2-25-9674/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov ja kohtunik Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

24.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-9674

Kohtuasi

X-i avaldus Y, F-i , W ja Q vanemate X-i ja C ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste

suhtes täielikult X-ile üle andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.12.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja:

(isa) X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga

Väina-Kesler

Puudutatud isikud II-IV (lapsed):

(laps) F (isikukood XXX)

(laps) W (isikukood XXX)

(laps) Q (isikukood XXX)

Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Natalja Santaševa

Puudutatud isik V:

(ema, määruskaebuse esitaja) C (isikukood XXX)

Menetlusse

kaasatud

linnavalitsus:

Tallinna

Linnavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22.12.2025 määrus jätta muutmata.

2. C määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud

puudutatud isikute II, III, IV esindamisega riigi õigusabi korras seotud

menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. TsMS § 533 lg 1 järgi vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja

otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale

kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 18.06.2025 Harju Maakohtule avalduse laste Y, F , W ja Q vanemate X-i ja C

ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste hariduse- ja tervise osas

ning varahooldusõiguse X-ile üle andmiseks. X täpsustas 14.11.2025 ärakuulamisel oma

avaldust ja palus lõpetada laste Y, F-i , W ja Q vanemate X-i ja C ühine hooldusõigus laste

suhtes täielikult ja anda hooldusõigus laste suhtes täielikult üle X-ile.

2.Avalduse kohaselt on laste vanematel laste suhtes ühine hooldusõigus. Laste vanemate

abielu on lahutatud, kuid nad elavad kõik koos. Laste emal C-l on puue (ta on registreeritud

PERH Psühhiaatriakliinikus), ema kujutab lastele ohtu, kuna tal esineb agressiivseid purskeid.

C varastab avaldaja raha ja laste asju, viib neid kodust ära ja pandib neid regulaarselt

erinevatesse pandimajadesse. Samuti ei häbene C jagada meessoost isikutega intiimseid

fotosid, mida näevad ka alaealised lapsed. C on suunanud lastetoetused ja oma puude tõttu

makstava pensioni tundmatu isiku pangakontole. C võtab enda valdusesse kõik laste toetused

ja keeldub toiduaineid ostmast või sööki valmistamast, öeldes, et see ei ole tema kohustus. Ta

ostab toitu ainult noorimale lapsele Q-le ja endale. C ostis endale eraldi külmkapi, paigutas

selle oma tuppa ja hoiab seal isiklikke toiduaineid. Kui lapsed paluvad emalt jogurtit või

piima, keeldub ta neile seda andmast. Iga kuu lõpus võtab C lastelt ära telefonid, sülearvutid,

kõlarid, kõrvaklapid, jalgrattad ja muud väärtuslikud esemed ning viib need pandimajja.

Lastele on määratud tugiisik. Lapsed kurdavad sageli, et ema pöörab tähelepanu vaid

noorimale pojale Q-le ega hooli teistest lastest. Ema ei tea, millega tema lapsed tegelevad ega

kuidas neil koolis läheb. Ta võib paluda haigel lapsel minna poodi või lubada tal väljas käia.

Samuti võib ta jätta lapse koolipäeval koju, väites, et vajab lapse abi, ja kirjutab samal ajal e-

kooli, et laps on haige. Kui tugiisik tuleb laste koju, kurdab ema, et keegi ei aita teda. Kodus

ei koristata, nõudepesumasinat ei tühjendata. Lapsed ei käi emaga koos kusagil, ei kinos,

teatris, muuseumis ega mängutubades. Ainsad väljasõidud on vaid jalutuskäigud poodi. Pere

vanim laps Z on pöördunud politsei poole, väites, et ema kasutab tema suhtes vägivalda.

Juhtum lõpetati, kuna C-l on puue. F on korduvalt pöördunud lastekaitsesse ema

väärkäitumise tõttu. Lapsed on rääkinud ja näidanud, et neil on katkised jalanõud ja

määrdunud riided. Ema, kes saab laste eest riiklikke toetusi, ei osta lastele jalanõusid ega

koolitarbeid. Ta viib laste isiklikke esemeid pandimajja ja jätab need sageli välja ostmata.

