2-24-132202/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-132202

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V.H vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1636,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja V.H (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi V.H

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista V.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 49,94 eurot, s.o põhinõue.

3. Välja mõista V.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (49,94

eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi V.H vastu 1367,53 euro

väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 980,06 eurot, viivisenõue 222,98 eurot,

intressinõue 114,49 eurot ja võla sissenõudmiskulude nõue 50 eurot. Jätta

rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi V.H vastu viivisenõude osas alates

24.12.2024 kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

1 (11)

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

V.H (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas hagi 23.12.2024, mida täpsustas 17.03.2025. Hageja palub kostjalt hageja

kasuks välja mõista 1417,47 eurot, millest põhinõue on 1030 eurot, intress on 114,49 eurot,

sissenõudmiskulud on 50 eurot ja viivis on 222,98 eurot (dtl 118). Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista viivise määraga 29,9% aastas põhivõlgnevuselt (1030 eurolt) alates

24.12.2024 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ (krediidiandja) ja kostja 05.08.2020

krediidikontolepingu nr KK3587165, mille järgi võimaldati kostjale krediiti 800 eurot.

Lepingust tulenevalt on intressimäär 29,9% aastas, krediidi kulukuse määr 34,9% aastas. Laen

tuli tagasi maksta 60 kuu jooksul igakuiste maksetega iga kuu 12. kuupäeval.

14.10.2021 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe,

mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 1200 eurot. Lepingumuudatuse sõlmimisel

oli krediidi kulukuse määraks 34,42%. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma

vastavalt temale esitatud arvete alusel. Kostja ei ole krediiti tagastanud. Krediidiandja edastas

kostjale lepingu ülesütlemise teate 16.03.2024, millega andis kostjale täiendava kahenädalase

tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud,

ütles krediidiandja lepingu üles 31.03.2024. Kostjal on põhivõlg lepingu ülesütlemise seisuga,

s.o 31.03.2024 seisuga summas 1130 eurot. Kostja on pärast lepingu lõppemist teinud

hagejale tagasimakseid summas 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlg 1030 eurot

(1130-100). Kostjal on intressivõlg alates 15.01.2024 kuni ülesütlemiseni s.o kuni 31.03.2024

kokku summas 114,49 eurot (29,09+29,09+27,22+29,09). Intress perioodi 01.03.2024–

31.03.2024 eest on summas 29,09 eurot. Viivis perioodi 01.04.2024–23.12.2024 eest on

224,67 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 24.12.2024 lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras s.o 29,9% aastas.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 50

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 08.04.2024 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 25 eurot, 13.08.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

30.08.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

2 (11)

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandja kogus kostja kohta teavet nii kostja enda esitatud andmetest kui

registripäringutest. 05.08.2020 lepingu sõlmimise eelselt tehti päringud creditinfo.ee ja

taust.ee, millega ei tuvastatud kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Maksu- ja

Tolliameti päringuga kontrolliti maksevõlgnevuste puudumist. Pensioniregistri päring näitas

perioodi 2019 august kuni 2020 jaanuar töötasu sissetuleku keskmiseks suuruseks 822,96

eurot. Kostja taotluses märgitud andmete kohaselt olid kostja regulaarsed finantskohustused

kokku 126,46 eurot kuus (sh eluasemelaen ja teise krediidiandja tarbimislaen). Krediidiandja

sise-eeskirjade alusel arvestati majapidamiskuludeks 150 eurot kuus. Minimaalse kuumaksega

26,19 eurot kujunes krediidivõime arvutuseks: 822,96-126,46-150-26,19=520,31 eurot,

millest lähtudes hinnati kostja krediidivõimeline (positiivne igakuine reserv 520,31 eurot).

Enne lepingu muutmist teostas krediidiandja uued päringud creditinfo.ee ja taust.ee

(maksehäireid ei tuvastatud), kontrollis Maksu- ja Tolliametist maksevõlgnevuste puudumist.

Rahvastikuregistri päring kinnitas ühe ülalpeetava olemasolu. Pensioniregistri andmetel oli

perioodi 2021 aprillist kuni 2021 august keskmine töötasu sissetulek 1195,19 eurot. Kostja

teatel olid igakuised finantskohustused 65 eurot (eluasemelaen). Krediidiandja arvestas

sise-eeskirjade järgi majapidamiskuludeks 225 eurot ja ülalpeetava kuludeks 113 eurot kuus.

Minimaalse kuumaksega 53,90 eurot kujunes arvutuseks: 1195,19-65-338-53,90=738,29

eurot, mille põhjal hinnati, et kostja on jätkuvalt krediidivõimeline (positiivne igakuine reserv

738,29 eurot).

