2-25-9493/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-9493

Tsiviilasi

Bondora AS hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1346,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS hagi X vastu osaliselt.

2. Mõista Xlt Bondora AS kasuks 17.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2549821

alusel välja põhivõlg 941,84 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 112,81 eurot ja viivis alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 80,24% kostja kanda ning 19,76% hageja kanda.

4. Mõista Xlt Bondora AS kasuks välja menetluskulud 413,03 eurot.

5. Xl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Bondora AS-ile viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga.

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442

lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1

nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 17.06.2025 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võla

nõudes, milles tõi hagi alusena välja järgmised asjaolud:

1.1. Hageja ja kostja sõlmisid 17.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2549821

(leping).

1.2. Hageja väljastas 17.01.2022 lepingu alusel kostjale krediidisumma 1100 eurot, 69

eurot arvestas hageja lepingutasu katteks.

1.3. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus

kokkulepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja vastavat

kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja jättis tasumata 13.05.2022,

13.06.2022, 13.07.2022 ja 15.08.2022 kuu osamaksed.

1.4. Kostja on lepingu alusel teinud tagasimakseid kokku 158,16 euro ulatuses.

1.5. Hageja edastas kostjale 14.07.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja

võlgnevust ei tasunud.

1.6. Hageja ütles 16.08.2022 lepingu erakorraliselt üles ja palus täita sissenõutavaks

muutunud kohustused.

2. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 941,84 eurot, viivise hagiavalduse

esitamiseni 299,18 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Kohus võttis 15.08.2025 hagi menetlusse.

4. Kostja hagile ei vastanud.

5. Hageja täpsustas 27.08.2025 seisukohas lepingu sõlmimise asjaolusid ja esitas sellekohased

tõendid.

6. Hageja täpsustas 29.10.2025 seisukohas krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks

olevaid asjaolusid ning lepingu ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemisavalduse edastamisega

seonduvaid asjaolusid. Samuti määras hageja VÕS § 4034 lg-le 7 viidates lepingujärgsed

tagasimaksed uuesti. Hageja hinnangul on ka uuesti määratud tagasimakseid arvestades

2/9

leping kehtivalt üles öeldud. Juhuks, kui kohus peaks leidma, et hageja on tagasimaksed

ebaõigesti uuesti määranud, esitas hageja ka alternatiivse viivise arvestuse. Hageja palus

29.10.2025 seisukohas rahuldada hagi hagiavalduses toodud ulatuses või alternatiivselt

mõista kostjat hageja kasuks välja 941,84 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni 39,40 eurot

ja viivis põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Kohus selgitas 30.12.2025 kohtunõudes pooltele menetluslikku olukorda ja määras tähtaja

lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus juhtis tähelepanu

vajakajäämistele nõuetekohase sisu ja vormiga lepingu sõlmimise tahteavalduste

esitamisega seonduvate asjaolude ja tõendite esiletoomisel: Samuti osutas kohus, et hageja

esitatud tagasimaksete uuesti määramine ei vasta kohtu hinnangul lepingu tingimustele,

ning et selle tõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida hageja sissenõutavaks muutunud

viivise arvestust ja viivisenõude põhjendatust.

8. Hageja avaldas 13.01.2026 seisukohas, et isegi kui kostja ei oleks teinud lepingu

sõlmimiseks VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud sisu ja vormiga tahteavaldust, tuleks kostja poolt

saadud ja tagastamata summa tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Samuti avaldas

hageja, et kui kohtu hinnangul ei ole leping uuesti määratud tagasimaksete korral kehtivalt

üles öeldud, on hagejal õigus nõuda viivist arvates lepingu tähtpäevale järgnevast päevast.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et

maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta

(RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).

10. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on

saanud laenu, mida ta ei ole tähtaegselt tagasi maksnud.

11. Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel

eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping kehtib (ei ole tervikuna ega osaliselt

tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus krediit tagastada ning

kostja on vastavat kohustust rikkunud.