Kõik, millel on mingi väärtus, viiakse ära. Laste isa on korduvalt pöördunud laste heaolu

spetsialisti poole ja palunud abi. Lasnamäe LOV kutsus ema, isa ja F ühisele vestlusele. Isa

tuli kohale, kuid ema keeldus tulemast. Laste ema kasutab laste kontosid isiklikuks otstarbeks.

Ema tegeleb üksnes noorima lapse Q-ga – vaatamata tema vanusele toidab C teda lusikaga

ning valmistab talle toitu saumikseriga püreestades. Kuna avaldaja käis tööl, et perekonda ülal

pidada, tegeles laste kasvatamise, hariduse ja tervise eest hoolitsemisega ema. Kui aga isa

kutsuti kooli ja talle teatati, et W võidakse koolist välja arvata, kuna ta ei käi koolis ega õpi,

sai avaldaja sellest esmakordselt teada ning võttis olukorra oma kontrolli alla. C takistab laste

tervise eest hoolitsemist, kuigi lapsed vajavad arstiabi. Ema käitumine takistab nendele

vajaliku arstiabi saamist. Kuna ema ei osale aktiivselt kõigi laste elus, kuid saab siiski

lastetoetust, pöördus isa Sotsiaalkindlustusameti poole, et lastetoetus kantaks otse temale.

Ema aga muudab pidevalt oma arvelduskonto numbrit ja kannab toetused kolmandatele

isikutele. Avaldaja on sunnitud oma ID-kaarti, PIN-koode ja telefone peitma, kuna C varastab

need ja muudab öösel kõik ligipääsud salaja.

Avaldaja leiab, et ühise hooldusõiguse teostamine ei ole laste huvides. Lapsed võivad olla

ema juures ohtlikus keskkonnas, kus esineb füüsiline vägivald, vargused ning laste asjade

pantimine ema poolt. Avaldaja palub lõpetada laste vanemate ühise hooldusõiguse ja anda

hooldusõigus laste vara, hariduse ja tervise osas avaldajale üle. Laste tugiisiku korduvalt

edastatud info lastekaitsetöötajale viitab ema hooldusõiguse teostamise tõsistele puudustele,

mida kohus saab hinnata isikuomaste riskiteguritena PKS § 137 lg 3 mõttes.

Lisaks kasutab ema laste toetusi enda ja noorima lapse tarbeks, jättes kolm ülejäänud last ilma

rahalistest vahenditest. Nüüd on saanud ka teatavaks, et ema kannab laste toetused üle oma

elukaaslasele, kes elab väljaspool Eestit. Ema tegevus lapse toetuste ja muude rahaliste

vahenditega ei ole läbipaistev ega kontrollitav. On põhjendatud kahtlus, et ema kannab

sotsiaaltoetusi teadmata isikutele, kasutades selleks laste kontosid, mis seab ohtu laste

majandusliku heaolu ja on vastuolus PKS § 123 lg 1 mõttega.

3. Lastele määratud esindaja toetab 30.07.2025 menetlusdokumendis laste isa avaldust,

kuid märgib, et antud juhul tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada täielikult, sest kui

laste emale jääb õigus otsustada laste viibimiskoha üle, võib ta seda kasutada ja viia lapsi

kuhu tahes. Esindaja tegi kodukülastuse pere elukohta aadressil XXX. Kokkulepitud ajal olid

isa ja lapsed kodus ning hiljem tuli koju laste ema noorema lapse Q-ga. Perekond elab 4-

toalises munitsipaalkorteris. Samuti elab korteris vanemate täisealine poeg Z, kes viibis

samuti kodus. Zile on seatud eestkoste ning eestkostja ülesandeid täidab Tallinna linn.

Esindaja vestles esindatavate Y, F ja W-ga ilma isa juuresolekuta. Lapsed rääkisid oma elust

ja vestlesid meeleldi. Lapsed on avatud, jutukad ja oskavad väga hästi väljendada oma

seisukohti ja soove. Y on neist vanim ja saab varsti täisealiseks. Ta on väga mõistlik noor

mees, kes plaanib pärast kooli lõpetamist õppima asuda, et omandada elukutse. Ta töötab

vahepeal ning esindaja hinnangul ei vaja ta abi ega suunamist nagu teised lapsed – ta saab

