2-24-10553/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-10553

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagiavaldus XX XXi vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

7405,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: XX XX (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 02.03.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS-i hagiavaldus XX XXi vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Mõista XX XXilt Bondora AS-i kasuks 08.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX

alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 54,93

eurot.

3. Mõista XX XXilt Bondora AS-i kasuks 08.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX

alusel välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa (eurodes)

17.04.2026

35,03

18.05.2026

35,04

17.06.2026

35,04

17.07.2026

35,04

17.08.2026

35,04

17.09.2026

35,04

19.10.2026

35,04

17.11.2026

35,04

17.12.2026

35,04

18.01.2027

35,04

17.02.2027

35,04

17.03.2027

35,04

19.04.2027

35,04

17.05.2027

35,04

17.06.2027

35,04

19.07.2027

35,04

17.08.2027

35,04

17.09.2027

35,04

18.10.2027

35,04

17.11.2027

35,04

17.12.2027

35,04

17.01.2028

35,04

17.02.2028

35,04

17.03.2028

35,04

17.04.2028

35,04

17.05.2028

35,04

19.06.2028

35,04

17.07.2028

35,04

17.08.2028

35,04

18.09.2028

35,04

17.10.2028

35,04

17.11.2028

35,04

18.12.2028

35,04

17.01.2029

35,04

19.02.2029

35,04

19.03.2029

35,04

17.04.2029

35,04

17.05.2029

35,04

18.06.2029

35,04

17.07.2029

35,04

17.08.2029

35,04

17.09.2029

35,04

17.10.2029

35,04

19.11.2029

35,04

17.12.2029

35,04

17.01.2030

35,04

18.02.2030

35,04

18.03.2030

35,04

17.04.2030

35,04

17.05.2030

35,04

17.06.2030

35,04

17.07.2030

35,04

19.08.2030

35,04

17.09.2030

35,04

17.10.2030

35,04

2/16

18.11.2030

35,04

17.12.2030

35,04

17.01.2031

35,04

17.02.2031

35,04

17.03.2031

35,04

17.04.2031

35,04

19.05.2031

35,04

17.06.2031

35,04

17.07.2031

35,04

18.08.2031

35,04

17.09.2031

35,04

17.10.2031

35,04

17.11.2031

35,04

17.12.2031

35,04

19.01.2032

35,04

17.02.2032

35,04

17.03.2032

35,04

19.04.2032

35,04

17.05.2032

35,04

17.06.2032

35,04

19.07.2032

35,04

17.08.2032

35,04

17.09.2032

35,04

18.10.2032

35,04

17.11.2032

35,04

17.12.2032

35,04

17.01.2033

35,04

17.02.2033

35,04

17.03.2033

35,04

18.04.2033

35,04

17.05.2033

35,04

17.06.2033

35,04

18.07.2033

35,04

17.08.2033

35,04

19.09.2033

35,04

4. Mõista XX XXilt Bondora AS-i kasuks 08.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX

alusel välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 0,25 eurot

ja iga resolutsiooni punktis 3 toodud osamakse tasumise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3/16

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 10.07.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse XX XXi (kostja)

vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hageja tõi hagis ja selle hilisemates täiendustes hagi alusena välja järgmised asjaolud:

2.1. Kostja esitas hagejale 08.05.2022 laenutaotluse, milles märkis oma tööandjaks

xxx-i, tööstaažiks kuni 1 aasta, sissetulekuks 900 eurot, oma kohustuste suuruseks

15 eurot ning oma eluasemeliigiks muu. Andmeid oma perekonnaseisu,

ülalpeetavate ja elamiskulude kohta kostja ei esitanud. Koos taotlusega esitas

kostja hagejale oma arvelduskonto väljavõtte.

2.2. Hageja hindas kostja krediidivõimelisust, kontrollides oma andmebaasis olevaid

andmeid ja tehes päringud muudesse registritesse. Hageja arvestas kostja

arvelduskonto väljavõtte analüüsi põhjal kostja igakuiseks sissetulekuks 638,23

eurot, igakuisteks kohustusteks kolmandate isikute ees 89,94 eurot,

olemasolevateks kohustusteks hageja ees 137 eurot ning elamiskuludeks 250 eurot

(kohustused kokku seega 479,94 eurot). Kuivõrd kostja oma igakuiseid

elamiskulusid ei avaldanud, arvestas hageja kostja elamiskuludeks 30%

sissetulekust (või minimaalselt 250 eurot). Kostja sissetulekute ja kohustuste

tuvastamisel lähtus hageja kolme kuu keskmistest summadest. Hageja tuvastas

laenutaotluse esitamise ajal avalikustatud maksehäirete puudumise ning tegi

päringud Rahvastikuregistrisse ja Pensioniregistrisse. Hageja järeldas

sissetulekutest kohustuste mahaarvamise järel, et kostjal oli võimekus täiendava

kohustuse võtmiseks.

2.3. Hageja ja kostja sõlmisid 08.05.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX (edaspidi

leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu 5103 eurot tagasimakseperioodiga

60 kuud, intressiga 22,93% aastas, haldustasuga 4% aastas, lepingutasuga 303

eurot ning krediidi kulukuse määraga 36,91%.

4/16

2.4. Hageja kandis lepingu alusel 08.05.2022 kostja arvelduskontole 4800 eurot.

2.5. Hageja ja kostja sõlmisid 17.03.2023 laenulepingu muudatuse, millega nägid ette,

et laenu põhiosa jääk 5009,84 eurot tagastatakse 126 osamaksega, mille suurus on

123,12 eurot ning millest esimese osamakse tasumise tähtaeg on 17.04.2023.

2.6. Kostja tegi lepingu alusel hagejale makseid kokku 1591,48 euro ulatuses,

sealhulgas 17.08.2023viimase makse 0,29 eurot. Hageja arvestas kostja maksetest

laenu põhiosa katteks 93,16 eurot, intressi katteks 1192,45 eurot ja haldustasude

katteks 305,87 eurot. Kostja jättis tasumata 2023. a. septembri, oktoobri,

novembri ja detsembri osamaksed.

