3-23-2562/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2562

Haldusasi

T.D kaebus Kaitseressursside Ameti 05.04.2023

ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/2676 täitmata jätmise eest

määratud sunniraha rakendamisega tekitatud kahju 846

eurot hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.D, esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.D apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.D apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.04.2024

otsus haldusasjas nr 3-23-2562 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse jõustumisel avaldada otsus tervikuna, asendades kaebaja nime

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 23.04.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-2562

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) kohustas 05.04.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/2676

T.D-d (kaebaja) ilmuma terviseseisundi hindamisele 02.06.2023. Ettekirjutuses hoiatati, et

hindamisele tulemata jätmisel rakendatakse sunniraha 600 eurot, millele lisandub kohtutäituri

tasu. Kaebaja eelnimetatud ajal terviseseisundi hindamisele ei ilmunud.

2. KRA teavitas 08.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/578 kaebajat sunniraha 600 eurot

rakendamisest. Teatises selgitati, et sunniraha vabatahtliku tasumise tähtaeg on 10 päeva teate

kättesaamisest arvates ning sunniraha määratud tähtaja jooksul tasumata jätmisel edastab

KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad

täitemenetluse kulud ja tasu.

3. KRA pöördus 29.09.2023 sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kes alustas

täitemenetlust (täiteasi nr 197/2023/2305).

4. Kaebaja esitas 13.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 08.12.2023),

milles taotles KRA 05.04.2023 ettekirjutuse nr 11-12.1/2023/2676 täitmata jätmise eest

määratud sunniraha rakendamise keelamist ja sunniraha sissenõudmiseks algatatud

täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks kohustamist või alternatiivselt sunniraha

rakendamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja täpsustas 20.03.2024 kaebust, paludes

vastustajalt välja mõista täiteasjas nr 197/2023/2305 kaebajalt sisse nõutud summa kokku 846

eurot (sunniraha, kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu).

Sunniraha rakendamine oli lubamatu. Kaebaja ei olnud teadlik arstlikku komisjoni ilmumise

kohustusest, kuna KRA 05.04.2023 ettekirjutust ei toimetatud talle kätte. Kuigi

kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise

viis, on KRA kättetoimetamise viisi valikul seotud haldusmenetluse seaduse (HMS)

regulatsiooniga. Haldusorganil oli kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise

võimalused on enne ammendunud. Vastustaja teadis kaebaja elukoha aadressi, kuid ei

toimetanud ettekirjutust sellele aadressile. Vastustaja ei veendunud selles, et arstliku

komisjoni kutse on kaebajale kätte toimetatud ja määras sunniraha, millest kaebaja sai teada

alles täitemenetluse raames. Vastustaja pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole,

ilma et oleks eelnevalt kaebajat sunniraha rakendamisest teavitanud ja andnud talle võimalust

sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks.

5. KRA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vaidlusalune ettekirjutus toimetati kaebajale kätte 05.05.2023 (KVTS § 15 lg 3). Kutsealune

peab ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja

elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA saadetud dokumentidega. KVTS §-s 15

sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama, et adressaat on dokumendiga

tutvunud. Vastustaja teavitas kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest

2(6)

3-23-2562

08.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/578, mis toimetati kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte

08.09.2023.

6. Tallinna Halduskohus võttis 05.04.2024 otsusega vastu kaebaja 20.03.2024 avalduses

esitatud kaebuse muutmise ning luges, et kaebaja taotleb KRA 05.04.2023 ettekirjutuse nr 11-

12.1/2023/2676 täitmata jätmise eest määratud sunniraha rakendamisega tekitatud kahju 846

eurot hüvitamist (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3).

Sunniraha rakendamine toimus õiguspäraselt, kuna kaebaja oli jätnud vaidlusaluse

ettekirjutusega talle pandud kohustuse põhjendamatult täitmata. KVTS § 15 lg-s 1 on

sätestatud, et KVTS alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid

toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse

kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lõikes 3 on

sätestatud, et eelnimetatud viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva

möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi

varasem kättetoimetamine. KVTS § 15 lg 2 annab küll võimaluse toimetada dokumente kätte

ka muul viisil, ent ei pane vastustajale kohustust neid teisi viise kasutada. Vastustaja ei pea ka

enne ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha rakendamist veenduma, et

kaitseväekohustuslane on talle saadetud dokumendi tegelikult kätte saanud. KVTS § 15 lg-s 1

sätestatud eriline kättetoimetamise kord on põhjendatav sellega, et kutsealustena on

kaitseväeteenistuskohustuslasteks kõik 17˗27-aastased Eesti kodanikest mehed. Kohustus

osaleda riigikaitses peab olema teada igaühele ning sellest tulenevalt peab iga kutsealune

hoolitsema selle eest, et ta oleks riigikaitset korraldavatele asutustele vajadusel kättesaadav.