iseseisvalt hakkama. Y rääkis, et ema ei ole kunagi eriti laste kasvatamisega tegelenud ega

muretsenud nende heaolu pärast. Ema ei ole tema sõnul see vanem, kes suudaks lapsi toetada

ja aidata. Y sõnul on see seotud ema vaimse tervisega – ema vajab ise abi. Ema tegeleb

noorema poja Q-ga, kuid teeb seda oma äranägemise järgi. Lapsed ütlesid, et hetkel otsib ema

endale meest ning kohtub praegu ühe meesterahvaga, Vga. Y ütles, et olukord kodus võiks

paraneda, kui Z ja ema koliksid välja, sest ema ja isa tülitsevad pidevalt. Sellisel juhul

muutuks kodune õhkkond rahulikumaks. Y soovib elada isaga. F kinnitas Y öeldut, kuid tema

soovib elada emaga. Esindajal tekkis mulje, et see soov võib olla tingitud asjaolust, et ema ei

esita nõudmisi ning F saab teha, mida soovib. Samuti vajab F abi õppimisel – ta peab tegema

suve jooksul õppetööd, vastasel juhul võib ta jääda teist aastat samasse klassi. W on rahulik

poiss, kellel ei ole õppimisega probleeme. Ka tema kinnitas venna ja õe juttu ning ütles, et

soovib elada isaga. Korteris on neli külmkappi ning lapsed söövad siis, kui soovivad – peres

puudub ühise söömise tava. Lapsed kaebasid Zi peale, sest Z sööb nende toitu suures koguses,

mis lastele ei meeldi. Lapsed ütlesid, et ema ei ole juba umbes pool aastat neid asju

pandimajja viinud ning hetkel selles osas probleeme ei esine.

Laste isa kinnitas avalduses toodud asjaolusid ning seda, et soovib lõpetada emaga ühise

hooldusõiguse laste suhtes. Isa ja ema on juba lahutatud, aga elavad endiselt ühes korteris.

Laste isa plaanib tegeleda selle küsimusega, et C ja Z elaksid teisel elamispinnal. Puutuvalt

tema suhtes toimunud pankrotimenetlust selgitas laste isa, et ta oli poja käendajaks ning tema

vastu esitati võlausaldaja poolt nõuded. Nüüdseks on see olukord lahenenud ja menetlus on

lõpetatud. Laste isal on töökoht ja stabiilne sissetulek – ta töötab puusepana ehitusel. Laste isa

ütles, et emaga ei ole võimalik teostada ühist hooldusõigust laste suhtes, sest C elab nii, nagu

ta ise soovib ega täida vanemakohustusi lähtudes laste vajadustest. Laste isa leiab, et kui

temal on ainuhooldusõigus laste suhtes, siis võib ta ise otsustada laste elukorraldust

puudutavates küsimustes ning laste emal ei ole õigust sekkuda ega lapsi kodust ära viia, nagu

ta hetkel teeb Q suhtes. Esindaja selgitas, et selle olukorra vältimiseks tuleb hooldusõigus

lõpetada ka laste viibimiskohta puudutavas osas. Laste isa ütles, et kõik laste toetused on

ümber vormistatud ning see küsimus on lahendatud. Isa kinnitas, et viimase poole aasta

jooksul ei ole laste ema viinud laste asju pandimajja, kuid ei saa välistada, et see võib igal ajal

uuesti juhtuda, kuna laste ema elab samas korteris.

Laps Q on hetkel kuueaastane ning tema vanuse tõttu esindaja temaga hooldusõiguse

küsimust ei arutanud. Laste ema ütles, et ei soovi esindajaga arutada laste isa avaldust ega

avaldada oma arvamust, kuna see teema teda ei huvita. Laste ema plaanib lähiajal korterist ära

kolida, aga ei tea, millal ja kuhu. Laste ema ütles, et tal on ükskõik, mida kohus otsustab –

teda huvitab ainult Q, kellega ta tegeleb ja kelle suhtes ta soovib teostada hooldusõigust; teiste

laste osas võivad nad ise otsustada, mida nad soovivad. Samuti ütles laste ema, et tal on

tugiisik ja psühholoog, kes aitavad tal elukorraldusega toime tulla.

