2-23-12293/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-12293

VIRU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-23-12293

Määruse tegemise kuupäev ja koht

23. märts 2026, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

S S avaldus A K vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetluse liik

Menetlustoiming

Hagita menetlus

Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja S S (isikukood XXX)

Asjast puudutatud isik A K (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S S avaldus osaliselt.

2. Mõista A K (isikukood XXX) S S (isikukood XXX) kasuks välja kahju hüvitis

1681,16 eurot.

3. Jätta S S kahju hüvitamise nõude summas 3318,84 eurot rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid asjas ei ole.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie

kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. Avaldaja esitas 29. augustil 2023 Viru Maakohtule avalduse puudutatud isiku vastu kahju

hüvitamise nõudes.

1(7)

Tsiviilasi nr 2-23-12293

Avalduse kohaselt 20. augustil 2020 oli veega üle ujutatud XXX korter, mis on avaldaja

omandis. Veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist nr XXX, asukohaga XXX.

Juhtumi kohta koostas N korteriühistu juhatus akti. Avaldaja pöördus D OÜ poole, kes

arvutas pärast korteri üleujutust vajalike taastamistööde maksumuse, milleks on 5000 eurot,

sealhulgas käibemaks 833,33 eurot.

Avaldaja saatis 19. juulil 2021 puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isik

keeldus kahju hüvitama. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 5000 euro suuruse kahjuhüvitise

väljamõistmist.

2. Viru Maakohus 27. oktoobri 2023 määrusega võttis avalduse menetlusse ja kohustas

puudutatud isikut esitama kohtule kirjaliku vastuse avaldusele 20 päeva jooksul selle

kättetoimetamisest arvates.

3. Puudutatud isik 9. novembri 2023 kirjalikus vastuses ei tunnista avaldust. Puudutatud isiku

vastuväited on järgmised:

- Puudutatud isiku hinnangul ei tõenda avaldaja esitatud hinnapakkumine tegelikult kantud

kulusid. Avaldaja ei ole esitanud tööde teostamise akte, arveid ega maksekinnitusi, mistõttu ei

ole kahju suurus dokumentaalselt tõendatud.

- Korteriühistu 30. augustil 2020 koostatud akti kohaselt voolas vesi üksnes vannitoas, köögis

ja tualettruumis. Avaldaja nõue hõlmab ka tubade 1, 2 ja 3 remondikulusid, kuid puuduvad

tõendid, et neis ruumides kahju tekkis. Puudutatud isiku hinnangul on nõue selles osas

põhjendamatu.

- Puudutatud isik viitab VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 1 sätetele ning märgib, et avaldaja ei ole

tõendanud korteri seisukorda enne veeavariid. On üldteada, et korteris ei olnud aastaid

remonti tehtud ning viimistlus oli amortiseerunud. Seetõttu ei saa nõuda hüvitist uue

viimistluse ulatuses.

- Puudutatud isiku hinnangul soovib avaldaja 5000 euro suuruse nõudega saada vana ja

amortiseerunud viimistlusega korteri asemele sisuliselt uue viimistluse, mis ei vasta kahju

hüvitamise eesmärgile ega Riigikohtu praktikast tulenevatele põhimõtetele (otsused nr

2-17-11269 ja 3-2-1-121-08).

- Puudutatud isikule on teada, et avaldaja on korteris remonti teinud, kuid avaldaja ei ole

esitanud remondi tegemise kohta ühtegi dokumenti (lepingut, tööde akti, arvet ega

maksekinnitust).

4. Viru Maakohus 30. jaanuari 2026 kohtumäärusega määras asja lahendamise kirjalikus

menetluses ning määras tähtajad kirjalikus menetluses. Kohus selgitas menetlusosalistele

õiguslikku olukorda, tõendamiskoormist.

5. Puudutatud isik esitas 18. veebruaril 2026 lõppseisukoha, milles jääb seisukohale, et kahju

suurus ei ole avaldaja poolt tõendatud. Puudutatud isiku vastuväited on kokkuvõtvalt

järgmised:

- Avaldaja ei ole tõendanud, millistes ruumides ja millises ulatuses veekahju tegelikult tekkis.

Veeavarii akt nimetab küll ruume, kuid ei kirjelda konkreetseid kahjustusi. Eelarve ei tõenda,

et selles loetletud tööd on vajalikud avariieelse seisukorra taastamiseks.