2.7. Hageja edastas 20.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis

kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks kuni 19.12.2023.

2.8. Kuivõrd kostja oma kohustusi täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, edastas hageja

kostjale

21.12.2023 lepingu ülesütlemise avalduse.

2.9. Hageja edastas kostjale tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks meeldetuletusi,

kuid kostja võlgnevusi ei tasunud.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista 6266,54 eurot, millest 5009,84 eurot on tagastamata

krediidisumma, 485,41 eurot on sissenõutavaks muutunud intress, 129,26 eurot on lepingu

haldustasu ning 632,46 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 5009,84 eurot alates hagiavalduse esitamisest

kuni kohustuse kohase täitmiseni määraga 22,93% aastas.

4. Kohus võttis hagiavalduse 16.10.2024 määrusega menetlusse.

5. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

6. Kohus palus 18.02.2025 määruses hagejal täpsustada lepingu sõlmimise, krediidi

kulukuse määra arvestamise, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise ja kostja

tagasimaksetega seonduvaid asjaolusid ning võimaldas hagejal esitada alternatiivse

nõudearvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

on rikutud.

7. Hageja esitas 24.03.2025 vastuse 18.02.2025 kohtunõudele, milles selgitas kohtu palutud

asjaolusid ning esitas alternatiivse nõudearvestuse, mis rajanes eeldusel, et hageja oleks

lepingu hüpoteetiliselt 18.10.2024 üles öelnud.

8. Kohus palus 14.05.2025 määruses hagejal täpsustada oma alternatiivset nõuet ning esitada

see selgelt. Samuti selgitas kohus hagejale, et kohtul ei ole võimalik arvestada lepingu

hüpoteetilise ülesütlemisega.

9. Hageja esitas 16.05.2025 uue nõude ümberarvestuse ning täpsustas oma alternatiivset

nõuet. Hageja taotles tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude rahuldamist.

10. Kohus palus 23.05.2025 määruses hagejal täpsustada oma nõude ümberarvestust ja

alternatiivset nõuet ning selgelt esile tuua, millises osas on hageja nõue käesolevaks ajaks

sissenõutavaks muutunud ning millisel kuupäeval ja millises summas tuleb kostjal tasuda

ülejäänud maksed.

11. Hageja täpsustas 27.05.2025 vastuses, missuguses ulatuses on tema alternatiivne nõue

sissenõutavaks muutunud ning missuguses ulatuses taotleb hageja tulevikunõude

väljamõistmist, aga ei esitanud selgelt formuleeritud alternatiivset nõuet.

12. Hageja senine lepinguline esindaja teatas 14.07.2025 esindusõiguse lõppemisest ning

hageja uus lepinguline esindaja teatas 25.07.2025 oma esindusõigusest.

5/16

13. Kohus palus 18.08.2025 määruses hagejal veelkord täpsustada oma alternatiivset nõuet

ning esitada see selgelt.

14. Hageja esitas 27.08.2025 varasemaga võrreldes täiesti uue nõude ümberarvestuse ja

alternatiivse nõude, mis rajanes eeldusel, et leping on ka uuesti määratud maksete korral

kehtivalt üles öeldud 21.12.2023.

15. Kohus palus 11.09.2025 määruses hagejal täpsustada 27.08.2025 nõude ümberarvestust

ning osutas, et esitatud ümberarvestus ei vasta lepingu tingimustele.

16. Hageja täpsustas 18.09.2025 vastuses 27.08.2025 nõude ümberarvestust.

17. Kohus palus 02.10.2025 hagejal seoses hagi korduva muutmisega esitada hagiavalduse

tervikteksti.

18. Hageja esitas 24.10.2025 hagiavalduse tervikteksti.

19. Kohus palus 05.12.2025 määruses muude korralduste hulgas hagejal täpsustada lepingu

sõlmimisega seonduvaid asjaolusid ja hageja alternatiivset nõuet ning osutas, et esitatud

ümberarvestus ei vasta lepingu tingimustele ega arvesta 17.03.2023 lepingu muudatusega.

20. Hageja täpsustas 22.12.2025 vastuses lepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid ning

esitas uue ümberarvestuse ja alternatiivse nõude, mis lähtuvad 17.03.2023 lepingu

muudatuse järgsest tagasimaksete arvust. Hageja palus juhul, kui kohus ei hinda

vastutustundlikku laenamist tõendatuks, mõista kostjalt hageja kasuks välja 3208,52 eurot,

sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni summas 220,72 eurot

ja viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

21. Kohtuistungil, mis toimus 20.01.2026, kostja ei osalenud. Kohus selgitas hagejale,

missugustel asjaoludel on kohus seisukohal, et hageja 22.12.2025 ümberarvestus ei vasta

lepingu tingimustele. Kuivõrd tõendite uurimisel ilmnes, et hageja esitatud krediiditoimik

ei pruugi olla terviklik ning esineb ebaselgus seoses lepingu muudatustega ning

haldustasu suurenemisega, määras kohus hagejale täiendava tähtaja vastavate asjaolude

täpsustamiseks.

22. Hageja 30.01.2026 vastuses vastutustundliku laenamise põhimõtte ja lepingu

muudatustega seonduvaid asjaolusid ei täpsustanud. Küll aga täpsustas hageja 22.12.2025

ümberarvestust puudutavaid seisukohti ning esitas täiendava ümberarvestuse ja

alternatiivse nõude. Hageja palus juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, ning et leping ei ole uuesti määratud maksete korral üles

öeldud, mõista kostjalt hageja kasuks välja:

22.1.

17.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamakse võlgnevus 19,09 eurot, sellelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvutatud viivis 0,24 eurot ja

sellelt arvutatud edasiulatuv viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras;

22.2.