Esindaja leiab, et laste ema ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline teostama hooldusõigust

lähtudes laste huvidest ja vajadustest. Samuti on laste vanematel konfliktsed suhted, mis ei

võimalda neil teha omavahelist koostööd laste suhtes. Esindaja leiab, et laste isa on võimeline

tegelema lastega ja muretsema nende heaolu pärast. Samuti on laste isal võrreldes laste emaga

töökoht ja sissetulek ning ei ole tuvastatud, et laste isa oleks kasutanud laste vara enda

huvides. Vajadusel pöördub isa abi saamiseks linnavalitsuse poole. Pere on kogu aeg olnud

sotsiaaltöötajate vaatluse all ning saanud erinevaid teenuseid. Samuti on lastel isaga head

suhted ja lapsed toetavad isa avaldust. Puutuvalt laste isa esialgse õiguskaitse taotlust, millega

ta soovib saada ainuhooldusõigust laste vara küsimustes, siis peale olukorra uurimist selgus,

et hetkel on olukord lahenenud ning kirjeldatud juhtumeid laste asjade suhtes ei toimu. Samuti

on laste toetused ümber vormistatud laste isa nimele, mis tähendab, et hetkel ei esine vajadust

olukorra reguleerimiseks. Samas ei saa välistada, et laste ema hakkab taas viima laste asju

pandimajja. Kui kohus rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse, siis laste esindajal puuduvad

selles osas vastuväited, kuna taotluse rahuldamine ei ole laste huvidega vastuolus.

4. Tallinna Linnavalitsus toob (Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) 31.07.2025 seisukohas

välja, et perekond Q on lapse heaolu talituse vaateväljas olnud alates 11.09.2023.

Juhtumikorralduse raames on laste abivajadus korduvalt hinnatud, analüüsitud kaitse- ja

riskitegurid, viidud läbi vahehindamised, koostatud juhtumiplaan ja tegevuskava, rakendatud

abimeetmed. Pere on aastate jooksul saanud tuge ja abi Tallinna linnalt. Peret on toetatud

erinevate rahaliste toetuste, sotsiaalteenuste ja toiduabiga. Lapse heaolu spetsialist on peret

aidanud ja toetanud laste kasvatamise küsimustes, erinevate ametiasutustega suhtlemisel.

Lastel on võimalik kasutada Kadaka kooli õpilaskodu, Lasnamäe Lastekeskuse

rehabilitatsiooniteenust. Tallina linn on pere lastele aastate jooksul võimaldanud suvel laagris

osalemist. Yle on võimaldatud tugiisikuteenus. Vanematele võimaldati järgmiste

sotsiaalprogrammide ja teenuste läbimine: „Imelised aastad“, Vanemluskoolitus,

võlanõustamine, perenõustamine, pereteraapia, psühholoogi nõustamine. 2022 novembris

andis Tallinna linn perele üürile 4-toalise munitsipaaleluruumi. X ja C lahutasid oma abielu

2024 juunis, kuid elavad ühises eluruumis.

Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hinnangul on X-i avaldus põhjendatud ning ühise hooldusõiguse

teostamine edaspidi ei ole laste huvides. Samal seisukohal on varahooldusõiguse osas.

5.Maakohus kuulas C isiklikult ära 03.10.2025 tema kodus, kuulas 03.10.2025 ära ka lapsed,

Y, F, W ja Q, C tugiisiku TS ja W ning Z tugiisiku JK.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6.Maakohus lõpetas tsiviilasjas nr 2-25-9674 menetluse Yt puudutavas osas, s.o X-i

avalduses Y vanemate X-i ja C ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse Y suhtes

täielikult X-ile üle andmiseks, rahuldas avalduse F-i , W-d ja Q-d puudutavas osas, lõpetades

laste F-i , W ja Q vanemate X-i ja C ühine hooldusõigus laste F-i , W ja Q suhtes täielikult.