- Eelarves on remonditööd ruumides, mille kahjustumine ei ole tõendatud (esik, tuba 1, tuba

2, tuba 3, tualett/kapp). Nende ruumide remondikulu 1620 eurot tuleb kahjusummast välja

arvata ning vähendada ka mehhanismide kulusid.

- Eelarve on ebaloogiline: kõik ruumid on käsitletud justkui ühesuguse kahjustusega, kuigi

vee levik ei saa olla ühtlane. Vannitoa pindala on eelarves ilmselgelt vale ning materjalide

kogused ei vasta ruumide tegelikele pindaladele. Eelarve viitab pigem täielikule

kosmeetilisele remondile, mitte veekahju likvideerimisele.

2(7)

Tsiviilasi nr 2-23-12293

- Fotod näitavad ainult pindmist veekahjustust põrandal. Puuduvad tõendid seinte, lagede,

konstruktsioonide või sanitaartehnika kahjustuse kohta. Vannituba ja tualett on veekindlad

ruumid, mistõttu põrandale sattunud vesi ei tähenda konstruktsioonikahju.

- Korteris ei ole tehtud remonti vähemalt 15 aastat. Kahju hüvitamine ei tohi viia vara

põhjendamatu parendamiseni. Arvestades vara vanust ja kulumit, tuleb hüvitist vähendada

vähemalt 50% või kohtu äranägemisel.

6. Avaldaja 20. veebruari 2026 vastuses kohtunõudele ei nõustu puudutatud isiku

vastuväidetega, jääb esitatud nõuete juurde ning ei muuda oma õiguslikku seisukohta. Pakub

sõlmida kompromiss tingimusel, et puudutatud isik tasub avaldajale 5000 eurot osamaksetena.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja

kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses

läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus

lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi

on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Avaldaja nõue tuleneb 30. augustil 2020 korteris aadressil XXX toimunud kahjujuhtumist.

Kahju sai alguse ülemise naabri korterist nr XXX, mida kinnitab korteriühistu 30.08.2020

koostatud akt (dtl 17). Akti kohaselt voolas korteris nr XXX vesi vannitoa, köögi,

tualettruumi ja esiku laest. Korteri nr XXX siseviimistluse taastamiseks esitas D OÜ

hinnapakkumise summas 5000 eurot (sh käibemaks 20% ehk 833,33 eurot) (dtl 18–23).

Hinnapakkumises loetletud tööd ja materjalid hõlmavad kõiki korteri ruume.

Puudutatud isik tunnistab, et veeleke sai alguse tema korterist ning ta vastutab kahju eest.

Leiab, et ei ole avaldaja tõendanud kahju suurust.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele.

Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning

§-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui

on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-173-12, p 15):

• teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);

• kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

3(7)

Tsiviilasi nr 2-23-12293

Asjas on tõendatud ning puudutatud isik ei vaidle ka vastu, et veekahju sai alguse korterist nr

XXX, asukohaga XXX. Läbi maja konstruktsioonide voolanud vesi jõudis alumisse korterisse

nr XXX. Korteris nr XXX voolas vesi vannitoa, köögi, tualettruumi ja esiku laest.

Korteri nr XXX asukohaga XXX (registriosa nr XXX) omanikuks on S S (dtl 74 – 75).

Korteri nr XXX aadressil XXX (registriosa nr XXX) omanikuks on A K (dtl 72 – 73).

Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 49 on kolleegium asunud

seisukohale kuidas tuleb jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku

tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi

reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju

täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et

kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et

viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks

peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes

korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või

on tema rikkumine vabandatav.

Käesolevas asjas ei ole puudutatud isik tõendanud, et veekahjustuse põhjuseks oleks olnud

korteriomanike kaasomandiese või et puudutatud isik poleks oma kohustusi rikkunud või et

rikkumine oleks olnud vabandatav.

Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest

tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1

alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu

13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele.

VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses,

milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise

tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, loeb

kohus tõendatuks, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust,

mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Kuna puudutatud isiku korteris nr XXX toimus veeavarii ja see jõudis veelekke kaudu

korterisse nr XXX, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud

kohustust.

Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et

korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri

4(7)

Tsiviilasi nr 2-23-12293

kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud

kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).

