2-25-11126/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-11126

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R.Y vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1735,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja R.Y (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi R.Y

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista R.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1407,93 eurot, sealhulgas

põhinõue 1067 eurot, viivis 290,93 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot.

3. Välja mõista R.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (1067 eurot)

tasumata osalt määraga 16% aastas alates 11.07.2025 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi R.Y vastu 156,57 euro

väljamõistmiseks, sealhulgas intressinõue 106,57 eurot, lepingutasu nõue 30 eurot ja

sissenõudmiskulude nõue 20 eurot.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud 87% ulatuses R.Y kanda ja 13% ulatuses

Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

7. Välja mõista R.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 717,75 eurot,

s.o riigilõiv 274,05 eurot ja lepingulise esindaja kulu 443,70 eurot.

1 (12)

8. Välja mõista R.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 717,75

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse R.Y (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1564,50

eurot, millest põhinõue on 1067 eurot, intress on 106,57 eurot, viivis on 290,93 eurot,

lepingutasu 30 eurot ja sissenõudmiskulud on 70 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista viivise määraga 16% aastas põhinõudelt (1067 eurolt) alates 11.07.2025 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 02.06.2023

järelmaksulepingu nr L89012554073, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 778 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset

teinud. Lepingust tulenevalt on intressimäär 16% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on

34,42% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o alates 05.07.2023 kuni

lepingu ülesütlemiseni, s.o. kuni 26.10.2023 summas 78,53 eurot. Lepingus on viivisemääraks

kokku lepitud 16% aastas. Kostjal on tasumata lepingutasu 15 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 40

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 13.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 20 eurot, 28.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

06.12.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 05.06.2023

järelmaksulepingu nr L89012583196, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 289 eurot.

2 (12)

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset

teinud. Lepingust tulenevalt on intressimäär 16% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on

40,52% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o alates 05.07.2023 kuni

lepingu ülesütlemiseni, s.o. kuni 26.10.2023 summas 28,04 eurot. Mõlema lepingu

kogupõhivõlalt arvestatud viivisenõue perioodi 27.10.2023–10.07.2025 eest on 290,93 eurot.

Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 16% aastas. Kostjal on tasumata lepingutasu 15

eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 13.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 15 eurot, 28.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

05.12.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandja tegi päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastased nõuded

hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

22.08.2025 (TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 22.09.2025. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust

lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba

kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus

(TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja

sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

3 (12)

6. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6.1. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 02.06.2023

sõlmitud järelmaksulepingu nr L89012554073 (dtl 15–19). Leping on kostja poolt

allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 778 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 15 eurot. Kostja

kohustus krediidiandjale tegema 24 osamakset, kuumakse suurusega 43,62 eurot, viimase

osamakse suurus 43,50 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 5. kuupäevaks,

esimene osamakse tuli teha 05.07.2023 ja viimane osamakse 05.06.2025 (dtl 17). Kohus loeb

eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.

6.2. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 05.06.2023

sõlmitud järelmaksulepingu nr L89012583196 (dtl 20–24). Leping on kostja poolt

allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 289 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingutasu 15 eurot. Kostja

kohustus krediidiandjale tegema 18 osamakset, kuumakse suurusega 20,81 eurot, viimase

osamakse suurus 20,75 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 5. kuupäevaks,

esimene osamakse tuli teha 05.07.2023 ja viimane osamakse 05.12.2024 (dtl 21, 22). Kohus

loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.

Krediidi kulukuse määr

7. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale,

ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).

Laenulepingust nr L89012554073 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 34,42% aastas.

Lepingutasu oli 15 eurot, intressimäär oli 16% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 24

osamaksega (dtl 16). Laenulepingust nr L89012583196 nähtuvalt oli krediidi kulukuse

määraks 40,52% aastas. Lepingutasu oli 15 eurot, intressimäär oli 16% aastas ning kostjal tuli

laen tagastada 18 osamaksega (dtl 21). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad

kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli

02.06.2023 ja 05.06.2023 lepingute sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

4 (12)

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates

01.01.2023 kuni 30.06.2023 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 45,93%.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks vastavalt 19,57% ja 25,79%. Kohus tuvastab eelneva

põhjal, et lepingute krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

8. Sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab,

kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

9. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

9.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3

esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

5 (12)

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud

kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud

ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija

krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust

kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale

võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu

andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi

2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust

individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

9.2. Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate

asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 66 jj). Kohus

selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab

6 (12)

hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Hageja kohtule vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevaid asjaolusid ei esitanud.

