2-25-14203/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS (hageja) hagi G.Y (kostja) vastu Kohtule nähtub Kohtute Infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-25-14722 on välja kuulutatud
Legislator headnote
AI generated2-25-14203/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS (hageja) hagi G.Y (kostja) vastu Kohtule nähtub Kohtute Infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-25-14722 on välja kuulutatud
Full text
K O H T UM Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
23. märts 2026, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-14203
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi G.Y vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht
XXX), lepinguline esindaja: Marjel Mõis (e-post XXX)
Kostja: G.Y (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-post
XXX)
RESOLUTSIOON
1. Jätta Swedbank AS hagi G.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.
2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse
esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS (hageja) hagi G.Y (kostja) vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks.
2. Kohtule nähtub Kohtute Infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-25-14722 on välja kuulutatud
G.Y Kuigi (G.Y) pankrot 4. märtsil 2026 kell 13:00. Kohtumäärus jõustus 20. märtsil
2026.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi läbi
vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi
kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui
pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti
väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus
võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille
kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja
arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise
otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses,
samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 43 lg 2 lähtub
põhimõttest, et võlgniku pankroti väljakuulutamise järgselt lahendatakse võlausaldajate
nõudeid puudutavad vaidlused pankrotiseaduses sätestatud korras toimuvas nõuete
tunnustamise menetluses.
4. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 43 lg 2 eesmärk on tagada võlausaldajate võrdne
kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses. Viidatud sätte alusel tuleb
jätta läbi vaatamata võlgniku vastu esitatud varalised nõuded, mille võlausaldajad saavad
esitada ning mis rahuldatakse võlgniku pankrotimenetluses (vt Riigikohtu 1. märtsi 2017
määrus nr 3-2-1-145-16, p 13.2.). PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti
väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult
pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses
sätestatud korras.
5. Kohus leiab, et PankrS § 43 lg 2 alusel tuleb hagi G.Y Kuigi vastu jätta läbi vaatamata.
6. Kohus selgitab, et PankrS § 43 lg 3 kohaselt taastab kohus hageja avalduse alusel PankrS
§ 43 lg-s 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse
tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata,
samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud
raugemise tõttu.
7. PankrS § 431 lg 3 järgi kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi
vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.
Tegemist on erinormiga menetluskulude jaotamise kohta, mis annab kohtule
kaalutlusruumi otsustada teisiti vastavate asjaolude olemasolul (vt Tallinna
Ringkonnakohtu 20. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-118175, p 11). Kohus on
seisukohal, et õige ja õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna
menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
8. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS
§ 150 lg 1 p 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
Marian Miilaste
kohtunik