12. Kohus tuvastab, et kostja ja hageja on teinud 17.01.2022 tahteavaldused

tarbijakrediidilepingu nr BL2549821 (leping) sõlmimiseks lepingu eri- ja üldtingimustest

ning maksegraafikust nähtuvatel tingimustel (dtl 8-28, 30-31, 61-67). Seega on hageja ja

kostja kohtu hinnangul lepingu 17.01.2022 sõlminud.

13. Kohus tuvastab, et lepingueelne teave, lepingu eri- ja üldtingimused ning maksegraafik on

PDF failidena kostjale hageja iseteenindusportaalis kättesaadavaks tehtud (dtl 68-69).

Seeläbi on hageja kohtu hinnangul kostjale andnud lepingudokumendid püsival

andmekandjal.

14. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu 1169 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen

tagastada 36 kuumaksega iga kuu 13. kuupäeval alates 14.02.2022 kuni 13.01.2025

vastavalt maksegraafikule. Lepingu kohaselt kuulus laenusummalt tasumisele intress

30,36% aastas. Lepingu kohaselt kuulus tasumisele lepingutasu 69 eurot, mis arvatakse

väljamakstavast laenusummast maha. Lepingu kohaselt kuulus igakuiselt tasumisele ka

haldustasu 4% laenusummast aastas.

15. Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

3/9

tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

16. Kohus tuvastab, et hageja maksis 17.01.2022 kostjale lepingu alusel välja 1100 eurot.

Kohtu hinnangul täitis hageja seeläbi kostja ees oma lepingust tuleneva põhikohustuse

anda krediit kostja kasutusse.

17. Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja on lepingu alusel laenu kätte saanud, ning

et krediidiandja on kostjale edastanud lepingudokumendid püsival andmekandjal. Seetõttu

ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 ja § 410 lg-s 1 sätestatust alust pidada lepingut VÕS §

408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude

järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.

18. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.

19. Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 50,18% (dtl 8).

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator

annab lähedase tulemuse (50,08%).

20. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu

hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.

21. Hageja on esile toonud, et on kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusel

veendunud, et kostja on laenuvõimeline. Hageja asjaomased väited on aga pinnapealsed

ning hageja ei ole esitanud tõendeid vastavate asjaolude tõendamiseks.

22. Eeltoodust johtuvalt ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas krediidiandja järgis

vastutustundliku laenamise põhimõtet kooskõlas VÕS § 4034 lg-tega 1-5. Seetõttu ei ole

kohtul ühtlasi alust järeldada, et krediidiandja sai krediidivõimelisuse aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena olla veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline, ega rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut.

23. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

24. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär on seaduse

jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga

seotud tasude osas tühine.

25. VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

26. Krediidiandja peab seega ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega

ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud.

27. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus

tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui see ületab

seadusjärgset intressimäära. Seega kehtib leping ülejäänud osas edasi ja seda tuleb

maksete ümber arvestamisel silmas pidada (TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500/35, p 32).

4/9

28. Erialakirjanduses on selgitatud, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata lepingu sõlmimise

hetke seisuga, st enam tasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tuleb

vähendada võlgnetavat põhiosa, arvestades poolte vahel kokku lepitud tingimusi (VÕS II

komm (2019), § 403⁴ lg 7, p 3.3.a.a).

29. Lepingujärgsete maksete uuesti määramine on oluline mh põhjusel, et see võib mõjutada

krediidiandja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kehtivust, s.t asjaolu, kas tarbijal oli

lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik võlg ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles

(vt ka TlnRnKo 18.10.2023, 2-21-129990/25, p 32).

30. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole üksnes juhul, kui algse laenugraafiku järgi on

kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).

31. Praegusel juhul on kõigi osamaksete tähtaeg saabunud 13.01.2025 (dtl 8). Seetõttu ei ole

tagasimaksete uuesti määramine hageja põhinõude põhjendatuse hindamiseks vajalik.

Kuivõrd hageja nõuab aga viivist arvates lepingu ülesütlemisest, on tagasimaksete uuesti

määramine vajalik hageja viivisenõude põhjendatuse hindamiseks.