19.01.2026 sissenõutavaks muutunud osamakse võlgnevus 35,03 eurot, sellelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvutatud viivis 0,11 eurot ja

sellelt arvutatud edasiulatuv viivis kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras;

22.3.

3153,59 eurot vastavalt selle sissenõutavaks muutumisele samas esitatud

graafiku kohaselt ja viivis iga toodud osamakse täitmisega viivitamise korral VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

23. Kohtuistungil, mis toimus 02.03.2026, kostja ei osalenud. Hageja jäi kirjalikult esitatud

seisukohtade juurde.

6/16

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

25. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on

saanud sõlmitud lepingu alusel laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud ning millelt ta ei ole

intressi ja muid tasusid maksnud.

26. Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel

eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping on kehtiv (ei ole tervikuna ega

osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus krediit tagastada,

tasuda intressi ja muid tasusid ning kostja on vastavaid kohustusi rikkunud.

27. Esiteks kontrollib kohus, kas hageja ja kostja on lepingu sõlminud.

28. Hageja selgituste kohaselt saab hagejalt laenu taotlemise protsessi algatada üksnes isik,

kes on end hageja veebilehel autentinud ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Leping

allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et isik tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni

numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-kood tuleb sisestada hageja kliendiportaalis

pärast seda, kui isik on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on

otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Asjaolu, et isik nõustus hagejaga

laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, nähtub hageja hinnangul ka lepingu

jaluses olevast elektroonilise allkirja infost, mis sisaldab laenu võtnud isiku nime,

isikukoodi, isiku poolt kasutatud seadme IP-aadressi ning kinnitamisega seotud aega ja IP-

aadressi.

29. Hageja esitas lepingu sõlmimise tõendamiseks laenulepingu eri- ja üldtingimused ühtse

PDF-failina, mis sisaldab poolte nimesid, ent ei ole omakäeliselt allkirjastatud. Failist

nähtuvalt on kostja dokumendi kinnitanud 08.05.2022 kell 12:05:08 samas sätestatud IP-

aadressilt ning hageja 08.05.2022 kell 12:08:48 samas sätestatud IP-aadressilt (dtl 70-90).

30. Täiendavalt esitas hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks laenulepingu maksegraafiku

PDF-failina, mis sisaldab poolte nimesid, ent ei ole omakäeliselt allkirjastatud. Failist

nähtuvalt on kostja dokumendi kinnitanud 08.05.2022 kell 12:05:08 samas sätestatud IP-

aadressilt ning hageja 08.05.2022 kell 12:08:48 samas sätestatud IP-aadressilt (dtl 91-93).

31. Samuti esitas hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks hageja laenuväljastamise protsessi

kirjelduse (dtl 249-255) ning tõendi dokumentide kättesaadavuse kohta (dtl 256-257).

32. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja ja hageja on teinud 08.05.2022 tahteavaldused

tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping) sõlmimiseks lepingu eri- ja üldtingimustest ning

maksegraafikust nähtuvatel tingimustel. Seega on hageja ja kostja kohtu hinnangul

lepingu 08.05.2022 sõlminud.

33. Samuti tuvastab kohus eeltoodu põhjal, et lepingueelne teave, lepingu eri- ja

üldtingimused ning maksegraafik on PDF failidena kostjale hageja iseteenindusportaalis

kättesaadavaks tehtud. Seeläbi on hageja kohtu hinnangul kostjale andnud

lepingudokumendid püsival andmekandjal.

34. Lepinguga andis hageja kostjale laenu 5103 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 60

kuumaksega iga kuu 17. kuupäeval alates 17.05.2022 kuni 19.04.2027 vastavalt

maksegraafikule. Lepingu kohaselt kuulus laenusummalt tasumisele intress 22,93%

aastas. Lepingu kohaselt kuulus tasumisele lepingutasu 303 eurot, mis arvatakse

väljamakstavast laenusummast maha. Lepingu kohaselt kuulus igakuiselt tasumisele ka

haldustasu 4% laenusummast aastas.

7/16

35. Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuivõrd hageja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti kostjale kui

tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

36. Hageja tõi esile, et maksis laenu kostjale välja. Hageja esitas laenusumma väljamaksmise

tõendamiseks 08.05.2022 maksekorralduse, mille kohaselt hageja kandis 08.05.2022

kostja arvelduskontole 4800 eurot selgitusega „XX XX Bondora AS Loan XXX“

(dtl 101).

37. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et hageja maksis 08.05.2022 kostjale lepingu alusel välja

laenu 4800 eurot. Kohtu hinnangul täitis hageja seeläbi kostja ees oma lepingust tuleneva

põhikohustuse anda krediit kostja kasutusse.

38. Hageja tõi esile, et hageja ja kostja muutsid lepingut, ning et viimase 17.03.2023 lepingu

muudatuse kohaselt kohustus kostja kogu võlajäägi, mis koosnes põhinõudest 5009,84

eurot, millelt arvestatakse intressi 22,93% aastas, tagastama 126 osamaksega

annuiteetmakse põhimõttel, igakuise osamakse (v.a. esimene osamakse) suurusega 123,12

eurot ning esimese tagasimakse tähtajaga 17.04.2023. Hageja esitas selle tõendamiseks

lepingu muutmise kokkulepped PDF-failidena, mis sisaldavad hageja ja kostja nimesid

ning dokumentide kinnitamise andmeid, aga ei ole omakäeliselt allkirjastatud (dtl 128-

130, 262-282).

39. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et hageja ja kostja muutsid lepingut 11.07.2022,

03.01.2023 ja 17.03.2023. Alates 17.04.2023 kuulus laenujääk 5009,84 eurot, millelt

arvestati intressi 22,93% aastas, tagastamisele 126 osamaksega annuiteetmakse põhimõttel

igakuise osamakse (v.a. esimene osamakse) suurusega 123,12 eurot.

