2-20-1060/157 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Võru kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2026. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

J.K. (end. Sxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-20-1060

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine,

usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik:

J.K.

(ik

XXX;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxXXX ; e-

post: XXX)

usaldusisik: Evelin Laanemäe (ik 48106016020; MTÜ

Nõutuba; e-post XXX)

võlausaldajad:

1) OMEGA INVEST OÜ (rg-kood 10866568; e-

post XXX)

2) B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

3) Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806;

e-post XXX)

4) OÜ GS Core (rg-kood 16183586; e-post

Sofia.K@gscore.ee)

5) Telia Eesti AS (rg-kood 10234957; e-post XXX)

6) Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

7) Creditstar Estonia AS (rg-kood 11251314; e-

post XXX)

8) Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

Kohtuistung

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada J.K. (ik XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded J.K. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada J.K. Kxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetlus.

3. Vabastada Evelin Laanemäe usaldusisiku kohustustest J.K. Kxxx kohustustest

vabastamise menetluses.

4. Rahuldada J.K. Kxxx usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisiku Evelin Laanemäe tasu suuruseks J.K. Kxxx kohustustest

vabastamise menetluses 165 eurot.

6. Anda J.K. Kxxxxx hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest 165 eurot.

7. Riigi Tugiteenuste keskusel maksta usaldusisiku Evelin Laanemäe usaldusisiku tasu

katteks riigi vahenditest 165 eurot Mittetulundusühingu Nõutuba (registrikood

80303499) arvelduskontole nr EE142200221049196550.

8. Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele ning

edastada täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele resolutsiooni punkti 7 osas.

9. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldajad, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 16.08.2021 määrusega välja J.K. Kxxx (end. Sxxxxx) pankroti

ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 19.07.2022 määrusega

(jõustus 25.08.2022) lõpetati J.K. Kxxx pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja

algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise

menetluses määrati J.K. Kase usaldusisikuks algselt Kaidi Kuusk, kes 21.11.2022

kohtumäärusega vabastati ning uueks usaldusisikuks määrati Evelin Laanemäe.

Kohtumääruse kohaselt pidi võlgnik esitama kohtule aruandeid igal aastal 5. veebruaril ja

5. augustil ning usaldusisik pidi tegema võlausaldajatele väljamakseid iga aasta 15. juulil

ning esitama selle kohta kohtule aruande iga aasta 5. augustiks. Pankrotimenetluses

rahuldamata jäänud nõuete kogusumma oli 42 188,96 eurot (II järgu nõuded).

2. Aruanded on kohtule esitatud 14.02.2023, 09.08.2023, 15.02.2024, 25.08.2024,

10.02.2025 ja lõpparuanne 17.10.2025.

3. Kohtule esitatud aruannete kohaselt töötas võlgnik menetluse alguses Osaühingus

Pxxxxxxxxxt ning seejärel lühiajalised töötamised Kxxxxxxxx Eesti OÜ ning Aktsiaselts

OG Exxxxxx. Võlgnikule on määratud osaline töövõime ja ta on töötanud enamasti

osalise koormusega.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, koondamishüvitis, töötuskindlustushüvitis,

ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, puudega isikute sotsiaaltoetus, peretoetus,

tulumaksutagastus ja lähedaste rahaline abi. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluse kestel rahuldanud võlausaldajate nõudeid kokku summas 52,34 eurot.

Võlgnikul vara puudub.

4. Kohus küsis usaldusisiku hinnangut menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest

vabastamise osas.

Usaldusisik esitas 15.01.2026 kohtule enda vastuse, milles toob välja, et kontakti loomine

võlgniku on olnud keeruline. Võlgnik on andnud lubadusi hakata vabatahtlikke makseid

teostama, kuid reaalselt pole seda teinud. Usaldusisiku arvates ei mõista võlgnik tulenevalt

oma tervise probleemidest menetluse sisu ega seda, et antud lubadusi tuleb täita. Seda

kinnitab ka Eesti Töötukassa osalise töövõime otsus, milles mh tuuakse välja, et on

vähetõenäoline võlgniku töövõime muutumine seoses diagnoosidega. Usaldusisiku

hinnangul on menetluse lõpetamine ja võlgniku kohustustest vabastamine kohtu

kaalutlusotsus.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne

2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus

otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest

vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta

möödumist menetluse algatamisest.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 19.07.2022 kohtumäärusega, mis

jõustus 25.08.2022. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja

menetluse lõpetamise alates 25.08.2025.

8. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

J.K. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud aruannete kohaselt töötas võlgnik menetluse alguses Osaühingus

Pxxxxxxxxxx ning seejärel lühiajalised töötamised Kxxxxxxxx Eesti OÜ ning Aktsiaselts

OG Exxxxxx. Võlgnikule on määratud osaline töövõime ja puue ning ta on töötanud

enamasti osalise koormusega.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

10. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Kõik aruanded on kohtule esitanud usaldusisik ehkki aruandekohustus oli määratud

võlgnikule. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest

piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole

teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei

ole kohut teavitanud.

11. PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, koondamishüvitis, töötuskindlustushüvitis,

ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus, puudega isikute sotsiaaltoetus, peretoetus,

tulumaksutagastus ja lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel valdavalt saanud sissetulekut ulatuses, millele

ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi

üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku sissetulek on

ületanud mittearestitavat määra vaid kahel korral, suuresti siis kui ühel kuul laekusid

koondamishüvitis, puhkusekompensatsioon ja ajutise töövõimetuse hüvitis. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud ühe vabatahtliku loovutuse ja

rahuldanud võlausaldajate nõudeid kokku summas 52,34 eurot, võlausaldajatele on

eraldamata jäänud 418,86 eurot. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel

pärinud. Võlgnikul vara puudub.

Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud loovutuskohustust.

12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise

alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske

hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Võlgnik

on kohtule 10.03.2025 ärakuulamisel selgitanud, et ta ei oskagi teha selliseid asju nagu

kohus aruannete näol on temalt nõudnud, sest talle pole seda kunagi õpetatud. Võlgnik on

selgitanud ka enda majanduslikku olukorda, mis ei ole võimaldanud võlausaldajate

nõudeid rahuldada. Ringkonnakohus on välja toonud, et pankrotiseadus eristab

usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi ning nende kohustuste rikkumise tagajärgi.

Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku

kohustus, mille süüline rikkumine annaks alust lõpetada kohustustest vabastamise

menetlus, keeldudes võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et võlgnik on

täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, püüdes vastavalt võimetele ja

tervislikule seisundile teha tööd, kuigi terviseprobleemid on tõenäoliselt vähendanud tema

püsivat töötamist.

13. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgniku maksejõuetusmenetlus on

kestnud nüüdseks kokku üle 5 aasta, esmalt võlgade ümberkujundamismenetlus, mis

lõppes pankroti väljakuulutamisega ja jätkus kohustustest vabastamise menetlusega. Seega

on võlgnikul olnud eesmärk ja tahe oma kohustusi võlausaldajate ees tasuda, kuid

arvestades tema sissetulekut, millele saaks sissenõuet pöörata, on võimalused olnud

tagasihoidlikud. Võlgnik on menetluse jooksul viibinud ravil psühhiaatriakliinikus. Kui

võlgade ümberkujundamise menetluses kava täitmine ei õnnestunud, soovis võlgnik

jätkata maksejõuetusmenetlust pankrotimenetlusena, et teha edasisi pingutusi oma

kohustuste täitmiseks. Võlgnik on osalise töövõimega isik ning lähiajal ei ole näha, et

võlgnikul oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada oluliselt suuremas määras.

Seega puudub menetluse pikendamisel mõte.

14. Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku

karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt nt Riigikohtu

30.10. 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696, p 19). PankrS § 2 teise lause kohaselt on

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle

majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses

ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks

ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14

ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kohus leiab, et konkreetse

menetluse asjaolud annavad aluse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja

J.K. Kase pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

15. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud J.K. Kxxx pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka J.K. Kxxx pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

17. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

Usaldusisiku kohustusi täitnud võlgnik on lõpparuande esitanud kohtule 17.10.2025. Kuna

kohus lõpetab J.K. Kxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Evelin Laanemäe

vabastada usaldusisiku kohustustest J.K. Kxxx kohustustest vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

18. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on

usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab

ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot). FIMS § 54 lg.6 kohaselt Usaldusisiku

tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses

kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti

usaldusisikule loovutatud varast.

19. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele 2 tundi 30 minutit tunnitasuga 66 eurot, kokku 165 eurot

(käibemaksuta).

20. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi, tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku Evelin Laanemäe tasuks määrata 165

eurot.

21. Usaldusisik on esitanud kohtule ülevaate võlgniku tegevustest ja sissetulekutest

aruandeperioodil. Võlgnik ei ole usaldusisiku ametialasele kontole eraldisi teinud.

22. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või

sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Võlgnikule on määratud osaline töövõime ning

arvestades tema sissetulekuid ja asjaolu, et viimane tööleping on käesolevaks ajaks

lõpetatud, leiab kohus, et J.K. Kxxxxx tuleb anda menetlusabi usaldusisiku tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest summas 165 eurot.

23. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluses võlgnikule antud menetlusabi

väljamõistmine pankrotivõlgnikult riigi tuludesse toimub TsMS § 183 lg 2 alusel, millest

teine ja kolmas lause sätestavad: Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi

tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse

kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne

alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures

arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

24. FIMS § 8 lg 5 sätestab: Võlgade ümberkujundamise kava täitmise või kohustustest

vabastamise korral ei pea võlgnik riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Ülle Raag