See hõlmab kohustust teha endale selgeks, kuidas KRA oma dokumente edastab ning jälgida

Eesti teabevärava (www.eesti.ee) kaudu talle saadetud dokumente või suunata aadressile

isikukood@eesti.ee saadetud kirjad edasi otse oma igapäevases kasutuses olevale e-posti

aadressile.

Vastustaja väljatrükk dokumendihaldussüsteemist kinnitab, et 05.04.2023 ettekirjutus on

KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil väljastatud kaebajale 05.04.2023 kell 14.46. Seega tuleb

vaidlusalune ettekirjutus lugeda kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kättetoimetatuks 05.05.2023

ehk enne terviseseisundi hindamisele ilmumiseks määratud aega. Seega on vaidlustatud

ettekirjutuse näol tegemist kehtiva ettekirjutusega, millega pandud kohustus tuli täita pärast

ettekirjutuse kättetoimetamist. Vaidlust pole, et kaebaja ei ilmunud 02.06.2023 terviseseisundi

hindamisele. Kaebaja pole esile toonud ühtki objektiivset takistust terviseseisundi hindamisele

ilmumiseks. Seega puudus kaebajal mõjuv põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks.

Vaidlusalune ettekirjutus sisaldab arusaadavat sunniraha hoiatust. Sunniraha suurus jääb

KVTS § 226 lg-s 2 sätestatud piirmäära sisse. KRA on nõuetekohaselt teavitanud kaebajat

sunniraha rakendamisest 08.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/578 ning andnud mõistliku 10-

päevase tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, selgitades vabatahtliku tasumata jätmise

tagajärgi. Vastustaja on esitanud väljatrüki dokumendihaldussüsteemist, kust nähtub, et

eelnimetatud teatis on väljastatud 08.08.2023 kell 13.12 ning tuleb seega KVTS § 15 lg 3

kohaselt lugeda kaebajale kättetoimetatuks 07.09.2023. Kaebusele lisatud täitmisteate

kohaselt pöördus vastustaja kohtutäituri poole 29.09.2023. Seega oli kaebajal võimalus

sunniraha vabatahtlikult tasuda, ent ta ei teinud seda. Neil asjaoludel oli sunniraha

rakendamine, sh sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole pöördumine lubatav ja toimus

nõuetekohaselt. Seega on kaebaja nõue põhjendamatu. Kaebaja ei ole ka esitanud mis tahes

tõendeid selle kohta, et kohtutäitur on sunniraha, kohtutäituri tasu ja menetluse alustamise tasu

kaebajalt sisse nõudnud.

3(6)

3-23-2562

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Kaebaja palub 06.05.20024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

05.04.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Kuigi KVTS § 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viis, on

KRA siiski seotud HMS regulatsiooniga. Teate avaldamine infosüsteemis on formaalne ega

taga efektiivselt, et isik saab teada talle pandud kohustusest. Haldusorganil on kõrgendatud

kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendunud. KRA ei teinud

katset kaebajale dokumente posti teel kätte toimetada ega kasutanud võimalust võtta

kaebajaga ühendust telefoni teel tema tegeliku elukoha selgitamiseks. Vastustaja on oluliselt

rikkunud sunniraha rakendamise korda, pöördudes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri

poole kaebajat sunniraha rakendamisest teavitamata. KVTS ei sätesta erandit, mis lubaks

vastustajal asuda sunniraha sisse nõudma isikut sellest eelnevalt teavitamata. Sunniraha

rakendamisest teatamine peab toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne

sunniraha rakendamisele asumist. Ei saa õigeks pidada, et sunniraha rakendamisel ei jäeta

adressaadile võimalust tasuda sunniraha, ilma et see tingiks vääramatult ka täitemenetlusega

seotud kulude kandmise. Kättetoimetamisviga tingib haldusakti õigusvastasuse. Kuna arstliku

komisjoni kuupäev oli ettekirjutuse kaebajale teatavakssaamisel juba möödunud, ei saanud

kaebaja enam ettekirjutusega ette nähtud kohustust täita ning ettekirjutus on vastuolus KVTS

§ 40 lg 1 p-ga 5.