Andis laste F-i , W ja Q suhtes hooldusõigues täielikult X-ile üle ning määras PKS § 134 lg 3

kohaselt, et C võib Q-ga suhelda üksnes X-i poolt määratud kolmanda, täisealise, isiku

juuresolekul. Yle ja alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja kohtu

tõlkekulud jättis riigi kanda ja kõik muud menetluskulud jättis menetlusosaliste endi kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt leidis tõendamist, et C ei suuda teostada laste

varahooldusõigust, sest pole kasutanud peretoetusi, mis on otseselt määratud laste

kasvatamiseks, laste huvides. Samuti on C korduvalt viinud pandimajja laste asju, pööranud

enda kasuks ka lastele mõeldud ranitsatoetused. C ei suuda mõistlikult kasutada raha ning on

teadmata, kellele ja milleks ta on seni rahad kandnud. C-l on tekitanud võlad, mida ta ei ole

suuteline likvideerima. C ei suuda teostada laste huvidega kooskõlas ka laste

isikuhooldusõigust. C on lapsi füüsiliselt karistanud, sundtoitnud lapsi, põhjustanud lastele

pideva stressi emotsionaalselt äärmiselt ebastabiilse käitumise ja karjumisega. C ei saa aru

vajadusest täita koolikohustust. Kuigi Q arengulise mahajäämuse tõttu on Q-l kasulik käia

lasteaias, on C seda takistanud. C võib lapsega (Q-ga) kaduda päevadeks ilma, et ta annaks

teisele vanemale või üldse kellelegi teada, kuhu ja kauaks ta läheb.

C psüühikahäire (vaimne alaareng ja oluline käitumishäire) on C-l takistanud

vanemakohustuste täitmist juba alates esimese lapse sünnist, tegemist on ravimatu

psüühikahäirega, mistõttu ei ole oodata, et tegemist oleks ajutise seisundiga, mis saaks

tulevikus paraneda. Võttes arvesse eelpooltoodut, on C kestvalt võimetu laste hooldusõigust

teostama tulenevalt oma psüühikahäirest. Sel põhjusel rahuldab kohus avalduse ning lõpetab

vanemate ühise hooldusõiguse laste F, W ja Q osas täielikult.

Y sai 11.12.2025 täisealiseks. Lähtudes eeltoodust tuleb tsiviilasjas nr 2-25-9674 Yt

puudutavas osas menetlus lõpetada.

Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei lõpeta C õigust lastega suhelda, samuti on laste ema

kohustatud osalema laste ülalpidamises, sest PKS § 96 kohaselt, ülalpidamiskohustust ei

mõjuta muudatused hooldusõiguses. Laste suhtlemiskorra üle emaga otsustab

ainuhooldusõiguslik lapsevanem, st X. C suhtlemine lastega ei tohi seada lapsi ohtu ega lapsi

kahjustada. Kohtu hinnangul on F ja W suhtlemine emaga põhjendatud vaid ulatuses, milles F

ja W seda ise soovivad, arvestades nende laste vanust. Q ei ole oma vanusest ja arengust

tingituna võimeline ise langetama selleteemalisi otsuseid, mistõttu tuleb X-il igakülgselt

tagada, et C ei saaks lapsega kohtumiste kaudu last ohtu seada ega kahjustada. Kohtu

hinnangul peaksid C kohtumised, kui üldse, toimuma kolmanda isiku (nt pere tugiisikud)

juuresolekul, vältimaks mh ohtu, et C viib lapse teadmata ajaks teadmata kohta. Samuti on

juuresoleval kolmandal isikul võimalik kontrollida, et C ei kahjustaks Q muul viisil, nt jätkuv

eakohatu lusikaga toitmine või muude meeste tutvustamine isana. Kuivõrd X väljendas

ärakuulamisel muret, kas ta on võimeline korraldama C suhtlemist Q-ga, määrab kohus omal

algatusel PKS § 134 lg 3 kohaselt, et C võib Q-ga suhelda üksnes kolmanda, X-i poolt

määratud, täisealise isiku juuresolekul.

Kohus märgib, et kaalus ka seda, kas C osas oleks vaja alustada eestkoste seadmine, kuid

leidis, et C saab iseenda elu korraldada muude isikute abiga, selleks on talle määratud tugiisik,

kes aitab tal teha kõiki toiminguid, nt e-kirju lugeda. Pangas kontode avamisega ning

töökuulutuste peale tööle kandideerimisega on C seni ise hakkama saanud. Tõsi, raha

kulutamise osas ei ole ka tugiisikutel olnud seni mingit kontrolli, kuid seni, kuini C suudab

end ära elatada ning saab kasutada elamispinda, ei ole ka otsest vajadust selles osas eestkoste

seadmise algatamiseks.