Hageja esitas ümberarvestuse. Hagis on hageja leidnud, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja tegi päringud maksehäireregistritesse.

Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja ei ole

välja toonud asjaolusid, millest nähtuks järgmised asjaolud: kostja varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus; kostja varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus; kostja varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste

täitmine. Hagis toodud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik järeldada, et krediidiandja

järgis kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud

kohtule kostja laenutaotlused, millest nähtub, et mõlema lepingu puhul avaldas kostja oma

sissetuleku suuruseks 2200 eurot ja esimese lepingu puhul igakuiste kohustuste suuruseks 500

eurot ja teise lepingu puhul 450 eurot. Hageja esitas kohtule taust.ee väljavõtte maksehäirete

puudumise kohta, kuid väljavõttest nähtub, et see on tehtud 10.07.2025, mitte enne lepingute

sõlmimist.

Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat teavet

tema varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta.

Krediidiandja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta.

Seejuures ei võimalda laenutaotlustes küsitud teave hinnata isegi seda, millised

finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli. Samuti ei ole

hageja väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kostja laenutaotlustes esitatud teavet

kostja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud.

Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja maksekäitumist

maksehäireregistrist. Asjas ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetulekute

suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele

hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud

andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste

täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija

krediidivõimelisuse kohta. Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud

kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad

kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6

järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud

kostjaga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda

lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

7 (12)

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale

mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei

võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

10. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

10.1. Hageja tõi välja, et kostja ei ole lepingute alusel tagasimakseid teinud. Lepingu nr

L89012554073 osas tekkisid kostja põhiosa maksete võlgnevused järgmiselt (dtl 17):

05.07.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 8,95 eurot; 05.08.2023 muutus

sissenõutavaks põhiosa makse 25,36 eurot; 05.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse

25,96 eurot; 05.10.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 27,13 eurot. Lepingu nr

L89012583196 osas tekkisid kostja põhiosa maksete võlgnevused järgmiselt (dtl 22):

05.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 13,28 eurot; 05.09.2023 muutus

sissenõutavaks põhiosa makse 14,34 eurot; 05.10.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse

14,88 eurot. Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 05.10.2023, milles

teatas, et kui kostja ei tasu võlga täiendava tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 19.10.2023, siis on

krediidiandjal õigus lepingud üles öelda (dtl 32). Krediidiandja ütles kostjaga sõlmitud

lepingud üles 26.10.2023 (dtl 33). Eeltoodust nähtuvalt oli kostja viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega lepingute ülesütlemise ajal, s.o 26.10.2023. Kohus

leiab, et lepingute erakorraline ülesütlemine vastab seaduses sätestatule. Lepingute

ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja

krediidiandja saab lepingute erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest

tagastamist.

Lepingute ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenude põhiosad.

Seda kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr

8 (12)

L89012554073 põhivõla 778 eurot ja lepingu nr L89012583196 põhivõla 289 eurot, kokku

1067 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 1067 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

11. Mõlema lepingu kogupõhivõlalt arvestatud viivisenõue perioodi 27.10.2023–10.07.2025

eest on 290,93 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 16% aastas. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 16% aastas põhinõudelt (1067 eurolt) alates

11.07.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille

nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on lepingutes

eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingute järgi on viivisemääraks 16% aastas, 0,04%

päevas (dtl 16, 21). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras.

Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja viivise 290,93 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise põhinõude (1067 eurot) tasumata osalt viivisemääraga 16% aastas alates 11.07.2025

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

12. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja ei ole ümberarvestust

intressinõude osas kohtule esitanud. Hageja intressinõue 106,57 eurot jääb rahuldamata.

Samuti jääb rahuldamata hageja lepingutasu nõue summas 30 eurot.

13. Hageja palub lepingu nr L89012554073 osas kostjalt välja mõista pärast lepingu

lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 40 eurot ja lepingu nr L89012583196 osas pärast

lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p-d 1 ja 2

sätestavad, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda:

-

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot;

-

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni

1000 eurot.

Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel

lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem

seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

9 (12)

Leping öeldi üles alates 26.10.2023. Hageja avaldas, et sissenõudmiskulud on lepingu nr

L89012554073 osas kujunenud järgmiselt:

13.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 20 eurot, 28.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

06.12.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja on tõendanud, et hageja esindaja edastas kostjale eelnimetatud kolm nõudekirja (dtl

38–43). Seega on hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue lepingu nr L89012554073 osas

põhjendatud 30 euro ulatuses ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

Muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot jätab kohus rahuldamata. Hagejal ei ole

tõendanud, et talle on tekkinud kahju nimetatud suuruses.

Hageja avaldas, et sissenõudmiskulud on lepingu nr L89012583196 osas kujunenud

järgmiselt: 13.11.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 28.11.2023

saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 05.12.2023 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-

kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja on tõendanud, et hageja esindaja edastas kostjale eelnimetatud kolm nõudekirja (dtl

44–49). Kuid 05.12.2023 saadetud nõudekirjaga seotud sissenõudmiskulu nõue 5 eurot jääb

rahuldamata, kuna see ei vasta VÕS § 113² lg-s 3 sätestatud seitsmepäevasele

intervallinõudele — 28.11.2023 ja 05.12.2023 vahel ei ole nõutud ajavahemik täidetud. TsÜS

§ 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle sündmuse saabumist,

millega määrati kindlaks tähtaja algus. Seetõttu hakkas seitsmepäevane tähtaeg kulgema

29.11.2023 ning lõppes 05.12.2023. Järelikult sai krediidiandja järgmist tasulist

meeldetuletuskirja saata kõige varem 06.12.2023. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude

nõude 20 euro ulatuses (2 meeldetuletuskirja) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõudmiskulud 20 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot jätab kohus

rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud kahju nimetatud suuruses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

15. Hagihinnaks on 1735,22 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis.

Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 1516,23 eurot. Eeltoodust

tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 87% ulatuses ning jättis rahuldamata 13% ulatuses.

Kohus jätab menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda.

15.1. Hagilt hinnaga 1735,22 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 315 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

10 (12)

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 87%

ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 274,05 eurot.

15.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 929,50 eurot (ilma

käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise

kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile ning hagi

koostamisele ja lisade kogumisele ning komplekteerimisele ja kohtule esitamisele 4 tundi;

hageja 18.02.2026 vastuse koostamisele ja kohtule esitamisele kulus 1 tund; hageja

03.03.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 0,5 tundi.

Kohtu hinnangul on nimetatud toimingud vajalikud ja põhjendatud kokku 4 tunni ja 15 minuti

ulatuses (sh hagi koostamiseks ja 18.02.2026 seisukoha koostamiseks kulunud aeg kokku 4

tundi ning 03.03.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamise aeg 15 minutit).

Põhjendamata on 1 tund ja 15 minutit näidatud ajakulust. Hagi koostamisele ja hagi aluseks

olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem

aega kui hilisematele menetlustoimingutele. 03.03.2026 esitas hageja üksnes ümberarvestuse,

mis ei olnud sisuliselt keerukas, arvestades, et kostja ei olnud tagasimakseid teinud. Seetõttu

leiab kohus, et hagi ja ümberarvestuse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 4 tunni

ulatuses. 03.03.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aja

põhjendatud maht on 15 minutit. Kohus arvestab ka seda, et hageja ei esitanud täiendavaid

sisulisi seisukohti ning et menetluskulude nimekiri oli kohtule juba varem esitatud ning ei

vajanud olulist täiendamist. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka

tsiviilasjaga.

15.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta)

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu

suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud

nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et

tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et

hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma

käibemaksuta).

11 (12)

Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 4 tunni 15

minuti ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 510 eurot (ilma

käibemaksuta).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja

kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 443,70 eurot.

16. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 825 eurot, sealhulgas

riigilõiv 315 eurot, lepingulise esindaja kulu 510 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et

poolte menetluskulud jäid 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda, siis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 717,75 eurot, s.o riigilõiv 274,05 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 443,70 eurot.

Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1240,50 eurot, kuid kohus

rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 717,75 euro ulatuses, siis jääb

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 522,75 euro osas.

17. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

18. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt

kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

12 (12)