32. Hageja määras 29.10.2025 nõude ümberarvestuses tagasimaksed uuesti selliselt, et

kostjale väljastatud krediidi põhisumma 1100 eurot tagasimaksed kuni 15.08.2022

tagasimakseni vastavad oma suuruselt lepingujärgses maksegraafikus sätestatud

kuumaksete suurusele ning pärast nimetatud tagasimakset on laenu põhiosa jääk jagatud

ülejäänud tagasimaksete vahel selliselt, et tagasimaksed oleksid võimalikult ühesuurused

(13.09.2022 – 14.10.2024 on tagasimaksete suurus 25,11 eurot ning 13.11.2024 –

13.01.2025 on tagasimaksete suurus 25,10 eurot).

33. Kohus on seisukohal, et hageja 29.10.2025 nõude ümberarvestus ei ole kooskõlas lepingu

ja VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.

34. Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt kohustus laenvõtja laenusumma laenuandjale tagasi

maksma igakuiste annuiteetmaksetena eritingimustes ette nähtud tingimustel. Lepingu

üldtingimuste p 7.3 kohaselt sisaldub intress eritingimustes nimetatud kuumakse summas

ja seda tasutakse laenuandjale kord kuus eritingimustes ette nähtud kuumakse tasumise

tähtpäeval. Lepingu eritingimuste p 1.15 kohaselt on kuumakse summa kindlaks määratud

maksegraafikus ning p 1.16 kohaselt on kuumaksete arv 36. Lepingu eritingimuste p 3.1.

kohaselt on maksegraafik eritingimuste lahutamatu osa.

35. Lepingu tingimusi aitab mõista hageja lepingueelse teabe dokument, mille kohaselt

koostatakse maksegraafik annuiteetmaksetena ehk võrdsete maksetega (dtl 37-40).

36. Kohtu hinnangul ei vasta 29.10.2025 ümberarvestus eelkäsitletud lepingu tingimustele

ning lepingus ja selle muudatuses sätestatud tagasimaksete määramise põhimõtetele.

37. Hageja pidanuks eelkäsitletud lepingu tingimuste valguses määrama tagasimaksed uuesti

selliselt, kostjale väljamakstud krediidi 1100 eurot tagasimaksete koguarv vastab lepingule

ning tagasimaksed on valdavalt ühesuurused.

38. Olukorras, kus hageja lähtus tagasimaksete uuesti määramisel seadusjärgse intressimäära

asemel sisuliselt intressimäärast 0%, tulnuks ettenähtud tagasimaksete arvu vahel seega

võimalikult võrdselt jaotada krediidi põhiosa.

39. Kohtu hinnangul ei ole lepinguga kooskõlas tagasimaksete suuruse osaline uuesti

määramine lähtuvalt lepingus või selle hilisemates muudatustees kokku lepitud kuumakse

summast, kuivõrd vastavad kuumakse summad kujunesid niisuguseks põhjusel, et leping

nägi ette intressi määraga 30,36% aastas arvestamise laenusumma jäägilt ning

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei või hageja kostjalt sellises

määras intressi nõuda (vt ka TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500, p 32-34).

5/9

40. Kohtu arusaamist mööda on hageja tagasimaksed selliselt uuesti määranud selleks, et

lepingu ülesütlemist saaks ka uuesti määratud tagasimaksete valguses kehtivaks pidada.

Selliselt määratud tagasimaksed ja seeläbi tekkiv kaheastmeline laenu tagastamise graafik

ei ole aga kuidagi lepingu ja selles sätestatud tagasimaksete määramise põhimõtetega

kooskõlas.

41. Eeltoodust johtuvalt ei ole hageja 29.10.2025 ümberarvestus kohtu hinnangul kooskõlas

lepingu ja VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga ning kohtul ei ole võimalik seda asja

lahendamisel aluseks võtta.

42. Hageja on esile toonud, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid kokku 158,16 euro

ulatuses (dtl 5). Kostja ei ole vastavat faktiväidet vaidlustanud. Kohus aktsepteerib

vastavat hageja seletust tõendina kostja tagasimaksete kogusumma kohta (TsMS § 405 lg

1 p 5). Kohus tuvastab vastava hageja seletuse põhjal, et kostja tegi lepingu alusel

tagasimakseid 158,16 euro ulatuses.

43. Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 14.07.2022 lepingu ülesütlemise avalduse, milles

andis kostjale täiendava tähtaja kuni 13.08.2022 kohustuste täitmiseks ning avaldas, et

võla tasumata jätmise korral öeldakse leping 14.08.2022 üles (dtl 32-35).

44. Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 16.08.2022 avalduse, mille kohaselt on leping

16.08.2022 seisuga üles öeldud (dtl 36).

45. Kohus tuvastab, et lepingus sätestatud laenu tagastamise tähtaeg saabus 13.01.2025 (dtl

8).

46. Kuivõrd hageja ei ole esitanud lepingule ja VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatule vastavat

ümberarvestust, ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas lepingu ülesütlemise hetkel olid

täidetud VÕS §-s 416 lg-s 1 sätestatud eeltingimused. Seetõttu ei ole kohtul ühtlasi alust

järeldada, et leping on kehtivalt üles öeldud.

47. Kohtu hinnangul tuleb kohtu ette toodud asjaoludel lugeda leping lõppenuks tähtaja

saabumisega 13.01.2025.

48. Hageja palus 17.06.2025 hagiavalduses kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla

941,84 eurot.

49. Arvestades kohtu tuvastatud asjaolusid krediidi 1100 eurot väljastamise, tagasimaksete

158,16 eurot tegemise ja 13.01.2025 lepingu tähtaja saabumise kohta, on kostjal lepingu

alusel tähtaegselt tagastamata krediit 941,84 eurot.

50. Kohus mõistab seega VÕS § 108 lg 1, § 402 lg 1 ja lepingu alusel kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 941,84 eurot.

51. Hageja nõudis 17.06.2025 hagiavalduses kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmist lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ehk perioodi 17.08.2022 –

17.06.2026 eest VÕS § 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras.

52. Hageja esitas 29.10.2025 alternatiivse sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse lepingu

tähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni ehk perioodi 14.01.2025 – 17.06.2025

kohta ning alternatiivse nõude, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise

hagiavalduse esitamiseni 39,40 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

53. Kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludel ei ole alust järeldada, et leping on 16.08.2022

kehtivalt üles öeldud, ei ole 17.06.2025 hagiavalduses esitatud viivisenõude eeldused

täidetud ning puudub alus viivisenõude rahuldamiseks vastavas ulatuses.

54. Arvestades kohtu tuvastatud asjaolusid krediidi 1100 eurot väljastamise, tagasimaksete

158,16 eurot tegemise ja 13.01.2025 lepingu tähtaja saabumise kohta, on hageja

6/9

alternatiivne sissenõutavaks muutunud viivise nõue 39,40 eurot põhjendatud (kontrollitud

viivisekalkulaatori abil summa 941,84 eurot ja perioodi 14.01.2025 – 17.06.2025 kohta

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga).

55. Arvestades kohtu tuvastatud asjaolusid krediidi 1100 eurot väljastamise ja tagasimaksete

158,16 eurot tegemise kohta, on alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni

täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis 73,41 eurot (arvestatud viivisekalkulaatori

abil summalt 941,84 eurot perioodi 18.06.2025 – 23.03.2026 kohta VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määraga).

56. Kohus mõistab seega VÕS § 113 lg 1 teise lause, TsMS § 369, lepingu ja hageja

29.10.2025 avalduse alusel kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 112,81 euro ulatuses ja viivise alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

57. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

58. Kohtu hinnangul on antud juhtumi asjaoludel põhjendatud jaotada menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi

rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

59. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest.

60. Hageja nõudis kostjalt lepingu alusel põhivõlga 941,84 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivist 299,18 eurot ja viivist põhivõlalt alates 18.06.2025 kuni kohustuse kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, millest oleks kohtuotsuse

tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud 73,41 eurot (kõik kokku seega

1314,43 eurot).

61. Kohus mõistab kostjalt lepingu alusel välja põhivõla 941,84 eurot, kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 112,81 euro ulatuses ja viivise alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

62. Hageja nõue kostja vastu arvestatuna otsuse tegemise seisuga oli seega 1314,43 eurot ja

kohus rahuldab hageja nõude otsuse tegemise seisuga 1054,65 euro ulatuses. Nõude

rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 80,24% (1054,65/1314,43 x 100 = 80,24). Seega

jäävad menetluskulud 80,24% ulatuses kostja kanda ning 19,76% ulatuses hageja kanda.

63. Hageja lõpliku menetluskulude nimekirja (dtl 96) kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 280 eurot ja hageja lepingulise

esindaja kulust 563,50 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas 06.06.2025 hagiavalduse

koostamine 1 tund summas 100 eurot, 15.08.2025 kohtu poolt nähtavaks tehtud e-toimiku

materjalidega tutvumine 20 minutit summas 30 eurot, 25.08.2025 ja 27.08.2025 seisukoha

koostamine ja kohtule esitamine kokku 1 tund ja 23 minutit summas 124,5 eurot,

22.10.2025 täiendava seisukoha koostamine 1 tund ja 30 minutit summas 135 eurot,

28.10.2025 menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit summas 30 eurot,

30.12.2025 kohtumäärusega tutvumine 10 minutit summas 15 eurot, 05.01.2025 hageja

lõpliku seisukoha koostamine 1 tund ja 6 minutit summas 99 eurot ning 13.01.2026

menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit summas 30 eurot.

7/9

64. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 90-100 eurot ilma

käibemaksuta.

65. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes

tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 280 eurot, hageja on

nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõivu 280 eurot väljamõistmine kostjalt.

66. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p

14).

67. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90-100 eurot ilma käibemaksuta on

kohtuvaidluse sisu ja hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik ja põhjendatud.

68. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund 06.06.2025 hagiavalduse

koostamisele vajalik ja põhjendatud.

69. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 20 minutit 15.08.2025 e-toimiku

materjalidega tutvumisele vajalik ja põhjendatud.

70. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 25.08.2025 ja 27.08.2025

seisukoha koostamisega seoses menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades vajalik ja

põhjendatud kokku 15 minuti ulatuses.

71. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 22.10.2025 seisukoha

koostamisega seoses menetlusdokumendi sisu ja mahtu, sealhulgas tõendite sisu

ulatuslikku ja tarbetut refereerimist, arvestades vajalik ja põhjendatud 30 minuti ulatuses.

72. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 28.10.2025 menetluskulude

nimekirja koostamisega seoses nimekirja sisu ja mahtu ning juba varem esitatud nimekirja

olemasolu arvestades vajalik ja põhjendatud 5 minuti ulatuses.

73. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 30.12.2025 kohtumäärusega

tutvumisega seoses vajalik ja põhjendatud 5 minuti ulatuses ja 05.01.2026 lõpliku

seisukoha koostamisega seoses menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades vajalik ja

põhjendatud 10 minuti ulatuses.

74. Kohtu hinnangul on 13.01.2026 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu nimekirja

sisu ja mahtu ning juba varem esitatud nimekirja olemasolu arvestades vajalik ja

põhjendatud 5 minuti ulatuses.

75. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tundi ja 30

minutit. Lepingulise esindaja tasu on seega põhjendatud ja vajalik 235 euro ulatuses (1

tund tasumääraga 100 eurot tunnis ja 1 tund ja 30 minutit tasumääraga 90 eurot tunnis).

76. Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 515 eurot (s.o riigilõiv 280

eurot ja lepingulise esindaja kulud 235 eurot).

77. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks

ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).

78. Kohus jättis menetluskuludest 80,24% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 413,03 eurot (0,802 x 515 = 413,03). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei

8/9

ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt

kostja kasuks midagi välja ei mõista.

79. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik

kohtunik

9/9