Ema määruskaebus

7.Määruskaebuse esitaja palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi uueks arutamiseks

maakohtule või alternatiivselt tühistada kohtu määrus seoses Q hooldusõigusega ja anda

kaebuse esitajale ainuõigus Q hooldamiseks. Menetluskulud jätta teise poole kanda.

Määruskaebuse esitaja arvates ei arvestanud kohus asjaoluga, et kaebuse esitaja ei ole piiratud

teovõimega. See tähendab, et tal on täielik õigus osaleda oma laste kasvatamises ja

ülalpidamises. Kaebuse esitaja töötab Lennujaamas koristajana, tal on stabiilne sissetulek,

püsiv elukoht Maardus ning tegelik võimalus hoolitseda noorema poja Q eest. Kohus ei

tuvastanud, kuidas laste isa, kes praegu ei tööta, suudab tegelikult kõiki lapsi ülal pidada.

Kohus ei analüüsinud ka poolte materiaalset olukorda, nende tegelikke võimalusi ja

alternatiivseid lahendusi.

Menetlusosaliste seisukohad

8.Laste isa, kohalik omavalitsuse ja lastele RÕA korras määratud esindaja vaidlesid

määruskaebusele vastu.

Menetluse edasine käik

9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, et maakohtu määrus tuleb jätta

muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

11. Asja materjalidest nähtub:

-X-i (edaspidi ka isa) ja C (edaspidi ka ema) kooselust on sündinud 5 last 2006.a Z, 2007.a Y,

2012.a F-i, 2014.a W ja 2019.a Q.

-Z oli avalduse esitamise ajal täisealine ning menetluse jooksul sai täisealiseks ka Y.

-2022.a novembris andis Tallinna linn perele üürile 4-toalise munitsipaaleluruumi.

-X ja C lahutasid oma abielu 2024.a juunis.

-Avalduse esitamise ajal ning suurema osa ajast maakohtu menetluse jooksul elas pere koos

Tallinna linna poolt üürile antud munitsipaaleluruumis. Lühikeste perioodidena elas C

maakohtu menetluse jooksul ka oma erinevate tuttavate/kooselupartnerite juures.

-Määruskaebemenetluses avaldas C, et tema püsiv elukoht on nüüd Maardus.

12.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 järgi, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad

alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on

kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks

talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed

õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi

ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades

silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise

hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2

järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem,

kelle juures laps parasjagu viibib,

13.Kuna avaldaja soovis käesolevas asjas alaealiste laste suhtes vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamist ja temale hooldusõiguse üleandmist, tuli esmalt tuvastada kas

vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad neil ühiselt laste huvides ühise

hooldusõiguse teostamist, sest vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid

siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad laste huvide vastaselt ühise

hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Seejuures tuli arvestada sellega, et vanemate

ühist hooldusõigust lõpetades saab piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on

konkreetse lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema

vanema ühine hooldusõigus (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

159-15, p 30). PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu

hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi.

14.Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, et vanemate vahel on sellised

erimeelsused, mis ei võimalda ühiselt laste suhtes hooldusõiguse teostamist. Nii väljendasid

kõik maakohtu poolt ära kuulatud lapsed, sh ka noorem laps Q, et vanemate vahel on

konfliktsed suhted, kogu pere kooselu ühes korteris on talumatu. Pere elukorralduse, sh ka

laste ema laste huvide vastaselt raha kasutamise ja laste hooldusõiguse teostamisega seotud

küsimustes toimub vanemate vahel pidevad tülid.

15.Maakohus tuvastas, et avalduses, kohaliku omavalitsuse, lastele RÕA korras määratud

esindaja seisukohtade alusel ja ärakuulamisel laste ning tugiisikute poolt kirjeldatud asjaolude

põhjal, et C käitumine perega koos elades on olnud F-i ja W suhtes teatud perioodidel

agressiivne nii verbaalselt kui füüsiliselt. Samas avaldasid nii W kui ka F-i, et sisulist huvi

laste tegemiste vastu ema ei tunne. Laste poolt avaldatust võib aru saada nii, et F-i ja W

hooldusõiguse küsimused on jäänud isa kanda. Asjast nähtub, et peret on aidanud

materiaalselt ka kohalik omavalitsus ja pere kasutab tugiisikute teenuseid. W on kogu