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

18.03.2025 (TsMS § 3111 lg 3 alusel). 17.03.2025 hagi täiendus koos lisadega ja hagi

menetlusse võtmise kohtumäärus toimetati kostjale kätte 19.03.2025 (TsMS § 3111 lg 3

alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul

alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise

tähtpäev saabus 21.04.2025. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust

lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba

kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

3 (11)

5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus

(TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja

sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

6. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1

kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata,

on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud,

peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2

kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes

2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või

hakkab krediiti kasutama.

Hageja on esitanud kohtule tõendina PLACET GROUP OÜ ja kostja vahel 05.08.2020

sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3587165 krediidilimiidiga 800 eurot (dtl 123 jj). Leping

on allkirjastamata. Lepingujärgne intressimäär on 29,9% aastas. Krediidiandja on kinnitanud,

et kostja pangakontole tehti ülekandeid järgmiselt (dtl 135 jj): 05.08.2020 – 800 eurot;

11.04.2021 – 50 eurot; 11.10.2021 – 500 eurot; 11.10.2021 – 300 eurot. Kokku kanti kostja

pangakontole 1650 eurot. Leping on tähtajatu. Tagasimakseid tuli teha iga kuu 12. päeval ja

minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks oli 60 kuud (dtl 123 jj). Kohus loeb eeltoodud

asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.

Hageja on esitanud kohtule tõendina PLACET GROUP OÜ ja kostja vahel 14.10.2021

sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3587165 põhitingimuste muutmise kokkuleppe (dtl

133). Kokkuleppe kohaselt on krediidilimiidiks 1200 eurot. Leping on allkirjastamata.

Lepingujärgne intressimäär on 29,9% aastas. Krediidiandja on kinnitanud, et kostja

pangakontole tehti alates 14.10.2021 ülekandeid järgmiselt (dtl 139 jj): 14.10.2021 – 400

eurot; 22.10.2021 – 90 eurot; 29.11.2021 – 190 eurot; 04.12.2021 – 100 eurot; 06.12.2021 –

100 eurot; 17.12.2021 – 1200 eurot; 01.05.2022 – 96 eurot; 06.05.2022 – 24 eurot;

06.05.2022 – 7 eurot; 08.09.2022 – 24 eurot; 06.10.2022 – 23 eurot; 11.11.2022 – 23 eurot;

05.12.2022 – 23 eurot; 08.01.2023 – 14 eurot; 06.02.2023 – 24 eurot; 20.04.2023 – 1000

eurot; 22.04.2023 – 100 eurot; 22.04.2023 – 100 eurot. Kokku kanti kostja pangakontole 3538

eurot. Leping on tähtajatu. Tagasimakseid tuli teha iga kuu 15. päeval ja lepingu kohaselt tuli

krediit tagastada iga kuu minimaalse osamaksena, mille suurus oli 2% krediidilimiidi

summast, kuid mitte vähem kui 20 eurot. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite

alusel tuvastatuks.

4 (11)

Krediidi kulukuse määr

7. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale,

ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 05.08.2020 sõlmitud lepingu kohaselt 34,90%

aastas ja 14.10.2021 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt 34,42% aastas. Krediidi

kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti

Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 05.08.2020 lepingu sõlmimise ajal

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 20,52% (kohaldus alates 01.07.2020 kuni 31.12.2020 väljastatud laenudele)

ning kolmekordne määr oli seega 61,56%. 14.10.2021 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppe

sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine

krediidi kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 kuni 31.12.2021 väljastatud

laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 56,04%. Finantsinspektsiooni hallatav

minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määrade

suuruseks mõlema lepingu osas 34,36%.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et lepingute krediidi

kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ja selle suurendamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

8. Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab,

kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

9. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

9.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3

esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

5 (11)

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

6 (11)

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud

kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud

ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija

krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust

kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale

võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu

andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi

2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust

individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

9.2. Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate

asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 103 jj).

Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Hageja leiab, et kostjaga lepingu sõlmimisel ja hilisemal lepingu muutmisel järgiti

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kogudes kostja kohta vajalikku teavet nii

registripäringutest kui kostja enda esitatud andmetest. Lepingu sõlmimise eel 05.08.2020

kontrolliti kostja sissetulekut Pensioniregistri andmetest (keskmine töötasu 822,96 eurot) ning

teostati päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse, kus maksehäireid ei tuvastatud.