40. Teiseks kontrollib kohus lepingu kehtivust.

41. Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja on lepingu alusel laenu kätte saanud, ning

et krediidiandja on kostjale edastanud lepingudokumendid püsival andmekandjal. Seetõttu

ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 ja § 410 lg-s 1 sätestatust alust pidada lepingut VÕS §

408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude

järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.

42. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.

43. Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 36,91% (dtl 70).

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

annab lähedase tulemuse (36,88%).

44. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu

hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.

45. Hageja selgituste kohaselt lähtus hageja kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja

taotluses toodud andmetest, mida hageja kontrollis oma andmebaasis olevate andmete,

avalikest registritest nähtuvate andmete ning kostja esitatud arvelduskonto väljavõtte

põhjal järgmiselt:

45.1.

Kostja märkis laenutaotluses oma tööandjaks xxx-i, tööstaažiks kuni 1 aasta,

sissetulekuks 900 eurot, oma kohustuste suuruseks 15 eurot ning oma

eluasemeliigiks muu. Andmeid oma perekonnaseisu, ülalpeetavate ja

8/16

elamiskulude kohta kostja ei esitanud. Koos taotlusega esitas kostja hagejale oma

arvelduskonto väljavõtte.

45.2.

Hageja arvestas kostja arvelduskonto väljavõtte analüüsi põhjal kostja

igakuiseks sissetulekuks 638,23 eurot, igakuisteks kohustusteks kolmandate

isikute ees 89,94 eurot, olemasolevateks kohustusteks hageja ees 137 eurot ning

elamiskuludeks 250 eurot (kohustused kokku seega 479,94 eurot). Kuivõrd kostja

oma igakuiseid elamiskulusid ei avaldanud, arvestas hageja kostja elamiskuludeks

30% sissetulekust (või minimaalselt 250 eurot). Kostja sissetulekute ja kohustuste

tuvastamisel lähtus hageja kolme kuu keskmistest summadest.

45.3.

Hageja tuvastas laenutaotluse esitamise ajal avalikustatud maksehäirete

puudumise ning tegi päringud Rahvastikuregistrisse ja Pensioniregistrisse.

45.4.

Hageja järeldas sissetulekutest kohustuste mahaarvamise järel, et kostjal oli

võimekus täiendava kohustuse võtmiseks.

46. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks oma

krediiditoimiku (dtl 111).

47. Kohtu hinnangul ei ole hageja suutnud tõendada, et on toiminud kostja

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, et ta on

küsinud kostjalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 1 p 1 ja

lg 3 mõttes, ning et ta on kontrollinud kostja esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4

ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 alljärgnevatel

põhjustel:

47.1.

Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement“ ei nähtu

ühtegi kostja arvelduskonto väljavõtet 2022. aastast. Seetõttu ei ole kohtul hageja

esitatud tõendi alusel võimalik tuvastada, et kostja kontoväljavõte tõesti koguti,

ning et seda analüüsiti.

47.2.

Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“

nähtuvad küll mõned kirjed, mis võivad olla seotud lepinguga (tulbas

„Laenutaotluse number“ tähistatud kui „xxx“). Kirjetest ei nähtu aga, milliselt

arvelduskonto väljavõttelt need pärinevad. Seetõttu ei ole kohtul hageja esitatud

tõendi alusel võimalik tuvastada, kas kirjed pärinevad kostja arvelduskonto

väljavõttelt ning kui jah, siis millise kostja arvelduskonto väljavõttelt.

47.3.

Arvelduskonto tervikliku väljavõtte puudumise olukorras ei ole kohtul ühtlasi

võimalik tuvastada, kas hageja arvelduskonto väljavõtte väidetav analüüs on

adekvaatne, sealhulgas kas kostja väidetavad sissetulekud ja varalised kohustused

on õigesti ja kõikehõlmavalt tuvastatud, ning kas hageja on teinud selle põhjal

kostja sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta õiged järeldused.

47.4.

Isegi kui eeldada, et hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank

Statement details“ nähtuvad kirjed pärinevad mingilt kostja arvelduskonto

väljavõttelt ning kajastavad kostja sissetulekuid ja kohustusi kõikehõlmavalt, ei

saa kohtu hinnangul hageja järeldused kostja sissetulekute ja varaliste kohustuste

suuruse kohta olla adekvaatsed.

47.5.

Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“

nähtuvate kirjete kohaselt sai kostja väidetavalt regulaarset sissetulekut märtsis

247,93 eurot, aprillis 731,81 eurot ja mais 684,66 eurot. Veebruaris regulaarse

sissetuleku laekumist ei nähtu. Kokku teeb see laekunud regulaarse sissetuleku

suuruseks seega 1664,4 eurot, kolme kuu keskmiseks regulaarseks sissetulekuks

554,8 eurot ja nelja kuu keskmiseks regulaarseks sissetulekuks 416,1 eurot.

9/16

47.6.

Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“

nähtuvate kirjete kohaselt sai kostja väidetavalt täiendavat sissetulekut märtsis

75,31 eurot töötuskindlustushüvitise näol ja 5,7 eurot füüsilisest isikust

ettevõtjana xxx ning aprillis 172,14 eurot töötuskindlustushüvitise näol. Kokku

teeb see väidetava täiendava sissetuleku suuruseks seega 253,15 eurot, kolme kuu

keskmiseks täiendavaks sissetulekuks 84,38 eurot ja nelja kuu keskmiseks

täiendavaks sissetulekuks 63,28 eurot.

47.7.

Hageja hinnang kostja keskmise sissetuleku suurusele näib seetõttu baseeruvat

hinnangul, et ka kostja väidetavaid täiendavaid sissetulekuid saab pidada kostja

regulaarseks sissetulekuks, ning et kostja regulaarse sissetuleku suuruse

hindamiseks piisab üksnes kolme viimase kuu sissetulekute hindamisest.

47.8.

Hageja krediiditoimikust ei nähtu, missugustel kaalutlustel asus hageja

seisukohale, et eelkäsitletud väidetavaid täiendavaid laekumisi saab pidada kostja

regulaarseks sissetulekuks. Kohtu hinnangul ei tohtinuks hageja kostjalt

täiendavat teavet küsimata käsitleda neid sissetulekuid kostja regulaarse

sissetulekuna, kuivõrd ei ole teada, missuguse perioodi eest on laekunud

töövõimetushüvitised ning millega on tegelikult tegemist laekumise näol xxx.

47.9.

Hageja krediiditoimikust ei nähtu, missugustel kaalutlustel lähtus hageja kostja

sissetulekute suuruse hindamisel viimase kolme kuu keskmisest, mitte nelja kuu

keskmisest. Kohtu hinnangul ei saa seda pidada piisavaks ajavahemikuks KAVS §

49 lg 3 p 2 mõttes.

47.10. Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“

nähtuvate kirjete kohaselt täitis kostja väidetavalt finantskohustusi kolmandate

isikute ees veebruaris kokku 65,33 euro ulatuses, märtsis kokku 51,53 euro

ulatuses, aprillis 50,23 euro ulatuses ning mais 165,14 euro ulatuses.

47.11. Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“

nähtuvate kirjete kohaselt võttis kostja väidetavalt uusi finantskohustusi

kolmandate isikute ees märtsis 500 euro ulatuses ja aprillis 171,53 euro ulatuses.

47.12. Hageja hinnang kostja finantskohustuste suurusele kolmandate isikute ees näib

baseeruvat hinnangul, et kostja finantskohustustena tuleks käsitleda üksnes neid

finantskohustusi, mida kostja juba täidab, mitte aga neid, mille kostja on

vaadeldaval perioodil juurde võtnud, ning et kostja finantskohustuste suuruse

hindamiseks piisab üksnes kolme viimase kuu finantskohustuste hindamisest.

Üksnes niisugustest eeldustest lähtumise korral saab kostja finantskohustuste

keskmiseks suuruseks pidada hageja osutatud summat 89,94 eurot.

47.13. Kohtu hinnangul on aga selline hageja lähenemine põhjendamatu. Hageja

pidanuks kostja finantskohustuste suuruse hindamisel arvesse võtma ka kostja

poolt vaadeldaval perioodil juurde võetud finantskohustusi ning küsima kostjalt

vajadusel lisateavet nende finantskohustustega seonduva igakuise rahalise

kohustuse suuruse kohta.

47.14. Hageja krediiditoimikust ei nähtu, missugustel kaalutlustel lähtus hageja kostja

kohustuste suuruse hindamisel viimase kolme kuu keskmisest, mitte nelja kuu

keskmisest. Kohtu hinnangul ei saa seda pidada piisavaks ajavahemikuks.

47.15. Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“

nähtuvate kirjete kohaselt täitis kostja väidetavalt finantskohustusi hageja ees

märtsis 168 eurot, aprillis 149,13 eurot ja mais 149,13 eurot.

10/16

47.16. Hageja krediiditoimikust ei nähtu, missugustel kaalutlustel jõudis hageja

eeltoodut silmas pidades järeldusele, et kostja finantskohustuste keskmiseks

suuruseks hageja ees tuleb lugeda hoopis 137 eurot.

47.17. Hageja esitatud krediiditoimiku (dtl 111) vahelehelt „Bank Statement details“

nähtuvate kirjete kohaselt kandis kostja väidetavalt hasartmängudega seonduvaid

kulusid veebruaris 75 eurot, 62,86 eurot ja aprillis 20 eurot.

47.18. Hageja krediiditoimikust ei nähtu, missugustel kaalutlustel on hageja vastavad

kostja kulutused hasartmängudele jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel

lõviosas arvesse võtmata. Kohtu hinnangul tulnuks nendega tervikuna arvestada,

kuivõrd vastavaid kulusid on kantud regulaarselt.

47.19. Hageja krediiditoimikust ei nähtu, et hageja oleks kontrollinud kostja

regulaarsete majapidamiskulude suurust kostja arvelduskonto väljavõtte alusel,

ega ka seda, missugustel kaalutlustel hageja seda ei teinud ning missugustel

kaalutlustel pidas hageja kostja puhul asjakohaseks ja põhjendatuks lähtuda

summast 250 eurot.

48. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,

nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

49. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku

laenamise põhimõtte kohast rakendamist. Eeltoodust johtuvalt ei ole kohtul võimalik

tuvastada, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet kooskõlas VÕS §

4034 lg-tega 1-5. Seetõttu ei ole kohtul ühtlasi alust järeldada, et krediidiandja sai

krediidivõimelisuse aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena olla

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline, ega rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut.

50. Isegi kui hageja väidetud andmeid hageja väidetud viisil kontrolliti ja analüüsiti, ei saanud

hageja krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusel olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

51. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

52. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 15,40%

aastas on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on

muude krediidiga seotud tasude osas tühine.

53. Kolmandaks kontrollib kohus, kas hageja on tagasimaksed uuesti määranud kooskõlas

VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.

54. VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

55. Krediidiandja peab seega ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega

ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud.

11/16

56. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus

tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui see ületab

seadusjärgset intressimäära. Seega kehtib leping ülejäänud osas edasi ja seda tuleb

maksete ümber arvestamisel silmas pidada (TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500/35, p 32).

57. Erialakirjanduses on selgitatud, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata lepingu sõlmimise

hetke seisuga, st enam tasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tuleb

vähendada võlgnetavat põhiosa, arvestades poolte vahel kokku lepitud tingimusi (VÕS II

komm (2019), § 403⁴ lg 7, p 3.3.a.a).

58. Seega tuli hagejal esile tuua, millised tagasimaksed oleks kostjal tulnud krediidiandjale

lepingu alusel teha, kui intressimäär oleks vastanud VÕS §-s 94 sätestatud määrale.