8. KRA palub 31.05.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Sunniraha rakendamine toimus õiguspäraselt, kuna kaebaja oli jätnud vaidlusaluse

ettekirjutusega talle pandud kohustuse põhjendamatult täitmata. Vaidlusalune ettekirjutus

toimetati kaebajale kätte KVTS § 15 lg 3 kohaselt. KRA ei pea tõendama, et adressaat on

dokumendiga tutvunud. Kutsealune peab ise hoolitsema, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse ja elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee KRA poolt saadetud

dokumentidega. KRA on nõuetekohaselt teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest

08.08.2023 teatisega nr 11-18/2023/578 ning andnud mõistliku 10-päevase tähtaja sunniraha

vabatahtlikuks tasumiseks. KRA 08.08.2023 teatis toimetati KVTS § 15 lg 3 kohaselt

kaebajale kätte 07.09.2023. Vastustaja pöördus kohtutäituri poole 29.09.2023. Seega oli

kaebajal võimalus sunniraha vabatahtlikult tasuda, ent seda ta ei teinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

10. Halduskohus selgitas õigesti, et KRA on 05.04.2023 ettekirjutuse ja 08.08.2023 sunniraha

rakendamise teavituse kaebajale KVTS § 15 lg 3 alusel kätte toimetanud. Vastustaja on

esitanud väljatrükid oma dokumendihaldussüsteemist, mis seda kinnitavad (dtl 69 ja 72).

Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks

kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ja

andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda. KRA on teavitanud kaebajat sunniraha

rakendamise menetluse alustamisest 08.08.2023 sunniraha rakendamise teatisega, kus

kaebajale anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 70).

11. KRA ei rikkunud ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega HMS-i

asjaomaseid sätteid. KVTS § 15 kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA

dokumentide kättetoimetamise kohta. KVTS § 15 lg 1 kohaselt toimetab KRA KVTS alusel

kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte

4(6)

3-23-2562

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui

pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et

elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte

saada, on tal KVTS § 15 lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul

elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud

kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle

dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lg-s 1 sätestatud viisil.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata KVTS § 15 lg-tes 1, 3 ja 4

sätestatule peab KRA KVTS § 15 lg 2 kohaselt dokumendid kätte toimetama HMS-s

sätestatud üldises korras. Ringkonnakohus jääb selles osas oma 23.04.2025 otsuses nr 3-23-

2839 (p 11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et

kaebaja tõlgenduse korral muutuks KVTS § 15 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatu sisutuks.

Ringkonnakohus leidis järgmist: „KVTS § 15 lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1

sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul

HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile

kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada

kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse

kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult

elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte.

Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada KVTS § 15 lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise

juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks

kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui

isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (KVTS § 15 lg 4). KVTS § 15

praeguse redaktsiooni kehtestanud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirjas1 on samuti

selgitatud, et lõiget 2 kohaldatakse eelkõige juhul, kui on tuvastatud, et isikuga ei ole võimalik

elektroonilisel teel kontakti saada või isik on selleks ise soovi avaldanud.“

13. Ringkonnakohus leidis eelnimetatud 23.04.2025 otsuses nr 3-23-2839 (p 12), et tolle

kohtuasja asjaolud ei anna alust pidada KVTS § 15 sellist regulatsiooni ja tõlgendust

põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus märkis, et säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele

ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu

seletuskirjas on selgitatud, et KVTS alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on

praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi

põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku

põhikohustus. KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda

riigikaitses ning KVTS-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus,

on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on KVTS § 2 lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27-

aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või

asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et

tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse

täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (KVTS §-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja

vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik

arvestama, kuidas KRA toimetab KVTS kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad

dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti

keskkonna kaudu toimub suhtlus. KVTS § 15 lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s

32¹ reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega

tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente,

1 Eelnõu - Riigikogu

5(6)

3-23-2562

vaid need võib suunata oma isiklikule e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab

selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude

avaliku kui ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Siinses

asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta seda mingil põhjusel ei tee või ei saa teha. Praktikas

saadetakse esimene pöördumine kutsealuse poole (arvele võtmine) lisaks ka posti teel, mis

eeldatavasti suurendab tõenäosust, et isik tunneb huvi selle vastu, kuidas hakkab toimuma

suhtlus KRA-ga. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise menetlusega ja teadete

kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole alust pidada kaebaja

põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Need seisukohad on jätkuvalt asjakohased ja

ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses kohtuasjas. Ka siinses asjas ei ole

kaebaja väitnud, et ta ei saa kasutada mobiiltelefoni ja e-posti.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte

võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)