3-23-1035/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1035

Haldusasi

X kaebus Pärnu Linnavalitsuse tegevuse

peale seada sundvaldus

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja Kaspar Kamsakann

Vastustaja Pärnu linn, esindaja Eva Kruuse

Kolmas isik Enefit Connect OÜ (uus õigusjärglane

Enefit OÜ)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebused

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada kohtuasja menetlus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2024. a

otsus.

2. Mõista Pärnu linnalt X kasuks välja menetluskulud 2056,30 eurot. Ülejäänud

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Tagastada asjas tasutud riigilõiv 80 eurot Viru Platsi Õigusbüroo OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsus seadis 10. aprilli 2023. a korraldusega nr 260 Enefit Connect OÜ

kasuks side juurdepääsuvõrgu rajamiseks sundvalduse, määras sundvalduse sideehitise

kaitsevööndi ulatuses Ööbiku kinnistule (resolutsiooni punkt 3) ja määras tehnorajatise

(elektroonilise side võrk) sundvalduse talumistasu aastas 0,14 eurot (resolutsiooni punkt 4).

2. Pärnu Linnavalitsus muutis 14. augusti 2023. a korraldusega nr 518 Pärnu

Linnavalitsuse 10. aprilli 2023 korraldust nr 260 ning vähendas sundvalduse ala ulatust ja

talumistasu suurust.

3-23-1035

3. X esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis Pärnu Linnavalitsuse 10. aprilli 2023 ja

korralduse punktide 3 ja 4 ning 14. augusti 2023. a korralduse tühistamist.

4. Tallinna Halduskohus jättis 28. juuni 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata ning

mõistis kaebajalt Pärnu linna kasuks välja menetluskulud 26,45 eurot.

5. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles nõudis halduskohtu otsuse tühistamist ja

kaebuse rahuldamist.

6. Pärnu linn teatas, et ta tunnistas 27. oktoobri 2025. a korraldusega nr 710 kehtetuks 10.

aprilli 2023. a korralduse nr 260 punktid 3 ja 4. Linn on seisukohal, et kuna 27. oktoobri

2025. a korraldusega tunnistati 10. aprilli 2023. a korraldus kehtetuks, siis on sellega

tunnistatud kehtetuks ka 14. augusti 2023. a korraldus. Linn selgitas, et sundvaldust puudutav

haldusakt tunnistati osaliselt kehtetuks Enefit AS-i (endine Enefit Connect OÜ) taotluse

alusel, sest sundvalduse seadmise algne eesmärk (side juurdepääsuvõrgu rajamine) Ööbiku

kinnistu osas langes ära. Enefit AS ei plaani enam rajada sellele kinnistule tehnovõrke ega -

rajatisi.

7. Kolmas isik taotles menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

8. Kaebaja märgib 19. märtsi 2026. a vastuses, et menetluse saab lõpetada HKMS § 152 lg

1 p 4 alusel. Kaebaja taotleb, et menetluskulud mõistetaks välja vastustajalt. Kohtusse

pöördumine oli põhjendatud ja kaebuse tõttu saabus olukord, kus kaebaja õigusi kahjustav

haldusakt tunnistati kehtetuks. Teisele kinnistule, mille omanik kaebust ei esitanud, jäeti

sundvaldus kehtima. Kaebaja väitis, et alternatiivseid sundvalduse lahendusi ei kaalutud.

Kolmas isik kinnitab, et sundvalduse vajadus ei olnud reaalne. Kolmas isik sidus kavandatava

rajatise ehk lairibavõrgu 1. etapi elluviimise toetusmeetmega. Lairibavõrgu 1. etapi viimased

aadressiobjektid võeti vastu 2023 ning kaebaja aadressi nimekirjas polnud. Kolmas isik pidi

olema teadlik vaidlustatud korralduste andmise ajal või hiljemalt kaebuse esitamise ajal, et

kõnealusesse kohta sidevõrku ei rajata. Sama järeldust toetab ka järgmiste toetusmeetmete

analüüs. Kaebaja kinnistu koormati sundvaldusega, kuigi selleks puudus reaalne vajadus juba

korralduste andmise ajal. Sellises olukorras pole õiglane jätta menetluskulusid kaebaja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Pärnu linn otsustas 10. aprilli 2023. a korralduse nr 260 resolutsiooni punktiga 3 seada

sundvalduse Enefit Connect OÜ kasuks side juurdepääsuvõrgu rajamiseks ning talumiseks

sideehitise kaitsevööndi ulatuses kaebajale kuuluvale Ööbiku kinnistule. Sama korralduse

resolutsiooni punktiga 4 määras linn kinnistule tehnorajatise (elektroonilise side võrk)

sundvalduse talumistasuks aastas 0,14 eurot. Viidatud korraldusega võttis linn vastu kolm

otsust: 1) otsustas seada kaebaja kinnistule sundvalduse; 2) seadis sundvalduse ulatuse ja 3)

määras talumistasu suuruse.

