2-25-18564/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-18564

Tsiviilasi

Elva Vallavalitsuse hagi F.V. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

750 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Elva Vallavalitsus (registrikood 77000170),

lepinguline esindaja Aire Põder

Kostja F.V (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elva Vallavalitsuse (registrikood 77000170) hagiavaldus F.V (isikukood

XXX) vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista F.V Elva Vallavalitsuse kasuks 445,22 eurot, sealhulgas põhinõue 360

eurot, viivis 60,22 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud 59% ulatuses F.V Tedre kanda ja 41%

ulatuses Elva Vallavalitsuse kanda.

4. Rahuldada osaliselt Elva Vallavalitsuse menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

5. Välja mõista F.V Elva Vallavalitsuse kasuks menetluskulud 315,65 eurot.

6. Välja mõista F.V Elva Vallavalitsuse kasuks viivis menetluskulude 315,65 eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kaja esitamine

1 (6)

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti

eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010;

elektronposti aadress

tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu

kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010, Tartu; elektronposti aadress

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Elva Vallavalitsus (hageja) esitas 03.11.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse F.V (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja täpsustas hagi 28.01.2026. Hageja palub kostjalt

välja mõista põhinõude 360 eurot, viivise 360 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Kohus

võttis 28.01.2026 kohtumäärusega menetlusse hageja 28.01.2026 hagis täpsustatud nõuded.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.11.2021 lasteaiakoha kasutamise lepingu,

mille alusel kohustus hageja võtma kostja lapse XXX ning kostja kohustus tasuma õigeaegselt

2 (6)

lapse toidu- ja kohatasu. Hageja on kostjale kokkulepitud teenust osutanud. Perioodil

29.02.2024–30.06.2024 on kostjale esitatud 5 lasteaia kohatasu ja toitlustusteenuse arvet,

millest on jäänud tasumata kokku 360 eurot. Kostjal on täies ulatuses hagejale tasumata

järgmised arved:

-

arve nr 2818 summas 67,50 eurot, tasumise tähtajaga 20. märts 2024;

-

arve nr 4535 summas 85 eurot, tasumise tähtajaga 19. aprill 2024;

-

arve nr 6289 summas 92,50 eurot, tasumise tähtajaga 20. mai 2024;

-

arve nr 8051 summas 92,50 eurot, tasumise tähtajaga 19. mai 2024;

-

arve nr 9202 summas 22,50 eurot, tasumise tähtajaga 20. juuli 2024.

Kõik arved on muutunud sissenõutavaks. 07.05.2025 sõlmisid pooled konstitutiivse

võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppe, millega kostja tunnistas hageja ees

koguvõlgnevust 492,36 eurot (sh põhinõue 360 eurot ja kõrvalnõuded), mis muutus

sissenõutavaks maksegraafiku rikkumisel. Kostja ei täitnud võla tasumise kokkulepet ega

tasunud esimest osamakset. Kuivõrd kostja ei reageerinud hageja lepingulise esindaja

hoiatustele, ütles hageja 18.06.2025 maksegraafiku üles ja luges kõikide maksete tähtaja

saabunuks, nõudes kogu võla 492,36 eurot tasumist hiljemalt 25.06.2025. Poolte vahel

sõlmitud lepingu punkti 2.3.4. kohaselt fikseerisid pooled viivisemääraks 0,2% päevas.

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustus ja menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte elektrooniliselt 28.01.2026 (TsMS § 3111 lg 3 alusel, dokumendi

kättetoimetamise registreeris infosüsteem automaatselt). Kohus kohustas kostjat esitama

kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 27.02.2026. Kostja hagile ei

vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu rahuldab kohus

hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja ja

kostja vahel sõlmitud leping vastab VÕS § 619 mõttes käsunduslepingu tunnustele (vt ka

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-128-16, p 13). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab,

et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja põhjendab nõuet kostja vastu sellega, et 11.11.2021 sõlmiti lasteaiakoha kasutamise

leping, mille alusel hageja võttis kostja lapse Rõngu Lasteaeda Pihlakobar ning kostja

kohustus tasuma õigeaegselt toidu- ja kohatasu. Hageja on teenust osutanud ning perioodil

29.02.2024–30.06.2024 esitas kostjale arved nr 2818, 4535, 6289, 8051 ja 9202, millest on

jäänud tasumata 360 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 360 eurot. Kostja ei

ole hagile vastanud ega haginõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagi on

3 (6)

põhivõla osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 360 eurot.

5. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on

leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 16.11.2016, 3-2-1-118-16, p 17). VÕS § 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Lõige 6 sätestab, et ettevõtja

käesoleva seaduse tähenduses on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb

tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus märgib, et

praeguses asjas ületas lepingu sõlmimise ajal kokkulepitud viivisemäär seadusjärgset

viivisemäära üle kolme korra (lepingus viivise määr 0,2% päevas, s.o 73% aastas). Seega on

viivisemäära kokkulepe tühine. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Arve nr 2818 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.03.2024–

30.10.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 12,53 eurot. Arve nr 4535

osas nõuab hageja viivist perioodi 20.04.2024–30.10.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on

seadusjärgne viivis 14,91 eurot. Arve nr 6289 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.05.2024–

30.10.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 15,24 eurot. Arve nr 8051

osas nõuab hageja viivist perioodi 20.06.2024–30.10.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on

seadusjärgne viivis 14,30 eurot. Arve nr 9202 osas nõuab hageja viivist perioodi 21.07.2024–

30.10.2025 eest. Nimetatud perioodi osas on seadusjärgne viivis 3,24 eurot. Kokku 60,22

eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise 60,22 eurot. Hageja viivisenõue jääb rahuldamata 299,79 euro ulatuses.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab,

et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Kostjale on hagihoiatusi ja meeldetuletusi saadetud järgmistel kuupäevadel: 27.02.2025

(võlateatis); 03.04.2025 (hagihoiatus); 11.07.2025 (hagihoiatus); 25.07.2025 (hagihoiatus);

05.08.2025 (hagihoiatus). Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on

õiguslikult põhjendatud 25 euro ulatuses, s.o kolme meeldetuletuskirja eest. VÕS § 1132 lõige

2 näeb hüvitise nõudmise võimaluse ette kostjale saadetud vaid kuni kolme kirja eest ja lõike

6 kohaselt on § 1132 regulatsioon imperatiivne ning sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on tühine. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata 5 euro

ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

4 (6)

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

8. Hagihinnaks on 750 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus

rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 445,22 eurot. Eeltoodust tulenevalt

rahuldas kohus hagiavalduse 59% ulatuses ning jättis rahuldamata 41% ulatuses. Kohus jätab

menetluskulud 59% ulatuses kostja kanda ja 41% ulatuses hageja kanda.

8.1. Hagilt hinnaga 750 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 175 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 59%

ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 103,25 eurot.

8.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 360 eurot (ilma

käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise

kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentidega tutvumisele ja kliendiga konsultatsioonile

1 tund ja hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingud

vajalikud ja põhjendatud Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide

läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele

menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka

tsiviilasjaga.

8.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline

esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei

ole advokaat. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult

keeruka asjaga. Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud

3 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 360 eurot (ilma

käibemaksuta). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 59% ulatuses kostja kanda, tuleb

kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 212,40 eurot.

5 (6)

9. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

10. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt

kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

6 (6)