menetluse jooksul avaldanud, et soovib jääda elama emaga. F-i avaldas algselt kohaliku

omavalitsuse lastekaitsetöötajale ning RÕA korras määratud esindajale, et soovib elada

emaga, kuid maakohtus ärakuulamisest võib järeldada, et ta soovib edaspidi elada siiski isa ja

vendadega koos. Kuna määruskaebuse esitamise hetkeks on ema pere ühisest elukohast

lahkunud, samas on asjas tuvastatav, et varasemate aastate jooksul ei ole ema nii W kui ka F-i

osalenud hooldusõiguse teostamisel, seda nii isikuhooldusõiguse osas kui ka

varahooldusõiguse osas, siis rahuldas maakohus põhjendatult avalduse W ja F-i osas. Asjast

nähtuvalt puudub W-l ning F-il emaga lähedane ja usalduslik suhe. W ja F-i avaldasid

maakohtunikule, et ema (koos vanema venna Ziga) peaks elama minema teise elukohta. Ema

ei ole suutnud ega ka tahtnud W ja F-i eest hoolitseda, hoolimata sellest, et talle on

võimaldatud tugiisiku teenus. Soovimatus F-i ja W hooldusõigust teostada on ilmselt

tingitud tema terviseseisundist, sest C-l on diagnoositud kerge vaimne alaareng ja oluline

käitumishäire.

16.Maakohus ei põhjendanud määrust tehes eraldi, kas avalduses esitatud nõue vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks on põhjendatud ka noorema lapse Q suhtes. Asja

materjalidest nähtuvalt avaldasid nii vanemad lapsed kui ka ema tugiisik, et ema hoolitseb Q

eest rohkem kui teiste laste eest. Nii nähtub asjast, et vähemalt Q toitmiseks varus ema toitu

(ühte tuppa oli eraldi soetatud külmkapp), söötis teda ning kodust teadmata suunas mitmeks

päevaks lahkudes võttis Q kaasa. Määruskaebuses väljendab ema, et temale peaks jääma

vähemalt hooldusõigus, sh ainuhooldusõigus Q suhtes. Ringkonnakohus leiab siiski, et

maakohtu seisukoht, mille järgi tuleb Q suhtes vanemate ühine hooldusõigus lõpetada ning

isale anda üle ka Q suhtes ainuhooldusõigus, on põhjendatud. Asjast nähtuvalt on ema

korduvalt viinud isa ja/ või teisi lapsi teavitamata Q teadmata ajaks kodust ära, mistõttu on isa

pöördunud teatega politsei poole. Hiljem on ema lapsega tagasi pere elukohta pöördunud ning

siis on selgunud, et ema viibis koos lapsega ema uue sõbra juures, keda lapsele esitleti isana.

Asjade selline kulg on isa arvates lapse huvidega vastuolus, mistõttu on vanemate vahel

vaidlus lapse viibimiskoha osas. Asjas leidis tuvastamist ka see, et ema eelistab, et Q on

kodus, mitte lasteaias. Samas on lapse huvides viibida koolieelses haridusasutuses, seda enam,

et lapsel on arenguline mahajäämus. Lapse ärakuulamisel tuvastas maakohus, et lapse

koduseks tegevuseks on telefonis mängimine. Seega on vanemate vahel vaidlus ka lapse

haridusküsimustes, sest isa arvates peaks laps käima lasteaias. Asjas on tuvastatud ka see, et

hoolimata lapse vanusest (2025.a. 6 aastane) tavatseb ema toita last ise lusikaga, see selgus

ema tugiisiku poolt avaldatust ning kattub isa poolt avalduses esile tooduga. Asjas on esile

toodud ka see, et ema on Q sundtoitnud, st peale lapse oksendamist sundinud last jälle sööma.

Lastega seotud rahaliste vahendite (lastetoetused) kasutamine ema poolt laste huvide vastaselt

puudutab ka Q varahooldusõiguse rikkumist.