10. Pärnu linn muutis 14. augusti 2023. a korraldusega nr 518 10. aprilli 2023. a korraldust

üksnes sundvalduse ala ulatuse osas (s.o asendas 10. aprilli 2023. a korralduse lisa 2 uue

2(3)

3-23-1035

lisaga 2 ning määras tehnorajatise (elektroonilise side võrk) sundvalduse talumistasuks 0,10

eurot.

11. Pärnu linn tunnistas 27. oktoobri 2025. a korraldusega nr 710 kehtetuks 10. aprilli 2023. a

korralduse resolutsiooni punktid 3 ja 4.

12. Kuna Pärnu linn tunnistas 27. oktoobri 2025. a korraldusega kehtetuks 10. aprilli 2023. a

korralduse, siis ei oma 14. augusti 2023. a korraldus kaebaja õigustele enam regulatiivset

toimet. Pärnu linn ei seadnud 14. augusti 2023. a korraldusega kaebaja kinnistule uut

sundvaldust, vaid muutis üksnes kinnistule seatud sundvalduse ala ulatust ja tasu suurust.

Sundvaldus seati kaebaja kinnistule 14. augusti 2023. a korraldusega. Kui kinnistule pole

seatud sundvaldust, siis ei saa iseseisvalt eksisteerida ka sundvalduse ulatus ega talumistasu

suurus. Praegusel juhul esineb seega HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus 10. aprilli 2023.

korralduse ja 14. augusti 2023. a korralduse osas menetluse lõpetamiseks. Tallinna

Halduskohtu 28. juuni 2024. a otsus tuleb tühistada (HKMS § 155 lg 3).

13. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või

toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

14. Nõustuda saab vastustaja seisukohaga, et kolmanda isiku tegevus oli aluseks, miks ta

tunnistas käskkirjad vaidlustatud ulatuses kehtetuks. Määrav pole seejuures asjaolu, millistel

kaalutlustel otsustas kolmas isik loobuda vaidlusalusesse kohta tehnovõrgu rajamisest.

15. Samas toob kaebaja õigesti esile, et vaidlusaluse käskkirjaga seati sundvaldus ka teise

isiku kinnistule ning 27. oktoobri 2025. a korraldusega tunnistati vaidlusalused käskkirjad

kehtetuks üksnes kaebaja kinnistu osas. Kuigi kolmas isik taotles sundvalduse seadmist ja

selle osalist kehtetuks tunnistamist, siis selle taotluse alusel langetas otsused vastustaja. Kuigi

vastustajale oli teada, et kolmas isik ei plaani seatud sundvaldust kaebaja kinnistu osas

realiseerida ja tehnovõrku rajada, ei uurinud ta välja, miks soovis kolmas isik ainult kaebaja

kinnistut puudutavas osas loobuda sundvalduse seadmisest, mitte aga teise isiku osas.

Vastustajale oli teada asjaolu, et tehnovõrke ega rajatisi rajama ei asuta. See viitab, et

vähemalt osaliselt oli vastustaja ja kolmanda isiku tegevus kaebajat puudutavas osas

käskkirjade kehtetuks tunnistamisel siiski tingitud käesolevast halduskohtumenetlusest.

Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud pooles ulatuses vastustaja kanda.

16. Kaebaja kandis halduskohtus õigusabikulu 2203,60 eurot. Apellatsiooniastmes on kaebaja

kandnud õigusabikulu 1909 eurot. Kaebaja tasus riigilõivu kahes kohtuastmes kokku 80 eurot.

Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga (HKMS § 109 lg 6). Seega tuleb kaebaja kasuks

välja mõista 2056,30 eurot.

17. Tasutud riigilõiv 80 eurot tuleb tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 4 ja § 104 lg 8).

18. Pärnu Linnavalitsuse kantud sõidukulud 26,45 eurot jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)