59. Lepingujärgsete maksete uuesti määramine on oluline mh põhjusel, et see võib mõjutada

krediidiandja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kehtivust, s.t asjaolu, kas tarbijal oli

lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik võlg ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles

(vt ka TlnRnKo 18.10.2023, 2-21-129990/25, p 32).

60. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole üksnes juhul, kui algse laenugraafiku järgi on

kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Praegusel juhul ei ole aga kõigi

osamaksete tähtaeg saabunud (dtl 128-130).

61. Hageja palus 30.01.2026 menetlusdokumendis kohtul vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tuvastamise korral lähtuda esimeses järjekorras hageja 22.12.2025

menetlusdokumendis esitatud nõude ümberarvestusest ning teises järjekorras hageja

30.01.2026 menetlusdokumendis esitatud nõude ümberarvestusest.

62. Hageja määras 22.12.2025 nõude ümberarvestuses tagasimaksed uuesti selliselt, et

kostjale väljastatud krediidi põhisumma 4800 eurot tagasimaksed kuni 18.12.2023

tagasimakseni vastavad oma suuruselt lepingujärgses maksegraafikus sätestatud

kuumaksete suurustele (arvestades lepingu muudatusi) ning pärast nimetatud tagasimakset

on laenu põhiosa jääk jagatud ülejäänud tagasimaksete vahel selliselt, et kõik

tagasimaksed alates 14.01.2024 tagasimaksest (v.a. viimane tagasimakse) on võrdse

suurusega. Tagasimaksete koguarv vastab lepingule ja selle viimasele, 17.03.2023,

muudatusele. Hageja on selgitanud, et ei nõua uuesti määratud maksete korral kostjalt

intressi isegi mitte seadusjärgses ulatuses. Sisuliselt lähtus hageja seega tagasimaksete

uuesti määramisel seadusjärgse intressimäära asemel intressimäärast 0%.

63. Hageja määras 30.01.2026 nõude ümberarvestuses tagasimaksed uuesti selliselt, et

kostjale väljastatud krediidi põhisumma 4800 eurot on jaotatud tagasimaksete vahel

võimalikult võrdselt (17.05.2022 kuni 17.04.2026 on tagasimakse suurus 35,3 eurot ja

18.05.2026 kuni 19.09.2033 on tagasimakse suurus 35,4 eurot). Tagasimaksete koguarv

vastab lepingule ja selle viimasele, 17.03.2023, muudatusele. Hageja on selgitanud, et ei

nõua uuesti määratud maksete korral kostjalt intressi isegi mitte seadusjärgses ulatuses.

Sisuliselt lähtus hageja seega tagasimaksete uuesti määramisel seadusjärgse intressimäära

asemel intressimäärast 0%.

64. Kohus on seisukohal, et hageja 22.12.2025 ümberarvestus ei ole kooskõlas lepingu ja

VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.

65. Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt kohustus laenvõtja laenusumma laenuandjale tagasi

maksma igakuiste annuiteetmaksetena eritingimustes ette nähtud tingimustel. Lepingu

üldtingimuste p 7.3 kohaselt sisaldub intress eritingimustes nimetatud kuumakse summas

ja seda tasutakse laenuandjale kord kuus eritingimustes ette nähtud kuumakse tasumise

tähtpäeval. Lepingu eritingimuste p 1.15 kohaselt on kuumakse summa kindlaks määratud

maksegraafikus ning p 1.16 kohaselt on kuumaksete arv 60. Lepingu eritingimuste p 3.1.

kohaselt on maksegraafik eritingimuste lahutamatu osa.

12/16

66. 17.03.2023 lepingu muudatuse kohaselt kohustus kostja tagastama võlajäägi 126

osamaksega. Lepingu muudatuse p 1 kohaselt on lepingu põhiosajääk 5009,84 eurot ning

kostja kohustus selle tasuma 126 osamaksega. Lepingu muudatuse p 2 kohaselt tasutakse

põhiosajääk ja sellele lisanduv intress annuiteetmakse põhimõttel ning intressi- ja

viivisejääk jaotatakse võrdselt kõikide osamaksete vahel. Lepingu muudatuse p 3 kohaselt

on ühe osamakse (v.a esimene osamakse) suurus 123,12 eurot. Lepingu muudatuse p 6

kohaselt muutub esimene osamakse sissenõutavaks 17.04.2023.

67. Lepingu tingimusi aitab mõista hageja lepingueelse teabe dokument, mille kohaselt

koostatakse maksegraafik annuiteetmaksetena ehk võrdsete maksetega (dtl 95).

68. Kohtu hinnangul ei vasta 22.12.2025 ümberarvestus eelkäsitletud lepingu tingimustele

ning lepingus ja selle muudatuses sätestatud tagasimaksete määramise põhimõtetele.

69. Hageja pidanuks eelkäsitletud lepingu tingimuste valguses määrama tagasimaksed uuesti

selliselt, kostjale väljamakstud krediidi 4800 eurot tagasimaksete koguarv vastab

lepingule ja selle 17.03.2023 muudatusele ning tagasimaksed on valdavalt ühesuurused.

70. Olukorras, kus hageja lähtus tagasimaksete uuesti määramisel seadusjärgse intressimäära

asemel sisuliselt intressimäärast 0%, tulnuks ettenähtud tagasimaksete arvu vahel seega

võimalikult võrdselt jaotada krediidi põhiosa.

71. Kohtu hinnangul ei ole lepinguga kooskõlas tagasimaksete suuruse osaline uuesti

määramine lähtuvalt lepingus või selle hilisemates muudatustees kokku lepitud kuumakse

summast, kuivõrd vastavad kuumakse summad kujunesid niisuguseks põhjusel, et leping

nägi ette intressi määraga 22,93% aastas arvestamise laenusumma jäägilt ning

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei või hageja kostjalt sellises

määras intressi nõuda (vt ka TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500, p 32-34).