17.Määruskaebuses on esitatud väide, et maakohus ei arvestanud ema seisukohti, menetlus

viidi läbi ema kaasamata. Ringkonnakohus ema etteheitega ei nõustu. Asjaolu, et ema ei

kasutanud võimalust esitada kohtule kirjalikke seisukohti ei tähenda seda, et ema jäeti asja

arutamisest kõrvale. Lisakas nähtub asja materjalidest, et lastele RÕA koras määratud

esindajaga, ajal kui esindaja tuli ka lapsi ära kuulama, ema rääkida ei soovinud. Nii lapsed kui

ema kuulas ära asja menetlenud maakohtunik isiklikult. Asjaolu, et ema maakohtu

lõpplahendis esitatud seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda seda, et maakohus pole ema

avaldatut analüüsinud.

18. Määruskaebemenetluses kogus ringkonnakohus pere toimimise kohta täiendavat teavet,

kuivõrd ema oli püsivalt asunud elama perest elaldi. Kohaliku omavalitsuse lapse

heaoluspetsialist tegi pere juurde kodukülastuse ning tema poolt kohtule esitatud ülevaatest

ning laste F-i ja W ärakuulamisest saab ringkonnakohus järeldada, et pere õhkkond on sõbralik,

kõigile alaealistele lastele on tagatud normaalsed elamistingimused ja hoolitsus. Lapsed F-i ja

W hindasid pere praegust elukorraldust kõrgelt. F-i avaldas, et ta suhtleb emaga ja on käinud

emal Maardus külas, kuid avaldatust ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik järeldada, et laps

sooviks pigem emaga elada, laps väljendas jätkuvat kahtlust selles, kas ema poolt väljendatud

võimalikud lubadused on tõesed. See viitab piisava usaldussuhte puudumisele ema ja lapse

vahel. Asjas esitati määruskaebemenetluses Q lasteaia rühma kasvataja arvamus ning sellest

nähtub, et Q huvides on viibida koolieelses lasteasutuses, samuti nähtub arvamusest, et isa on

nõuetekohaselt taganud lapse viibimise rühmas. Nimetatud arvamusest nähtub ka see, et ema

on Q lasteasutuses viibimise suhtes viimaste kuude jooksul huvi kaotanud, lasteiaga kontakti

pole võtnud, lapsega seonduvalt suhtleb lasteaia kasvatajaga vaid isa.

19.Maakohus määras, et ema võib Q-ga suhelda üksnes isa poolt määratud kolmanda,

täisealise, isiku juuresolekul. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht on põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga neid kordamata TsMS § 654 lg 6

alusel. PerekS § 143 lg 3 järgi lapse huvides võib kohus mh piirata suhtlusõigust ning lg 5 järgi

käesolevas paragrahvis nimetatud meetmeid võib kohus rakendada ka omal algatusel. Asjas on

tõendamist leidnud, et ema on Q-ga varasemalt mitmeks päevaks kodust ära läinud,

teavitamata kus ja kellega ning kui pikalt eemal viibib. Lapse isa on seetõttu korduvalt

pöördunud politsei poole. Asjas on tõendamist leidnud ka see, et ema käitumine Q suhtes ei ole

olnud eakohane ja lapse arengulisi huvisid arvestav. Kuna perel on tugiisik ning asjast

nähtuvalt on ka emal tugiisik, siis leidis maakohus põhjendatult, et laps peaks emaga suhtlema

täiskasvanu järelevalve all. Ajaliselt ei ole suhtlusõigust piiratud, kuid kuna viimastel kuudel

pole ema ka Q arenemise osas huvi üles näidanud, siis tuleb arvestada ka sellega, et laps võib

aja möödudes mõnevõrra lahuselavast vanemast võõrduda, mistõttu on juba seetõttu algselt

kolmanda isikuna täiskasvanu juuresolek vajalik. Kas ja millal ema Q-ga suhtlemise vastu huvi

tundma hakkab on teadmata. F-i avaldas määruskaebemenetluses kohaliku omavalitsuse poolt

laste heaolu spetsialistile ärakuulamisel, et ema elukaaslane suitsetab toas, kuigi ema on

lapseootel, seetõttu on ilmselt kolmandal isikul vaja tagada ka see, et Q viibimisel emaga on

lapse jaoks tervist mittekahjustav keskkond tagatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

20.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikutele II-IV riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste

menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi

kanda, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse laste

huvides.

21.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

/allkirjastatud digitaalselt/