmistas ette vastuse, tutvus kohtumäärusega, andis

kliendile uuesti menetluse seisust ülevaate ja koostas menetluskulude nimekirja.

TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo

03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks tuleb

hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-

115-14, p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa osutatud õigusabi tunnihind turuhinda, kuid kulunud aeg

on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et ei apellatsioonkaebustes ega hageja vastuses neile ei

ole varasemaga võrreldes uusi väiteid, saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikuluks

apellatsioonkaebustega tutvumisele, seisukoha kujundamisele ja vastuse koostamisele 6,25

tunni asemel neli tundi. Ringkonnakohus määrab seega TsMS § 175 lg 1 alusel hagejale

hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1000 eurot (5 × 180 + 100) ja

mõistab kulu solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja.

15. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse välja mõista menetluskuludelt viivis TsMS §

177 lg 4 kohaselt, seega tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)