72. Kohtu arusaamist mööda on hageja tagasimaksed selliselt uuesti määranud selleks, et

lepingu ülesütlemist saaks ka uuesti määratud tagasimaksete valguses kehtivaks pidada.

Selliselt määratud tagasimaksed ja seeläbi tekkiv kaheastmeline laenu tagastamise graafik

ei ole aga kuidagi lepingu ja selles sätestatud tagasimaksete määramise põhimõtetega

kooskõlas.

73. Eeltoodust johtuvalt ei ole hageja 22.12.2025 ümberarvestus kohtu hinnangul kooskõlas

lepingu ja VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga ning kohtul ei ole võimalik seda asja

lahendamisel aluseks võtta.

74. Kohus on seisukohal, et hageja 30.01.2026 ümberarvestus on kooskõlas lepingu ja VÕS §

4034 lg-s 7 sätestatuga.

75. Hageja on 30.01.2026 ümberarvestusest nähtuvalt tagasimaksed uuesti määranud selliselt,

et kostjale väljamakstud krediidi 4800 eurot tagasimaksete koguarv vastab lepingule ja

selle 17.03.2023 muudatusele ning tagasimaksed on võimalikult ühesuurused.

76. Eeltoodust johtuvalt on kohtul võimalik hageja 30.01.2026 ümberarvestus asja

lahendamisel aluseks võtta.

77. Neljandaks lahendab kohus hageja nõuded.

78. Hageja on esile toonud, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 1591,48 euro ulatuses,

ning et kostja tegi viimase tagasimakse 17.08.2023 summas 0,29 eurot. Hageja esitas selle

tõendamiseks hageja koostatud nõudearvestuse (dtl 107-109).

79. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 1591,48 euro

ulatuses, ning et viimase tagasimakse tegi kostja 17.08.2023.

80. Hageja on esile toonud, et hageja saatis kostjale 20.11.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles teatas, et kostjal on hagejaga sõlmitud lepingute alusel võlg 1034,25 eurot, mistõttu

on hageja sunnitud lõpetama kostjaga sõlmitud lepingud, sh lepingu, kui kostja ei tasu

13/16

võlga hiljemalt 19.12.2023. Hageja esitas selle tõendamiseks 20.11.2023 kostja e-posti

aadressile saadetud teate koopia (dtl 102-104).

81. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et hageja saatis kostjale 20.11.2023 avalduse, milles

teatas, et kostjal on hagejaga sõlmitud lepingute alusel võlg 1034,25 eurot, ning et hageja

lõpetab kostjaga sõlmitud lepingud, sh lepingu, kui kostja ei tasu võlga hiljemalt

19.12.2023.

82. Hageja on esile toonud, et kuivõrd kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud,

ütles hageja 21.12.2023 lepingu erakorraliselt üles ning palus täita kõik sissenõutavaks

muutunud kohustused. Hageja esitas selle tõendamiseks 21.12.2023 kostja e-posti

aadressile saadetud teate koopia (dtl 105-106).

83. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et hageja saatis kostjale 21.12.2023 avalduse, milles

teatas, et leping on üles öeldud.

84. Arvestades kostja tehtud tagasimaksed 1591,48 eurot kostjale väljastatud laenu 4800 eurot

põhiosa katteks vastavalt hageja 30.01.2026 uuesti määratud tagasimaksetele, saab kostja

tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks hageja 30.01.2026 ümberarvestatud

maksegraafiku järgsed tagasimaksed alates 17.05.2022 tagasimaksest kuni 19.01.2026

tagasimakseni tervikuna ning lisaks 15,13 euro suuruse osa 17.02.2026 tagasimaksest.

85. Kohtu hinnangul järeldub eeltoodust, et lepingu ülesütlemine 21.12.2023 avaldusega ei

toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval lepingu alusel täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega oli

ülesütlemine tagajärjetu, leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt

ümberarvestatud maksegraafikule.

86. Kohtu hinnangul järeldub eeltoodust ühtlasi, et kostjal on kohtuotsuse tegemise hetke

seisuga lepingu alusel tähtaegselt tasumata ümberarvestatud maksegraafiku järgne

17.02.2026 tagasimakse 19,90 euro ulatuses ja 17.03.2026 tagasimakse 35,03 euro

ulatuses. Kokku on kostjal seega lepingu alusel tähtaegselt tasumata tagasimaksed 54,93

euro ulatuses.

87. Hageja palus 30.01.2026 menetlusdokumendis esitatud teise alternatiivse nõude kohaselt

kostjalt välja mõista 17.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamakse võlgnevuse 19,09

eurot, 19.01.2026 sissenõutavaks muutunud osamakse võlgnevuse 35,03 eurot ja 3153,59

eurot, mis muutub sissenõutavaks perioodil 17.02.2026 – 19.09.2033 samas toodud

tähtpäevadel ja summades.

88. Hageja tõi esile, et kostja on viimati teinud hagejale lepingu aluse makse 17.08.2023, ei

ole pärast seda näidanud üles soovi võlgnevust tasuda ega ole osalenud käesoleva

tsiviilasja menetluses, jäädes hagejale ja kohtule kättesaamatuks. Eeltoodust tingituna on

hageja hinnangul täidetud TsMS §-s 369 sätestatud eeldused hagi rahuldamiseks ka juhul,

kui leping ei ole kehtivalt üles öeldud, sealhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuvate

kohustuste osas.

89. Kuivõrd kostja tehtud tagasimaksete 1591,48 eurot arvel saab lugeda tasutuks hageja

30.01.2026 uuesti määratud tagasimaksed kuni 19.01.2026 tagasimakseni tervikuna ja

17.02.2026 tagasimakse 15,13 euro ulatuses, ei olnud kostja enne 17.02.2026 tagasimakset

laenu tagastamisega viivituses.

