Legislator Case Law & Legislation
2-25-14203/9 AI generated

2-25-14203/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-14203/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS (hageja) hagi G.Y (kostja) vastu Kohtule nähtub Kohtute Infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-25-14722 on välja kuulutatud

Legislator headnote

AI generated

2-25-14203/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS (hageja) hagi G.Y (kostja) vastu Kohtule nähtub Kohtute Infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-25-14722 on välja kuulutatud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14203

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi G.Y vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

XXX), lepinguline esindaja: Marjel Mõis (e-post XXX)

Kostja: G.Y (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Swedbank AS hagi G.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS (hageja) hagi G.Y (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Kohtule nähtub Kohtute Infosüsteemist, et tsiviilasjas nr 2-25-14722 on välja kuulutatud

G.Y Kuigi (G.Y) pankrot 4. märtsil 2026 kell 13:00. Kohtumäärus jõustus 20. märtsil

2026.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi

kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui

pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti

väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus

võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille

kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja

arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise

otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses,

samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 43 lg 2 lähtub

põhimõttest, et võlgniku pankroti väljakuulutamise järgselt lahendatakse võlausaldajate

nõudeid puudutavad vaidlused pankrotiseaduses sätestatud korras toimuvas nõuete

tunnustamise menetluses.

4. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 43 lg 2 eesmärk on tagada võlausaldajate võrdne

kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses. Viidatud sätte alusel tuleb

jätta läbi vaatamata võlgniku vastu esitatud varalised nõuded, mille võlausaldajad saavad

esitada ning mis rahuldatakse võlgniku pankrotimenetluses (vt Riigikohtu 1. märtsi 2017

määrus nr 3-2-1-145-16, p 13.2.). PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti

väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras.

5. Kohus leiab, et PankrS § 43 lg 2 alusel tuleb hagi G.Y Kuigi vastu jätta läbi vaatamata.

6. Kohus selgitab, et PankrS § 43 lg 3 kohaselt taastab kohus hageja avalduse alusel PankrS

§ 43 lg-s 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse

tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata,

samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud

raugemise tõttu.

7. PankrS § 431 lg 3 järgi kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi

vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.

Tegemist on erinormiga menetluskulude jaotamise kohta, mis annab kohtule

kaalutlusruumi otsustada teisiti vastavate asjaolude olemasolul (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 20. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-118175, p 11). Kohus on

seisukohal, et õige ja õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna

menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

8. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS

§ 150 lg 1 p 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik