2-24-17662/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17662

Kohtuasi

Bigbank AS hagi I.W vastu rahalises nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Bigbank AS-i 28.05.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3351,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (hageja): Bigbank AS (registrikood 10183757),

lepinguline esindaja Leana Land

Vastustaja

(kostja):

I.W

(isikukood

XXX), lepinguline esindaja Mirjam Taimla

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.04.2025 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Bigbank AS kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Bigbank AS esitas 21.11.2024 Harju Maakohtule hagi I.W vastu, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev põhivõlg 8245,54 eurot, intress 463,55 eurot,

haldustasu 15,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 224,55 eurot ja edasiulatuv viivis

14% tasumata põhivõlalt aastas.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 13.03.2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23004938,

mille alusel andis hageja kostjale laenu 8770 eurot. Lepingu sõlmimise tasu oli 131,55 eurot

ning see tasaarvestati enne laenu väljamaksmist. Igakuine lepinguhaldustasu oli 1,99 eurot.

3. Kostja kohustus laenu tagastama koos intressiga 10 aasta jooksul osamaksetena.

Aastane intressimäär oli 14%, viivisemäär 14% ning lepingu krediidi kulukuse määr 16,04%.

4. Kostja krediidivõime kontroll toimus järgmiselt. Krediidiandja tegi päringud

avalikesse andmebaasidesse (Politsei- ja Piirivalveameti register, E-krediidiinfo andmebaas,

Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister). Nende päringute tulemusena veendus

krediidiandja, et kostja esitatud andmed vastasid tegelikkusele, ametlikud teadaanded

puudusid ning kliendil ei olnud kehtivaid maksehäireid. Hageja oli kostjale andnud varem

kolmel korral (10.01.2022, 28.09.2022, 11.01.2023) laenu, iga kord 1000 eurot. Kostja oli

11.01.2023 krediidilepingu sõlmimise raames esitanud oma kontoväljavõtte ja muu

asjakohase teabe. Hageja oli ka 11.01.2023 teinud päringud andmebaasidesse. Hageja lähtus

13.03.2023 lepingu sõlmimisel varasemalt esitatud ja kogutud teabest ning järeldas, et kostjal

on regulaarne sissetulek, kuna ta töötas alates 28.10.2020 AS-is Stokker. Laenutaotluse

kohaselt oli kostja keskmine sissetulek ühes kalendrikuus 1200 eurot. Arvelduskonto

väljavõtte kohaselt oli tal igakuiseid finantskohustusi 459,69 eurot. Sõlmitava krediidilepingu

igakuine makse oli 139,17 eurot, seega jäi igakuiste finantskohustuste suuruseks 598,86 eurot.

Krediidiandja arvestas võlgniku deklareeritud sissetulekute keskmiseks suuruseks 1091 eurot

(neto). Finantskohustuste osakaal moodustas sissetulekust 54,89%. Kostjal ei olnud

ülalpeetavaid ning tal jäi igakuiselt vaba raha 492,14 eurot, mida krediidiandja pidas piisavaks

ja mõistlikuks.

5. Lepingu põhitingimuste kohaselt pidi kostja tegema iga kuu 10. kuupäeval

tagasimakse 139,17 eurot.

6. Kostja jäi viivitusse kolme üksteisele järgneva osamaksega (10.05.2024, 10.06.2024,

10.07.2024) ja krediidiandja andis kostjale 12.07.2024 täiendava tähtaja kohustuse rikkumise

kõrvaldamiseks ning pakkus võimalust ka läbirääkimisteks, kuid tulemusteta. Krediidiandja

ütles lepingu 11.09.2024 avaldusega üles.

7. Alates lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni tasus kostja lepingu alusel oma

kohustuste katteks hagejale 1886,25 eurot, mis arvestati intressi, põhivõla, lepingu haldustasu,

sissenõudmiskulu ja viivise katteks.

8. Hageja esitas alternatiivse nõudearvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale, et

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjale maksti välja 8638,45

eurot ning ta on teinud tagasimakseid 1886,25 eurot. Sellisel juhul tuleb kostjal tagastada

6752,20 eurot. Leping sõlmiti 13.03.2023 ning tagasimaksete periood oli 120 kuud. Kui

tagasimaksed uuesti määrata, on igakuise makse suurus 71,98 eurot (v.a viimane osamakse,

mis on 72,83 eurot). Leping ei ole 11.09.2024 avaldusega kehtivalt üles öeldud, kuna selleks

hetkeks ei olnud kostja kolme üksteisele järgneva osamaksega viivitanud. Sellisel juhul

taotles hageja edasiulatuvalt lepingu täitmise nõude rahuldamist (VÕS § 108 lg 1, TsMS §

369). Kostjal on võlgnevus alates 10.06.2025.

Kostja vastuväited

9. Kostja tunnistas nõuet osaliselt. Laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, krediidiandja ei kogunud piisavalt teavet ega hinnanud kostja võimet laenu tagasi

maksta. Kostja kaotas vahetult enne laenu taotlemist töö. Tulenevalt kostja finantsolukorrast

ei oleks tohtinud krediidilepingu aluseks olnud taotlust rahuldada.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 28.04.2025 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23004938 tulenevad tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku 6752,20 eurot.

11. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikkus hageja 13.03.2023 lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu tuli tagasimaksed uuesti määrata. Uue

graafiku järgi on kostja tasunud esimesed 26 makset täielikult ning 27. makse osaliselt.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu jäid rahuldamata lepingu haldustasu

nõue, intressi- ja viivisenõue.

12. Kohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jättis tasutud riigilõivust (840 eurot) 630 eurot kostja kanda, kuna see summa oleks

tulnud tasuda ka osaliselt rahuldatud nõude kohtule esitamisel. Hageja lepingulise esindaja

kulud hindas maakohus põhjendatuks 81,97 euro ulatuses ja jättis need kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega rahuldada hagi tervikuna või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks

lahendamiseks.

14. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtuga selles, et kostjale krediidi

väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kogus ja kontrollis

laenutaotluses esitatud andmeid arvelduskonto väljavõtte ja registripäringute alusel. Kostja

esitas laenutaotluses valeandmeid oma sissetulekute kohta, mistõttu ei saa kohaldada VÕS §

4043 lg 7 esimeses kolmes lauses toodud sanktsioone.

15. Kostja suhtes läbi viidud viimasest krediidivõime analüüsi tegemisest oli möödunud

vaid kaks kuud, seega lähtus krediidiandja osaliselt varasematest andmetest. Nende põhjal oli

võimalik teha piisavalt adekvaatne hinnang kostja maksevõime kohta, täiustades olemasolevat

infot kostja 13.03.2023 laenutaotluses toodud andmetega. Tegemist ei olnud andmete

kontrollimata jätmisega, vaid krediidiandja kasutas tema käsutuses olevaid usaldusväärseid ja

ajaliselt piisavalt värskeid andmeid, mis vastasid VÕS § 4034 eesmärgile. Kostja kinnitas

laenutaotlusel, et tema keskmine sissetulek on 1200 eurot kuus. Hageja möönab, et kostja ei

sisestanud andmeid väljale „töökohad“. Kostja kui olemasoleva kliendi puhul puudusid

igasugused viited makseraskustele. Kostja täitis oma kohustusi hageja ees tähtaegselt.

Vastustaja seisukoht

16. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

17. Isegi juhul, kui krediidilepingu nr CL-EEC-23004938 sõlmimisel lähtuti 11.01.2023

esitatud kontoväljavõttest ja muust asjakohasest teabest, ei oleks tohtinud kostjale täiendavat

laenu anda. Eeldades kostja töösuhte jätkumist oli tema keskmine sissetulek ligikaudu 1092

eurot kuus (perioodi oktoober–detsember 2022 tegelik panga poolt kinnitatud sissetulek, mis

oli eelmise krediidilepingu sõlmimisel aluseks). Korteri ülalpidamisega seotud kulud ning

nelja varasema tarbijakrediidilepingu alusel saadud laenude igakuised tagasimaksed

moodustasid ligikaudu 73% laenuvõtja 2022. a keskmisest sissetulekust ja 2023. a märtsis

juba 83%. See jättis talle igakuisteks isiklikeks ja majandamiskuludeks vaid ligikaudu 180

eurot (6 eurot päeva kohta), mis on ilmselgelt ebapiisav.

18. Laenusumma oli varasemate lepingutega võrreldes üle kaheksa korra suurem, mistõttu

ei oleks hageja tohtinud kostjale täiendavat laenu anda ainuüksi sel põhjusel, et kostja oli

eelmisi lepinguid täitnud.

19. Hageja väljastas kostjale ajavahemikus 10.01.2022–13.03.2023 kokku neli

tarbijakrediidilaenu kogusummas 11 638,45 eurot, misjärel kostja sattus majanduslikesse

raskustesse ega suutnud lepingulisi kohustusi täita. Kostja võttis uusi laene, et eelmistest

lepingutest tulenevaid kohustusi täita. See oleks pidanud hagejale arusaadav ja ettenähtav

olema krediidivõime hindamise kohase läbiviimise korral.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata

ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.

21. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad.

22. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks kõiki maakohtu otsuse põhjendusi

korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

23. Maakohus asus õigele ja põhjendatud seisukohale, et hageja rikkus kostjale 13.03.2023

laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

24. Tarbija krediidivõimekuse piisav hindamine on krediidiandja põhikohustus (RKTKo

31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3). Regulatsiooni eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija

sõlmib lepingu, mis ei vasta tema krediidivõimele ning mida ta seega tegelikkuses täita ei

suuda. Eesmärk on vältida ülelaenamist ning sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi.

Laenuandja peab aktiivselt tegutsema selleks, et omandada teavet kostja krediidivõime kohta.

Ainuüksi kostja täidetud küsimustik, millest nähtub kostja sissetuleku ja olemasoleva

laenumakse suurus, ei ole piisav teave VÕS § 403⁴ ja KAVS § 49 korras krediidivõime

hindamiseks.

25. Kostja laenutaotluse kohaselt oli tema sissetulek 1200 eurot, kuid töökoha lahter on

tühjaks jäetud (dtl 29). Hageja ei küsinud 13.03.2023 lepingu sõlmimise otsustamisel kostjalt

arvelduskonto väljavõtet ega kontrollinud kostja väidet sissetuleku suuruse kohta ka muul

moel (näiteks päringuga Maksu- ja Tolliametile). Samuti ei palunud hageja täpsustada

sissetuleku allikat. Hageja lähtus kaks kuud varem, eelmise laenulepingu sõlmimise käigus

11.01.2023 esitatud kontoväljavõttest.

26. Ringkonnakohus on seisukohal, et krediidiandja ei saanud kaks kuud varem kogutud

kontoväljavõtte alusel otsustada 8770 euro suuruse täiendava laenu väljastamist. Tarbija

krediidivõime hindamise aluseks olev teave peab olema ajakohane. Sellele viitab mh VÕS §

4034 lg 9, mille kohaselt on krediidiandjal kohustus teavet ajakohastada ja tarbija

krediidivõimet iga kord hinnata enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. Vana

kontoväljavõtte alusel ei saa krediidiandja veenduda, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Kuigi praegusel juhul ei antud 11.01.2023 ja 13.03.2023 laene sama lepingu alusel,

rakendub teabe ajakohastamise kohustus ka uue lepingu sõlmimisel. Eriti arvestades, et

kostjale anti eelmise lepinguga võrreldes üle kaheksa korra suurem laen. Krediidiandjal tuli

teave ajakohastada, mitte üksnes lähtuda varasemalt kogutud andmetest. Kontoväljavõte peab

kajastama lepingu sõlmimisele vahetult eelnevat perioodi.

27. Apellatsioonkaebuse teise keskse argumendi kohaselt esitas kostja laenutaotluses

teadlikult valeandmeid. VÕS § 4034 lg 7 viimase lause kohaselt ei kohaldata ülejäänut samas

lõikes sätestatut, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele

3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kohaldada tuleks

VÕS § 4034 lg 7 viimast lauset.

28. Kostja ei võltsinud krediidiandjale esitatud teavet. Kostja märkis 13.03.2023

laenutaotluses oma sissetulekuks 1200 eurot, kuid jättis teatamata, et töösuhe lõppes

veebruaris ning tema püsiv sissetulek ei ole enam endine. Laenutaotluses ei olnud täidetud

kostja töökoha andmed. See pidanuks andma krediidiandjale signaali, et taotluses esitatud

teavet tuleb täiendavalt kontrollida ning vajadusel lasta kostjal andmeid täpsustada. Kuigi

hageja kontrollis andmebaase uuesti, nähtub hagiavalduse lisasid 8 ja 9 võrreldes, et

13.03.2023 päring andmebaasidesse hõlmas vähem teavet kui varasem, 11.01.2023 päring.

Näiteks ei päritud 13.03.2023 maksuregistri andmeid, mis tähendab, et puudu jäi palgainfo,

tööandja andmed ning töösuhte kehtivuse kinnitus.

29. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid

andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-

14-21710, p 29.3). Krediidiandja ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel

tugineda üksnes tarbija poolt laenutaotluses avaldatud teabele, vaid peab tarbijalt saadud

teavet arvestama kogumis ja seda teavet ka mõistlikult kontrollima. Antud juhul oli võlgniku

krediidivõimelisuse valesti hindamine tingitud sellest, et laenuandja ei kontrollinud võlgniku

esitatud teavet, sh ei küsinud temalt täpsustusi ega selgitusi. Krediidiandjal oli võimalik

väikese vaevaga kontrollida kostja sissetuleku suurust (päringuga Pensioniametile või Maksu-

ja Tolliametile), kuid seda ei tehtud. Samuti olnuks ajakohase kontoväljavõtte küsimise korral

selge, et kostja on kaotanud töö.

30. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Tarbija tahtlust valeandmete esitamisel peab esile tooma ja

tõendama krediidiandja. Ainuüksi asjaolust, et tarbija esitatud andmed ei vasta tõele, ei saa

järeldada, et tarbija on esitanud valeandmeid tahtlikult. Valeandmete esitamine võib tuleneda

ka tarbija kogenematusest, teadmatusest või hooletusest. Selle vältimiseks ongi krediidiandjal

tarbija esitatud andmete kontrollimise kohustus. Praegusel juhul oleks võinud hageja

olukorras, kus ta avastas kostja esitatud andmetes ebakõla, võtta kostjaga ühendust ja

täpsustada tema sissetulekuallikat. Tegemist ei ole hagejat ebamõistlikult koormava

kontrollikohustusega. Hageja seda aga ei teinud. Seetõttu ei välista VÕS § 403⁴ lg 7 neljas

lause praegusel juhul sama lõike esimeses kuni kolmandas lauses sätestatud tagajärgede

kohaldamist.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

31. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta maakohtus kantud

menetluskulude jaotust.

32. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1).

Vastustaja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)