Korteriühistu akti kohaselt 30.08.2020 kell 16.20 saabus teade S S veelekkest korteri aadressil

XXX laest. Kell 16.22 esimees teatas juhtunust korteri XXX omanikule A K, kes sulges vee

oma korteris. Koha ülevaatusel selgus veelekke läbi korruste vahelagede. Peale ülevaatust oli

väljaselgitatud, et korteri XXX omanik sulges vee korteri püstikus, kus toimus lekke, esimees

uuesti avas püstiku. Ülevaatuse tulemusena on väljaselgitatud, et lekke toimus veetoru

hermeetilise riknemise tagajärjel korteris XXX. Esimees võttis maha plommi arvestilt korteris

XXX selleks, et teostada töid lekke kõrvaldamiseks.

Kohus loeb tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse

rikkumise ja kahjustada saanud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide

voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Asjas on tõendanud, et

veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast korteriomandist.

VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on

asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikele 1. VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist.

Asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise

koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole

kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult

taastada või mitte. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige

asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise

hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid

kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Isegi siis, kui kannatada

saanud korteri olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole antud juhul tegemist

alusetu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-

133-15, tuleb kahjunõude arvutamisel arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise

väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu,

mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis

võiks viia avaldaja põhjendamatu rikastumiseni.

Kohtule esitatud D OÜ 15.10.2020 hinnapakkumisest nr 2455 nähtub (dtl 18 – 23), et

kahjustatud korteri aadressil XXX remondi maksumuseks koos käibemaksuga on 5000 eurot.

Hinnapakkumises on kajastatud kõik korteri ruumid: vannituba, tualettruum, 2 esiku, tuba nr

1, tuba nr 2 ja tuba nr 3. Selles summas nõuab avaldaja puudutatud isikult kahju hüvitamist.

Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja tõendanud ei kahju tekkimist ega selle ulatust.

Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millistes ruumides ja millises mahus veekahju

tegelikult esines. Hinnapakkumisse on lisatud remonditöid ka ruumides, mille kahjustumine ei

ole tõendatud (esik, tuba 1, tuba 2, tuba 3, tualett/kapp). Samuti ei ole usutav, et vee levik

oleks olnud kõigis ruumides ühesugune. Hinnapakkumisest nähtub aga, et kõik ruumid on

käsitletud justkui samaväärselt kahjustatuna ning remondikulu on igas ruumis identne.

Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millised konkreetsed pinnad või esemed nendes

ruumides kahjustada said. Lisaks on hinnapakkumises märgitud vannitoa pindala selgelt

ebatäpne ning materjalide kogused ei vasta ruumide tegelikele mõõtudele. Puudutatud isikul

on seetõttu põhjendatud kahtlus, et hinnapakkumise koostamisel ei ole arvestatud tegelikku

veekahju ulatust.

Kohus selgitas avaldajale, et kalkulatsiooni olemasolu ei vabasta avaldajat kohustusest

tõendada milles konkreetselt seisneb hagejale tekkinud kahju, et see tekkis kahju juhtumi

5(7)

Tsiviilasi nr 2-23-12293

tagajärjel, kahju ulatus ja suurus. Seal hulgas pidi avaldaja tõendama, et kahjustused saanud

ka ruumid, mis ei olnud märgitud korteriühistu aktis.

Avaldaja ei ole täiendavaid selgitusi ega tõendeid esitanud. Puudutatud isiku poolt esitatud

fotodest nähtuvad veeleke jäljed puudutatud isiku I vannitoas ja esikus. Avaldaja ise ei ole

ühtegi fotot esitanud.

Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja ei ole tõendanud hinnapakkumises

märgitud korteri ruumidele kahju tekkimist ega selle ulatust. Kohus nõustub samuti, et

esitatud fotod kinnitavad üksnes pindmist veekahjustust. Puuduvad tõendid seinte,

põrandakonstruktsioonide või sanitaartehniliste elementide olulise kahjustuse kohta, mistõttu

ei ole kogu korteri ruumide täisremont põhjendatud. Avaldaja ei ole esitanud andmeid korteri

seisukorra kohta enne veekahju ega teavet kasutatud materjalide kohta.

Puudutatud isik leiab, et kahju hüvitamine peab piirduma üksnes tegelikult kahjustatud

pindade ja elementidega. Ainuüksi asjaolu, et ruum on aktis nimetatud, ei anna alust kogu

ruumi täielikuks renoveerimiseks. Iseenesest on puudutatud isiku seisukoht õige. Samas, kui

kahjustuse on saanud mõni lae või seina piirkond, tekib praktikas sageli vajadus renoveerida

vastav pind tervikuna, et tagada ühtlane viimistlus ja kvaliteetne lõpptulemus.