90. Seetõttu puudub alus hageja teise alternatiivse nõude rahuldamiseks osas, milles see

puudutab 17.12.2025 tähtajaga laenu tagasimakset ja 19.01.2025 tähtajaga laenu

tagasimakset.

91. Kohtu hinnangul esineb alus hageja teise alternatiivse nõude rahuldamiseks osas, milles

see puudutab perioodil 17.02.2026 – 19.09.2033 sissenõutavaks muutuvaid laenu

tagasimakseid, millest kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud

14/16

tähtajaga 17.02.2026 tagasimakse 19,90 euro ulatuses ja tähtajaga 17.03.2026 tagasimakse

35,03 euro ulatuses.

92. Tulevase nõude täitmise hagi saab kohus rahuldada üksnes juhul, kui on ilmne, et kostja

kohustust õigel ajal ei täida. Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et isikud täidavad võetud

kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel heas usus, mistõttu haginõue esitatakse

reeglina kohtusse isiku õiguste kaitseks, mida juba on rikutud, s.o alles siis, kui nõue on

muutunud sissenõutavaks (st kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole

seda teinud). Erandina on seadusandja lubanud TsMS § 369 alusel esitada hagi tulevase

nõude täitmiseks, kuid seda vaid juhul, kui on ilmne, et võlgnik kohustust õigel ajal ei

täida.

93. Hageja tõi esile, et kostja on viimati teinud hagejale lepingu aluse makse 17.08.2023, ei

ole pärast seda näidanud üles soovi võlgnevust tasuda ega ole osalenud käesoleva

tsiviilasja menetluses, jäädes hagejale ja kohtule kättesaamatuks.

94. Kohtupraktikas on analoogses olukorras peetud põhjendatuks hagi rahuldamist tulevikus

sissenõutavaks muutuvate kohustuste osas (TlnRnKo 17.11.2025, 2-24-104976/27, p 19

jj).

95. Arvestades, et kostja ei ole pärast 17.08.2023 täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, ei ole

osalenud käesoleva tsiviilasja menetluses ning on jäänud hagejale ja kohtule

kättesaamatuks, on kohtu hinnangul alust eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid põhivõla osamakseid tähtaegselt ei tasu.

96. Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1, TsMS § 369, lepingu ja

hageja 30.01.2026 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla 54,93 eurot ning alates 17.04.2026

– 19.09.2033 sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt hageja 30.01.2026

uuesti määratud tagasimaksetele kogusummas 3153,59 eurot.

97. Hageja palus 30.01.2026 menetlusdokumendis esitatud teise alternatiivse nõude kohaselt

kostjalt välja mõista 17.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamakse võlgnevuselt 19,09

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvutatud viivise 0,24 eurot,

19.01.2026 sissenõutavaks muutunud osamakse võlgnevuselt 35,03 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras arvutatud viivise 0,11 eurot ja 3153,59 eurolt, mis muutub

sissenõutavaks samas toodud maksegraafiku kohaselt, VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvutatud viivise alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

98. Kuivõrd kostja tehtud tagasimaksete 1591,48 eurot arvel saab lugeda tasutuks hageja

30.01.2026 uuesti määratud tagasimaksed kuni 19.01.2026 tagasimakseni tervikuna ja

17.02.2026 tagasimakse 15,13 euro ulatuses, ei olnud kostja enne 17.02.2026 tagasimakset

laenu tagastamisega viivituses.

99. Seetõttu puudub alus hageja teise alternatiivse nõude rahuldamiseks osas, milles see

puudutab 17.12.2025 tähtajaga laenu tagasimakselt arvestatud viivist 0,24 eurot ja

19.01.2025 tähtajaga laenu tagasimakselt arvestatud viivist 0,11 eurot.

100.

Kohtu hinnangul esineb alus hageja teise alternatiivse nõude rahuldamiseks osas,

milles see puudutab perioodil 17.02.2026 – 19.09.2033 sissenõutavaks muutuvatelt laenu

tagasimaksetelt arvestatavat viivist samadel kaalutlustel, mida kohus käsitles ülal

tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa maksete väljamõistmise põhjendatuse

hindamise kontekstis.

101.

Kohtuotsuse tegemise seisuga on seejuures laenu tagasimaksetelt muutunud

sissenõutavaks viivis 0,25 eurot vastavalt alljärgnevale arvestusele:

15/16

summa

muutus

sissenõutavaks

lõppkuupäev viivisemäär

päevas/

aastas

viivis

päevade

arv

19,90 €

18.02.2026

23.03.2026

10,15% aastas

0,19 €

35,03 €

18.03.2026

23.03.2026

10,15% aastas

0,06 €

Kokku

0,25 €

102.

Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest mõistab kohus VÕS § 113 lg 1 teise lause, TsMS §

369 ja hageja 30.01.2026 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 0,25 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras perioodil 17.04.2026 – 19.09.2033 sissenõutavaks

muutuvatelt laenu tagasimaksetelt alates iga kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

103.

Hagejal ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt õigust nõuda kostjalt intressi lepingujärgses

määras ega lepingus sätestatud muid tasusid. Hageja ei ole esitanud alternatiivset VÕS §

94 sätestatud määras intressi arvestust ja nõuet. Seetõttu jäävad hageja intressinõue ja

lepingu haldustasu nõuded rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

104.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

105.

Arvestades nii seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et hageja esile

toodud ja tõendatud asjaoludel ei oleks hageja VÕS § 4034 lg 6 alusel tohtinud kostjaga

lepingut sõlmida ning lepingu ülesütlemine ei ole VÕS § 4034 lg 7 alusel uuesti määratud

tagasimaksete korral kehtiv, aga ka seda, et seetõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal

ega ole ka käesoleva otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks

muutunud, on siinses asjas õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (analoogsele

seisukohale analoogsetel asjaoludel on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus, vt TlnRnKo

30.09.2024, 2-23-126294/34, p 14.2.214.2.3).

106.

Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise

menetluskulude jaotuse korral ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik

16/16