2-22-8505/59 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Kohtujurist

Signe Vool

Määruse tegemise päev ja koht

24. märts 2026, Rakvere

Kohtuasja number

2-22-8505

Kohtuasi

V. L. hagi J. L. vastu ühisvara jagamiseks ja J. L.

vastuhagi V. L. vastu ühisvara jagamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/ vastuhagis kostja: V. L. (IK XXX), lepinguline

esindaja advokaat Kai Villman (e-post XXX)

Kostja/ vastuhagis hageja: J. L. (IK XXX) (pankrotis),

pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Erik Savi (e-post

XXX)

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada V. L. ja J. L. vahel 23.03.2026 sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

Pooled lepivad kokku:

1. lõpetada V. L. ja J. L. ühisomand kinnistule, mis on kantud kinnistusraamatusse kinnistu

registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX, väärtusega 100 000.00 eurot) ühisvara

jagamise teel, selle jätmisega V. L. ainuomandisse;

2. kohustada V. L.it ja J. L. pankrotihaldurit Erik Savi andma tagasivõtmatu nõusolek või

tahteavaldus kannete tegemiseks kinnistusraamatusse, millega kinnistu registriosa

numbriga XXX (asukohaga XXX) II jaost kustutada omanikukanne V. L. kohta ning

kanda registriosa II jakku ainuomanikuna V. L. (isikukood XXX). Asendada V. L. ja J. L.

pankrotihaldur Erik Savi tahteavaldused käesoleva kohtumäärusega;

3. V. L. tasub J. L. pankrotivarasse hüvitist kinnistu registriosa numbriga XXX omandi

kaotamise eest summas 50 000.00 eurot, mis mõistetakse V. L.´ilt J. L. pankrotihalduri

kasuks välja;

4. määrata, et ühisvara jagamisel V. L.´ilt J. L. kasuks välja mõistetud rahaline hüvitis

tasaarvestada V. L. nõuetega J. L. pankrotimenetluses ning seda alljärgnevalt:

4.1

tasaarvestada PankrS § 150 lg 1 p 1 kulude hüvitamise nõue summas 2 582.20 eurot,

mille tulemusel lugeda J. L. pankrotivara arvelt tasutuks V. L.´ile menetluskulude

hüvitamise nõue nimetatud summas ehk täies ulatuses;

4.2

tasaarvestada V. L. II rahuldamisjärgu nõue summas 47 417.80 eurot (50 000-2

584.20), mille tulemusena lugeda J. L. pankrotivara arvelt tasutuks V. L. II

rahuldamisjärgu nõue nimetatud summas ehk osaliselt.

V. L.´ile jääb jätkuvalt rahaline nõue J. L. vastu II rahuldamisjärgus summas 2 597.69

eurot (50 015.49-47 417.80) ja III rahuldamisjärgus nõue summas 16 228.51 eurot;

1 (3)

4.3

tasaarvestus lugeda teostatuks käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumisest.

1. poolte menetluskulud, mis on tekkinud nimetatud menetluses, jäävad poolte endi kanda.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-22-8505, V. L. hagis J. L. vastu ühisvara jagamiseks

ja J. L. vastuhagis V. L. vastu ühisvara jagamiseks.

III. Kompromissis nimetamata käesoleva kompromissiga seotud menetluskulud jätta

poolte endi kanda.

IV. Tagastada määruse jõustumisel ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust,

s.o 210.00 eurot, V. L. arveldusarvele XXX XXX AS-is.

V. Jätta J. L. riigilõivu kulu Eesti Vabariigi kanda.

Määrus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Määrus edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on V. L.i hagi J. L. vastu ühisvara jagamiseks ja J. L. vastuhagi V. L.

vastu ühisvara jagamiseks.

Viru Maakohus on 01.12.2025 määrusega kinnitanud poolte kompromissi ning lõpetanud

menetluse tsiviilasjas 2-22-8505 osaliselt, s.o ühisomandi kinnisasjale registriosa numbriga

XXX, asukohaga XXX lõpetamise osas. Kohus teatas ka, et menetlus jätkub kinnisasja

registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX ühisomandi lõpetamise ja jagamise osas.

Pooled esitasid 23.03.2026 kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning lõpetada seoses

kompromissi kinnitamisega tsiviilasja menetlus ühisvarasse kuuluva kinnistu registriosa

numbriga XXX (asukohaga XXX) ühisvara jagamise osas ning kuna see on ainus vaidluse ese,

siis lõpetada ka tsiviilasja 2-22-8505 menetlus. Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et

kompromiss kehtib täitedokumendina ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel

sama hagieseme üle (TsMS § 432).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1

kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga.

Kuna poolte esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ja heade kommetega ega riku olulist

avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, kinnitab kohus V. L. ja J. L. vahelise

kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kooskõlas TsMS § 431 lg-ga 1 kohus selgitab menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või

tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte

kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

2 (3)

Kohus selgitab ka, et juhul, kui pool ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt

täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole

kohtumääruse sundtäitmiseks.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid

kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse

välistamine ei riku poolte õigusi, poolte taotlus tuleb rahuldada. Seega ei ole käesolev määrus

edasikaevatav.

MENETLUSKULUD

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled leppisid kompromissis kokku menetluskulude poolte endi kanda jätmises. Kohus jätab ka

kompromissis nimetamata ja käesoleva kompromissiga seotud muud menetluskulud (v.a

menetluskulud, milleks on antud menetlusabi) poolte endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi. V. L. on 19.05.2022 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420.00

eurot. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust samale arveldusarvele, kust on toimunud

riigilõivu tasumine. Kohus tagastab seega pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o

210.00 eurot, V. L. arvelduskontole XXX XXX AS-is.

23.12.2024 kohtumäärusega kohus vabastas J. L. vastuhagi esitamisel riigilõivu summas 420.00

eurot tasumisest.

TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu

ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud

tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega.

Kohus leiab, et kuivõrd pooled on sõlminud kompromissi, lisaks on J. L. suhtes käimas

pankrotimenetlus, on põhjendatud vabastada ta menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse

tasumise kohustusest. Kuigi ühisvara jagamisel tekivad tal rahalised vahendid, kuuluvad need

samas koheselt tasaarvestamisele V. L. nõudega J. L. vastu. Seega jätab kohus J. L. riigilõivu

kulu riigi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Angelina Abol

kohtunik

3 (3)