Kohus leiab, et kuivõrd avaldaja ei ole tõendanud kahju tekkimist ruumides, mis ei ole

nimetatud korteriühistu aktis, tuleb nende ruumide osas jätta tema avaldus rahuldamata.

Kohus järeldab, et kahju on tekkinud avaldaja vannitoas, tualettruumis, köögis ning vannitoa

kõrval asuvas esikus. Kohus peab usutavaks, et nendes ruumides laest alla voolanud vesi võis

kahjustada nii lage kui ka seinu ja põrandat. Samas ei ole avaldaja selgitanud ega tõendanud,

milline oli põranda seisukord enne avariid. Ei ole teada, kas põrandal oli laminaat, mis

veekahjustuse tõttu tuli välja vahetada, või kasutati mõnda muud põrandakattematerjali, mis

oli kahjustunud selliselt, et vajas remonti. Kohus nõustub puudutatud isiku väitega, et fotod ei

tõenda põrandakonstruktsiooni kahjustust. Tegemist on pindmise kahjustusega, mis eeldab

kuivatamist ja vajadusel lokaalset parandust, mitte põranda täielikku väljavahetamist.

Avaldaja ei ole vastupidist tõendanud.

Veeavariist ja selle tagajärjel tekkinud kahjusummast on puudutatud isikut teavitatud

kahjunõudega. Puudutatud isik vaidles kahju suurusele vastu ja tegi ettepaneku sõlmida selles

küsimuses kompromisskokkulepe. Kompromissi korras on valmis maksma avaldajale

kompensatsiooni 2000 eurot. See on maksimaalselt lähedane olukorrale milles avaldaja oleks

olnud, kui korterile ei oleks veekahjustusi tekitatud (dtl 34). Avaldaja ignoreeris puudutatud

isiku ettepanekut.

Kohus, tutvunud korteriühistu akti, puudutatud isiku poolt esitatud fotode ja D OÜ

hinnapakkumisega nr 2455 peab põhjendatuks alljärgnevad hinnapakkumises märgitud

remonditööd ja kulud:

- köök: lagi 472,82 eurot (353,60 + 119,22); seinad 844,91 (672,65 + 172,26), kokku 1317,73

eurot;

- esik I vannitoa juures: lagi 178,80 eurot (119,89 + 58,95), seinad 202,42 eurot, kokku

381,22 eurot;

- vannituba: 118,80 eurot (55 + 63,80);

- tualettruum: 17,20 eurot;

- mehhanismide kulud: 266,50 eurot (kohus peab põhjendatuks 50% kogu kulude arvestusest)

Kokku on summas 2101,45 eurot.

6(7)

Tsiviilasi nr 2-23-12293

Hinnapakkumise kohaselt sai avaldaja ka allahindluse, mis on umbes 20% hinnast. Seega saab

avaldajale hüvitatava kahju suuruseks 1681,16 eurot.

Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis summas 1681,16 eurot.

Kohus rahuldab avalduse osaliselt.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Käesolevas asjas on kõiki asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses kahju

hüvitamisega. Samas on puudutatud isik tõendanud, et ta oli pakkunud avaldajale

kompromissi korras hüvitada talle kahju 2000 eurot, mis ilma allahindlusega on olnud

ligilähedane kohtu rahuldatud suurusega. Kohus arvestab ka seda, et kohus selgitas

30.01.2026 määruses avaldajale, et kalkulatsiooni olemasolu ei vabasta avaldajat kohustusest

tõendada milles konkreetselt seisneb hagejale tekkinud kahju, et see tekkis kahju juhtumi

tagajärjel, kahju ulatus ja suurus. Avaldaja ei ole seda teinud. Kohus rahuldas avalduse 34%

ulatuses.

Kohus leiab, et sellises olukorras oleks õiglane jätta osaliste menetluskulud nende endi kanda.

Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei pea kohus tegema.

Enamtasutud riigilõiv

Kohus tegi kindlaks, et avalduse esitamisel oli avaldaja tasunud riigilõivu 560 eurot, mis on

seaduses sätestatust 510 euro suurem. Kohus oli 12.09.2023 määruses selgitanud avaldajale,

et korteriomanike vahelised kahju hüvitamise nõuded lahendab kohus hagita menetluses.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras

läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot.

Avaldajal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist, esitades kohtule vastava

avalduse, kuhu märkida pangarekvisiidid riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg

4). Riigilõivu tagastamist saab avaldaja taotleda kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni

kooskõlas TsMS § 150 lg 6.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

7(7)