Kostja igakuised finantskohustused olid 126,46 eurot ning krediidiandja sise-eeskirjade

kohaselt arvestati majapidamiskuludeks 150 eurot. Minimaalse kuumaksega 26,19 eurot jäi

kostjale krediidivõimekuse arvutuse kohaselt 520,31 euro suurune positiivne igakuine reserv,

mille alusel hinnati kostja krediidivõimeliseks. Enne lepingu muutmist 14.10.2021 teostas

krediidiandja uued registripäringud, millega samuti maksehäireid ei tuvastatud, ning

kontrolliti Maksu- ja Tolliameti andmetest maksevõlgnevuste puudumist. Pensioniregistri

andmetel oli kostja keskmine töötasu 1195,19 eurot. Kostja finantskohustused olid 65 eurot,

samuti arvestati sise-eeskirjade järgi majapidamiskulud 225 eurot ja ülalpeetava kulud 113

eurot. Minimaalse kuumaksega 53,90 eurot jäi kostjale 738,29 euro suurune igakuine reserv,

mistõttu hinnati kostja jätkuvalt krediidivõimeliseks.

Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandja tegi laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse

ning Pensioniregistrist saadud kostja sissetuleku andmete pinnalt. Hageja pole väitnud ega

tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt muud teavet tema varalise seisundi kohta

(s.o peale igakuise sissetuleku) ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete

(majapidamis)kulude kohta. Krediidiandja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate

krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata

isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid

7 (11)

oli. Kostja ülalpidamisel oli lepingute sõlmimise ajal üks alaealine laps (dtl 166), kelle osas

eeldatakse, et tema vajaduste rahuldamiseks kulub perekonnaseaduses sätestatud elatise ½

miinimummäär, s.o lepingute sõlmimise ajal ühe lapse osas 292 eurot kuus (s.o kostjale

langev osa). Kostja on Läti kodanik, kes saab Eestis viibida elamisloa alusel (dtl 166). Asjas

ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt andmeid seoses Lätis saadud regulaarse

sissetuleku suuruse ja varaliste kohustuste kohta. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud,

et krediidiandja oleks kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja kohustuste kohta vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja esitatud andmetest

nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja maksekäitumist portaalidest creditinfo.ee ja taust.ee

ning kostja sissetulekut Pensioniregistrist andmebaasist.

Krediidiandja tegi küll välise maksekäitumise päringud, kuid ei kogunud tarbijalt ega teistest

allikatest andmeid tarbija kohustuste mahu, liigi ja regulaarsete kulude kohta vajalikus

ulatuses. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta

krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning

varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid

järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.

Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et

on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel

tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut

sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingute sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda

lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale

mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei

võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

10. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

8 (11)

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

11. Lepingu kohaselt oli krediidilimiidiks 800 eurot ja lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt

1200 eurot. Lepingust nähtuvalt on leping tähtajatu. Igakuiseid makseid tuli kostjal viimase

lepingu muutmise kokkuleppe kohaselt sooritada iga kuu 15. kuupäevaks. Minimaalseks

põhiosa makse suuruseks oli 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot. Lisaks tuli

kostjal tasuda intressi.

Krediidiandja on kinnitanud, et kostja pangakontole tehti 05.08.2020 sõlmitud lepingu

kehtivusajal ülekandeid järgmiselt (dtl 135 jj): 05.08.2020 – 800 eurot; 11.04.2021 – 50 eurot;

11.10.2021 – 500 eurot; 11.10.2021 – 300 eurot. Kokku kanti kostja pangakontole 1650 eurot.

Krediidiandja on kinnitanud, et kostja pangakontole tehti pärast lepingu muudatuse sõlmimist

alates 14.10.2021 ülekandeid järgmiselt (dtl 139 jj): 14.10.2021 – 400 eurot; 22.10.2021 – 90

eurot; 29.11.2021 – 190 eurot; 04.12.2021 – 100 eurot; 06.12.2021 – 100 eurot; 17.12.2021 –

1200 eurot; 01.05.2022 – 96 eurot; 06.05.2022 – 24 eurot; 06.05.2022 – 7 eurot; 08.09.2022 –

24 eurot; 06.10.2022 – 23 eurot; 11.11.2022 – 23 eurot; 05.12.2022 – 23 eurot; 08.01.2023 –

14 eurot; 06.02.2023 – 24 eurot; 20.04.2023 – 1000 eurot; 22.04.2023 – 100 eurot;

22.04.2023 – 100 eurot. Kokku kanti kostja pangakontole 3538 eurot. Kokku tehti lepingute

alusel kostja pangakontole ülekandeid 5188 eurot.

Kostja tegi enne 14.10.2021 lepingu muudatust krediidiandjale tagasimakseid kokku 1064,26

eurot. Alates 14.10.2021 lepingu muudatuse sõlmimisest tegi kostja krediidiandjale

tagasimakseid kokku 3973,80 eurot. Kokku tegi kostja krediidiandjale tagasimakseid 5038,06

eurot. Hageja avaldas, et pärast nõude loovutamist tasus kostja hagejale 100 eurot. Kokku on

kostja seega võla katteks tagasimakseid teinud 5138,06 eurot.

Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ning seda, et 2023. ja 2024

aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 4% perioodil 01.07.2023–31.12.2023 ja 4,5%

perioodil 01.01.2024–30.06.2024, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva põhiosa ja seadusjärgse intressi tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o

31.03.2024. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud

täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud.

Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ka järgmiste asjaolude tõttu.

Kuna kohustuste täitmiseks määratud tähtpäev (30.03.2024) sattus puhkepäevale, siis TsÜS §

136 lg 8 kohaselt loeti kohustuste täitmise tähtpäev saabunuks 01.04.2024. Seega sai kõige

varem lepingut üles öelda 02.04.2024. Krediidiandja luges lepingu üles öelduks 31.03.2024.

Arvestades VÕS § 416 lg-t 1 ja TsÜS § 136 lg-t 8 on kohtu hinnangul ülesütlemine tühine ka

9 (11)

eeltoodu tõttu. Kohus on hagejale eeltoodut ka selgitanud 02.02.2026 määruses (dtl 101).

Hageja teatas vastuseks kohtule, et õigeks ülesütlemise kuupäevaks tuleb lugeda 02.04.2024.

Kohtu hinnangul ei saa lugeda lepingu ülesütlemise kuupäevaks 02.04.2024. Ülesütlemise

kuupäev tuvastatakse krediidiandja enda avalduse järgi, mitte menetluses tagantjärele esitatud

selgituste põhjal. Krediidiandja teates oli üheselt märgitud, et võlg tuleb tasuda hiljemalt

30.03.2024 ning leping loetakse lõppenuks 31.03.2024, kui võlga selleks kuupäevaks tasutud

ei ole. Seega ei saa kohus asendada krediidiandja tahteavaldust teise kuupäevaga ega lugeda

lepingu ülesütlemise kuupäevaks 02.04.2024.

Kohus on tuvastanud, et kostja pangakontole kanti üle 5188 eurot. Kostja on teinud

tagasimakseid summas 5138,06 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine

seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast. Põhivõla tasumise kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu

sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja esitas põhivõla osas ümberarvestuse (dtl 118). Hageja arvestab kostja tasutud summa

5138,06 krediidisumma katteks. Kostja põhivõla suuruseks on 49,94 eurot, arvestades, et

kostjale anti krediiti 5188 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 49,94 eurot

väljamõistmiseks kostjalt. Hageja põhinõue jääb rahuldamata 980,06 euro ulatuses,

arvestades, et hagis oli põhinõude suuruseks 1030 eurot.

12. Hageja ei ole ümberarvestust intressinõude osas kohtule esitanud. Hageja intressinõue

114,49 eurot jääb rahuldamata.

13. Hageja viivisenõue perioodi 01.04.2024–23.12.2024 eest on 224,67 eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast, s.o 24.12.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 29,9%

aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuda tarbijalt viivise tasumist tühiseks osutunud

intressimääraga võrdses määras. Sellises olukorras saab hageja nõuda seadusest tulenevat

viivist (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras). Kohus märgib lisaks, et olukorras,

kus leping ei lõppenud ülesütlemisega, on võimalik hageja viivisenõue rahuldada üksnes

kohtuotsuse jõustumisest arvates, kohaldades seadusjärgset viivise määra.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise põhinõude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

14. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülal toodud

põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole

VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Sissenõudmiskulude nõue 50 eurot jääb rahuldamata.

10 (11)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine

valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja

kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude

jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside

vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse

saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-19-

2709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades

jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja

17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p 16).

Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Kohus arvestab seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et krediidiandja ei

olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti arvestab kohus seda, et hagi

jääb suures osas rahuldamata.

TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna

arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 09.09.2024. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 09.09.2024. Hagi

esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal

(09.09.2024) oli hagihinnaks 1636,25 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus

menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 56,06

eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 3% ulatuses ning jättis rahuldamata

97% ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

11 (11)